Direktiiv 1993/109

1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad selles riigis kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. 2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide sätteid, mis käsitlevad väljaspool liikmesriiki elavate selle riigi kodanike hääletamis- või kandideerimisõigust.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. Euroopa Parlamendi valimised — esindajate otsesed ja üldised valimised Euroopa Parlamenti vastavalt 20. septembri 1976. aasta aktile; ( 2 ) 2. valimispiirkond — liikmesriigi territoorium, kus kooskõlas eespool nimetatud aktiga ja selle raames vastavalt kõnealuse liikmesriigi valimisseadusele selle liikmesriigi rahvas valib Euroopa Parlamendi liikmeid; 3. elukohaliikmesriik — liikmesriik, kus liidu kodanik elab, kuid mille kodanik ta ei ole; 4. päritoluliikmesriik — liikmesriik, mille kodanik liidu kodanik on; 5. ühenduse valija — iga liidu kodanik, kellel vastavalt käesolevale direktiivile on oma elukohaliikmesriigis õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel; 6. kandideerimisõiguslik ühenduse kodanik — iga liidu kodanik, kellel vastavalt käesolevale direktiivile on oma elukohaliikmesriigis õigus kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel; 7. valijate register — ametlik register, millesse on kantud kõik selle valimisringkonna või omavalitsusüksuse hääleõiguslikud valijad ja mille koostab ning ajakohastab pädev asutus elukohaliikmesriigi valimisseaduse alusel, või rahvastikuregister, kui see näitab ära hääleõiguslikkuse; 8. kontrollpäev — päev või päevad, mil liidu kodanikud peavad elukohaliikmesriigi õiguse kohaselt vastama nõuetele, et selles liikmesriigis hääletada või kandideerida; 9. ametlik avaldus — asjaomase isiku avaldus, milles esineva ebatäpsuse puhul rakendatakse kooskõlas siseriiklike õigusakti-dega selle isiku suhtes sanktsioone.

Isikul, kes kontrollpäeval: a) on liidu kodanik asutamislepingu artikli 8 lõike 1 teise lõigu tähenduses; b) ei ole elukohaliikmesriigi kodanik, aga vastab seoses hääletamis- ja kandideerimisõigusega samadele tingimustele, mis selle riigi õigusega on kehtestatud oma kodanike suhtes, on õigus elukohaliikmesriigis hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, kui vastavalt artiklitele 6 ja 7 ei ole temalt neid õigusi ära võetud. Kui elukohaliikmesriigi kodanike kandideerimise puhul eeldatakse, et nad on olnud kodanikud teatava miinimumperioodi jooksul, loetakse liidu kodanikud, kes sama pika perioodi jooksul on olnud ühe liikmesriigi kodanikud, sellele tingimusele vastavateks.

1. Ühenduse valijad kasutavad oma õigust hääletada kas elukoha- või päritoluliikmesriigis. Ükski isik ei tohi samadel valimistel hääletada rohkem kui üks kord. 2. Ükski isik ei tohi samadel valimistel kandideerida enamas kui ühes liikmesriigis.

Kui hääletamiseks või kandideerimiseks peavad elukohaliikmesriigi kodanikud elama teatava miinimumperioodi jooksul selles valimispiirkonnas, loetakse sama pika perioodi jooksul teistes liikmesriikides elanud ühenduse valijad ja kandideerimisõiguslikud ühenduse kodanikud kõnealusele tingimusele vastavateks. Käesoleva sätte kohaldamine ei piira valimisringkonnas või omavalitsusüksuses elamise kestust käsitlevaid eritingimusi.

▼M1 1. Liidu kodanik, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, ja kellelt tema elukoha- või päritoluliikmesriigi õiguse alusel on individuaalse kohtu- või haldusotsusega – tingimusel et viimast on võimalik kohtus vaidlustada – kandideerimisõigus ära võetud, ei saa kõnealust õigust kasutada elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel. 2. Elukohaliikmesriik kontrollib, kas liidu kodanikelt, kes on avaldanud soovi kasutada seal oma kandideerimisõigust, ei ole kõnealust õigust päritoluliikmesriigis ära võetud mõne individuaalse kohtu- või haldusotsusega, tingimusel et viimast on võimalik kohtus vaidlustada. ▼M1 3. Käesoleva artikli lõike 2 rakendamiseks teavitab elukohaliikmesriik päritoluliikmesriiki artikli 10 lõikes 1 osutatud avaldusest. Sel eesmärgil antakse päritoluliikmesriigist asjakohane kättesaadav teave mis tahes sobival viisil viie tööpäeva jooksul alates asjaomase teatise kättesaamisest või võimaluse korral lühema tähtaja jooksul, kui elukohaliikmesriik seda taotleb. Niisugune teave võib sisaldada üksnes üksikasju, mis on tingimata vajalikud käesoleva artikli rakendamiseks ja mida võib kasutada ainult sellel eesmärgil. Kui elukohaliikmesriik tähtaja jooksul teavet ei saa, siis tuleb asjaomane kandidaat sellest olenemata kandidaadina registreerida. 4. Kui antud teave lükkab avalduse sisu ümber, võtab elukohaliikmesriik olenemata sellest, kas ta saab kõnealuse teabe tähtaja jooksul või hiljem, vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele asjakohased meetmed, et mitte lubada kõnealusel isikul kandideerida või, kui see pole võimalik, siis mitte lubada asjaomasel isikul kas valituks osutuda või oma mandaati täita. 5. Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, et vastu võtta ja edastada lõike 3 kohaldamiseks vajalikku teavet. Nad edastavad komisjonile selle kontaktpunkti nime ja kontaktandmed ning samuti mis tahes teabe, mis puudutab nende andmete ajakohastamist või neis tehtavaid muudatusi. Komisjon peab kontaktpunktide nimekirja ja teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks. ▼B

1. Elukohaliikmesriik võib kontrollida, kas liidu kodanikelt, kes on avaldanud soovi kasutada seal oma hääletamisõigust, ei ole kõnealust õigust päritoluliikmesriigis mõne tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega ära võetud. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib elukohaliikmesriik teatada päritoluliikmesriigile artikli 9 lõikes 2 nimetatud avaldusest. Sel eesmärgil antakse päritoluliikmesriigist asjakohane ja tavaliselt kättesaadav teave õigeaegselt ja sobival viisil; niisugune teave võib sisaldada üksnes üksikasju, mis käesoleva artikli rakendamiseks on tingimata vajalikud ja mida võib kasutada ainult sellel eesmärgil. Kui antud teave lükkab avalduse sisu ümber, võtab elukohaliikmesriik asjakohased meetmed, et mitte lubada kõnealusel isikul hääletada. 3. Päritoluliikmesriik võib õigeaegselt ja sobival viisil esitada elukohaliikmesriigile igasugust käesoleva artikli rakendamiseks vajalikku teavet.

1. Ühenduse valija võib kasutada oma õigust elukohaliikmesriigis hääletada, kui ta on selleks soovi avaldanud. 2. Kui hääletamine on elukohaliikmesriigis kohustuslik, on hääletamiseks soovi avaldanud ühenduse valijad kohustatud hääletama. II PEATÜKK HÄÄLETAMIS- JA KANDIDEERIMISÕIGUSE KASUTAMINE

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada hääletamiseks soovi avaldanud ühenduse valija kanda valijate registrisse aegsasti enne valimispäeva. 2. Et tema nimi oleks kantud valijate registrisse, esitab ühenduse valija samad dokumendid nagu riigi kodakondsusega valija. Ta esitab ka ametliku avalduse, kus on nimetatud: a) tema kodakondsus ja aadress elukohaliikmesriigi valimispiirkonnas; b) vajaduse korral päritoluliikmesriigi omavalitsusüksus või valimisringkond, mille valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud, ja c) et ta kasutab oma hääletamisõigust ainult elukohaliikmesriigis. 3. Elukohaliikmesriik võib lisaks nõuda, et ühenduse valija peab: a) nimetama oma lõike 2 alusel tehtud avalduses, et temalt ei ole päritoluliikmesriigis hääletamisõigust ära võetud; b) esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi, ja c) märkima kuupäeva, millest alates ta on elanud kõnealuses või mõnes teises liikmesriigis. 4. Valijate registrisse kantud ühenduse valijad jäävad sellesse registrisse samadel tingimustel kui kodakondsusega valijad, kuni nad nõuavad sealt eemaldamist või kuni nad sealt automaatselt eemaldatakse, sest nad ei vasta enam hääletamisõiguse kasutamise nõuetele.

1. Kandideerimistaotluse esitamisel esitab ühenduse kodanik samad tõendavad dokumendid nagu riigi kodakondsusega kandidaat. Ta esitab ka ametliku avalduse, kus on nimetatud: ▼M1 a) tema kodakondsus, sünniaeg ja -koht, viimase elukoha aadress päritoluliikmesriigis ja aadress elukohaliikmesriigi valimispiirkonnas; ▼B b) et ta ei kandideeri Euroopa Parlamenti mõnes teises liikmesriigis; c) vajaduse korral päritoluliikmesriigi omavalitsusüksus või valimisringkond, mille valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud; ja ▼M1 d) et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud mõne individuaalse kohtu- või haldusotsusega, tingimusel et viimast on võimalik kohtus vaidlustada. ▼M1 ————— ▼B 3. Elukohaliikmesriik võib kandideerimisõiguslikult ühenduse kodanikult nõuda ka kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamist. Ta võib lisaks nõuda, et ühenduse kodanik nimetaks kuupäeva, millest alates ta on liikmesriigi kodanik.

1. Elukohaliikmesriik teatab asjaomasele isikule, kuidas tema taotlust valijate registrisse kandmiseks lahendatakse või kandideerimistaotluse vastuvõtmine otsustatakse. 2. Kui keeldutakse isikut valijate registrisse kandmast või tema kandideerimistaotlus tagasi lükatakse, on kõnealusel isikul õigus õiguskaitsevahenditele samadel tingimustel, mida elukohaliikmesriigi õigusaktid näevad ette selliste valijate või kandideerimisõiguslike isikute puhul, kes on tema kodanikud.

Elukohaliikmesriik teatab ühenduse valijatele ja kandideerimisõiguslikele ühenduse kodanikele õigeaegselt ja asjakohasel viisil hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamise tingimustest ja üksikasjalikust korrast selles riigis.

Liikmesriigid vahetavad artikli 4 rakendamiseks nõutavat teavet. Selleks edastab elukohaliikmesriik artiklites 9 ja 10 nimetatud ametliku avalduse alusel päritoluliikmesriigile aegsasti enne valimispäeva teabe valijate registrisse kantud või kandideerivate päritoluliikmesriigi kodanike kohta. Päritoluliikmesriik võtab kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega asjakohased meetmed tagamaks, et tema kodanikud ei valiks rohkem kui üks kord ega kandideeriks enamas kui ühes liikmesriigis. III PEATÜKK ERANDID JA ÜLEMINEKUSÄTTED

1. Kui 1. jaanuaril 1993. aastal on liikmesriigis hääleõiguslikus vanuses ja kõnealuses riigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanike osa suurem kui 20 % seal elavate hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike koguarvust, võib kõne-alune liikmesriik erandina artiklitest 3, 9 ja 10: a) reserveerida hääletamisõiguse üksnes nendele ühenduse valijatele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui viis aastat; b) reserveerida kandideerimisõiguse üksnes nendele kandideerimisõiguslikele ühenduse kodanikele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui 10 aastat. Need sätted ei piira asjakohaste meetmete kohaldamist, mida kõnealune liikmesriik võib võtta kandidaatide nimekirjade koosseisu suhtes, et eelkõige soodustada riigi kodakondsuseta liidu kodanike integratsiooni. Ühenduse valijate ja kandideerimisõiguslike ühenduse kodanike suhtes, kellel päritoluliikmesriigist väljapoole elamaasumise või selle kestuse tõttu ei ole selles päritoluriigis hääletamis- või kandideerimisõigust, ei kohaldata siiski eespool sätestatud elamisperioodi pikkuse tingimusi. 2. Kui 1. veebruaril 1994 näevad liikmesriigi õigusaktid ette, et kõnealuses liikmesriigis elavatel teise liikmesriigi kodanikel on õigus valida selle riigi parlamenti ja et neid võidakse selleks kanda kõnealuse riigi valijate registrisse täpselt samadel tingimustel nagu riigi kodakondsusega valijaid, võib esimene liikmesriik erandina käesolevast direktiivist nende kodanike puhul loobuda artiklite 6—13 kohaldamisest. 3. 31. detsembril 1997 ja seejärel iga kord 18 kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kontrollimaks, kas asjaomastele liikmesriikidele vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 8b lõikele 2 tehtud erand on veel õigustatud, ning teeb ettepaneku vajalike kohanduste tegemiseks. Lõike 1 alusel erandeid rakendavad liikmesriigid annavad komisjonile kogu vajaliku taustteabe.

Neljandate Euroopa Parlamendi otseste valimiste puhul kohaldatakse järgmisi erisätteid: a) liidu kodanike suhtes, kellel 15. veebruaril 1994 juba on elukohaliikmesriigis hääletamisõigus ja kelle nimed on kantud elukohaliikmesriigi valijate registrisse, ei kohaldata artiklis 9 sätestatud formaalsusi; b) liikmesriigid, kus valijate registrid on kinnitatud enne 15. veebruari 1994, võtavad vajalikud meetmed, võimaldamaks hääletamisõigust kasutada soovivatel ühenduse valijatel kanda oma nimed valijate registrisse aegsasti enne valimispäeva; c) liikmesriigid, kes ei koosta konkreetset valijate registrit, kuid näitavad hääleõiguslikkust rahvastikuregistris ja kus valimine ei ole kohustuslik, võivad kõnealust süsteemi kohaldada ka selles registris olevate ühenduse valijate suhtes, kes pärast neile nende õigustest eraldi teatamist ei ole avaldanud soovi kasutada hääletamisõigust oma päritoluliikmesriigis. Nad edastavad päritoluliikmesriigile dokumendi, mis näitab nende valijate väljendatud kavatsust hääletada elukohaliikmesriigis; d) liikmesriigid, kus kandidaatide ülesseadmine erakondade ja poliitiliste rühmituste siseselt reguleeritakse seadustega, võivad sätestada, et vastavalt sellele õigusaktile enne 1. veebruari 1994 alustatud protseduurid ja sellega seoses vastu võetud otsused jäävad jõusse. IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 1995 aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta seoses 1994. aasta juuni Euroopa Parlamendi valimistega. Nimetatud aruande alusel võib nõukogu komisjoni ettepanekul ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt vastu võtta käesolevat direktiivi muutvad sätted.

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. veebruaril 1994. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. ( 1 ) EÜT C 329, 6.12.1993. ( 2 ) EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5.