Direktiiv 1986/278

Käesoleva direktiivi eesmärk on reguleerida reoveesetete kasutamist põllumajanduses nii, et vältida kahjulikku mõju pinnasele, taimedele, loomadele ja inimestele ning soodustada reoveesetete nõuetekohast kasutamist.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: reoveesetted reoveesetted reoveepuhastitest, mis töötlevad olme- või asulareovett ning muudest olme- ja asulareoveega koostiselt samalaadset heitvett töötlevatest reoveepuhastitest; reoveesetted septikutest ja muudest samalaadsetest reovett töötlevatest seadeldistest; jääksetted muudest reoveepuhastitest peale punktides i ja ii nimetatute; töödeldud reoveesetted reoveesetted, mida on töödeldud bioloogiliselt, keemiliselt või termiliselt, pikaajalise ladustamise või muu asjakohase protsessi abil, mis on märkimisväärselt vähendanud setete käärimisvõimet ning nende kasutamisest tulenevat ohtu tervisele; põllumajandus kõigi kultuurtaimeliikide kasvatamine kaubanduslikul eesmärgil, sealhulgas loomakasvatuse tarbeks; kasutamine reoveesetete laotamine pinnasele või kasutamine muu viisil pinnasel ja pinnases; ▼M5 ruumiandmeteenused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud ruumiandmeteenused; ( 1 ) ruumiandmekogum direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 3 määratletud ruumiandmekogum. ▼B

Ilma et see piiraks direktiivide 75/442/EMÜ ja 78/319/EMÜ kohaldamist:

Raskmetallide kontsentratsioonid reoveesetetega töödeldud pinnases, raskmetallide kontsentratsioonidreoveesetetes ning selliste raskmetallide maksimaalsed aastased kogused, mida on lubatud viia põllumajanduslikul eesmärgil kasutatavasse pinnasesse, on esitatud I A, I B ja I C lisas.

Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist: keelavad liikmesriigid reoveesetete kasutamise, kui ühe või mitme raskmetalli kontsentratsioon pinnases on suurem piirnormidest, mille nad on kehtestanud I A lisa kohaselt, ning võtavad tarvitusele vajalikud abinõud tagamaks, et reoveesetete kasutamise tulemusena ei ületataks neid piirnorme; reguleerivad liikmesriigid reoveesetete kasutamist nii, et raskmetallide akumulatsioon pinnases ei põhjustaks lõikes 1 nimetatud piirnormide ületamist. Selleks kohaldavad nad ühte või mitut punktides a ja b ettenähtud menetlustest: liikmesriigid sätestavad reoveesetete kuivaine tonnides väljendatud maksimumkogused, mida võib kasutada pinnases ühe pindalaühiku kohta aastas, kusjuures peetakse kinni nendest raskmetalli kontsentratsiooni piirnormidest reoveesetetes, mille liikmesriigid sätestavad I B lisas ettenähtud korras; või liikmesriigid tagavad, et peetakse kinni metallikoguste piirnormidest, mis viiakse pinnasesse ühe pindalaühiku kohta ajaühiku jooksul, nagu on sätestatud I C lisas.

Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist: enne reoveesetete kasutamist põllumajanduses tuleb neid töödelda. Liikmesriigid võivad sellest hoolimata enda kehtestatud tingimuste kohaselt anda loa töötlemata reoveesetete kasutamiseks, kui need pritsitakse või töödeldakse pinnasesse; reoveesetete töötlejad edastavad kasutajatele korrapäraselt kogu II A lisas nimetatud teabe.

Liikmesriigid keelavad reoveesetete kasutamise või tarnimise kasutamiseks: rohumaal või söödataimede kasvatamisel, kui rohumaad kavatsetakse kasutada karjamaana või saak kavatsetakse koristada enne teatava ajavahemiku lõppemist. Kõnesolev ajavahemik, mille kehtestavad liikmesriigid oma geograafilist asukohta ja kliimatingimusi arvestades, ei tohi ühelgi juhul olla lühem kui kolm nädalat; pinnasel, milles kasvatatakse puu- ja juurvilju, välja arvatud viljapuid; saagikoristusele eelneva 10 kuu jooksul ja saagikoristuse ajal pinnasel, mis on mõeldud puu- ja juurviljade kasvatamiseks, mis tavapäraselt puutuvad pinnasega vahetult kokku ja mida tarvitatakse toorelt.

Reoveesetete kasutamisel täidetakse järgmisi eeskirju:

Reoveesetteid ja nendega töödeldud pinnast analüüsitakse II A ja II B lisas kirjeldatu kohaselt. Proovivõtu ja analüüsi standardmeetodid on esitatud II C lisas. ▼M5

Liikmesriigid tagavad, et peetakse ajakohaseid registreid ning et neis registrites registreeritakse: toodetud reoveesetete kogused ja põllumajanduslikuks kasutamiseks tarnitud kogused; reoveesetete koostise ja omaduste vastavus II A lisas nimetatud näitajatele; artikli 2 punktis b määratletud töötlemisliik; reoveesetete saajate nimed ja aadressid ning koht, kus reoveesetteid hakatakse kasutama; igasugune muu teave, mis on seotud käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega ning mille on liikmesriigid esitanud komisjonile vastavalt artiklile 17. Ruumiandmeteenuseid kasutatakse selleks, et esitada ruumiandmekogumeid, mida kõnealustes registrites säilitatav teave hõlmab. Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe. ▼B

Liikmesriigid võivad teha erandi artikli 6 punktist b ning artikli 10 lõike 1 punktidest b, c ja d ja lõikest 2 seoses reoveesetetega reoveepuhastitest, mille töötlemisvõimsus on alla 300 kg BHT5 päevas, vastates 5 000 isikule, ning mis on projekteeritud eelkõige olmereovee töötlemiseks.

Olenevalt olukorrast võivad liikmesriigid võtta rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Kõigist seda laadi otsustest teatatakse komisjonile olemasolevate kokkulepetega ettenähtud korras. ▼M4

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga. Esimest lõiget ei kohaldata I A, I B ja I C lisas loetletud näitajate ja normide ega kõikide tegurite suhtes, mis võivad mõjutada normide hindamist, ega II A ja II B lisas osutatud analüüsiparameetrite suhtes. ▼M4 ————— ▼M4

▼M4

▼B

Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile. ▼M5

Komisjonil on õigus sätestada rakendusaktidega vorm, mille kohaselt liikmesriigid peavad esitama vastavalt artiklile 10 teavet käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjoni talitused avaldavad liiduülese ülevaate, sealhulgas kaardid, tuginedes liikmesriikide poolt artikli 10 ja käesoleva artikli kohaselt esitatud andmetele. ▼B

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. I A LISA RASKMETALLIDE KONTSENTRATSIOONIDE PIIRNORMID PINNASES (mg kuivaine kilogrammi kohta pinnase representatiivses proovis (pH 6–7), nagu on määratletud II C lisas) Näitajad Piirnormid (1) Kaadmium 1–3 Vask (2) 50–140 Nikkel (2) 30–75 Plii 50–300 Tsink (2) 150–300 Elavhõbe 1–1,5 Kroom (3) — Liikmesriigid võivad lubada piirnormide ületamist enda poolt kindlaksmääratud ulatuses reoveesetete kasutamisel maa-alal, mis on käesoleva direktiivi teatavakstegemise ajal määratud reoveesetete lõppladustamiseks, kuid kus kasvatatakse eranditult loomatoiduks mõeldud söödakultuure kaubanduslikuks kasutamiseks. Liikmesriigid peavad komisjonile teatama asjaomaste kohtade arvu ja liigi. Nad peavad ühtlasi püüdma tagada, et reoveesetete kasutamisest ei tuleneks ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Liikmesriigid võivad lubada piirnormide ületamist enda poolt määratud ulatuses nende pinnasenäitajate osas, mille pH on püsivalt üle 7. Nende raskmetallide maksimaalsed lubatud kontsentratsioonid ei tohi ühelgi juhul olla üle 50 % kõnealustest normidest. Liikmesriigid peavad ühtlasi püüdma tagada ohutuse inimeste tervisele või keskkonnale, kuid eelkõige põhjaveele. Käesolevas etapis ei ole võimalik kindlaks määrata kroomi piirnorme. Nõukogu määrab kõnealused piirnormid hiljem ettepanekute põhjal, mille komisjon esitab ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist. I B LISA RASKMETALLIDE KONTSENTRATSIOONIDE PIIRNORMID PÕLLUMAJANDUSLIKUKS KASUTAMISEKS MÕELDUD REOVEESETETES (milligrammides kuivaine kilogrammi kohta) Näitajad Piirnormid Kaadmium 20–40 Vask 1 000 –1 750 Nikkel 300–400 Plii 750–1 200 Tsink 2 500 –4 000 Elavhõbe 16–25 Kroom (1) — Käesolevas etapis ei ole võimalik kindlaks määrata kroomi piirnorme. Nõukogu määrab kõnealused piirnormid hiljem ettepanekute põhjal, mille komisjon esitab ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist. I C LISA PÕLLUMAJANDUSMAANA KASUTATAVALE PINNASELE LISATAVATE RASKMETALLIKOGUSTE AASTASED PIIRNORMID 10 AASTA KESKMISE PÕHJAL (kg/ha/a) Näitajad Piirnormid (1) Kaadmium 0,15 Vask 12 Nikkel 3 Plii 15 Tsink 30 Elavhõbe 0,1 Kroom (2) — Liikmesriigid võivad lubada piirnormide ületamist reoveesetete kasutamisel maa-alal, mis on käesoleva direktiivi teatavakstegemise ajal määratud reoveesetete lõppladustamiseks, kuid kus kasvatatakse eranditult loomatoiduks mõeldud söödakultuure kaubanduslikuks kasutamiseks. Liikmesriigid peavad komisjonile teatama asjaomaste kohtade arvu ja liigi. Nad peavad ühtlasi tagama, et sellest ei tulene ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Käesolevas etapis ei ole võimalik kindlaks määrata kroomi piirnorme. Nõukogu määrab kõnealused piirnormid hiljem ettepanekute põhjal, mille komisjon esitab ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist. II A LISA REOVEESETETE ANALÜÜSIMINE 1. Üldjuhul analüüsitakse reoveesetteid vähemalt iga kuue kuu järel. Kui töödeldava reovee näitajates esineb muutusi, tuleb analüüse teha sagedamini. Kui analüüside tulemused ei erine märkimisväärselt aasta jooksul, analüüsitakse reoveesetteid vähemalt iga 12 kuu järel. 2. Artiklis 11 osutatud puhastusseadmetest pärit reoveesetete puhul, kui reoveesetteid ei ole analüüsitud 12 kuu jooksul enne käesoleva direktiivi rakendamist igas liikmesriigis, tuleb analüüs teostada 12 kuu jooksul pärast kõnealust rakendamist või vajaduse korral kuue kuu jooksul pärast otsust, mille alusel on sellise puhastusseadme reoveesetteid lubatud põllumajanduses kasutada. Liikmesriigid määravad edasiste analüüside sageduse, võttes aluseks esialgse analüüsi tulemused, mis tahes muutused töödeldud reovee laadis ning kõik muud asjakohased tegurid. 3. Kui lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, hõlmavad analüüsid järgmisi näitajaid: 4. Vase, tsingi ja kroomi analüüsimissageduse määravad kindlaks liikmesriigid, kui asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on veenvalt tõestatud, et puhastusseadme töödeldavas reovees kõnealuseid raskmetalle ei sisaldu või neid sisaldub tühises koguses. II B LISA PINNASE ANALÜÜSIMINE 1. Kui kasutatakse muid kui artiklis 11 osutatud puhastusseadmetest pärinevaid reoveesetteid, peavad liikmesriigid esmalt tagama, et pinnase raskmetallisisaldus ei ületa I A lisa kohaselt sätestatud piirnorme. Liikmesriigid otsustavad, milliseid analüüse selleks teha, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke andmeid pinnase karakteristikute ja homogeensuse kohta. 2. Liikmesriigid määravad edasiste analüüside sageduse, arvestades pinnase metallisisaldust enne reoveesetete kasutamist, reoveesetete kogust ja koostist ning kõiki muid asjakohaseid tegureid. 3. Analüüs peaks hõlmama järgmisi näitajaid: II C LISA PROOVIDE VÕTMINE JA ANALÜÜSIMEETODID 1. Pinnaseproovi võtmine Analüüsimiseks võetavad pinnase representatiivse proovi saamiseks segatakse tavaliselt kokku 25 eri proovi, mis on võetud kuni 5 hektari suuruselt maa-alalt, mida kasutatakse ühel ja samal eesmärgil. Proovid tuleb võtta 25 cm sügavuselt, kui pealmise pinnasekihi sügavus ei ole kõnealusest väärtusest väiksem; sel juhul peab proovivõtu sügavus olema siiski vähemalt 10 cm. 2. Reoveesetteproovi võtmine Reoveesetteproov võetakse pärast töötlemist, kuid enne kasutajale tarnimist, ning see peab esindama reoveesetete toodangut. 3. Analüüsimeetodid Raskmetallide sisaldust tuleb analüüsida pärast tugevat märgtuhastamist. Standardmeetodina tuleb kasutada aatomabsorptsioonspektromeetriat ning iga metalli puhul võib avastamispiir olla kuni 10 % asjakohasest piirnormist. ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1). ( 2 ) Komisjoni 24. oktoobri 1994. aasta otsus 94/741/EÜ, mis käsitleb teatavate jäätmesektori direktiivide liikmesriikides rakendamise aruannete küsimustikke (nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ rakendamine) (EÜT L 296, 17.11.1994, lk 42). ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). ( 5 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.