Direktiiv 1986/635

▼M2 1. ►M3 Direktiivi 78/660/EMÜ artikleid 2, 3, artikli 4 lõikeid 1, 3–6, artikleid 6, 7, 13, 14, artikli 15 lõikeid 3 ja 4, artikleid 16–21, 29–35, 37–41, artikli 42 esimest lauset, artikleid 42a–42f, artikli 45 lõiget 1, artikli 46 lõikeid 1 ja 2, artikleid 46a, 48–50, 50a, 50b, 50c, artikli 51 lõiget 1 ning artikleid 51a, 56–59, 60a, 61 ja 61a kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 2 märgitud institutsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui direktiiv sätestab teisiti. ◄ Käesoleva direktiivi artikli 35 lõiget 3, artikleid 36 ja 37 ning artikli 39 lõikeid 1–4 ei kohaldata siiski varade ja kohustuste suhtes, mida hinnatakse kooskõlas direktiivi 78/660/EMÜ jaoga 7a. 2. Kui direktiivides 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ on osutatud direktiivi 78/660/EMÜ artiklitele 9, 10 ja 10a (bilanss) või artiklitele 22–26 (kasumiaruanne), peetakse selliseid viiteid viideteks käesoleva direktiivi artiklitele 4 ja 4a (bilanss) või artiklitele 26, 27 ja 28 (kasumiaruanne). ▼B 3. Direktiivides 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ olevaid viiteid direktiivi 78/660/EMÜ artiklitele 31–42 peetakse viideteks neile artiklitele, võttes arvesse käesoleva direktiivi artikleid 35–39. 4. Kui direktiivi 78/660/EMÜ eespool osutatud sätetes on osutatud bilansikirjetele, mille kohta käesolevas direktiivis puudub võrdväärne säte, peetakse selliseid viiteid viideteks kõnesolevaid vara ja kohustusi hõlmavatele kirjetele käesoleva direktiivi artiklis 4.

1. Käesoleva direktiiviga ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse: a) direktiivi 77/780/EMÜ artikli 1 esimese taande tähenduses krediidiasutuste suhtes, mis on äriühingud vastavalt määratlusele asutamislepingu artikli 58 teises lõigus; b) rahaasutuste suhtes, millel on üks direktiivi 78/660/EMÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud õiguslikest vormidest ning mille kohta see direktiiv kõnealuse artikli lõike 2 põhjal ei kehti. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad “krediidiasutused” ka rahaasutusi, kui kontekst ei eelda teisiti. 2. Liikmesriikidel ei ole vaja kohaldada käesolevat direktiivi: a) direktiivi 77/780/EMÜ artikli 2 lõikes 2 loetletud krediidiasutuste suhtes; b) sellesama liikmesriigi asutuste suhtes, mis vastavalt määratlusele direktiivi 77/780/EMÜ artikli 2 lõike 4 punktis a on liidetud selle liikmesriigi keskasutusega. Sel puhul tuleb kõnealuse keskasutuse ja sellega liidetud asutuste moodustatava terviku kohta koostada raamatupidamise konsolideeritud aruanne, mis hõlmab tegevusaruande ning mis koostatakse, auditeeritakse ja avaldatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist selle keskasutuse suhtes; c) järgmiste krediidiasutuste suhtes: — Kreekas: ETEBA (Riigi Tööstusarengu Investeerimispank) ja Τραπεζα Επενδύσεων (Investeerimispank); — Iirimaal: Industrial and Provident Societies; — Ühendkuningriigis: Friendly Societies ja Industrial and Provident Societies. 4. Ilma et see piiraks direktiivi 78/660/EMÜ artikli 2 lõike 3 kohaldamist ning kuni edasise kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid: a) sätestada käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud krediidiasutuste kohta, mis ei ole ühtegi direktiivi 78/660/EMÜ artikli 1 punktis 1 loetletud liiki äriühingud, käesolevast direktiivist kõrvalekalduvaid norme, kui kõrvalekalduvaid norme on vaja selliste asutuste õigusliku vormi pärast; b) sätestada spetsialiseerunud krediidiasutuste kohta käesolevast direktiivist kõrvalekalduvaid norme, kui kõrvalekalduvaid norme on vaja selliste asutuste äritegevuse erilise laadi pärast. Selliste kõrvalekalduvate normidega võidakse ette näha üksnes bilansi ja kasumiaruande skeem, nomenklatuur, mõistestik ja kirjete sisuga seotud mugandused; neil ei tohi olla mõju, mis võimaldaks asutustel, mille suhtes neid kohaldatakse, esitada oma raamatupidamise aastaaruannetes vähem teavet kui teised asutused, mille kohta kehtib käesolev direktiiv. Liikmesriigid teatavad komisjonile need krediidiasutused, võimaluse korral liigiti, kuue kuu jooksul alates artikli 47 lõikes 2 ette nähtud tähtaja lõpust. Liikmesriigid teatavad komisjonile sel eesmärgil ette nähtud kõrvalekalletest. Need kõrvalekalded vaadatakse läbi 10 aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. Kui see on asjakohane, esitab komisjon sobivad ettepanekud. Samuti esitab komisjon vahearuande viie aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. 2. JAGU ÜLDSÄTTED BILANSI JA KASUMIARUANDE KOHTA

Krediidiasutuste puhul piirdub võimalus kombineerida kirjeid vastavalt direktiivi 78/660/EMÜ artikli 4 lõike 3 punktile a või b bilansi ja kasumiaruande allkirjetega, mis on tähistatud väiketähtedega, ning seda lubatakse teha üksnes liikmesriikide kehtestatud eeskirjade alusel. 3. JAGU BILANSISKEEM

▼M2 Liikmesriigid võivad määrata järgmise bilansiskeemi. Alternatiivina võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et krediidiasutused esitaksid artiklis 4a sätestatud bilansi. ▼B Aktiva 1. Raha pangakontodel ja kassas, saldod kesk- ja postipankades. 2. Riigivõlakirjad ja muud keskpankade kaudu refinantseeritavad võlakirjad: a) riigivõlakirjad ja samalaadsed väärtpaberid; b) muud keskpankade kaudu refinantseeritavad võlakirjad (kui siseriikliku õigusega ei ole ette nähtud, et sellised võlakirjad näidatakse aktivakirjetel 3 ja 4). 3. Laenud ja avansid krediidiasutustele: a) nõudmisel tagastatavad; b) muud laenud ja avansid. 4. Laenud ja avansid klientidele. 5. Võlakirjad, sealhulgas püsituluväärtpaberid, mis on: a) riigiasutuste välja lastud; b) teiste laenuvõtjate välja lastud; eraldi näidata: — oma võla väärtpaberid (kui siseriikliku õigusega ei nõuta nende mahaarvamist kohustustest). 6. Aktsiad ja muud muutuvtuluväärtpaberid. 7. Kapitalihuvi; eraldi näidata: — osalus krediidiasutustes (kui siseriikliku õigusega ei nõuta selle avaldamist raamatupidamisaruannete lisades). 8. Sidusettevõtete osad või aktsiad; eraldi näidata: — krediidiasutuste osad või aktsiad (kui siseriikliku õigusega ei nõuta nende avaldamist raamatupidamisaruannete lisades). 9. Immateriaalne põhivara, nagu on kirjeldatud direktiivi 78/660/EMÜ artikli 9 aktivarubriikides B ja C. I; eraldi näidata: — asutamisväljaminekud, nagu on määratletud siseriikliku õigusega ja kuivõrd siseriikliku õigusega lubatakse nende näitamist aktivas (kui siseriikliku õigusega ei nõuta nende avaldamist raamatupidamisaruannete lisades), — maineväärtus, kuivõrd see on omandatud tasu eest (kui siseriikliku õigusega ei nõuta selle avaldamist raamatupidamisaruannete lisades). 10. Materiaalne põhivara, nagu on kirjeldatud direktiivi 78/660/EMÜ artikli 9 aktivarubriigis C. II; eraldi näidata: — maa ja ehitised, mida krediidiasutus kasutab oma tarbeks (kui siseriikliku õigusega ei nõuta nende avaldamist raamatupidamisaruannete lisades). 11. Märgitud sissemaksmata kapital; eraldi näidata: — sissemaksmata kapital (kui siseriikliku õigusega ei nähta ette, et sissemaksmata kapital hõlmatakse passivas. Sel juhul tuleb sissemaksmisele kuuluv, kuid seni sissemaksmata kapital hõlmata sellel aktivakirjel või aktiva kirjel 14). 12. Oma osad või aktsiad (näidata nende nimiväärtus või selle puudumisel arvestuslik nimiväärtus), kuivõrd siseriikliku õigusega on lubatud nende näitamine bilansis. 13. Muu vara. 14. Märgitud kapital, mis kuulub sissemaksmisele, kuid on seni sissemaksmata (kui siseriikliku õigusega ei nõuta, et sissemaksmata kapital näidatakse aktiva kirjel 11). 15. Ettemaksed ja viitlaekumised. 16. Aruandeaasta kahjum (kui siseriikliku õigusega ei nähta ette, et see hõlmatakse passiva kirjel 14). Aktiva kogusumma Passiva 1. Krediidiasutustele võlgnetavad summad: a) nõudmisel tagastatavad; b) kokkulepitud tähtajaga või etteteatatava tähtajaga. 2. Klientidele võlgnetavad summad: a) säästuhoiused; eraldi näidata: — nõudmisel tagastatavad ning kokkulepitud tähtajaga või etteteatatava tähtajaga säästuhoiused, kui siseriikliku õigusega lubatakse sellist liigendamist (kui siseriikliku õigusega ei nähta ette, et selline teave esitatakse raamatupidamisaruannete lisades); b) muud võlad: ba) nõudmisel tagastatavad; bb) kokkulepitud tähtajaga või etteteatatava tähtajaga. 3. Sertifikaadiga tõendatud võlad: a) väljalastavad võlakirjad; b) muud. 4. Muud kohustused. 5. Viitvõlad ja ettemakstud tulud. 6. ►M2 Eraldised ◄ a) pensionieraldised ja eraldised samalaadsete kohustuste tarvis; b) maksueraldised; c) muud eraldised. 7. Aruandeaasta kasum (kui siseriikliku õigusega ei nähta ette, et see hõlmatakse passiva kirjel 14). 8. Subordineeritud kohustused. 9. Märgitud kapital (kui siseriikliku õigusega ei nähta ette, et sellel kirjel näidatakse sissemaksmata kapital. Sel juhul tuleb eraldi näidata märgitud kapitali ja sissemakstud kapitali summa). 10. Aažio. 11. Reservid. 12. Ümberhindluse reserv. 13. Eelnenud perioodide kasum või kahjum. 14. Aruandeaasta kasum või kahjum (kui siseriikliku õigusega ei nõuta, et see näidatakse aktivakirjel 16 või passivakirjel 7). Passiva kogusumma Bilansivälised kirjed 1. Tingimuslikud passivad; eraldi näidata: — aktseptid ja indossod, — tagatised ja tagatisena panditud vara. 2. Kohustused; eraldi näidata: — müügi- ja repotehingutest tulenevad kohustused. ▼M2

Artikliga 4 kooskõlas oleva bilansikannete esitamise asemel võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et krediidiasutused või teatud tüüpi krediidiasutused esitavad need kanded liigi järgi klassifitseeritutena või suhtelise likviidsuse alusel järjestatutena ning seda eeldusel, et esitatud teave on vähemalt võrdväärne artiklis 4 ettenähtud teabega. ▼B

Kõnealuste kirjete allkirjetel tuleb eraldi näidata: — sertifikaadiga tõendatud või tõendamata ning aktivakirjetel 2-5 kajastatavad nõuded sidusettevõtetele, — sertifikaadiga tõendatud või tõendamata ning aktivakirjetel 2-5 kajastatavad nõuded ettevõtjatele, millega krediidiasutus on seotud osaluse kaudu, — sertifikaadiga tõendatud või tõendamata ning passivakirjetel 1, 2, 3 ja 8 kajastatavad kohustused sidusettevõtete ees, — sertifikaadiga tõendatud või tõendamata ning passivakirjetel 1, 2, 3 ja 8 kajastatavad kohustused ettevõtjate ees, millega krediidiasutus on seotud osaluse kaudu.

1. Subordineeritud vara näidatakse eraldi, skeemi kirjete ja kooskõlas artikliga 5 loodud allkirjete allkirjetel. 2. Sertifikaadiga tõendatud või tõendamata vara subordineeritakse, kui see tuleb ettevõtja lõpetamise või pankroti korral tagasi maksta alles pärast ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Liikmesriigid võivad lubada, et artiklites 5 ja 6 osutatud teave avaldatakse asjakohaselt eri kirjeteks liigendatuna raamatupidamisaruannete lisades.

1. Vara näidatakse asjakohases bilansirubriigis ka siis, kui bilanssi koostav krediidiasutus on pantinud selle tagatisena omaenda või kolmanda isiku kohustuste eest või eraldanud selle muul viisil tagatisena kolmandale isikule. 2. Krediidiasutus ei hõlma oma bilansis vara, mis on sellele krediidiasutusele panditud või muul viisil tagatisena eraldatud, kui selline vara ei ole raha selle krediidiasutuse pangakontol või kassas.

1. Kui laenu on taganud sündikaat, mis koosneb mitmest krediidiasutusest, avaldab iga sündikaadis osalev krediidiasutus üksnes tema enda rahastatud osa kogulaenust. 2. Kui krediidiasutuse tagatava rahalise vara summa ületab lõikes 1 kirjeldatud sündikaatlaenu puhul summa, mille see krediidiasutus on kättesaadavaks teinud, näidatakse tagatise mis tahes lisaosa tingimusliku passivana (bilansivälise kirje 1 teises taandes).

1. Rahaline vara, mida krediidiasutus haldab omaenda nimel, kuid kolmanda isiku huvides, tuleb bilansis näidata, kui krediidiasutus saab kõnealuse vara omandiõiguse. Sellise vara ja kohustuste kogusumma näidatakse eraldi või raamatupidamisaruannete lisades, liigendatult vastavalt eri aktiva- ja passivakirjetele. Liikmesriigid võivad siiski lubada, et selline rahaline vara avaldatakse bilansivälistel kirjetel, tingimusel et on olemas erieeskirjad, mille alusel sellise rahalise vara saab välja arvata jaotatavast varast krediidiasutuse lõpetamise (või samalaadse menetluse) korral. 2. Bilansis ei tohi näidata kolmanda isiku nimel ja huvides soetatud vara.

Nõudmisel tagastatavateks summadeks peetakse üksnes summasid, mida saab igal ajal ette teatamata kõrvaldada või mille suhtes on kokku lepitud 24 tunni või ühe tööpäeva pikkune tähtaeg või etteteatamisaeg.

1. Müügi- ja repotehingud on tehingud, milles krediidiasutus või klient (võõrandaja) annab üle vara, näiteks võlakirju, võlgu või vabalt kaubeldavaid väärtpabereid teisele krediidiasutusele või kliendile (omandajale) vastavalt lepingule, mille kohaselt seesama vara antakse hiljem võõrandajale kokkulepitud hinna eest tagasi. 2. Kui omandaja kohustub tagastama kõnealuse vara piiritletud kuupäeval või kuupäeval, mille määrab võõrandaja, peetakse kõnealust tehingut kindlaks müügi- ja repotehinguks. 3. Kui omandajal on üksnes õigus tagastada vara soetushinna eest või määratud või määrataval kuupäeval ette kokkulepitava teistsuguse summa eest, peetakse kõnealust tehingut tagasiostuvõimalusega müügitehinguks. 4. Lõikes 2 osutatud müügi- ja repotehingu puhul jätkatakse üleantud vara näitamist võõrandaja bilansis; võõrandaja saadud soetushind näidatakse omandajale võlgnetava summana. Lisaks sellele avaldatakse üleantud vara väärtus võõrandaja raamatupidamisaruannete lisas. Omandajal ei ole õigust näidata üleantud vara oma bilansis; võõrandajale makstud soetushind näidatakse võõrandaja võlgnetava summana. 5. Lõikes 3 osutatud tagasiostuvõimalusega müügitehingu puhul ei ole võõrandajal siiski õigust näidata üleantud vara oma bilansis; see vara näidatakse omandaja bilansi aktivas. Võõrandaja kannab bilansivälisele kirjele 2 summa, mis võrdub tagasiostmise puhuks kokku lepitud summaga. 6. Käesoleva artikli tähenduses ei peeta müügi- ja repotehinguks ühtegi välisvaluuta tähtpäevatehingut optsioontehingut ega tehingut, milles lastakse välja võlakirjad kohustusega kogu väljalase või selle osa enne tähtaja möödumist tagasi osta, ega ühtegi samalaadset tehingut. 4. JAGU ERISÄTTED SEOSES TEATAVATE BILANSIKIRJETEGA

Kasumiaruande esitamise tarvis näevad liikmesriigid ette ühe skeemi või mõlemad skeemid, mis on sätestatud artiklites 27 ja 28. Kui liikmesriik näeb ette mõlemad skeemid, võib see liikmesriik lubada, et ettevõtjad valivad nende seast ühe. ▼M2 Mööndusena direktiivi 78/660/EMÜ artikli 2 lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et kõik krediidiasutused või mis tahes liiki krediidiasutused esitaksid artiklitega 27 või 28 kooskõlas olevate kasumi ja kahjumi kannete asemel oma tulemuslikkuse aruande eeldusel, et esitatud teave on vähemalt võrdväärne nendes artiklites ettenähtud teabega. ▼B

Artikkel 27, kirjed 1 ja 2 (püstskeem) Artikkel 28, kirjed A1 ja B1 (rõhtskeem) Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud ning makstaolevad intressid ja samalaadsed kulud. Need kirjed hõlmavad iga pangandustegevusest tuleneva kasumi ja kahjumi, sealhulgas: 1) kõik tulud aktivakirjetele 1–5 kantud varalt, olenemata selle väljaarvutamise viisist. Sellised tulud hõlmavad ka tulusid, mis tulenevad tähtaja möödumisel makstaolevast summast odavamalt omandatud vara ning kallimalt kokku lepitud kohustuste diskonto ajapõhisest hajutamisest; 2) kõik kulud, mis tulenevad passivakirjetele 1, 2, 3 ja 8 kantud kohustustest, olenemata nende väljaarvutamise viisist. Sellised kulud hõlmavad ka kulud, mis tulenevad tähtaja möödumisel maksta olevast summast kallimalt omandatud vara ning odavamalt kokku lepitud kohustuste aažio ajapõhisest hajutamisest; 3) kattega tähtpäevatehingutest tulenevad tulud ja kulud, mis on hajutatud lepingu tegeliku kestuse suhtes ning sarnanevad laadilt intressiga; 4) tasud ja komisjonitasud, mis sarnanevad laadilt intressiga ning on arvutatud ajapõhiselt või nõude või kohustuse summa põhjal.

Artikkel 27, kirje 3 (püstskeem) Artikkel 28, kirje B2 (rõhtskeem) Tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluväärtpaberitelt, osalusest ning sidusettevõtete osadelt või aktsiatelt Sellel kirjel hõlmatakse kõik dividendid ja muud tulud muutuvtuluväärtpaberitelt, osalusest ning sidusettevõtete osadelt või aktsiatelt. Sellel kirjel hõlmatakse ka tulud investeerimisühingute osadelt või aktsiatelt.

Artikkel 27, kirjed 4 ja 5 (püstskeem) Artikkel 28, kirjed A2 ja B3 (rõhtskeem) Saadaolev komisjonitasu ja makstaolev komisjonitasu Ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist, hõlmab saadaolev komisjonitasu tulud kolmandatele isikutele tarnitud teenuste eest ning makstaolev komisjonitasu hõlmab kulud kolmandate isikute osutatud teenuste eest, eriti: — komisjonitasu tagatiste eest, laenuhalduse eest teiste laenuandjate huvides ning väärtpaberitehingute eest kolmandate isikute huvides, — komisjonitasu ning muud kulud ja tulud maksetehingute eest, kontohalduskulud ning komisjonitasu väärtpaberite turvalise hoidmise ja haldamise eest, — komisjonitasu välisvaluutatehingute eest ning müntide ja väärismetalli müügi ja ostmise eest kolmandate isikute huvides, — komisjonitasu maaklerteenuste eest seoses hoiu- ja kindlustuslepingute ning laenudega.

Artikkel 27, kirje 6 (püstskeem) Artikkel 28, kirje A3 või B4 (rõhtskeem) Puhaskasum või puhaskahjum finantstehingutest Sellel kirjel hõlmatakse: 1) puhaskasum või -kahjum tehingutest väärtpaberitega, mida ei vallata finantspõhivarana, koos selliste väärtpaberite väärtuse täpsustuste ja lisatäpsustustega, võttes artikli 36 lõike 2 kohaldamise korral arvesse selle artikli kohaldamisest tulenevat vahet; artiklis 37 sätestatud võimalust kasutavates liikmesriikides hõlmatakse see puhaskasum või -kahjum ning väärtuse täpsustused ja lisatäpsustused üksnes määral, mil need on seotud tehinguportfelli kuuluvate väärtpaberitega; 2) puhaskasum või puhaskahjum valuutatehingutest; ilma et see piiraks artikli 29 punkti 3 kohaldamist; 3) puhaskasum ja puhaskahjum muudest ostu- ja müügitehingutest finantsinstrumentidega, sealhulgas väärismetalliga.

Artikkel 27, kirjed 11 ja 12 (püstskeem) Artikkel 28, kirjed A7 ja B5 (rõhtskeem) Väärtuse täpsustused laenude ja avansside suhtes ning eraldised tingimuslike passivate ja kohustuste tarvis Väärtuse lisatäpsustused laenude ja avansside suhtes ning eraldised tingimuslike passivate ja kohustuste tarvis 1. Need kirjed hõlmavad väärtuse täpsustuste debiteeringud aktivakirjetel 3 ja 4 näidatavate laenude ja avansside suhtes ning eraldised bilansivälistel kirjetel 1 ja 2 näidatavate tingimuslike passivate ja kohustuste tarvis, samuti krediteeringud mahakantud laenude ja avansside tagastamisest ning pärast varasemaid väärtuse täpsustusi ja eraldisi tagasikirjutatud summad. 2. Artiklis 37 sätestatud võimalust kasutavates liikmesriikides hõlmatakse sellel kirjel ka puhaskasum või -kahjum aktivakirjetel 5 ja 6 hõlmatavatest tehingutest väärtpaberitega, mida ei vallata artikli 35 lõikes 2 määratletud finantspõhivarana ning mis ei kuulu tehinguportfelli, koos selliste väärtpaberite väärtuse täpsustuste ja lisatäpsustustega, võttes artikli 36 lõike 2 kohaldamise korral arvesse selle artikli kohaldamisest tulenevat vahet. Selle kirje nomenklatuuri kohandatakse vastavalt. 3. Liikmesriigid võivad lubada, et nendel kirjetel hõlmatavaid kulusid ja tulusid tasaarvestatakse omavahel selliselt, et näidakse üksnes puhassumma (tulu või kulu). 4. Kui krediidiasutustele, klientidele, krediidiasutusega osaluse kaudu seotud ettevõtjatele ning sidusettevõtetele antud laenude ja avansside väärtuse täpsustused on olulised, näidatakse need raamatupidamisaruannete lisades eraldi. Kui liikmesriik lubab tasaarvestust vastavalt lõikele 3, ei tarvitseta seda sätet kohaldada.

Artikkel 27, kirjed 13 ja 14 (püstskeem) Artikkel 28, kirjed A8 ja B5 (rõhtskeem) Väärtuse täpsustused finantspõhivarana vallatavate vabalt kaubeldavate väärtpaberite, osaluse ning sidusettevõtete osade või aktsiate suhtes Väärtuse lisatäpsustused finantspõhivarana vallatavate vabalt kaubeldavate väärtpaberite, osaluse ning sidusettevõtete osade või aktsiate suhtes 1. Nendel kirjetel hõlmatakse väärtuse täpsustuste debiteeringud aktivakirjetel 5–8 näidatava vara suhtes ning pärast varasemaid väärtuse täpsustusi tagasi kirjutatud summad, kuivõrd need kulud ja tulud on seotud artikli 35 lõikes 2 määratletud finantspõhivarana vallatavate vabalt kaubeldavate väärtpaberite, osaluse ning sidusettevõtete osade või aktsiatega. 2. Liikmesriigid võivad lubada, et nendel kirjetel hõlmatavaid kulusid ja tulusid tasaarvestatakse omavahel selliselt, et näidakse üksnes puhassumma (tulu või kulu). 3. Kui nende vabalt kaubeldavate väärtpaberite, osaluse ning sidusettevõtete osade või aktsiate väärtuse täpsustused on olulised, näidatakse need raamatupidamisaruannete lisades eraldi. Kui liikmesriik lubab tasaarvestust vastavalt lõikele 2, ei tarvitseta seda sätet kohaldada. 7. JAGU HINDAMISREEGLID

1. Aktivakirjeid 9 ja 10 tuleb alati hinnata kui põhivara. Muudel bilansikirjetel hõlmatavat vara hinnatakse põhivarana, kui need on mõeldud kestvaks kasutamiseks ettevõtja tavalise äritegevuse käigus. 2. Kui viidatakse finantspõhivarale direktiivi 78/660/EMÜ 7. jaos, peetakse seda mõistet krediidiasutuste puhul osaluseks, sidusettevõtete osadeks või aktsiateks ning väärtpaberiteks, mis on mõeldud kestvaks kasutamiseks ettevõtja tavalise äritegevuse käigus. 3. a) Finantspõhivarana vallatavad võlakirjad, sealhulgas püsituluväärtpaberid näidatakse bilansis soetushinnas. Liikmesriigid võivad siiski nõuda või lubada, et sellised võlakirjad näidatakse bilansis tähtaja möödudes tagasimakstava summa põhjal. b) Kui selliste võlakirjade soetushind ületab tähtaja möödudes tagasimakstava summa, tuleb see vahe debiteerida kasumiaruandesse. Liikmesriigid võivad siiski nõuda või lubada, et see vahe kantakse maha ositi, nii et see on võlakirjade tagasimaksmise ajaks täielikult maha kantud. See vahe tuleb bilansis või raamatupidamisaruannete lisades eraldi näidata. c) Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et kui selliste võlakirjade soetushind on väiksem kui tähtaja möödudes tagasimakstav summa, vabastatakse see vahe tagasimaksmiseni jäänud aja jooksul ositi tuludesse. See vahe tuleb bilansis või raamatupidamisaruannete lisades eraldi näidata.

1. Kui vabalt kaubeldavad väärtpaberid, mida ei vallata finantspõhivarana, näidatakse bilansis soetushinnas, avaldavad krediidiasutused oma raamatupidamisaruannete lisades vahe soetushinna ja bilansipäeval kõrgema turuväärtuse vahel. 2. Liikmesriigid võivad siiski nõuda või lubada, et need vabalt kaubeldavad väärtpaberid näidatakse bilansis bilansipäeval kõrgemal turuväärtusel. Soetushinna ja kõrgema turuväärtuse vahe avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades eraldi.

1. Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 39 kohaldatakse krediidiasutuste nende laenude ja avansside, võlakirjade, aktsiate ning muude muutuvtuluväärtpaberite hindamise suhtes, mida ei vallata finantspõhivarana. 2. Kuni edasise kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid siiski lubada, et: a) laenud ja avansid krediidiasutustele ja klientidele (aktivakirjed 3 ja 4) ning aktivakirjetel 5 ja 6 hõlmatavad võlakirjad, aktsiad ning muud muutuvtuluväärtpaberid, mida ei vallata artikli 35 lõikes 2 määratletud finantspõhivarana ning mis ei kuulu tehinguportfelli, näidatakse sellest väiksemal väärtusel, mis tuleneks direktiivi 78/660/EMÜ artikli 39 lõike 1 kohaldamisest, kui seda nõuab teatavast pangandusega seotud riskist tingitud ettevaatlikkus. Pärast eespool osutatud artikli 39 kohaldamist ei tohi nende kahe väärtuse vahe siiski olla suurem kui 4 % eespool osutatud vara summast; b) punkti a kohaldamisest tulenev väiksem väärtus säilitatakse, kuni krediidiasutus otsustab seda täpsustada; c) kui liikmesriik kasutab punktis a sätestatud võimalust, ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 36 lõiget 1 ega direktiivi 78/660/EMÜ artikli 40 lõiget 2.

1. Kuni edasise kooskõlastamiseni peavad artiklis 37 sätestatud võimalust kasutavad liikmesriigid lubama ning liikmesriigid, mis seda võimalust ei kasuta, võivad lubada passivakirje 6A “üldise pangandusriski fond” sisseseadmist. Sellel kirjel hõlmatakse summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib. 2. “Üldise pangandusriski fondi” kasvu ja kahanemise puhassaldo tuleb näidata kasumiaruandes eraldi.

1. Välisvaluutas nomineeritud aktivad ja passivad arvutatakse ümber bilansipäeval valitseva spotkursi järgi. Liikmesriigid võivad siiski nõuda või lubada, et finantspõhivarana vallatav vara ning materiaalne või immateriaalne põhivara, mida spot- või tähtpäevatehinguturud ei hõlma või konkreetselt ei hõlma, arvutatakse ümber selle soetuskuupäeval valitsenud kursi järgi. 2. Lõpetamata välisvaluuta tähtpäevatehingud ja spot-valuutatehingud arvutatakse ümber bilansipäeval valitseva spotkursi järgi. Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et tähtpäevatehingud arvutatakse ümber bilansipäeval valitseva tähtpäevaintressi järgi. 3. Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 3 kohaldamist, näidatakse kasumiaruandes vara, kohustuste ja tähtpäevatehingute ning kooskõlas lõigetega 1 ja 2 ümberarvutamisel saadud summade vahe. Liikmesriigid võivad siiski nõuda või lubada, et kooskõlas lõigetega 1 ja 2 ümberarvutamisel tekkinud vahed hõlmatakse täielikult või osaliselt reservides, mida ei saa jaotada, kui need vahed tekivad finantspõhivarana vallatava vara puhul, materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul ning selle vara katmiseks sooritatud mis tahes tehingu puhul. 4. Liikmesriigid võivad ette näha, et kasumiaruandes ei näidata positiivseid ümberarvutusvahesid, mis tulenevad tähtpäevatehingutest, varast või kohustustest, mida muudes tähtpäevatehingutes või aktivas või passivas ei hõlmata või konkreetselt ei hõlmata. 5. Direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 59 piiritletud meetodi kasutamise korral kantakse mis tahes ümberarvutusvahed täielikult või osaliselt üle otse reservidesse. Reservidesse üle kantud positiivsed või negatiivsed ümberarvutusvahed näidatakse bilansis või raamatupidamisaruannete lisades eraldi. 6. Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et ümberarvutusvahed, mis tekivad ühendamisel sidusettevõtte omakapitalist või omakapitali osast aruandeperioodi algul, hõlmatakse täielikult või osaliselt ühendreservides koos ümberarvutusvahedega, mis tulenevad sellise omakapitali katmiseks sooritatud mis tahes tehingute ümberarvutamisest. 7. Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et sidusettevõtetest või osalusest tulenevad tulud ja kulud arvutatakse ühendamisel ümber aruandeperioodi jooksul valitsenud keskmiste valuutakursside järgi. 8. JAGU RAAMATUPIDAMISARUANNETE LISADE SISU

1. Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 43 lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 37 ning järgmistele sätetele. 2. Lisaks direktiivi 78/660/EMÜ artikli 43 lõike 1 punktis 5 nõutavale teabele avaldavad krediidiasutused seoses passivakirjega 8 (subordineeritud kohustused) järgmise teabe: a) iga võetud laenu suhtes, mis ületab 10 % subordineeritud kohustuste kogusummast:m i) laenu summa, selle nimivaluuta, intressimäära ning tagastamise kuupäeva või asjaolu, et see on püsiväljalase; ii) varasemat tagastamist tingivad asjaolud, kui neid on; iii) subordineerimise tingimused, kõnealuse subordineeritud kohustuse kapitaliks või muuks passivaks konverteerimise mis tahes sätete olemasolu ning selliste sätete tingimused; b) muid võetud laene reguleerivad reeglid üldiselt. 3. a) Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 43 lõike 1 punktis 6 nõutava teabe asemel märgivad krediidiasutused oma raamatupidamisaruannete lisades aktivakirje 3 allkirje b ja kirje 4 ning passivakirje 1 allkirje b, kirje 2 allkirje a, allkirje b jaotise bb ning kirje 3 allkirje b kohta eraldi nende laenude ja avansside ning kohustuste summad järelejäänud tähtaja alusel järgmiselt: — mitte rohkem kui kolm kuud, — rohkem kui kolm kuud, kuid mitte rohkem kui üks aasta, — rohkem kui üks aasta, kuid mitte rohkem kui viis aastat, — rohkem kui viis aastat. Aktivakirje 4 kohta tuleb samuti näidata nõudmiseni laenud ja avansid ning lühikese etteteatamisega tagastatavad laenud ja avansid. Kui laenud ja avansid või kohustused makstakse tagasi ositi, on järelejäänud tähtaeg periood bilansipäeva ja iga osamakse tähtpäeva vahel. Viie aasta jooksul alates artikli 47 lõikes 2 osutatud kuupäevast võivad liikmesriigid siiski nõuda või lubada, et käesolevas artiklis osutatud vara ja kohustuste loetlemine tagasimaksetähtaja alusel põhineb algselt kokkulepitud tähtajal või etteteatamisajal. Sel juhul, kui krediidiasutus on soetanud olemasoleva, sertifikaadiga tõendamata laenu, nõuavad liikmesriigid, et selle laenu liigitamine põhineks järelejäänud tähtajal selle soetuskuupäeva seisuga. Käesoleva punkti kohaldamisel on laenude suhtes algselt kokkulepitud tähtaeg periood esimese väljavõtmise ja tagastamiskuupäeva vahel; etteteatamisajaks peetakse perioodi teatamise kuupäeva ja tagastamiskuupäeva vahel; kui laenud ja avansid või kohustused makstakse tagasi ositi, on kokkulepitud tähtaeg periood selliste laenude ja avansside või kohustuste tekkimise kuupäeva ja viimase osamakse tähtpäeva vahel. Krediidiasutused näitavad käesolevas punktis osutatud bilansikirjete kohta ka nende varade ja kohustuste osatähtsuse, mille tagasimaksetähtaeg saabub ühe aasta jooksul alates bilansipäevast. b) Krediidiasutused näitavad aktivakirje 5 (võlakirjad, sealhulgas püsituluväärtpaberid) ning passivakirje 3 allkirje a (väljalastavad võlakirjad) kohta, millise vara- ja kohustusteosa tagasimaksetähtaeg on ühe aasta jooksul alates bilansipäevast. c) Liikmesriigid võivad nõuda, et punktides a ja b osutatud teave antaks bilansis. d) Krediidiasutused annavad üksikasjad vara kohta, mille nad on pantinud omaenda või kolmandate isikute kohustuste (sealhulgas tingimuslikud passivad) tagatisena; need andmed peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et näidata iga passivakirje ning iga bilansivälise kirje kohta tagatisena panditud vara kogusumma. 4. Kui krediidiasutustel tuleb anda direktiivi 78/660/EMÜ artikli 43 lõike 1 punktis 7 osutatud teave bilansivälises kirjes, ei tarvitseta seda teavet raamatupidamisaruannete lisades korrata. 5. Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 43 lõike 1 punktis 8 nõutava teabe asemel näitab krediidiasutus raamatupidamisaruannete lisades oma tulude osatähtsuse artikli 27 kirjete 1, 3, 4, 6 ja 7 või artikli 28 kirjete B1, B2, B3, B4 ja B7 suhtes geograafiliste turgude kaupa, kuivõrd need turud üksteisest oluliselt erinevad, võttes arvesse kõnealuse krediidiasutuse korraldamise viisi. Kohaldatakse direktiivi 78/660/EMÜ artikli 45 lõike 1 punkti b. 6. Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 43 lõike 1 punktis 9 sisalduvat viidet selle direktiivi artikli 23 lõikele 6 peetakse viiteks käesoleva direktiivi artikli 27 kirjele 8 või artikli 28 kirjele A4. 7. Kaldudes kõrvale direktiivi 78/660/EMÜ artikli 43 lõike 1 punktist 13, on krediidiasutustel vaja avaldada üksnes oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele antud laenude ja avansside summad ning nende huvides mis tahes tagatise kujul võetud kohustused. See teave tuleb anda kogusummana iga liigi kohta.

1. Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 15 lõikes 3 ettenähtud teave tuleb anda käesoleva direktiivi artiklis 35 määratletud finantspõhivarana vallatava vara kohta. Kui liikmesriik vastavalt käesoleva direktiivi artikli 34 lõikele 2 lubab väärtuse täpsustuste vahelist tasaarvestust, ei kohaldata siiski kohustust näidata väärtuse täpsustused eraldi. Sel juhul võidakse väärtuse täpsustusi muude kirjetega ühte liita. 2. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused annaksid oma raamatupidamisaruannete lisades ka järgmist teavet: a) aktivakirjetel 5–8 näidatavad vabalt kaubeldavad väärtpaberid liigendatuna börsil registreeritud ja registreerimata väärtpaberiteks; b) aktivakirjetel 5 ja 6 näidatavad vabalt kaubeldavad väärtpaberid liigendatuna väärtpaberiteks, mida vastavalt artiklile 35 vallatakse või ei vallata finantspõhivarana, ning nende kahe vabalt kaubeldava väärtpaberi liigi eristamise kriteerium; c) liisingutehingute väärtus jaotatuna asjakohaste bilansikirjete vahel; d) aktivakirje 13, passivakirje 4, kasumiaruande püstskeemi kirjete 10 ja 18 või rõhtskeemi kirjete A6 ja A11 ning püstskeemi kirjete 7 ja 17 või rõhtskeemi kirjete B7 ja B9 liigendus nende põhilisteks osasummadeks, kui sellised summad on olulised raamatupidamise aastaaruande hindamisel, samuti nende laadi ja summa selgitus; e) kulud, mida krediidiasutus on vaadeldaval aastal subordineeritud kohustuste tõttu maksnud; f) asjaolu, et krediidiasutus osutab kolmandatele isikutele haldus- ja esindamisteenuseid, kui seda laadi äritegevuse ulatus on oluline krediidiasutuse tegevuse kui terviku suhtes; g) välisvaluutas nomineeritud vara ja kohustuste liitsummad ümberarvutatuna valuutasse, milles koostatakse raamatupidamise aastaaruanne; h) aruanne bilansipäevaks lõppemata tähtpäevatehingute liikide kohta, näidates igat liiki tehingu suhtes eriti seda, kas see on olulisel määral sõlmitud turvevahendina intressimäärade, valuutakursside ja turuhindade kõikumise mõjude vastu, ning seda, kas see on olulisel määral sõlmitud vahendustegevuse eesmärgil. Need tehinguliigid hõlmavad kõik tehingud, millega seoses kantakse tulu või kulu artikli 27 kirjele 6, artikli 28 kirjetele A3 või B4 või artikli 29 kirjele 3, näiteks välisvaluuta, väärismetallid, vabalt kaubeldavad väärtpaberid, hoiusertifikaadid ja muu vara. 9. JAGU RAAMATUPIDAMISE KONSOLIDEERITUD ARUANNETEGA SEOTUD SÄTTED

1. Krediidiasutused koostavad raamatupidamise konsolideeritud aruandeid ja tegevuse konsolideeritud aruandeid kooskõlas direktiiviga 83/349/EMÜ, kuivõrd käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. 2. Kuivõrd liikmesriik ei saa tugineda direktiivi 83/349/EMÜ artiklile 5, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1 ka emaettevõt jate suhtes, mille ainus eesmärk on omandada osalust tütarettevõtjates, seda osalust majandada ning selle abil kasumit saada, kui need tütarettevõtjad on eranditult või põhiliselt krediidiasutused.

1. Direktiivi 83/349/EMÜ kohaldatakse vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 1 ning käesoleva artikli lõikele 2. 2. a) Direktiivi 83/349/EMÜ artikleid 4, 6, 15 ja 40 ei kohaldata. b) Liikmesriigid võivad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 7 kohaldamise suhtes kehtestada järgmised lisatingimused: — emaettevõtja peab olema teatanud, et ta tagab vabastatud ettevõtja võetavad kohustused; selle teate olemasolu tuleb avaldada vabastatud ettevõtja raamatupidamisaruannetes; — emaettevõtja peab olema krediidiasutus käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses. c) Direktiivi 83/349/EMÜ artikli 9 lõike 2 kahes esimeses taandes osutatud teave, nimelt: — põhivara summa ja — puhaskäive, asendatakse: — käesoleva direktiivi artikli 27 kirjete 1, 3, 4, 6 ja 7 või artikli 28 kirjete B1, B2, B3, B4 ja B7 summaga. d) Kui tütarettevõtjat, mis on krediidiasutus, ei hõlmata direktiivi 83/349/EMÜ artikli 13 lõike 3 punkti c kohaldamise tulemusel raamatupidamise konsolideeritud aruandesse, ent kui kõnesoleva ettevõtja ümberkujundamise või päästmiseesmärgiga finantsabitehingu tulemusel selle ettevõtja osi või aktsiaid ajutiselt vallatakse, liidetakse selle ettevõtja raamatupidamise aastaaruanne raamatupidamise konsolideeritud aruandega ning raamatupidamisaruannete lisades antakse lisateavet kõnealuse finantsabitehingu laadi ja tingimuste kohta. e) Liikmesriik võib samuti kohaldada direktiivi 83/349/EMÜ artiklit 12 kahe või rohkema krediidiasutuse suhtes, mis ei ole omavahel seotud vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 1 või 2 kirjeldatule, kuid mida juhitakse ühisel alusel, mis ei ole ette nähtud lepinguga ega asutamislepingu ega põhikirja sätetega. ▼M2 ————— ▼B g) Raamatupidamise konsolideeritud aruannete skeemi puhul: — kohaldatakse käesoleva direktiivi artikleid 3, 5–26 ning 29–34; — kohaldatakse direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 17 sisalduvat viidet direktiivi 78/660/EMÜ artikli 15 lõikele 3 vara suhtes, mida vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 35 vallatakse põhivarana. h) Direktiivi 83/349/EMÜ artiklit 34 kohaldatakse raamatupidamisaruannete lisade sisu suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 40 ja 41. 10. JAGU AVALDAMINE

1. Krediidiasutuse asjakohaselt kinnitatud raamatupidamise aastaaruanne ning tegevusaruanne ja aruanne, mille on esitanud raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutav isik, avaldatakse vastavalt siseriiklikule õigusele kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ ( 8 ) artikliga 3. Siseriikliku õigusega võidakse siiski lubada, et tegevusaruannet ei avaldata eespool ettenähtud viisil. Sel juhul tehakse see üldsusele kättesaadavaks äriühingu registrisse kantud asukohas asjaomases liikmesriigis. Taotluse korral peab olema võimalik tasuta saada kogu sellise aruande või selle mis tahes osa koopia. Sellise koopia hind ei tohi ületada selle halduskulusid. 2. Lõiget 1 kohaldatakse ka asjakohaselt kinnitatud raamatupidamise konsolideeritud aruannete, tegevuse konsolideeritud aruannete ning raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutavate isikute aruannete suhtes. 3. Kui raamatupidamise aastaaruande või tegevusaruande koostanud krediidiasutus ei ole asutatud ühena direktiivi 78/660/EMÜ artikli 1 lõikes 1 loetletud liiki äriühingutest ning sellelt krediidiasutuselt ei nõuta siseriikliku õigusega, et see avaldaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumendid vastavalt direktiivi 68/151/EMÜ artiklis 3 ettenähtule, peab see krediidiasutus vähemalt tegema need dokumendid üldsusele kättesaadavaks oma registrisse kantud asukohas või selle puudumise korral oma äritegevuse põhikohas. Taotluse korral peab olema võimalik tasuta saada kogu sellise aruande või selle mis tahes osa koopia. Sellise koopia hind ei tohi ületada selle haldusmaksumust. 4. Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne ja konsolideeritud aruanne tuleb avaldada igas liikmesriigis, kus sellel krediidiasutusel on filiaale direktiivi 77/780/EMÜ artikli 1 tähenduses. Sellised liikmesriigid võivad nõuda, et need dokumendid avaldataks nende ametlikus keeles. 5. Liikmesriigid näevad ette asjakohased sanktsioonid käesolevas artiklis osutatud avaldamisnormide täitmatajätmise eest. 11. JAGU AUDITEERIMINE

Liikmesriigil ei ole vaja kohaldada direktiivi 84/253/EMÜ ( 9 ) artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkti iii riiklike hoiupankade suhtes, kui nende ettevõtjate põhikirjajärgne auditeerimine, millele on osutatud selle direktiivi artikli 1 lõikes 1, on käesoleva direktiivi jõustumise ajal reserveeritud nende pankade olemasolevale järelevalveorganile ning kui vastutav isik vastab vähemalt direktiivi 84/253/EMÜ artiklites 3–9 sätestatud tingimustele. 12. JAGU LÕPPSÄTTED

Kooskõlas direktiivi 78/660/EMÜ artikliga 52 asutatud kontaktkomiteel on asjakohase koosseisuga koosolekutel ka järgmised ülesanded: a) ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 169 ja 170 kohaldamist, hõlbustada käesoleva direktiivi ühtlustatud kohaldamist korrapäraste koosolekute abil, millel käsitletakse praktilisi probleeme, mis tekivad seoses käesoleva direktiivi kohaldamisega; b) vajaduse korral nõustada komisjoni käesoleva direktiivi täiendamise või muutmise suhtes.

1. Liikmesriigid jõustavad neile käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 1990. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. 2. Liikmesriik võib ette näha, et lõikes 1 osutatud norme kohaldatakse esmakordselt raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete suhtes aruandeaastate kohta, mis algavad 1. jaanuaril 1993 või 1993. kalendriaasta jooksul. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Viis aastat pärast artikli 47 lõikes 2 osutatud kuupäeva vaatab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal läbi käesoleva direktiivi kõik sätted, milles pakutakse liikmesriikidele valikuvõimalusi, ning artikli 2 lõike 1, artiklid 27, 28 ja 41 ning vajaduse korral muudab neid käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemuste taustal, pidades eriti silmas käesolevas direktiivis osutatud sätete suuremat selgust ja ühtlustatust.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. ( 1 ) EÜT C 130, 1.6.1981, lk 1, EÜT C 83, 24.3.1984, lk 6 ning EÜT C 351, 31.12.1985, lk 24. ( 2 ) EÜT C 242, 12.9.1983, lk 33 ning EÜT C 163, 10.7.1978, lk 60. ( 3 ) EÜT C 112, 3.5.1982, lk 60. ( 4 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. ( 5 ) EÜT L 314, 4.12.1984, lk 28. ( 6 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. ( 7 ) EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30. ( 8 ) EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8. ( 9 ) EÜT L 126, 12.5.1984, lk 20.