Määrus 2406/1996

1. Käesolevas määruses kehtestatakse teatavatele kalandustoodetele määruse (EMÜ) nr 3759/92 (edaspidi “algmäärus”) artikliga 2 ettenähtud ühised turustusnormid. 2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid: a) turustamine — inimtoiduks mõeldud toodete esmamüügiks pakkumine ja/või esmamüük ühenduse territooriumil; b) partii — teatav kogus samasse liiki kuuluvaid ja samal viisil töödeldud kalandustooteid, mis võivad olla pärit samast püügipiirkonnast ja samalt laevalt; c) püügipiirkond — kalamajanduses kasutatav tavaline nimetus paiga kohta, kust saak on püütud; d) esitusviis — kuju, millisena kala turustatakse, näiteks terve, roogitud, ilma peata jne; e) nähtav parasiit — parasiit või parasiitide rühm, mille suurus, värv või struktuur on kala koest selgelt eristatav ning mida inimsilmal on heades valgustingimustes võimalik näha ilma optiliste suurendusvahenditeta. 3. a) Käesoleva määruse kalandustoodete värskuskategooriatega seotud sätteid kohaldatakse, piiramata nõukogu 22. juuli 1991. aasta direktiivi 91/493/EMÜ (kalandustoodete tootmise ja turustamise sanitaarnõuded) ( 4 ) nõuete kohaldamist. b) Kuni komisjon võtab vastu direktiivi 91/493/EMÜ kohase otsuse, on inimtoiduks kõlbmatu kala kriteeriumid sätestatud käesoleva määruse I lisa kategoorias “kõlbmatu”.

1. Artiklis 3 nimetatud ühenduse või kolmandate riikide päritoluga kalandustooteid võib turustada üksnes juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse nõuetele. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata siiski selliste väikeste tootekoguste suhtes, mis rannakalurid müüvad otse jaekauplejatele või tarbijatele. 3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu algmääruse artiklis 32 ettenähtud korras.

1. Käesolevaga sätestatakse ühised turustusnormid järgmistele toodetele: a) CN-koodi 0302 alla kuuluvad soolase vee kalad: — atlandi merilest (Pleuronectes platessa), — pikkuim-tuun (Thunnus alalunga), — harilik tuun (Thunnus thynnus), — suursilm-tuun (Thunnus või Parathunnus obesus), — heeringas liigist Clupea harengus, — tursk liigist Gadus Morhua, — sardiin liigist Sardina pilchardus, — kilttursk (Melanogrammus aeglefinus), — süsikas (Pollachius virens), — pollak (Pollachius pollachius), — makrell liigist Scomber scombrus, — makrell liigist Scomber japonicus, — stauriidid (Trachurus spp.), — ogahaid (Squalus acanthias ja Scyliorhinus spp.), — meriahvenad (Sebastes spp.), — merlang (Merlangius merlangus), — putassuu (Micromestistius poutassou või Gadus poutassou), — molvad (Molva spp.), — anšoovised (Engraulis spp.), — euroopa merluus liigist Merluccius merluccius, — kotkakeeled (Lepidorhombus spp.), — merilatikad (Brama spp.), — merikuradid (Lophius spp.), — harilik soomuslest (Limanda limanda), — väikesuulest (Microstomus kitt), — tursik (Trisopterus luscus ja Trisopterus minutus), — kuldvöötahven (Boops boops), — ahvenaline (Maena smaris), — harilik meriangerjas (Conger conger), — merikuklased (Trigla spp.), — kefaalid (Mugil spp.), — raid (Raja spp.), — harilik lest (Platichthys flesus), — merikeeled (Solea spp.), — lintuim (Lepidopus caudatus ja süsisaba Aphanopus carbo), ▼M2 — harilik meripoisur või vahemere meripoisur (Mullus barbatus, Mullus surmuletus), — merikogerlane (Spondyliosoma cantharus), ▼M4 — euroopa kilu (Sprattus sprattus); ▼B b) CN-koodi 0306 alla kuuluvad koorikloomad kas elusalt, värskelt või jahutatult või keedetult või aurutatult: — krevetid (Crangon crangon) ja harilikud süvameregarneelid (Pandalus borealis), — taskukrabid (Cancer pagurus), — norra salehomaarid (Nephrops norvegicus); c) CN-koodi 0307 alla kuuluvad peajalgsed: — seepia (Sepia officinalis ja Rossia macrosoma); ▼M2 d) Suur kammkarp ja muud CN-koodi 0307 alla kuuluvad veeselgrootud: — suur kammkarp (Pecten maximus), — tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum). ▼B 2. Lõikes 1 nimetatud turustusnormid hõlmavad: a) värskuskategooriaid ja b) suuruskategooriaid. B. Värskuskategooriad

1. Iga partii värskuskategooria määratakse toote värskuse ja mitmete lisanõuete põhjal. Värskus määratletakse I lisas eri tootetüüpide jaoks kehtestatud erilise hindamisskaala abil. 2. Artiklis 3 nimetatud tooted liigitatakse lõikes 1 nimetatud hindamisskaala põhjal partiide kaupa ühte järgmistest värskuskategooriatest: a) ekstra, A või B kalade, haide, peajalgsete ja norra salehomaaride puhul; b) ekstra või A krevettide puhul. Elus norra salehomaarid liigitatakse siiski kategooriasse E. ▼M2 3. Artiklis 3 nimetatud krabisid, suuri kammkarpe ja tavalisi tõrikodalasi ei liigitata eriliste värskusstandardite alusel. ▼B Turustada võib ainult terveid krabisid, välja arvatud viljastatud emaskrabid ja pehme kilbiga krabid.

1. Iga partii peab sisaldama ühesuguse värskusastmega tooteid. Väike partii ei pea siiski olema värskuselt ühtlane; sellisel juhul liigitatakse partii madalaimasse selles partiis esindatud värskuskategooriasse. 2. Värskuskategooria tuleb märkida partii külge kinnitatud etikettidele vähemalt 5 cm kõrguste tähtedega selgelt ja kustutamatult.

1. Artiklis 3 nimetatud kaladele, haidele, peajalgsetele ja norra salehomaaridele, mis on liigitatud partiidena B kategooriasse, ei anta asjaomase partii osas algmääruse artiklis 12, artikli 12 punktis a, artiklis 14 ja artiklis 15 sätestatud kõrvaldamise puhul rahalist abi. 2. Värskuskategooriasse ekstra kuuluvatel kaladel, haidel, peajalgsetel ja norra salehomaaridel ei tohi olla muljumisjälgi, kahjustusi, määrdumist ega tugevat värvimuutust. 3. Värskuskategooriasse A kuuluvatel kaladel, haidel, peajalgsetel ja norra salehomaaridel ei tohi olla kahjustusi ega tugevat värvimuutust. Väga väike hulk kergete muljumisjälgedega ja pindmiste vigastustega kalu on lubatud. 4. Värskuskategooriasse B kuuluvate kalade, haide, peajalgsete ja norra salehomaaride puhul on lubatud väike hulk tugevamate muljumisjälgedega ja pindmiste vigastustega kalu. Kaladel ei tohi olla määrdumist ega tugevat värvimuutust. 5. Toodete värskuskategooriatesse liigitamisel võetakse sanitaareeskirjadega vastuollu minemata samuti arvesse nähtavate parasiitide olemasolu ja, toote tüübist ja selle esitusviisist olenevalt, nende võimalikku mõju toote kvaliteedile. 6. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu algmääruse artiklis 32 ettenähtud korras. C. Suuruskategooriad

▼M2 1. Artiklis 3 nimetatud toodete mõõtmisel lähtutakse nende kaalust või arvust kilogrammis. Krevette ja krabisid liigitatakse suuruskategooriatesse siiski kilbi laiuse põhjal; suuri kammkarpe ja tavalisi tõrikodalasi liigitatakse suuruskategooriatesse kilbi laiuse põhjal. ▼B 2. Kohaldatakse käesoleva määruses II lisas sätestatud skaala kohaselt kehtestatud miinimumsuurusi, ilma et see piiraks miinimumpikkusi, mida on nõutud järgmistes määrustes: — nõukogu 12. juuni 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 1866/86, milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Beltide ja Sundi vete kalavarude kaitseks, ( 5 ) — nõukogu 7. oktoobri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 3094/86, milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed kalavarude kaitseks ( 6 ), — nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1626/94, milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed Vahemere kalavarude kaitseks ( 7 ). Et võimaldada pädevatel ametiasutustel kontrollimist, tuleb järgida turustusnormidega reguleeritavatele liikidele kehtestatud bioloogilisi miinimumsuurusi, nagu nad on kehtestatud ja esitatud II lisas.

1. Partiid liigitatakse suuruskategooriatesse vastavalt II lisas esitatud skaalale. 2. Iga partii peab sisaldama ühesuurusi tooteid. Väike partii ei pea siiski olema suuruselt ühtlane; sellisel juhul liigitatakse partii madalaimasse selles partiis esindatud suuruskategooriasse. 3. Suuruskategooria ja esitusviis tuleb märkida partii külge kinnitatud etikettidele vähemalt 5 cm kõrguste tähtedega selgelt ja kustutamatult. Igale partiile märgitakse selgelt ja loetavalt netokaal kilogrammides. Standardsetes kastides müüki pandavate partiide puhul pole vaja netokaalu märkida, kui enne müüki panemist tehtud kaalumine näitab, et kastide sisu vastab nende oletatavale kilogrammides väljendatud sisule. 4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti mis puudutavad kaalumismeetodit ja iga partii puhul lubatud netokaalu kõikumise määramist märgitud või oletatavast kaalust üles- või allapoole, võetakse vastu algmääruse artiklis 32 ettenähtud korras.

Pelaagilisi liike võib liigitada eri värskus- ja suuruskategooriatesse valimsüsteemi põhjal. Kõnealune süsteem peab tagama, et partiis sisalduvad tooted on värskuse ja suuruse poolest võimalikult ühtlased. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti mis puudutavad võetavate valimite arvu, igas valimis sisalduvate kalade kaalu või arvu määramist ning müügiks pakutavate partiide liigitamise hindamismeetodeid ja kaalu kontrollimismeetodeid, võetakse vastu algmääruse artiklis 32 ettenähtud korras.

Selleks et tagada ühenduse teatavate rannavööndite piirkondlik varustamine krevettide ja krabidega, on lubatud teha kõnealustele toodetele II lisas määratud miinimumsuuruste osas erandeid. Kõnealused vööndid määratakse kindlaks ja vastavad turustatavad suurused võetakse vastu algmääruse artiklis 32 ettenähtud korras. D. Kolmandatest riikidest tulevad tooted

1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, võib artiklis 3 nimetatud tooteid, mis on imporditud kolmandatest riikidest, turustada üksnes siis, kui nende pakendil on selgelt ja loetavalt märgitud järgmine teave: — päritolumaa, trükituna vähemalt 20 mm kõrgustes ladina tähtedes, — toote teaduslik ja kaubanduslik nimetus, — esitusviis, — värskus- ja suuruskategooria, — pakendis sisalduvate toodete netokaal kilogrammides, — liigitamiskuupäev ja lähetuskuupäev, — kaubasaatja nimi ja aadress. 2. Artiklis 3 nimetatud toodete suhtes, mis on lossitud ühenduse sadamas otse püügipiirkonnast tulevalt kolmanda riigi lipu all sõitvalt laevalt ja mõeldud turustamiseks, kohaldatakse samu sätteid kui ühenduse saakide suhtes, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1093/94 ( 8 ) kohaldamist. E. Lõppsätted

1. Kalamajanduses liigitatakse kalandustooted värskuskategooriatesse ekstra, A ja B ning suuruskategooriatesse asjaomaste kutseorganisatsioonide poolt sel eesmärgil määratud ekspertide osalemisel. Et tagada käesoleva artikli sätete järgimist, korraldavad liikmesriigid kontrollimisi. 2. Kui liigitamine ei toimu vastavalt lõikega 1 ettenähtud menetlusele, võivad pädevad riigiasutused kõnealuse liigitamise sooritada ise.

Iga liikmesriik toimetab teistele liikmesriikidele ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne käesoleva määruse jõustumist artiklis 12 viidatud ekspertide ja kutseorganisatsioonide nimede ja aadresside loetelu. Teistele liikmesriikidele ja komisjonile tuleb teatada kõikidest kõnealusesse nimekirja tehtavatest muudatustest.

Komisjon esitab nõukogule enne 31. detsembrit 2001 käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaldamise tulemuste aruande ja vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Käesolevaga tunnistatakse määrused (EMÜ) nr 103/76 ja (EMÜ) nr 104/76 kehtetuks. Viiteid kõnealustele määrustele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.

1. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1997. 2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artikli 6 lõike 1 sätteid alates 1. jaanuarist 2000. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. I LISA VÄRSKUSE HINDAMISSKAALA Käesolevas lisas kehtestatud hindamisskaalat kohaldatakse järgmiste toodete või tooterühmade suhtes vastavalt nende eriomastele hindamiskriteeriumidele. A. Valge lihaga kalad Kilttursk, tursk, süsikas, pollak, meriahven, merlang, molva, merluus, atlandi merilatikas, merikurat, tursik, kuldvöötahven, ahvenaline, harilik meriangerjas, merikuklane, kefaal, atlandi merilest, kotkakeel, merikeel, harilik soomuslest, väikesuulest, jõelest, lintuim. B. Tumeda lihaga kalad Pikkuim-tuun, harilik tuun, suursilm-tuun, putassuu, heeringas, sardiin, makrell, hailik stauriid, euroopa anšoovis ►M4 , euroopa kilu ◄ . C. Haid Ogahai, rai. D. Peajalgsed Seepia. E. Koorikloomad 1. Krevetid. 2. Norra salehomaar. A. VALGE LIHAGA KALAD Kriteeriumid Värskuskategooria Kõlbmatu (1) Ekstra A B Nahk Kirgas, sillerdav või opalestsentne pigment (välja arvatud meriahvena puhul); ilma värvi muutusteta Kirgas, kuid mitte läikiv pigment Pigment tuhm ja muutmas värvi Tuhm pigment (2) Naha lima Vesine, läbipistev Kergelt hägune Piimjas Kollakashall ja läbipaistmatu lima Silm Kumer (punduv); must ja kirgas pupill; läbipaistev sarvkest Kumer ja kergelt sissevajunud; must tuhm pupill; kergelt opalestsentne sarvkest Lame; opalestsentne sarvkest; läbipaistmatu pupill Keskelt nõgus; hall pupill; piimjas sarvkest (2) Lõpused Kirgas värv; ilma limata Vähem kirkad; läbipaistev lima Pruunid/hallid ja muutmas värvi; paks ja läbipaistmatu lima Kollakad; piimjas lima (2) Kõhukelme (roogitud kalade puhul) Sile; kirgas, lihast raskesti eraldatav Kergelt tuhm; saab eraldada lihast Tähniline; lihast kergesti eraldatav Ei ole kinni (2) Lõpuste ja kõhuõõne lõhn (2) — muud valge lihaga kalad kui atlandi merilest Merevetika lõhn Ilma merevetika lõhnata; neutraalne lõhn Käärimislõhn; kergelt hapu Hapu — atlandi merilest Värske õli lõhn; piprane; mulla lõhn Õli lõhn; merevetika lõhn või kergelt magus lõhn Õli lõhn; käärimislõhn; halvaks läinud, kergelt räästunud Hapu Liha Tugev ja elastne; sile pind (3) Vähem elastne Kergelt pehme (lõtv), vähem elastne; vahajas (velvetjas) ja tuhm pind Pehme (lõtv) (2); soomused nahast kergesti eraldatavad, võrdlemisi kortsus pind Erikriteeriumid peaga merikuradi kohta Veresooned (kõhulihased) Selgete kontuuridega ja erepunased Selgete kontuuridega; vere tumenemine Laialivalguvad ja pruunid Täiesti laialivalguvad, pruunid, liha kollaseks muutumine (2) (1) Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta. (2) Või riknenumas seisundis. (3) Toores kala enne koolnukangestuse algust ei ole tugev ega elastne, kuid see liigitatakse siiski ekstra kategooriasse. B. TUMEDA LIHAGA KALAD Kriteeriumid Värskuskategooria Kõlbmatu (1) Ekstra A B Nahk (2) Kirgas pigment, kirkad, läikivad ja sillerdavad värvid; selge erinevus selja- ja kõhupinna vahel Läike ja sära vähenemine; tuhmimad värvid; väiksem erinevus selja- ja kõhupinna vahel Tuhm, läiketa, kahvatud värvid; kala painutades läheb nahk volti Väga tuhm pigment; nahk eraldub lihast (3) Naha lima Vesine, läbipaistev Kergelt hägune Piimjas Kollakashall ja läbipaistmatu lima (3) Liha koostis (2) Väga tugev, jäik Küllaltki jäik, tugev Kergelt pehme Pehme (lõtv) (3) Lõpuskaaned Hõbedased Hõbedased, kergelt punased või pruunid Pruunikad ja ohtralt verevalumeid Kollakad (3) Silm Kumer (punduv); sinakasmust ja kirgas pupill; läbipaistev “silmalaug” Kumer ja kergelt sissevajunud; tume pupill; kergelt opalestsentne sarvkest Lame; hägune pupill; silma ümbruses verevalumeid Keskelt nõgus; hall pupill; piimjas sarvkest (3) Lõpused (2) Ühtlaselt tumepunased kuni lillad; ilma limata Vähem erksad värvid, ääred kahvatumad; läbipaistev lima Muutmas värvi, paks ja läbipaistmatu lima Kollakad; piimjas lima (3) Lõpuste lõhn Värske merevetika lõhn; kirbe; joodi lõhn Ilma merevetika või muu lõhnata; neutraalne lõhn Kergelt väävline rasvane lõhn, räästunud peekoni või mäda puuvilja lõhn (4) Hapu mäda lõhn (3) (1) Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta. (2) Heeringa ja makrelli kohta, mida on säilitatud jahedas merevees (kas jahutatuna jääga (CSW) või külmutatuna mehhaaniliste vahenditega (RSW)) ja mis vastavad direktiivi 92/48/EMÜ (EÜT L 187, 7.7.1992, lk 41) II lisa punktis 8 sätestatud tingimustele, kehtivad järgmised värskuskategooriad: — kriteeriumi A kohaldatakse ekstra ja A kategooria suhtes. (3) Või riknenumas seisundis. (4) Jäätunud kala räästub enne halvaks minemist, CSW/RSW kala läheb enne räästumist halvaks. C. HAID Kriteeriumid Värskuskategooria Kõlbmatu (1) Ekstra A B Silm Kumer, väga kirgas ja sillerdav; väiksed pupillid Kumer ja kergelt sissevajunud; kirkuse ja sillerdus vähenenud, ovaalsed pupillid Lame, tuhm Nõgus, kollakas (2) Välimus Täielikult või osaliselt koolnukangestuses; nahal väike kogus selget lima Koolnukangestus lõppenud; nahal ning eriti suus ja lõpuseavades lima ei ole Veidi lima suus ja lõpuseavades; lõuad kergelt lamenenud Suured limakogused suus ja lõpuseavades (2) Lõhn Merevetika lõhn Ilma lõhnata või väga õrn halvaksläinud lõhn, kuid mitte ammoniaagi lõhn Kerge ammoniaagi lõhn; hapu Kirbe ammoniaagilõhn (2) Eri- või lisakriteeriumid rai kohta Ekstra A B Kõlbmatu Nahk Kirgas, sillerdav ja läikiv pigment, vesine lima Kirgas pigment, vesine lima Pigment tuhm ja muutmas värvi, läbipaistmatu lima Värvimuutus, kortsus nahk, paks lima Liha koostis Tugev ja elastne Tugev Pehme Lõtv Välimus Uimede servad läbikumavad ja kaarduvad Jäigad uimed Pehmed Longus Kõhunahk Valge ja läikiv, uimede ümber kahvatulilla äär Valge ja läikiv, ainult uimede ümber punased laigud Valge ja tuhm, arvukad punased või kollased laigud Kollane kuni rohekas kõhunahk, punased laigud lihas eneses (1) Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta. (2) Või riknenumas seisundis. D. PEAJALGSED Kriteeriumid Värskuskategooria Ekstra A B Nahk Kirgas pigment, nahk liha küljes kinni Tuhm pigment; nahk liha küljes kinni Värvimuutus, nahk lihast kergesti eraldatav Liha Väga tugev; pärlvalge Tugev; kriitvalge Kergelt pehme; roosakasvalge või kergelt kollakaks muutuv Kombitsad Raskesti eraldatavad Raskesti eraldatavad Kergemini eraldatavad Lõhn Värske; merevetika lõhn Lõhnatu või nõrk lõhn Tindi lõhn E. KOORIKLOOMAD 1. Krevetid Kriteeriumid Värskusklass Ekstra A Miinimumnõuded — kilbi pind: niiske ja läikiv — ühest mahutist teise kallamisel peavad langema eraldi — lihal ei tohi olla mingit võõrast lõhna — krevetid peavad olema puhtad liivast, limast ja muudest võõrkehadest Samad kui ekstra kategoorias Välimus 1. Kilbiga krevett Selge punakasroosa värv, väiksed valged tähnid; kilbi rinnaosa põhiliselt hele — värv varieerub kergelt pleekinud punakasroosast kuni valgete tähnidega sinakaspunaseni; kilbi rinnaosa peaks olema hele, hallika varjundiga 2. Harilik süvameregarneel Ühtlaselt roosa — roosa, võimaliku peast algava tumenemisega Liha seisund koorimise ajal ja pärast seda — kilp eraldub kergesti, liha läheb raisku üksnes niipalju, kui see on tehniliselt vältimatu — tugev, kuid mitte vintske — kilp eraldub raskemini ja liha läheb rohkem raisku — vähem tugev, kergelt vintske Tükid Lubatud juhuslikud krevetitükid Lubatud väike kogus krevetitükke Lõhn Värske merevetika lõhn, kergelt magus lõhn Hapukas; ilma merevetika lõhnata 2. Norra salehomaar Kriteeriumid Värskusklass Ekstra A B Kilp Kahvaturoosa või roosa kuni oranžikaspunaseni Kahvaturoosa või roosa kuni oranžikaspunaseni, ilma mustade täppideta Kerge värvimuutus; mõned mustad täpid ja hallikas värv, eriti kilbil ja sabalülide vahel Silm ja lõpused Läikivad ja mustad silmad; roosad lõpused Tuhmid ja hallid/mustad silmad; hallikad lõpused Lõpused tumehallid, kilbi seljaosa pind veidi rohekas Lõhn Iseloomulik mahe karpkala lõhn Iseloomuliku maheda karpkala lõhna kadumine. Ilma ammoniaagi lõhnata Kergelt hapu Liha (saba) Läbikumav ja sinine, valge varjundiga Kaotanud läbikumavuse, kuid värv ei ole muutunud Läbipaistmatu ja tuhm II LISA SUURUSKATEGOORIAD Kaaluskaala Artiklis 7 nimetatud määrustes sätestatud tingimustel järgitavad miinimumsuurused Liik Suurus Kg/kala (1) Kalade arv/kg (2) Piirkond Geograafiline piirkond Miinimumsuurus ▼A1 Atlandi heeringas (Clupea harengus) 1 vähemalt 0,250 kuni 4 1 ICES Vb (EÜ vöönd) 20 cm 2 0,125-0,250 5-8 2 20 cm 3 0,085-0,125 9-11 a) 18 cm 4 a) 0,050-0,085 12-20 3 b) 20 cm Laiuskraadist 59° 30′ lõuna pool püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus) 4 b) 0,036-0,085 12-27 Laiuskraadist 59° 30′ põhja pool püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus) 4 c) 0,057-0,085 12-17 5 0,031-0,057 18-32 6 0,023-0,031 33-44 Eesti ja Läti jurisdiktsiooni ja suveräänsete õiguste all olevatest vetest püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus) 7 a) 0,023-0,036 28-44 7 b) 0,014-0,023 45-70 Liivi lahest püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus) 8 0,010-0,014 71-100 ▼B Sardiin (Sardina pilchardus) 1 0,067 ja enam 15 või vähem veel määramata 2 0,042–0,067 16–24 3 0,028–0,042 25–35 4 0,015–0,028 36–67 Vahemeri 0,011–0,028 36–91 Koerhaid (Scyliorhinus spp.) 1 2 ja enam — — 2 1–2 3 0,5–1 Ogahai (Squalus acanthias) 1 2,2 ja enam — — 2 1–2,2 3 0,5–1 Meriahven (Sebastes spp.) 1 2 ja enam — — 2 0,6–2 3 0,35–0,6 Tursk (Gadus morhua) 1 7 ja enam — 1 35 cm 2 4–7 2 () 35 cm 3 2–4 () 30 cm 4 1–2 3 35 cm 5 0,3–1 Läänemeri 59o 30' põhjalaiusest lõuna pool 35 cm Süsikas (Pollachius virens) 1 5 ja enam — 1 35 cm 2 3–5 2 () 35 cm 3 1,5–3 () 30 cm 4 0,3–1,5 3 35 cm Läänemeri 59o 30' põhjalaiusest lõuna pool 30 cm Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) 1 1 ja enam — 1 ICES Vb (EÜ vöönd) 30 cm 2 0,57–1 2 () 30 cm 3 0,37–0,57 () 27 cm 4 0,17–0,37 3 30 cm Merlang (Merlangius merlangus) 1 0,5 ja enam — 1 27 cm 2 0,35–0,5 2 () 23 cm 3 0,25–0,35 () 23 cm 4 0,11–0,25 3 23 cm Molvad (Molva spp.) 1 5 ja enam — 1 — 2 3–5 2 () veel määramata 3 1,2–3 () — 3 63 cm Makrell liigist Scomber scombrus 1 0,5 ja enam 50 või vähem 1 20 cm 2 0,2–0,5 51–125 2 välja arvatud Põhjameri 20 cm 3 0,1–0,2 126–250 Põhjameri 30 cm 0,08–0,2 126–325 3 20 cm 5 20 cm Vahemeri 18 cm Makrell liigist Scomber japonicus 1 0,5 ja enam — — 2 0,25–0,5 3 0,14–0,25 4 0,05–0,14 Anšoovised (Engraulis spp.) 1 0,033 ja enam 30 või vähem 3 välja arvatud ICES IXa 12 cm 2 0,020–0,033 31–50 3 ICES IXa 10 cm 3 0,012–0,020 51–83 Vahemeri 9 cm 4 0,008–0,012 84–125 Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) 1 0,6 ja enam — 1 25 cm 2 0,4–0,6 2 () 25 cm 3 0,3–0,4 () 27 cm 4 0,15–0,3 Põhjameri 27 cm 3 25 cm Läänemeri alarajoonid 22–25 25 cm alarajoonid 26–28 21 cm alarajoon 29 59o 30' põhjalaiusest lõunasse 18 cm Merluus (Merluccius merluccius) 1 2,5 ja enam — 1 30 cm 2 1,2–2,5 2 () 30 cm 3 0,6–1,2 () 30 cm 4 0,28–0,6 3 27 cm 5 0,2–0,28 Vahemeri 20 cm Vahemeri Kotkakeeled (Lepidorhombus spp.) 0,15–0,28 1 0,45 ja enam — 1 25 cm 2 0,25–0,45 2 () 25 cm 3 0,20–0,25 () 25 cm 4 0,11–0,20 3 20 cm Vahemeri Merilatikad (Brama spp.) 0,05–0,20 1 0,8 ja enam — — 2 0,2–0,8 Merikuradid (Lophius spp.) terve, roogitud 1 8 ja enam — 1 — 2 4–8 2 () veel määramata 3 2–4 () — 4 1–2 3 veel määramata 5 0,5–1 Vahemeri 30 cm Merikuradid (Lophius spp.) ilma peata 1 4 ja enam — — 2 2–4 3 1–2 4 0,5–1 5 0,2–0,5 Harilik soomuslest (Limanda limanda) 1 0,25 ja enam — 1 15 cm 2 0,13–0,25 2 () 15 cm () 23 cm Põhjameri 23 cm 3 23 cm Väikesuulest (Microstomus kitt) 1 0,6 ja enam — 1 25 cm 2 0,35–0,6 2 () 25 cm 3 0,18–0,35 () 25 cm 3 25 cm Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga) 1 4 ja enam — — 2 1,5–4 Harilik tuun (Thunnus thynnus) 1 70 ja enam — Vahemeri 70 cm või 6,4 kg 2 50–70 3 25–50 4 10–25 5 6,4–10 Suursilm-tuun (Thunnus obesus) 1 10 ja enam — — 2 3,2–10 Pollak (Pollachius pollachius) 1 5 ja enam — 1 — 2 3–5 2 () 30 cm 3 1,5–3 () — 4 0,3–1,5 3 30 cm Putassuu (Micromesistius poutassou või Gadus poutassou) 1 — 7 või vähem — 2 8–14 3 15–25 4 26–30 Tursik (Trisopterus luscus ja Trisopterus minutus) 1 0,4 ja enam — 3 veel määramata 2 0,25–0,4 3 0,125–0,25 4 0,05–0,125 Kuldvöötahvenad (Boops boops) 1 — 5 või vähem — 2 6–31 3 32–70 Ahvenaline (Maena sararis) 1 — 20 või vähem — 2 21–40 3 41–90 Harilik meriangerjas (Conger conger) 1 7 ja enam — 1 — 2 5–7 2 () 58 cm 3 0,5–5 () — 3 58 cm Merikuklased (Trigla spp.) Ruuge merikukk 1 1 ja enam — — 2 0,4–1 3 0,2–0,4 4 0,06–0,2 Muud merikuklased 1 0,25 ja enam 2 0,2–0,25 Stauriidid (Trachurus spp.) 1 0,6 ja enam — 1 15 cm 2 0,4–0,6 2 15 cm 3 0,2–0,4 3 15 cm 4 0,08–0,2 5 15 cm 5 0,02–0,08 Vahemeri 12 cm Kefaalid (Mugil spp.) 1 1 ja enam — 1 — 2 0,5–1 2 () 20 cm 3 0,2–0,5 () — 4 0,1–0,2 3 20 cm Vahemeri 16 cm Raid (Raja spp.) 1 5 ja enam — — 2 3–5 3 1–3 4 0,3–1 Raid (uimed) 1 3 ja enam — — 2 0,5–3 Lest (Platichthys Flesus) 1 üle 0,3 — 1 24 cm 2 0,2–0,3 kaasa arvatud 2 () 24 cm () 24 cm 3 24 cm Läänemeri alarajoonid 22–25 25 cm alarajoonid 26–28 21 cm alarajoonid 29–32 59o 30' põhjalaiusest lõuna pool 18 cm Merikeeled (Solea spp.) 1 0,5 ja enam — 1 24 cm 2 0,33–0,5 2 () 24 cm 3 0,25–0,33 () 24 cm 4 0,17–0,25 3 24 cm 5 0,12–0,17 (3) Vahemeri 20 cm 1 0,5 ja enam 2 0,33–0,5 3 0,25–0,35 4 0,20–0,25 5 0,12–0,2 (4) Lintuim (Lepidopus caudatus) 1 3 ja enam — — 2 2–3 3 1–2 4 0,5–1 Süsisaba (Alphanopus carbo) 1 3 ja enam — 2 0,5–3 — Seepia (Sepia officinalis ja Rossia macrosoma) 1 0,5 ja enam — — 2 0,3–0,5 3 0,1–0,3 Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) 1 — 20 ja vähem 2 Skagerrak ja Kattegat 40 mm (9) 2 21–30 130 mm (10) 3 31–40 2 välja arvatud Šotimaa 4 enam kui 40 Iiri meri 25 mm (9) (ICES VIa ja VII a), Skagerrak ja Kattegat 85 mm (10) 2 Lääne-Šotimaa ja Iiri meri 20 mm (9) (ICES VIa ja VIIa) 70 mm (10) 3 20 mm (9) 70 mm (10) Vahemeri 20 mm (9) 70 mm (10) Norra salehomaaride sabad 1 — 60 ja vähem 2 Skagerrak ja Kattegat 72 mm 2 61–120 2 välja arvatud Lääne- Šotimaa 46 mm 3 121–180 Iiri meri 4 enam kui 180 (ICES VIa ja VIIa), Skagerrak ja Kattegat 2 Lääne-Šotimaa ja Iiri meri (ICES VIa ja VIIa) 37 mm 3 37 mm Garneel (Crangon crangon) 1 6,8 mm ja enam (5) — — 2 6,5 mm ja enam Harilikud süvameregarneelid (Pandalus borealis), värsked või jahutatud üks suurus — 250 ja vähem — Harilikud süvameregarneelid, keedetud või aurutatud 1 — 160 ja vähem — 2 161–250 Harilik taskukrabi (Cancer pagurus) 1 16 cm ja enam (6) — — 2 13–16 cm (6) (1) Kaalukategooriasse kuuluvad kalad, mis kaaluvad vähemalt sama palju kui kategooria alampiir ja vähem kui kategooria ülempiir. (2) Mõlema makrelliliigi puhul kalade arv 25 kilogrammi kohta. (3) Käesolevat tabelit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 1997. (4) Käesolevat tabelit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1998. (5) Kilbi laius. (6) Kilbi laius kõige laiemas kohas. (7) Välja arvatud Skagerrak ja Kattegat. (8) Skagerrak ja Kattegat. (9) Kilbi pikkus. (10) Kogupikkus. ▼M2 Kaaluskaala Alammõõdud, mida tuleb järgida artiklis 7 nimetatud määrustes ettenähtud tingimustel Liigid Suurus Kg/kala või kilbi suurus Kalade arv/kg Piirkond Geograafiline ala Alammõõt Suur kammkarp (Pecten maximus) üks suurus 10 cm ja enam (3) Piirkonnad 1-5, välja arvatud Skagerrak/Kattegat ning ICES VIIa punktist 52o 30′ põhja pool ja VIId 100 mm (1) ICES VIIa punktist 52o 30′ põhja pool ja VIId 110 mm (1) Tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum) üks suurus 4,5 cm ja enam (3) Piirkonnad 1-5, välja arvatud Skagerrak/Kattegat 45 mm (1) Harilik meripoisur või vahemere meripoisur (Mullus surmuletus, Mullus barbatus) 1 500 g ja enam 2 200–500 g, viimane v.a 3 a 40–200 g, viimane v.a Vahemeres 3 b 18–200 g, viimane v.a Vahemeri 11 cm (2) Merikogerlane (Spondyliosoma cantharus) 1 800 g ja enam 2 500–800 g, viimane v.a 3 300–500 g, viimane v.a 4 180–300 g, viimane v.a (1) Kehtestatud nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsmise kohta noorte mereorganismide kaitseks võetud teatavate tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1298/2000 (EÜT L 148, 22.6.2000, lk 1). (2) Kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1626/94. (3) Kilbi laius kõige laiemas kohas. ▼M4 Kaaluskaala Alammõõdud, mida tuleb järgida artiklis 7 osutatud määrustes ettenähtud tingimustel Liik Suurus Kala kaal (kg) Kalade arv/kg Piirkond Geograafiline piirkond Alammõõt Euroopa kilu (Sprattus sprattus) 1 vähemalt 0,004 kuni 250 ( 1 ) EÜT L 388, 31.12.1992, lk 1. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3318/94 (EÜT L 350, 31.12.1994, lk 15). ( 2 ) EÜT L 20, 28.1.1976, lk 9. Viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1935/93 (EÜT L 176, 20.7.1993, lk 1). ( 3 ) EÜT L 20, 28.1.1976, lk 35. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/95 (EÜT L 126, 9.6.1995, lk 3). ( 4 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 15. Viimati muudetud direktiiviga 96/23/EÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10). ( 5 ) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 1. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1821/96 (EÜT L 241, 21.9.1996, lk 8). ( 6 ) EÜT L 288, 11.10.1986, lk 1. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3071/95, 22.12.1995 (EÜT L 329, 30.12.1995, lk 14). ( 7 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1075/96 (EÜT L 142, 15.6.1996, lk 1). ( 8 ) EÜT L 121, 12.5.1994, lk 3. ( 9 ) Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta. ( 10 ) Või riknenumas seisundis.