Direktiiv 1992/58

1. Direktiiv 77/576/EMÜ tunnistatakse kehtetuks artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäeval. Artiklis 5 osutatud juhtudel kehtib kõnealune direktiiv siiski veel maksimaalselt kuni kaheksateist kuud pärast nimetatud kuupäeva. 2. Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesoleva direktiivi vastavatele sätetele.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. I LISA MIINIMUMNÕUDED TÖÖKOHTADES KASUTATAVATELE OHUTUS- JA/VÕI TERVISEKAITSEMÄRKIDELE 1. Sissejuhatavad märkused 1.1. Kui vastavalt direktiivi artiklis 3 sätestatud üldeeskirjadele nõutakse ohutus- ja/või tervisekaitsemärke, peavad need vastama II–IX lisas sätestatud konkreetsetele nõuetele. 1.2. Käesolevas lisas tutvustatakse kõnealuseid nõudeid, kirjeldatakse ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide erinevaid kasutusmooduseid ja esitatakse märkide vahetamise ja kombineerimise üldeeskirjad. 1.3. Ohutus- ja või tervisekaitsemärke võib kasutada ainult selleks, et edastada käesolevas direktiivis sätestatud teavet. 2. Märkide tüübid 2.1. Alalised märgid 2.1.1. Keeldude, hoiatuste ja kohustuslike nõuete ning varuväljapääsude ja esmaabivahendite asukoha ja identifitseerimise jaoks tuleb kasutada alalisi silte. Tuletõrjevahendite asukoha ja identifitseerimise märgistamiseks tuleb kasutada silte ja/või ohutusvärvi. 2.1.2. Mahutitele ja torudele tuleb sildid paigaldada vastavalt III lisale. 2.1.3. Kohad, kus on oht põrgata kokku takistustega või kukkuda, tuleb alaliselt märgistada ohutusvärvi ja/või siltidega. 2.1.4. Liikumisteed tuleb alaliselt märgistada ohutusvärviga. 2.2. Ajutised märgid 2.2.1. Valgustatud märke, helisignaale ja/või suulisi märguandeid tuleb, võttes arvesse punktis 3 sätestatud märkide vahetamise ja kombineerimise võimalust, kasutada ohust teatamiseks, kutsumaks inimesi üles teatavale käitumisele ja inimeste evakueerimiseks häda korral. 2.2.2. Viipemärke ja/või suulisi märguandeid tuleb vajaduse korral kasutada selleks, et juhendada riskantseid või ohtlikke manöövreid teostavaid inimesi. 3. Märkide vahetamine ja kombineerimine 3.1. Kui järgmised vahendid on võrdselt tõhusad, võib kasutada ükskõik millist neist: — ohutusvärv või silt selliste kohtade märgistamiseks, kus on takistus või järsk aste, — valgustatud märgid, helisignaalid või suulised märguanded, — viipemärgid või suulised märguanded. 3.2. Mõningat tüüpi märke võib koos kasutada: — valgustatud märgid ja helisignaalid, — valgustatud märgid ja suulised märguanded, — viipemärgid ja suulised märguanded. 4. Allpool toodud tabelis esitatud juhendid kehtivad kõigi märkide suhtes, mis sisaldavad ohutusvärve: Värv Tähendus või eesmärk Juhendid ja teave Punane Keelumärk Ohtlik käitumine Häire Peatumine, sulgemine, hädaseiskamisseadised Evakueeruda Tuletõrjevahendid Tunnused ja asukoht Kollane või merevaigukollane Hoiatusmärk Olge ettevaatlik, võtke kasutusele ettevaatusabinõud Uurige olukorda Sinine Kohustusmärk Spetsiifiline käitumine või tegevus Kandke isikukaitsevahendeid Roheline Varuväljapääs, esmaabimärk Uksed, väljapääsud, liikumisteed, vahendid, seadmed Ohtu ei ole Normaalne olukord taastunud 5. Märgi tõhusust ei tohi kahjustada järgmised asjaolud: 5.1. sama liiki infoallika olemasolu, mis segab nähtavust või kuuldavust; seepärast eelkõige: 5.1.1. tuleks vältida liialt paljude märkide paigutamist üksteise lähedusse; 5.1.2. samal ajal ei tohiks kasutada kaht valgustatud märki, mida võib omavahel segi ajada; 5.1.3. valgustatud märki ei tohi kasutada teise samalaadse valgustatud allika lähedal; 5.1.4. samal ajal ei tohi kasutada kaht helisignaali; 5.1.5. helisignaali ei tohi kasutada, kui ümbritsevat müra on liialt palju; 5.2. märkide või signaalseadmete kehv kujundus, ebapiisav arv, ebaõige asukoht, halb seisund või vigane funktsioneerimine. 6. Vastavalt nõuetele tuleb märke ja signaalseadmeid regulaarselt puhastada, hooldada, kontrollida, parandada ja vajadusel need asendada, et tagada nende oluliste ja/või funktsionaalsete omaduste säilimine. 7. Paigaldatavate märkide ja signaalseadmete arv ja asukoht sõltuvad riski või ohu ulatusest või kaetava piirkonna suurusest. 8. Toidet vajavatel märkidel peab olema kindel tagavaratoide elektrikatkestuse puhuks, kui elektrikatkestus ei elimineeri ohtu. 9. Valgustatud märgi ja/või helisignaali sisselülitamine näitab, millal vajalik tegevus peaks algama; märk või signaal peab töötama seni, kuni tegevus kestab. Valgustatud märgid ja helisignaalid tuleb pärast kasutamist viivitamata reaktiveerida. 10. Valgustatud märke ja helisignaale tuleb kontrollida enne kasutuselevõtmist tagamaks, et nad töötavad korralikult ja on tõhusad, ning pärast seda regulaarsete ajavahemike järel. 11. Kui asjaomased töötajad on nägemis- või kuulmispuudega, kaasa arvatud isikukaitsevahendite kasutamisest põhjustatud kuulmispuudega, tuleb võtta meetmeid kõnealuste märkide täiendamiseks või asendamiseks. ▼M2 12. Ohtlike ainete või segude märkimisväärsete koguste ladustamiseks kasutatavad alad, ruumid või aiaga ümbritsetud territooriumid tuleb tähistada II lisa punktis 3.2 osutatud sobiva hoiatusmärgiga või III lisa punktis 1 sätestatud tähisega, v.a juhul, kui üksikpakendite või mahutite sildid on selleks otstarbeks sobivad. Kui II lisa punktis 3.2 ei ole samaväärset hoiatusmärki, millega hoiatada isikuid ohtlike keemiliste ainete või segude eest, tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 ( 2 ) V lisas sätestatud asjakohast ohupiktogrammi. ▼B II LISA MÄRKIDELE ESITATAVAD ÜLDISED MIINIMUMNÕUDED 1. Olulised omadused 1.1. Siltide kuju ja värvid on sätestatud punktis 3 vastavalt nende eesmärgile (keeldu, hoiatust, kohustuslikku toimingut, evakuatsiooniteed, avariiseadmeid ja tuletõrjevahendeid tähistavad märgid). 1.2. Piktogrammid peavad olema võimalikult lihtsad ja sisaldama ainult olulisi detaile. 1.3. Kasutatavad piktogrammid võivad punktis 3 esitatutest pisut erineda või olla pisut üksikasjalikumad, kui nad kannavad sama tähendust ning erinevused või mugandused ei muuda tähenduse mõistmist keerulisemaks. 1.4. Sildid tuleb valmistada põrutus- ja ilmastikukindlast materjalist, mis sobib ümbritseva keskkonnaga. 1.5. Siltide mõõtmed, värviomadused ja fotomeetrilised omadused peavad olema sellised, et märgid oleksid hästi nähtavad ja kergesti mõistetavad. 2. Kasutustingimused 2.1. Põhimõtteliselt tuleb sildid paigutada sobivale kõrgusele ja vaatenurga suhtes sobivasse asendisse, võttes arvesse võimalikke takistusi üldise ohu korral alale pääsemise kohas või konkreetse ohu või objekti vahetus läheduses, ning hästi valgustatud, lihtsalt juurdepääsetavasse ja nähtavasse kohta. Ilma et see piiraks direktiivi 89/654/EMÜ sätete kohaldamist, tuleks kehva loomuliku valguse korral kasutada fosforestseerivaid värve, helkmaterjale või tehisvalgustust. 2.2. Kui kaob olukord, millele silt viitab, tuleb silt kõrvaldada. 3. Kasutatavad sildid 3.1. Keelumärgid Olulised omadused: — ümar kuju, — must piktogramm valgel taustal, punane serv ja diagonaaljoon (punane osa peab moodustama vähemalt 35 % märgi pinnast). Kasutatavad märgid Suitsetamine keelatud Suitsetamine ja lahtine tuli keelatud Jalakäijatel sisenemine keelatud Veega kustutamine keelatud Joogiks kõlbmatu vesi Võõrastel sisenemine keelatud Tööstusveokitel sisenemine keelatud Mitte puudutada 3.2. Hoiatusmärgid Olulised omadused: — kolmnurkne kuju, — must piktogramm kollasel taustal, must serv (kollane osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast). Tuleohtlik materjal või kõrge temperatuur ( 3 ) Plahvatusohtlik aine Mürgine aine Sööbiv aine Radioaktiivne aine Rippuv last Tööstusveokid Ettevaatust: elekter Ohuala ►(1) M2 ( *1 ) Laserkiirgus Oksüdeeriv aine Mitteioniseeriv kiirgus Tugev magnetväli Takistused Kukkumisoht Bioloogiline oht ( *2 ) Madal temperatuur 3.3. Kohustusmärgid Olulised omadused: — ümar kuju, — valge piktogramm sinisel taustal (sinine osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast). Kanda kaitseprille Kanda kaitsekiivrit Kanda kõrvaklappe Kanda respiratoorit Kanda kaitsejalatseid Kanda kaitsekindaid Kanda kaitseriietust Kanda näokaitset Kanda kaitserakmeid Jalakäijad peavad kasutama seda teed Üldine kohustusmärk (vajadusel kasutada koos mõne muu märgiga) 3.4. Varuväljapääsu- või esmaabimärgid Olulised omadused: — ristküliku või ruudu kuju, — valge piktogramm rohelisel taustal (roheline osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast). Varuväljapääs/evakuatsioonitee Sinnapoole (täiendava informatsiooni märk) Esmaabipunkt Kanderaam Esmaabidušš Silmadušš Telefon esmaabi väljakutsumiseks või evakueerimiseks 3.5. Tuletõrjemärgid Olulised omadused: — ristküliku või ruudu kuju, — valge piktogramm punasel taustal (punane osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast). Tuletõrjevoolik Redel Tulekustuti Telefon tuletõrje kutsumiseks Sinnapoole (täiendava informatsiooni märk) III LISA MAHUTITELE JA TORUDELE KANTAVATE MÄRKIDE MIINIMUMNÕUDED ▼M2 1. Mahutid, mida töökohtades kasutatakse ohtlike keemiliste ainete või segude jaoks, mis on määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud füüsikaliste või terviseohtude kriteeriumide kohaselt ohtlikud, ning mahutid, mida kasutatakse selliste ohtlike ainete või segude ladustamiseks, koos nähtavate torudega, mis sisaldavad või mille kaudu transporditakse selliseid ohtlikke aineid ja segusid, peavad olema tähistatud asjakohase ohupiktogrammiga vastavalt kõnealusele määrusele. Esimest lõiku ei kohaldata mahutite suhtes, mida töökohtades kasutatakse lühiajaliselt, ega mahutite suhtes, mille sisu muutub sageli, tingimusel et võetakse muid asjakohaseid meetmeid eelkõige seoses teavitamise ja/või koolitusega, mis tagavad samasuguse kaitsetaseme. Esimeses lõigus osutatud tähistust võib: — asendada II lisas sätestatud hoiatusmärkidega, kasutades samu piktogramme või sümboleid. Kui II lisa punktis 3.2 ei ole samaväärset hoiatusmärki, tuleb kasutada määruse (EÜ) nr 1272/2008 V lisas sätestatud asjakohast ohupiktogrammi; — täiendada lisateabega, näiteks ohtliku aine või segu nimetuse ja/või valemiga ning ohtu puudutavate üksikasjadega; — mahutite transportimise korral töökohas täiendada või asendada märkidega, mida kohaldatakse ohtlike ainete või segude transportimisel kogu liidus. ▼B 2. Tähised tuleb kinnitada järgmiselt: — nähtavale küljele (külgedele), — paindumatul, isekleepuval või värvitud kujul. 3. Vajaduse korral peavad käesoleva lisa esimeses punktis nimetatud märkidel olema II lisa punktis 1.4. määratletud olulised omadused ning nad peavad vastama II lisa punktiga 2 siltidele kehtestatud kasutusnõuetele. 4. Ilma et see piiraks punktide 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad torudel kasutatavad tähised olema paigutatud nähtavale kohale kõige ohtlikumate punktide, näiteks ventiilide ja liitekohtade lähedusse ning asuma üksteisest mõistlikul kaugusel. 5. Ohtlike ainete või ►M2 segude ◄ märkimisväärsete koguste ladustamiseks kasutatavad alad, ruumid või aiaga ümbritsetud territooriumid tuleb tähistada sobiva II lisa punktis 3.2 osutatud hoiatusmärgiga või IIΙ lisa punktile 1 vastava tähisega, kui üksikpakendite või mahutite sildid pole selleks otstarbeks sobivad, võttes mõõtmete osas arvesse II lisa punkti 1.5. Hulga ohtlike ainete või ►M2 segude ◄ laod võib tähistada ohuala hoiatusmärgiga. Eespool nimetatud märgid ja tähised tuleb võimaluse korral paigutada ladustamisalale või ladustamisruumi viiva ukse lähedale. IV LISA MIINIMUMNÕUDED TULETÕRJEVAHENDITE JA NENDE ASUKOHA TÄHISTAMISELE 1. Sissejuhatav märkus Käesolevat lisa kohaldatakse ainult tuletõrjeks kasutatavate vahendite suhtes. 2. Tuletõrjevahendid peavad olema kindlat värvi ning nende asukoht peab olema märgistatud sildiga ja/või nende hoiukoht või neile juurdepääsemise koht spetsiaalse värviga. 3. Tuletõrjevahendid tuleb tähistada punase värviga. Punaseks värvitud ala peab olema piisavalt suur, et tuletõrjevahendeid oleks lihtne ära tunda. 4. Tuletõrjevahendite asukoha tähistamiseks tuleb kasutada II lisa punktis 3.5 sätestatud silte. V LISA MIINIMUMNÕUDED TAKISTUSTE, OHTLIKE KOHTADE JA LIIKUMISTEEDE TÄHISTAMISEKS KASUTATAVATELE MÄRKIDELE 1. Takistuste ja ohtlike kohtade märgid 1.1. Ettevõtte hoonestatud tsoonis töötajatele töö ajal juurdepääsetav koht, kus on takistustega kokkupõrkamise või inimeste või esemete kukkumise oht, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega. 1.2. Märgistuse mõõtmed peavad olema vastavuses kõnealuse takistuse või ohtliku koha suurusega. 1.3. Kollased ja mustad või punased ja valged triibud peavad olema ligikaudu 45o nurga all ning enam-vähem ühesuurused. 1.4. Näide: 2. Liikumisteede märgistamine 2.1. Kui ruumide kasutamine ja sisseseade seda töötajate kaitseks eeldab, tuleb sõidukite liikumisteed selgelt tähistada hästi nähtavat (eelistatavalt valget või kollast) värvi pidevjoontega. 2.2. Jooned peavad paiknema nii, et oleks tagatud vajalik ohutu vahemaa sõidukite ja lähedal olevate objektide ning jalakäijate ja sõidukite vahel. 2.3. Kui see on otstarbekas, tuleb hoonestatud aladest väljaspool asuvad alalised liikumisteed samamoodi märgistada, kui neil teedel ei ole sobivaid piirdeid või sillutist. VI LISA MIINIMUMNÕUDED VALGUSTATUD MÄRKIDELE 1. Olulised omadused 1.1. Valgustatud märgist kiiratav valgus peab moodustama keskkonnaga sobiva helendava kontrasti vastavalt märgi kasutamise kavandatud tingimustele, kuid ei tohi liiga intensiivse valguse tõttu tekitada peegeldust ega olla vähese valguse tõttu halvasti nähtav. 1.2. Märgi valgustatud ala võib olla ühevärviline või sisaldada määratletud taustal olevat piktogrammi. 1.3. Ühevärvilise valgustatud märgi värv peab vastama I lisa punktis 4 esitatud värvide ja tähenduste tabelile. 1.4. Kui märgil on piktogramm, peab ka see vastama kõigile II lisas sätestatud asjaomastele reeglitele. 2. Kasutamist reguleerivad erieeskirjad 2.1. Kui seade võib edastada nii pidevaid kui ka vilkuvaid valgusmärguandeid, tuleb vilkuvat märguannet kasutada selleks, et anda märku tõsisemast ohust või suuremast vajadusest nõuetekohase/sätestatud sekkumise või abinõu järele, kui seda nõuaks pidev märguanne. Vilkuva valgustatud märgi iga välgatuse kestus ja välgatuste sagedus peavad olema sellised, et: — sõnum oleks selgesti mõistetav ja — välditaks segadust erinevate valgustatud märkide või pidevalt valgustatud märgiga. 2.2. Kui vilkuvat märki kasutatakse helisignaali asemel või sellega koos, tuleb kasutada samasuguseid koode. 2.3. Tõsisest ohust hoiatava vilkuva valgusmärguande edastamise seaded peavad olema erijärelevalve all või varustatud lisalambiga. VII LISA MIINIMUMNÕUDED HELISIGNAALIDELE 1. Olulised omadused 1.1. Helisignaalid peavad olema: a) ümbritsevast mürast märgatavalt suurema helitugevusega, et helisignaal oleks kuuldav, kuid mitte liialt tugev või valu tekitav; b) lihtsalt äratuntavad, eelkõige heliimpulsi kestuse ja heliimpulsside või heliimpulsirühmade vaheliste intervallide osas, ning eristuma selgelt kõigist muudest helisignaalidest ja ümbritsevast mürast. 1.2. Kui seade võib edastada nii muutuva kui ka pideva sagedusega helisignaali, tuleb muutuvat sagedust kasutada selleks, et anda märku tõsisemast ohust või pakilisemast vajadusest nõuetekohase/sätestatud sekkumise või abinõu järele kui pideva sagedusega helisignaali puhul. 2. Kood Evakueerimissignaal peab olema pidev. VIII LISA MIINIMUMNÕUDED SUULISTELE MÄRGUANNETELE 1. Olulised omadused 1.1. Kõneleja ehk edastaja suulised märguanded ühele või mitmele kuulajale peavad olema (mõnikord kodeeritud) lühikeste tekstide, fraaside, sõnagruppide ja/või üksikute sõnade vormis. 1.2. Edastatavad sõnumid peavad olema võimalikult lühikesed, lihtsad ja selged; kõneleja verbaalsed võimed ja kuulaja(te) kuulmisvõime peavad olema sellised, et tagatud oleks usaldusväärne suuline verbaalne suhtlemine. 1.3. Suulised märguanded võivad olla vahetud (inimhäälega edastatud) või kaudsed (inim- või tehishääl, mida edastatakse mis tahes otstarbeka kanali kaudu). 2. Kasutamist reguleerivad erieeskirjad 2.1. Asjaomased isikud peavad kasutatavat keelt osakama hästi, et nad suudaksid edastatavat teadet õigesti hääldada ja sellest aru saada ning sellest tulenevalt tervise ja/või ohutuse seisukohalt sobival moel käituda. 2.2. Kui suulisi märguandeid kasutatakse žestide asemel või nendega koos, tuleks kasutada näiteks järgmisi koodsõnu: — algus käskluse alguse tähistamiseks — seis liikumise katkestamiseks või lõpetamiseks — lõpp toimingu lõpetamiseks — tõsta lasti tõstmiseks — langeta lasti langetamiseks — edasi — tagasi — paremale — vasakule — oht hädapeatumiseks — kiiresti liikumise kiirendamiseks, et tagada ohutus. IX LISA MIINIMUMNÕUDED VIIPEMÄRKIDELE 1. Omadused Viipemärk peab olema täpne, lihtne, ulatuslik, kergesti edasiantav ja mõistetav ning teistest märguannetest selgelt eristatav. Kui samal ajal kasutatakse mõlemat kätt, tuleb neid liigutada sümmeetriliselt ja ainult ühe märguande andmiseks. Kui viipemärgid vastavad eespool esitatud tingimustele, võivad nad pisut erineda punktis 3 sätestatutest või olla üksikasjalikumad; kuid igal juhul peavad nad olema sama tähendusrikkad ja mõistetavad. 2. Kasutamist reguleerivad erieeskirjad 2.1. Viipemärke edastav isik (edaspidi signaliseerija) annab käsivarte/käte liigutuste abil manööverdamisjuhiseid viipemärke vastuvõtvale isikule (edaspidi täitja). 2.2. Signaliseerija peab suutma jälgida kõiki manöövreid, ilma et see talle ohtlik oleks. 2.3. Signaliseerija ülesandeks peab olema ainult manööverdamise juhtimine ning läheduses olevate töötajate ohutuse tagamine. 2.4. Kui punktis 2.2 kirjeldatud nõuded ei ole täidetud, tuleb kasutada veel ühe või mitme täiendava signaliseerija abi. 2.5. Täitja peab katkestama poolelioleva manööverdamise ja nõudma uusi juhiseid, kui ta ei saa saadud käsklusi täita nii, et vajalik ohutus oleks tagatud. 2.6. Lisavarustus Täitja peab signaliseerija raskusteta ära tundma. Signaliseerija peab kandma üht või mitut kergesti eristatavat eset, näiteks jakki, kiivrit, varrukaid või käesidet, või hoidma käes signaliseerimissaua. Eristatavad esemed peavad olema eredavärvilised, soovitavalt kõik sama värvi, ja neid tohivad kasutada ainult signaliseerijad. 3. Kasutatavad kodeeritud viipemärgid Sissejuhatav märkus: Järgmised kodeeritud viipemärgid ei piira muude ühenduse tasandil teatavates sektorites samasugusteks manöövriteks kasutatavate koodide kasutamist. Tähendus Kirjeldus Joonis A. Üldised viipemärgid ALGUS Tähelepanu Käskluse algus mõlemad ettepoole pööratud peopesadega käed on rõhtsalt välja sirutatud SEIS Katkestus Liikumise lõpp ettepoole pööratud peopesaga parem käsi osutab üles Tegevuse LÕPP mõlemad peopesad on rinna kõrgusel kokku surutud B. Vertikaalsed liigutused TÕSTA ettepoole pööratud peopesaga parem käsi osutab üles ja teeb aeglaselt ringliigutusi LANGETA sissepoole pööratud peopesaga parem käsi osutab alla ja teeb aeglaselt ringliigutusi KÕRGUSTE VAHE käed näitavad vajalikku vahemaad C. Horisontaalsed liigutused LIIGU EDASI mõlemad ülespoole pööratud peopesadega ja küünarnukist kõverdatud käed teevad aeglasi liigutusi keha suunas LIIGU TAGASI mõlemad allapoole pööratud peopesadega ja küünarnukist kõverdatud käed teevad aeglasi liigutusi kehast eemale Signaliseerija poolt vaadatuna PAREMALE allapoole pööratud peopesaga parem käsi on rõhtsalt välja sirutatud ja teeb aeglaselt lühikesi liigutusi paremale Signaliseerija poolt vaadatuna VASAKULE allapoole pööratud peopesaga vasak käsi on rõhtsalt välja sirutatud ja teeb aeglaselt lühikesi liigutusi vasakule VAHE RÕHTSUUNAS käed näitavad vajalikku vahemaad D. Oht OHT Hädaseiskamine mõlemad ettepoole pööratud peopesadega käed on tõstetud üles KIIRESTI kõik liigutused kiiremini AEGLASELT kõik liigutused aeglasemalt ( 1 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1). ( 3 ) Kui kõrge temperatuuri tähistamiseks puudub eraldi märk. ( *1 ) Seda hoiatusmärki ei kasutata ohtlike keemiliste ainete ega segude eest hoiatamiseks, v.a juhul, kui hoiatusmärki kasutatakse kooskõlas III lisa punkti 5 teise lõiguga selleks, et tähistada ohtlike ainete või segude ladusid. ( *2 ) Piktogramm on ette nähtud nõukogu 26. novembri 1990. aasta direktiiviga 90/679/EMÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) EÜT L 374, 31.12.1990, lk 1.