Direktiiv 1991/676

Artikkel 1 Käesoleva direktiivi eesmärgiks on: — põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud või tingitud veereostuse vähendamine ning — hoida ära edasine veereostus.

Artikkel 2 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) põhjavesi – kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega; b) magevesi – looduslik vähese soolsusega vesi, mis sageli on sobiv magevee võtmiseks ja selle töötlemiseks joogivee saamise eesmärgil; c) lämmastikuühend – iga lämmastikku sisaldav aine peale gaasilise molekulaarlämmastiku; d) loomad – kõik kasutamiseks või kasu saamiseks peetavad loomad; e) väetis – iga lämmastikuühendit või lämmastikuühendeid sisaldav aine, mida kasutatakse põllumajandusmaal taimede kasvu edendamiseks; väetis võib olla loomasõnnik, kalakasvatusjäägid ja reoveesetted; f) keemiline väetis – igasugune tööstuslikult toodetud väetis; g) loomasõnnik – loomaheited või allapanu ja loomaheidete segu, ka töödeldud kujul; h) põllumajandusmaal kasutamine – ainete lisamine põllumajandusmaale kas pinnale laotamise, maasse pritsimise, pinna alla viimise või pinnakihtidega segamise teel; i) eutrofeerumine – vee rikastumine lämmastikuühenditega, mis kiirendab vetikate ja taimestiku kõrgemate vormide kasvu ning häirib seetõttu soovimatult vees esinevate organismide ja sama vee kvaliteedi tasakaalu; j) reostus – lämmastikuühendite vahetu või kaudne sattumine põllumajandusest veekeskkonda, mis ohustab inimeste tervist, kahjustab elusressursse ja veeökosüsteeme, halvendab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või häirib vee teisi õiguspäraseid kasutusviise; k) tundlik ala – artikli 3 lõike 2 kohaselt määratud maa-ala.

Artikkel 3 1. Liikmesriigid määravad I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal kindlaks veekogud, mis on reostunud, ja veekogud, mida reostus võib mõjutada, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta. 2. Liikmesriigid määravad kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist tundlikeks aladeks kõik sellised maa-alad oma territooriumil, kust lõikes 1 määratletud veekogud saavad oma vee ja mis soodustavad nende veekogude reostumist. Nad teatavad sellest esmasest määramisest komisjonile kuue kuu jooksul. 3. Kui ühest liikmesriigist otseselt või kaudselt tuleva vee reostumine mõjutab teise liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt kindlaks määratud veekogu, võivad sellisest reostusest mõjutatud liikmesriigid teavitada sellest teisi liikmesriike ja komisjoni. Asjaomased liikmesriigid korraldavad vajaduse korral koos komisjoniga kooskõlastamise, et selgitada välja reostuse allikad ning määrata kindlaks meetmed, mida tuleks võtta reostuvate veekogude kaitseks, et tagada vastavus käesolevale direktiivile. 4. Liikmesriigid vaatavad läbi, muudavad või täiendavad tundlike alade nimistut, kui see on vajalik ja vähemalt üks kord nelja aasta jooksul, et võtta arvesse muutusi ja tegureid, mida nimistu eelmise läbivaatamise, muutmise või täiendamise ajal ei olnud võimalik ette näha. Nad teatavad komisjonile kõikidest nimistu muudatustest või täiendustest kuue kuu jooksul. 5. Liikmesriigid on vabastatud tundlike alade kindlaksmääramise kohustusest, kui nad koostavad ja rakendavad artiklis 5 osutatud tegevusprogramme kooskõlas käesoleva direktiiviga kogu oma riigi territooriumil.

Artikkel 4 1. Selleks et tagada kõikide veekogude üldine kaitse reostuse eest, teevad liikmesriigid kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist järgmist: a) koostavad hea põllumajandustava eeskirja või eeskirjad, mida põllumajandustootjad täidavad vabatahtlikkuse alusel ning mille sätted hõlmavad vähemalt II lisa punktis A nimetatud punkte; b) koostavad vajaduse korral hea põllumajandustava eeskirja(de) täitmist edendava programmi, mis hõlmab põllumajandustootjate koolitamist ja teavitamist. 2. Liikmesriigid esitavad oma hea põllumajandustava eeskirjade üksikasjad komisjonile ning komisjon lisab teabe nende eeskirjade kohta artiklis 11 osutatud aruandesse. Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta saadud teabe põhjal teha nõukogule asjakohaseid ettepanekuid.

Artikkel 5 1. Artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid käivitama määratud tundlike alade suhtes tegevusprogrammid kahe aasta jooksul pärast artikli 3 lõikes 2 osutatud tundlike alade esmast määramist või ühe aasta jooksul pärast artikli 3 lõikes 4 osutatud iga järgmist määramist. 2. Tegevusprogramm võib hõlmata kõiki tundlikke alasid liikmesriigi territooriumil või kui liikmesriik seda vajalikuks peab, tohib eri tundlike alade või nende osade suhtes käivitada erinevaid programme. 3. Tegevusprogrammides võetakse arvesse järgmist: a) olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid eelkõige põllumajandusest ja muudest allikatest pärinevate lämmastikukoguste kohta; b) keskkonnatingimusi kõnealuse liikmesriigi asjakohastes piirkondades. 4. Tegevusprogramme rakendatakse nelja aasta jooksul pärast käivitamist ning need koosnevad järgmistest kohustuslikest meetmetest: a) III lisas kirjeldatud meetmed; b) liikmesriikide poolt artikli 4 kohaselt kehtestatud hea põllumajandustava eeskirjades sätestatud meetmed, välja arvatud meetmed, mis on asendatud III lisas kirjeldatud meetmetega. 5. Peale selle võtavad liikmesriigid tegevusprogrammide raames täiendavalt või tõhusamalt meetmeid, mida nad vajalikuks peavad, kui algusest peale on selge või tegevusprogrammide rakendamise käigus saab selgeks, et lõikes 4 osutatud meetmed ei ole artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamiseks küllaldased. Kõnealuseid meetmeid valides võtavad liikmesriigid arvesse nende tõhusust ja kulusid võrreldes muude võimalike ennetusmeetmetega. 6. Liikmesriigid koostavad ja rakendavad käesoleva artikli alusel käivitatavate tegevusprogrammide tulemuslikkuse hindamiseks sobivaid seireprogramme. Liikmesriigid, kes kohaldavad artiklit 5 kogu oma territooriumil, jälgivad vee (pinna- ja põhjavee) nitraadisisaldust valitud mõõtepunktides, kus on võimalik põllumajandusnitraatidest tingitud veereostuse ulatust kindlaks määrata. 7. Liikmesriigid vaatavad vähemalt üks kord nelja aasta jooksul oma tegevusprogrammid läbi ja vajaduse korral muudavad neid, sealhulgas lisades neisse lõike 5 kohaseid meetmeid. Nad teatavad komisjonile kõikidest oma tegevusprogrammide muudatustest.

Artikkel 6 1. Tundlike alade määramiseks ja määratud tundlike alade nimistu muutmiseks teevad liikmesriigid järgmist: a) kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist jälgivad nad ühe aasta nitraadikontsentratsiooni magevees: i) direktiivi 75/440/EMÜ artikli 5 lõikes 4 sätestatud pinnavee proovivõtukohtades ja/või muudes liikmesriigile tüüpilise pinnaveega proovivõtukohtades vähemalt üks kord kuus ja üleujutuste ajal sagedamini; ii) liikmesriigile tüüpilise põhjaveega proovivõtujaamades korrapäraselt ja arvestades direktiivi 80/778/EMÜ sätteid; b) kordavad punktis a kirjeldatud seireprogrammi vähemalt iga nelja aasta järel, välja arvatud nendes proovivõtujaamades, kus kõikide varasemate proovide nitraadikontsentratsioon on olnud alla 25 mg/l ja samuti ei ole ilmnenud ühtki uut tegurit, mille tõttu nitraadisisaldus võiks suureneda, millisel juhul on kõnealust seireprogrammi vaja korrata üksnes iga kaheksa aasta järel; c) iga nelja aasta tagant kontrollivad oma mageda pinna-, suudme- ja rannikuvee eutrofeerumist. 2. Mõõtmine toimub IV lisas määratletud võrdlusmeetodite abil.

Artikkel 7 Komisjon võib koostada artiklites 5 ja 6 osutatud seire suunised vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 8 Komisjon võib kohandada käesoleva direktiivi lisasid teaduse ja tehnika arenguga. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 9 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 1 ) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. ▼M2 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 10 1. Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva direktiivi teatavakstegemisele järgneva nelja aasta ja pärast seda iga järgneva nelja aasta kohta V lisas kirjeldatud teavet sisaldava aruande. 2. Käesoleva artikli kohane aruanne esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast käsitletava perioodi lõppu.

Artikkel 11 Komisjon avaldab vastavalt artiklile 10 saadud teabe põhjal kuue kuu jooksul pärast liikmesriikide aruannete kättesaamist kokkuvõtvad aruanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon esitab nõukogule 1. jaanuariks 1998 aruande käesoleva direktiivi ja eelkõige selle III lisa sätete rakendamise kohta ning lisab sellele vajaduse korral ettepanekud direktiivi läbivaatamiseks.

Artikkel 12 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. ( 2 ) Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. 2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 13 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.