Direktiiv 1980/181

Ametlikud mõõtühikud, mida käesolevas direktiivis kasutatakse suuruste väljendamisel, on järgmised: lisa I peatükis loetletud mõõtühikud; ▼M4 lisa II peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus nende kasutamiseks anti luba 21. aprillil 1973. aastal; ▼M2 lisa III peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus neid lubati kasutada 21. aprillil 1973, ning kuni kuupäevani, mille määravad kindlaks kõnealused liikmesriigid. Kõnealune kuupäev ei või olla hilisem kui 31. detsember 1994; lisa IV peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus neid lubati kasutada 21. aprillil 1973, ning kuni kuupäevani, mille määravad kindlaks kõnealused liikmesriigid. Kõnealune kuupäev ei või olla hilisem kui 31. detsember 1999. ▼B

▼M4 Artiklist 1 tulenevad kohustused on seotud kasutatavate mõõtevahenditega, tehtud mõõtmistega ja mõõtühikutes väljendatud suurusnäitudega. ▼B Käesolev direktiiv ei mõjuta ühenduse või liikmesriikide suhtes siduvate rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete põhjal ettenähtud ühikute kasutamist õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses, välja arvatud käesoleva direktiivi alusel kohustuslikud ühikud.

1. Käesolevas direktiivis tähendab „täiendav suurusnäit” lisa I peatükis loetletud mõõtühikus väljendatud suurusnäitu, millega kaasneb üks või mitu suurusnäitu, mis on väljendatud mõõtühikutes, mida kõnealuse lisa I peatükk ei sisalda. ▼M4 2. Täiendavate suurusnäitude kasutamine on lubatud. ▼B 3. Liikmesriikidel on õigus nõuda suurusnäitude märkimist mõõtevahenditele ühte ametlikku mõõtühikut kasutades. 4. Lisa I peatükis loetletud mõõtühikus väljendatud näit peab olema valdav. Näitude puhul, mis on väljendatud mõõtühikutes, mida ei sisalda lisa I peatükk, kasutatakse eelkõige arve, mis pole suuremad kui I peatükis loetletud mõõtühikute näidud. ▼M2 ————— ▼B

Mõõtühikuid, mis ei ole või enam ei ole ametlikud, on lubatud kasutada: Mõõtevahendite indikaatorites võib siiski nõuda ametlike mõõtühikute kasutamist.

►M2 15. mai 1983 ◄ . aasta rahvusvahelist standardit ISO 2955 „Infotöötlus – SI ja teiste ühikute esitamine piiratud märgistikuga süsteemides kasutamiseks” kohaldatakse lõikes 1 reguleeritava valdkonna suhtes.

Direktiiv 71/354/EMÜ tunnistatakse kehtetuks 1. oktoobrist 1981. ▼M2 ————— ▼M3

Käesoleva direktiivi rakendamisküsimusi ja eelkõige lisatähiseid puudutavaid küsimusi uuritakse edasi ning vajaduse korral võetakse lisameetmeid nõukogu direktiivi 71/316/EMÜ ( 1 ) artiklis 18 sätestatud korras. ▼M4

Komisjon jälgib turul toimuvaid arenguid, mis on seotud käesoleva direktiivi ja selle rakendamisega, seoses siseturu ja rahvusvahelise kaubanduse tõrgeteta toimimisega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 31. detsembriks 2019, lisades vajaduse korral oma ettepanekud. ▼B

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. juulit 1981 ja teatavad sellest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. oktoobrist 1981. Niipea kui käesolev direktiiv on teatavaks tehtud, tagavad liikmesriigid, et komisjonile teatatakse piisavalt aegsasti õigus- või haldusnormide eelnõudest, mida liikmesriigid kavatsevad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtta, et komisjon saaks esitada oma märkused.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. LISA I PEATÜKK ARTIKLI 1 PUNKTIS A NIMETATUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD 1. SI ÜHIKUD NING NENDE DETSIMAALSED KORDÜHIKUD JA OSAÜHIKUD ▼M5 1.1 SI-süsteemi põhiühikud Kogus Ühik Nimetus Tähis Aeg sekund s Pikkus meeter m Kaal kilogramm kg Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd SI põhiühikute määratlused: 1.1.1. SI-süsteemi tuletatud temperatuuriühiku erinimetus ja -tähis Celsiuse temperatuuri väljendamiseks Kogus Ühik Nimetus Tähis Temperatuur Celsiuse skaalas kraadi Celsiust °C Temperatuuri Celsiuse skaalas t määratletakse kui vahet t = T – T0 kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T 0 vahel, kus T 0 = 273,15 K. Temperatuuride vahet või erinevust võib väljendada kas kelvinites või Celsiuse kraadides. Ühikud „Celsiuse kraad” ja „kelvin” on ühesuurused. ▼M4 1.2 SI tuletatud ühikud ▼M4 ————— ▼M4 1.2.2 SI tuletatud ühikute üldreegel SI põhiühikutest koherentselt tuletatud ühikuid väljendatakse algebraliselt SI põhiühikute astme korrutise vormis numbrilise koefitsiendiga 1. 1.2.3 Tuletatud SI ühikud, millel on nimetus ja tähis Suurus Ühik Väljendus Nimetus Tähis Muudes SI ühikutes SI põhiühikutes Tasanurk radiaan rad m · m–1 Ruuminurk steradiaan sr m2 · m–2 Sagedus herts Hz s–1 Jõud njuuton N m · kg · s–2 Rõhk, pinge paskal Pa N · m–2 m–1 · kg · s–2 Energia, töö; soojushulk džaul J N · m m2 · kg · s–2 Võimsus (1), kiirgusvoog vatt W J · s–1 m2 · kg · s–3 Elektrihulk, elektrilaeng kulon C s · A Elektripotentsiaal, potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud volt V W · A–1 m2 · kg · s–3 · A–1 Elektritakistus oom Ω V · A–1 m2 · kg · s–3 · A–2 Elektrijuhtivus siimens S A · V–1 m–2 · kg–1 · s3 · A2 Elektrimahtuvus farad F C · V–1 m–2 · kg–1 · s4 · A2 Magnetvoog veeber Wb V · s m2 · kg · s–2 · A–1 Magnetvoo tihedus tesla T Wb · m–2 kg · s–2 · A–1 Induktiivsus henri H Wb · A–1 m2 · kg · s–2 · A–2 Valgusvoog luumen lm cd · sr cd Valgustatus luks lx lm · m–2 m–2 · cd Radioaktiivsus bekrell Bq s–1 Neeldumisdoos, ioniseeriv kiirgus kerma, neeldumisdoosi indeks grei Gy J · kg–1 m2 · s–2 Kiiritusdoos siivert Sv J · kg–1 m2 · s–2 Katalüütiline aktiivsus katal kat mol · s–1 (1) Võimsusühiku eri nimetused: nimetus voltamper (tähis „VA”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu näivvõimsuse väljendamiseks, ning varr (tähis „var”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse väljendamiseks. „Var” ei sisaldu GCPMi resolutsioonides. SI põhiühikutest tuletatud ühikuid võib väljendada I peatükis loetletud ühikutes. Tuletatud SI ühikuid võib eelkõige väljendada eespool esitatud tabelis märgitud eri nimetuste ja tähistega. Näiteks SI dünaamilise viskoossuse ühikut võib väljendada järgmiselt: m–1 · kg · s–1 või N · s · m–2 või Pa · s. ▼B 1.3. Teatavate detsimaalsete kordühikute ja osaühikute tähistamisel kasutatavad eesliited ja nende tähised ▼M3 Tegur Eesliide Tähis 1024 yotta Y 1021 zetta Z 1018 eksa E 1015 peta P 1012 tera T 109 giga G 106 mega M 103 kilo k 102 hekto h 101 deka da 10-1 detsi d 10-2 senti c 10-3 milli m 10-6 mikro ì 10-9 nano n 10-12 piko p 10-15 femto f 10-18 ato a 10-21 zepto z 10-24 yocto y ▼B Massiühiku detsimaalsete kordühikute ja osaühikute nimetused ja tähised moodustatakse eesliite lisamisega sõnale „gramm” ja nende tähise lisamisega tähisele „g”. Murruga väljendatud tuletatud ühikute detsimaalseid kordühikuid ja osaühikuid võib tähistada eesliite lisamisega ühikule murru lugejas või nimetajas või mõlemas kõnealuses osas. Liiteesliiteid, s.t mitme eespool märgitud eesliite kõrvuti seadmise tulemusena saadud eesliiteid, ei tohi kasutada. 1.4 SI ühikute detsimaalsete kordühikute ja osaühikute erinimetused ja -tähised Suurus Ühik Nimetus Tähis Väärtus Ruumala liiter l või L (1) 1 l = 1 dm3 = 10-3 m3 Mass tonn t 1 t = 1 Mg = 103 kg Rõhk, pinge baar bar (2) 1 bar = 105 Pa (1) Kahte tähist „l” ja „L” võib kasutada liitri ühikuna (2) Ühik, mis esineb Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo brošüüri loetelus ajutiselt lubatud ühikute hulgas. Märkus:Punktis 1.3 loetletud eesliiteid ja nende tähiseid võib kasutada koos punktis 1.4 esitatud tabelis olevate ühikute ja tähistega. 2. ÜHIKUD, MIDA MÄÄRATLETAKSE SI ÜHIKUTE ALUSEL, KUID MIS EI OLE NENDE DETSIMAALSED KORDÜHIKUD EGA OSAÜHIKUD Suurus Ühik Nimetus Tähis Väärtus Tasanurk täispööre* (1) () 1 täispööre = 2 π rad uus kraad* või goon* gon* aste ° nurgaminut ’ nurgasekund ” Aeg minut min 1 min = 60 s tund h 1 h = 3 600 s päev d 1 d = 86 400 s (1) Märk * ühiku nimetuse või tähise järel näitab, et ühik ei esine CGPMi, CIPMi või BIPMi koostatud loeteludes. See kehtib kogu käesoleva lisa kohta. (2) Rahvusvahelist tähist ei ole olemas. Märkus: Punktis 1.3 loetletud eesliiteid võib kasutada ainult koos nimetustega „uus kraad” või „goon” ning tähisega „gon”. ▼M3 3. SI-SÜSTEEMIS KASUTATAVAD ÜHIKUD, MILLE VÄÄRTUSED SI-SÜSTEEMIS SAADAKSE KATSELISELT Kogus Ühik Nimetus Sümbol Mõiste Energia Elektronvolt eV Elektronvolt on elektroni omandatud kineetiline energia, mida ta saab, läbides vaakumis 1-voldilise potentsiaalse erinevuse. Mass Ühtne aatommassiühik u Ühtne aatommassiühik on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist. Märkus: Punktis 1.3 loetletud eesliiteid ja nende sümboleid võib kasutada koos kõnealuse kahe ühikuga ja nende sümbolitega. ▼B 4. AINULT ERIALASEKS KASUTAMISEKS LUBATUD ÜHIKUD JA ÜHIKUTE NIMETUSED Suurus Ühik Nimetus Tähis Väärtus Optiline tugevus dioptria* 1 dioptria = 1 m-1 Vääriskivide mass karaat 1 karaat = 2 × 10-4 kg Põllumajandusliku maa ja ehitusmaa pindala aar a 1 a = 102 m2 Kiu ja lõnga lineaartiheduse ühik teks* tex* 1 tex = 10-6 kg · m-1 ▼M1 Vererõhk ja teiste kehavedelike rõhk Millimeeter elavhõbeda-sammast mm Hg* 1 mm Hg = 133,322 Pa Efektiivne ristlõige Barn b 1 b = 10-28 m2 ▼B Märkus: ►M1 Punktis 1.3 loetletud eesliited ja nende tähised kehtivad koos eespool märgitud ühikute ja tähistega, välja arvatud ühikuga millimeeter elavhõbedasammast ja selle tähisega. Kordse mõõtühiku 102a nimetus on siiski „hektar”. ◄ 5. LIITÜHIKUD I peatükis loetletud ühikute kombinatsioonid moodustavad liitühikud. ▼M2 II PEATÜKK ARTIKLI 1 PUNKTIS B MÄRGITUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD, MIDA TOHIB KASUTADA AINULT ERIOTSTARBEL Kasutusala Ühik Nimetus Ligikaudne väärtus Tähis Liiklusmärgid, kauguse ja kiiruse mõõtmine miil 1 mile = 1 609 m mile jard 1 yd = 0,9144 m yd jalg 1 ft = 0,3048 m ft toll 1 in = 2,54 × 10-2 m in Vaadiõlle ja -siidri müük; tagastuspakendis piim pint 1 pt = 0,5683 × 10-3 m3 pt ▼M4 ————— ▼M2 Väärismetallitehing (apteegi)unts 1 oz tr = 31,10 × 10-3 kg oz tr ▼M4 Liitühikute moodustamiseks võib käesolevas peatükis loetletud ühikuid kombineerida omavahel või I peatükis loetletud ühikutega. ▼B III PEATÜKK ARTIKLI 1 PUNKTIS C NIMETATUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD SUURUSED, ÜHIKUTE NIMETUSED, TÄHISED JA LIGILÄHEDASED VÄÄRTUSED ▼M2 ————— Pikkus toll 1 in = 2,54 x 10-2 m jalg 1 ft = 0,3048 m ▼M2 ————— ▼B miil 1 mile = 1 609 m jard 1 yard = 0,9144 m Pindala ruutjalg 1 sq ft = 0,929 x 10-1 m2 aaker 1ac = 4 047 m2 ruutjard 1 sq yd = 0,8361 m2 Ruumala, mahutavus vedelikuunts 1 fl oz = 28,41 x 10-6 m3 gill 1 gill = 0,1421 x 10-3 m3 pint 1 pt = 0,5683 x 10-3 m3 kvart 1 qt = 1,137 x 10-3 m3 gallon 1 gal = 4,546 x 10-3 m3 Mass (kaubanduslik) unts 1 oz = 28,35 x 10-3 kg (apteegi)unts 1 oz tr = 31,10 x 10-3 kg nael 1 lb = 0,4536 kg Energia term 1 therm = 105,506 x 106 J Liitühikute moodustamiseks võib artikli 1 punktis c kindlaksmääratud kuupäevani III peatükis loetletud ühikuid kombineerida kas omavahel või I peatükis loetletud ühikutega. ▼M2 IV PEATÜKK ARTIKLI 1 PUNKTIS D MÄRGITUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD, MIDA TOHIB KASUTADA AINULT ERIOTSTARBEL Kasutusala Ühik nimetus ligikaudne väärtus tähis Meresõit meresüld 1 fm 1,829 m fm Õlu, siider, lauavesi, limonaad ja puuviljamahl tagastuspakendis pint 1 pt = 0,5683 × 10-3 m3 pt vedelikuunts 1 fl. oz = 28,41 × 10-6 m3 fl. oz Alkohoolsed joogid gill 1 gill = 0,142 × 10-3 m3 gill Lahtiselt/pakendamata müüdavad kaubad unts (kaubanduslik) 1 oz = 28,35 × 10-3 kg oz nael 1 lb = 0,4536 kg lb Gaasivarustus term 1 term = 105,506 × 104 J therm Kuni artikli 1 punktis d kindlaksmääratud kuupäevani võib käesolevas peatükis loetletud ühikuid kombineerida omavahel või I peatükis loetletutega, et moodustada liitühikuid. ( 1 ) EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.