Direktiiv 1994/80

1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel. 2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide sätteid, mis käsitlevad väljaspool liikmesriiki elavate selle riigi kodanike või selles riigis elavate kolmandate riikide kodanike hääletamis- või kandideerimisõigust.

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) põhiline omavalitsusüksus — lisas loetletud haldusüksused, kellel vastavalt liikmesriikide õigusaktidele on otsestel ja üldistel valimistel valitud organid ning kellel on poliitilise ja halduskorralduse põhitasemel õigus omal vastutusel hallata teatavaid kohalikke asju; b) kohalikud valimised — otsesed ja üldised valimised, mille eesmärk on valida esinduskogu liikmed ja vajaduse korral iga liikmesriigi õigusaktide alusel põhilise omavalitsusüksuse täidesaatva organi juht ja liikmed; c) elukohaliikmesriik — liikmesriik, kus liidu kodanik elab, kuid mille kodanik ta ei ole; d) päritoluliikmesriik — liikmesriik, mille kodanik liidu kodanik on; e) valijate register — ametlik register, millesse on kantud kõik selle põhilise omavalitsusüksuse või ühe tema allüksuse hääleõiguslikud valijad ja mille koostab ning ajakohastab pädev asutus elukohaliikmesriigi valimisseaduse alusel, või rahvastikuregister, kui see näitab ära hääleõiguslikkuse; f) kontrollpäev — päev või päevad, mil liidu kodanikud peavad elukohaliikmesriigi õiguse kohaselt vastama nõuetele, et selles liikmesriigis hääletada või kandideerida; g) ametlik avaldus — asjaomase isiku avaldus, milles esineva ebatäpsuse puhul rakendatakse kooskõlas siseriiklike õigusega selle isiku suhtes sanktsioone. 2. Liikmesriik teatab komisjonile, kui muudatuse tõttu siseriiklikes õigusaktides on mingi lisas nimetatud omavalitsusüksus asendatud teisega, kellel on käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud ülesanded, või kui niisuguse muudatuse tõttu on mingi selline üksus kaotatud või uus üksus loodud. Kolme kuu jooksul pärast niisuguse teate kättesaamist koos liikmesriigi kinnitusega, et käesoleva direktiivi kohaselt isikule antud õigusi ei ole piiratud, kohandab komisjon lisa, tehes sellesse asjakohased asendused, väljajätmised või lisandused. Nii läbi vaadatud lisa avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Isikul, kes kontrollpäeval: a) on liidu kodanik asutamislepingu artikli 8 lõike 1 teise lõigu tähenduses ning b) ei ole elukohaliikmesriigi kodanik, aga vastab seoses hääletamis- ja kandideerimisõigusega samadele tingimustele, mida see riik seadusega kehtestab oma kodanike suhtes, on vastavalt käesolevale direktiivile õigus hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel.

1. Kui hääletamiseks või kandideerimiseks peavad elukohaliikmesriigi kodanikud elama teatava miinimumperioodi jooksul selle riigi territooriumil, loetakse artikli 3 kohaselt hääle- ja kandideerimisõiguslikud isikud, kes sama pika perioodi jooksul on teistes liikmesriikides elanud, kõnealusele tingimusele vastavateks. 2. Kui elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel võivad selle riigi kodanikud hääletada või kandideerida ainult põhilises omavalitsusüksuses, kus on nende peamine elukoht, kehtib artikli 3 kohaselt hääle- ja kandideerimisõiguslike isikute suhtes sama tingimus. 3. Lõige 1 ei mõjuta liikmesriikide sätteid, mille alusel isiku hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamine põhilises omavalitsusüksuses eeldab selle isiku elamist kõnealuses üksuses miinimumperioodi jooksul. Lõige 1 ei mõjuta samuti ühtki käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval juba jõus olevat siseriiklikku sätet, mille alusel isiku niisuguse hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamine eeldab selle isiku elamist miinimumperioodi jooksul selles liikmesriigi osas, millesse põhiline omavalitsusüksus kuulub.

1. Elukohaliikmesriik võib sätestada, et liidu kodanik, kellelt päritoluliikmesriigi õiguse alusel on tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega kandideerimisõigus ära võetud, ei saa seda õigust kasutada kohalikel valmistel. 2. Liidu kodaniku taotlus kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel võidakse tagasi lükata, kui kõnealune kodanik ei saa esitada artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud avaldust või artikli 9 lõike 2 punktis b nimetatud tõendit. 3. Liikmesriik võib sätestada, et põhilise omavalitsusüksuse täitevorgani juhi, juhi asetäitja või liikme ametikohal võivad olla ainult nende enda kodanikud, kui need isikud valitakse ametisse kogu volituste kehtivuse ajaks. Liikmesriik võib samuti sätestada, et põhilise omavalitsusüksuse täitevorgani juhi, juhi asetäitja või liikme ülesannete ajutise või vahepealse täitmise puhul võidakse piirduda oma kodanikega. Asutamislepingut ja üldisi õiguspõhimõtteid arvesse võttes võib liikmesriik võtta asjakohaseid, vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, tagamaks, et esimeses lõigus nimetatud ametikohtadel olla ja teises lõigus nimetatud vahepealseid ülesandeid täita saavad ainult nende oma kodanikud. 4. Liikmesriik võib samuti ette näha, et esinduskogu liikmeks valitud liidu kodanikud ei võta osa ei parlamendi valijameeste määramisest ega selle parlamendi liikmete valimisest.

1. Isikute suhtes, kellel artikli 3 kohaselt on kandideerimisõigus, kohaldatakse samasuguseid ametikohtade ühitamatuse tingimusi, mida elukohaliikmesriigi seaduste alusel kohaldatakse selle riigi kodanike suhtes. 2. Liikmesriik võib sätestada, et omavalitsuse valitava ametikoha täitmine elukohaliikmesriigis on ühitamatu ka teiste liikmesriikide selliste ametikohtade täitmisega, mida elukohaliikmesriigis peetaks ühitamatuks. II PEATÜKK Hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamine

1. Artikli 3 kohaselt hääleõiguslik isik kasutab oma hääletamisõigust elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel, kui ta on selleks soovi avaldanud. 2. Kui hääletamine elukohaliikmesriigis on kohustuslik, on artik-li 3 kohaselt hääleõiguslikud ja elukohaliikmesriigis valijate registrisse kantud isikud samuti kohustatud hääletama. 3. Liikmesriigid, kus hääletamine ei ole kohustuslik, võivad sätestada artikli 3 kohaselt hääleõiguslike isikute automaatse kandmise valijate registrisse.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada artik-li 3 kohaselt hääleõigusliku isiku kandmist valijate registrisse aegsasti enne valimispäeva. 2. Et tema nimi oleks kantud valijate registrisse, esitab artikli 3 kohaselt hääleõiguslik isik samad dokumendid nagu riigi kodakondsusega valija. Elukohaliikmesriik võib samuti nõuda, et artikli 3 kohaselt hääleõiguslik isik esitaks kehtiva isikut tõendava dokumendi koos valija kodakondsust ja elukohaliikmesriigis olevat aadressi näitava ametliku avaldusega. 3. Artikli 3 kohaselt hääleõiguslikud ja elukohaliikmesriigi valijate registrisse kantud isikud jäävad sellesse registrisse samadel tingimustel kui kodakondsusega valijad, kuni nad sealt automaatselt eemaldatakse, sest nad ei vasta enam hääletamisõiguse kasutamise nõuetele. Taotluse esitamisel valijate registrisse kantud valijad võidakse sealt taotluse esitamisel ka eemaldada. Kui niisugused valijad muudavad oma elukohta ja lähevad samas liikmesriigis teise põhilisse omavalitsusüksusse, kantakse nad kõnealuse üksuse valijate registrisse kodakondsusega valijatega samadel tingimustel.

1. Kandideerimistaotluse esitamisel esitab artikli 3 kohaselt kandideerimisõiguslik isik samad tõendavad dokumendid nagu riigi kodakondsusega kandidaat. Elukohaliikmesriik võib nõuda, et ta esitaks kodakondsust ja elukohaliikmesriigis olevat aadressi näitava ametliku avalduse. 2. Elukohaliikmesriik võib lisaks nõuda, et artikli 3 kohaselt kandideerimisõiguslik isik peab: a) sedastama kandideerimistaotluse esitamisel vastavalt lõikele 1 esitatavas ametlikus avalduses, et temalt ei ole pärit-oluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud; b) juhul, kui on põhjust kahelda punkti a kohase avalduse sisus või kui liikmesriigi õigusnormid seda nõuavad, esitama enne või pärast valimisi päritoluliikmesriigi pädevate haldusasutuste tõendi selle kohta, et temalt ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud või et need asutused ei tea niisugusest õiguse äravõtmisest; c) esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi; d) sedastama vastavalt lõikele 1 esitatavas ametlikus avalduses, et ta ei täida artikli 6 lõike 2 tähenduses ühitamatuid ametiülesandeid; e) nimetama võimaluse korral oma viimase aadressi pärit-oluliikmesriigis.

1. Elukohaliikmesriik teatab asjaomasele isikule õigeaegselt, kuidas tema taotlus valijate registrisse kandmiseks lahendati või kandideerimistaotluse vastuvõtmine otsustati. 2. Kui isikut ei kanta valijate registrisse või kui keeldutakse tema valijate registrisse kandmise taotluse vastuvõtmisest või kui tema kandideerimistaotlus tagasi lükatakse, on kõnealusel isikul õigus õiguskaitsevahenditele samadel tingimustel, mida elukohaliikmesriigi õigusaktid näevad ette selliste valijate või kandideerimisõiguslike isikute puhul, kes on tema kodanikud.

Elukohaliikmesriik teatab artikli 3 kohaselt hääle- ja kandideerimisõiguslikele isikutele õigeaegselt ja asjakohasel viisil hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamise tingimustest ja üksikasjalikust korrast selles riigis. III PEATÜKK Erandid ja üleminekusätted

1. Kui 1. jaanuaril 1996 on liikmesriigis hääleõiguslikus vanuses ja kõnealuses riigis elavate, kuid kodakondsuseta liidu kodanike osa suurem kui 20 % seal elavate hääleõiguslikus vanuses liidu kodanike koguarvust, võib kõnealune liikmesriik erandina käes-olevast direktiivist: a) reserveerida hääletamisõiguse artikli 3 kohaselt hääleõiguslikele isikutele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui omavalitsuse valitud esinduskogu ametiaeg; b) reserveerida kandideerimisõiguse artikli 3 kohaselt kandideerimisõiguslikele isikutele, kes on kõnealuses liikmesriigis elanud miinimumperioodi, mis ei tohi olla pikem kui omavalitsuse valitud esinduskogu kaks ametiaega; ning c) võtta asjakohased meetmed kandidaatide nimekirjade koosseisu suhtes, et eelkõige soodustada mõne teise liikmesriigi kodakondsusega liidu kodanike integratsiooni. 2. Belgia Kuningriik võib erandina käesoleva direktiivi sätetest kohaldada lõike 1 punkti a sätteid piiratud arvu omavalitsusüksuste suhtes, kelle nimekirja ta edastab vähemalt üks aasta enne omavalitsusüksuse valimisi, mille puhul ta kavatseb erandit rakendada. 3. Kui 1. jaanuaril 1996 näevad liikmesriigi õigusaktid ette, et kõnealuses liikmesriigis elavatel teise liikmesriigi kodanikel on õigus valida selle riigi parlamenti ja et neid võidakse selleks kanda kõnealuse riigi valijate registrisse täpselt samadel tingimustel nagu riigi kodakondsusega valijaid, võib esimene liikmesriik erandina käesolevast direktiivist nende kodanike puhul loobuda artiklite 6—11 kohaldamisest. 4. 31. detsembril 1998 ja seejärel iga kuue aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kontrollimaks, kas asjaomastele liikmesriikidele vastavalt asutamislepingu artikli 8b lõikele 1 tehtud erand on veel õigustatud, ning teeb ettepaneku vajalike kohanduste tegemiseks. Lõigete 1 ja 2 alusel erandeid rakendavad liikmesriigid annavad komisjonile kogu vajaliku taustteabe. IV PEATÜKK Lõppsätted

Aasta jooksul pärast eespool nimetatud sätete alusel organiseeritud kohalikke valimisi kõikides liikmesriikides esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise, sealhulgas kõikide tema jõustumisest alates valijaskonnas aset leidnud muutuste kohta ja teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohasteks kohandusteks.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. jaanuari 1996. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. ▼M4 LISA Käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses on „põhilised omavalitsusüksused” kõik järgmised üksused: — Belgias: — commune/gemeente/Gemeinde; — Bulgaarias: — община/кметство/Общината е основната административно-териториална единица, в която се осъществява местното самоуправление; — Tšehhi Vabariigis: — obec, městský obvod nebo městská část územně členěného statutárního města, městská část hlavního města Prahy; — Taanis: — kommune, region; — Saksamaal: — kreisfreie Stadt bzw. Stadtkreis; Kreis; Gemeinde, Bezirk in der Freien und Hansestadt Hamburg und im Land Berlin; Stadtgemeinde Bremen in der Freien Hansestadt Bremen, Stadt-, Gemeinde-, oder Ortsbezirke bzw. Ortschaften; — Eestis: — vald, linn; — Iirimaal: — City Council, County Council, Borough Council, Town Council; — Kreekas: — δήμος; — Hispaanias: — municipio, entidad de ámbito territorial inferior al municipal; — Prantsusmaal: — commune, arrondissement dans les villes déterminées par la législation interne, section de commune; — Horvaatias: — općina, grad, županija; — Itaalias: — comune, circoscrizione; — Küprosel: — δήμος, κοινότητα; — Lätis: — novads, republikas pilsēta; — Leedus: — Savivaldybė; — Luksemburgis: — commune; — Ungaris: — települési önkormányzat; község, nagyközség, város, megyei jogú város, főváros, főváros kerületei; területi önkormányzat; megye; — Maltal: — Kunsill Lokali; — Madalmaades: — gemeente, deelgemeente; — Austrias: — Gemeinden, Bezirke in der Stadt Wien; — Poolas: — gmina; — Portugalis: — município, freguesia; — Rumeenias: — comuna, orașul, municipiul, sectorul (numai în municipiul București) și județul; — Sloveenias: — občina; — Slovakkias: — samospráva obce: obec, mesto, hlavné mesto Slovenskej republiky Bratislava, mesto Košice, mestská časť hlavného mesta Slovenskej republiky Bratislavy, mestská časť mesta Košice; samospráva vyššieho územného celku: samosprávny kraj; — Soomes: — kunta, kommun, kommun på Åland; — Rootsis: — kommuner, landsting; — Ühendkuningriigis: — counties in England; counties, county boroughs and communities in Wales; regions and Islands in Scotland; districts in England, Scotland and Northern Ireland; London boroughs; parishes in England; the City of London in relation to ward elections for common councilmen. ( 1 ) EÜT C 323, 21.11.1994. ( 2 ) Arvamus on esitatud 14. septembril 1994 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). ( 3 ) Arvamus on esitatud 28. septembril 1994 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).