1. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1997.
2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artikli 6 lõike 1 sätteid alates 1. jaanuarist 2000.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
VÄRSKUSE HINDAMISSKAALA
Käesolevas lisas kehtestatud hindamisskaalat kohaldatakse järgmiste toodete või tooterühmade suhtes vastavalt nende eriomastele hindamiskriteeriumidele.
A. Valge lihaga kalad
Kilttursk, tursk, süsikas, pollak, meriahven, merlang, molva, merluus, atlandi merilatikas, merikurat, tursik, kuldvöötahven, ahvenaline, harilik meriangerjas, merikuklane, kefaal, atlandi merilest, kotkakeel, merikeel, harilik soomuslest, väikesuulest, jõelest, lintuim.
B. Tumeda lihaga kalad
Pikkuim-tuun, harilik tuun, suursilm-tuun, putassuu, heeringas, sardiin, makrell, hailik stauriid, euroopa anšoovis
►M4
, euroopa kilu ◄ .
C. Haid
Ogahai, rai.
D. Peajalgsed
Seepia.
E. Koorikloomad
1. Krevetid.
2. Norra salehomaar.
A. VALGE LIHAGA KALAD
Kriteeriumid
Värskuskategooria
Kõlbmatu (1)
Ekstra
A
B
Nahk
Kirgas, sillerdav või opalestsentne pigment (välja arvatud meriahvena puhul); ilma värvi muutusteta
Kirgas, kuid mitte läikiv pigment
Pigment tuhm ja muutmas värvi
Tuhm pigment (2)
Naha lima
Vesine, läbipistev
Kergelt hägune
Piimjas
Kollakashall ja läbipaistmatu lima
Silm
Kumer (punduv); must ja kirgas pupill; läbipaistev sarvkest
Kumer ja kergelt sissevajunud; must tuhm pupill; kergelt opalestsentne sarvkest
Lame; opalestsentne sarvkest; läbipaistmatu pupill
Keskelt nõgus; hall pupill; piimjas sarvkest (2)
Lõpused
Kirgas värv; ilma limata
Vähem kirkad; läbipaistev lima
Pruunid/hallid ja muutmas värvi; paks ja läbipaistmatu lima
Kollakad; piimjas lima (2)
Kõhukelme (roogitud kalade puhul)
Sile; kirgas, lihast raskesti eraldatav
Kergelt tuhm; saab eraldada lihast
Tähniline; lihast kergesti eraldatav
Ei ole kinni (2)
Lõpuste ja kõhuõõne lõhn
(2)
— muud valge lihaga kalad kui atlandi merilest
Merevetika lõhn
Ilma merevetika lõhnata; neutraalne lõhn
Käärimislõhn; kergelt hapu
Hapu
— atlandi merilest
Värske õli lõhn; piprane; mulla lõhn
Õli lõhn; merevetika lõhn või kergelt magus lõhn
Õli lõhn; käärimislõhn; halvaks läinud, kergelt räästunud
Hapu
Liha
Tugev ja elastne; sile pind (3)
Vähem elastne
Kergelt pehme (lõtv), vähem elastne; vahajas (velvetjas) ja tuhm pind
Pehme (lõtv) (2); soomused nahast kergesti eraldatavad, võrdlemisi kortsus pind
Erikriteeriumid peaga merikuradi kohta
Veresooned (kõhulihased)
Selgete kontuuridega ja erepunased
Selgete kontuuridega; vere tumenemine
Laialivalguvad ja pruunid
Täiesti laialivalguvad, pruunid, liha kollaseks muutumine (2)
(1) Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta.
(2) Või riknenumas seisundis.
(3) Toores kala enne koolnukangestuse algust ei ole tugev ega elastne, kuid see liigitatakse siiski ekstra kategooriasse.
B. TUMEDA LIHAGA KALAD
Kriteeriumid
Värskuskategooria
Kõlbmatu (1)
Ekstra
A
B
Nahk (2)
Kirgas pigment, kirkad, läikivad ja sillerdavad värvid; selge erinevus selja- ja kõhupinna vahel
Läike ja sära vähenemine; tuhmimad värvid; väiksem erinevus selja- ja kõhupinna vahel
Tuhm, läiketa, kahvatud värvid; kala painutades läheb nahk volti
Väga tuhm pigment; nahk eraldub lihast (3)
Naha lima
Vesine, läbipaistev
Kergelt hägune
Piimjas
Kollakashall ja läbipaistmatu lima (3)
Liha koostis (2)
Väga tugev, jäik
Küllaltki jäik, tugev
Kergelt pehme
Pehme (lõtv) (3)
Lõpuskaaned
Hõbedased
Hõbedased, kergelt punased või pruunid
Pruunikad ja ohtralt verevalumeid
Kollakad (3)
Silm
Kumer (punduv); sinakasmust ja kirgas pupill; läbipaistev “silmalaug”
Kumer ja kergelt sissevajunud; tume pupill; kergelt opalestsentne sarvkest
Lame; hägune pupill; silma ümbruses verevalumeid
Keskelt nõgus; hall pupill; piimjas sarvkest (3)
Lõpused (2)
Ühtlaselt tumepunased kuni lillad; ilma limata
Vähem erksad värvid, ääred kahvatumad; läbipaistev lima
Muutmas värvi, paks ja läbipaistmatu lima
Kollakad; piimjas lima (3)
Lõpuste lõhn
Värske merevetika lõhn; kirbe; joodi lõhn
Ilma merevetika või muu lõhnata; neutraalne lõhn
Kergelt väävline rasvane lõhn, räästunud peekoni või mäda puuvilja lõhn (4)
Hapu mäda lõhn (3)
(1) Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta.
(2) Heeringa ja makrelli kohta, mida on säilitatud jahedas merevees (kas jahutatuna jääga (CSW) või külmutatuna mehhaaniliste vahenditega (RSW)) ja mis vastavad direktiivi 92/48/EMÜ (EÜT L 187, 7.7.1992, lk 41) II lisa punktis 8 sätestatud tingimustele, kehtivad järgmised värskuskategooriad:
— kriteeriumi A kohaldatakse ekstra ja A kategooria suhtes.
(3) Või riknenumas seisundis.
(4) Jäätunud kala räästub enne halvaks minemist, CSW/RSW kala läheb enne räästumist halvaks.
C. HAID
Kriteeriumid
Värskuskategooria
Kõlbmatu (1)
Ekstra
A
B
Silm
Kumer, väga kirgas ja sillerdav; väiksed pupillid
Kumer ja kergelt sissevajunud; kirkuse ja sillerdus vähenenud, ovaalsed pupillid
Lame, tuhm
Nõgus, kollakas (2)
Välimus
Täielikult või osaliselt koolnukangestuses; nahal väike kogus selget lima
Koolnukangestus lõppenud; nahal ning eriti suus ja lõpuseavades lima ei ole
Veidi lima suus ja lõpuseavades; lõuad kergelt lamenenud
Suured limakogused suus ja lõpuseavades (2)
Lõhn
Merevetika lõhn
Ilma lõhnata või väga õrn halvaksläinud lõhn, kuid mitte ammoniaagi lõhn
Kerge ammoniaagi lõhn; hapu
Kirbe ammoniaagilõhn (2)
Eri- või lisakriteeriumid rai kohta
Ekstra
A
B
Kõlbmatu
Nahk
Kirgas, sillerdav ja läikiv pigment, vesine lima
Kirgas pigment, vesine lima
Pigment tuhm ja muutmas värvi, läbipaistmatu lima
Värvimuutus, kortsus nahk, paks lima
Liha koostis
Tugev ja elastne
Tugev
Pehme
Lõtv
Välimus
Uimede servad läbikumavad ja kaarduvad
Jäigad uimed
Pehmed
Longus
Kõhunahk
Valge ja läikiv, uimede ümber kahvatulilla äär
Valge ja läikiv, ainult uimede ümber punased laigud
Valge ja tuhm, arvukad punased või kollased laigud
Kollane kuni rohekas kõhunahk, punased laigud lihas eneses
(1) Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta.
(2) Või riknenumas seisundis.
D. PEAJALGSED
Kriteeriumid
Värskuskategooria
Ekstra
A
B
Nahk
Kirgas pigment, nahk liha küljes kinni
Tuhm pigment; nahk liha küljes kinni
Värvimuutus, nahk lihast kergesti eraldatav
Liha
Väga tugev; pärlvalge
Tugev; kriitvalge
Kergelt pehme; roosakasvalge või kergelt kollakaks muutuv
Kombitsad
Raskesti eraldatavad
Raskesti eraldatavad
Kergemini eraldatavad
Lõhn
Värske; merevetika lõhn
Lõhnatu või nõrk lõhn
Tindi lõhn
E. KOORIKLOOMAD
1. Krevetid
Kriteeriumid
Värskusklass
Ekstra
A
Miinimumnõuded
— kilbi pind: niiske ja läikiv
— ühest mahutist teise kallamisel peavad langema eraldi
— lihal ei tohi olla mingit võõrast lõhna
— krevetid peavad olema puhtad liivast, limast ja muudest võõrkehadest
Samad kui ekstra kategoorias
Välimus
1. Kilbiga krevett
Selge punakasroosa värv, väiksed valged tähnid; kilbi rinnaosa põhiliselt hele
— värv varieerub kergelt pleekinud punakasroosast kuni valgete tähnidega sinakaspunaseni; kilbi rinnaosa peaks olema hele, hallika varjundiga
2. Harilik süvameregarneel
Ühtlaselt roosa
— roosa, võimaliku peast algava tumenemisega
Liha seisund koorimise ajal ja pärast seda
— kilp eraldub kergesti, liha läheb raisku üksnes niipalju, kui see on tehniliselt vältimatu
— tugev, kuid mitte vintske
— kilp eraldub raskemini ja liha läheb rohkem raisku
— vähem tugev, kergelt vintske
Tükid
Lubatud juhuslikud krevetitükid
Lubatud väike kogus krevetitükke
Lõhn
Värske merevetika lõhn, kergelt magus lõhn
Hapukas; ilma merevetika lõhnata
2. Norra salehomaar
Kriteeriumid
Värskusklass
Ekstra
A
B
Kilp
Kahvaturoosa või roosa kuni oranžikaspunaseni
Kahvaturoosa või roosa kuni oranžikaspunaseni, ilma mustade täppideta
Kerge värvimuutus; mõned mustad täpid ja hallikas värv, eriti kilbil ja sabalülide vahel
Silm ja lõpused
Läikivad ja mustad silmad; roosad lõpused
Tuhmid ja hallid/mustad silmad; hallikad lõpused
Lõpused tumehallid, kilbi seljaosa pind veidi rohekas
Lõhn
Iseloomulik mahe karpkala lõhn
Iseloomuliku maheda karpkala lõhna kadumine. Ilma ammoniaagi lõhnata
Kergelt hapu
Liha (saba)
Läbikumav ja sinine, valge varjundiga
Kaotanud läbikumavuse, kuid värv ei ole muutunud
Läbipaistmatu ja tuhm
II LISA
SUURUSKATEGOORIAD
Kaaluskaala
Artiklis 7 nimetatud määrustes sätestatud tingimustel järgitavad miinimumsuurused
Liik
Suurus
Kg/kala (1)
Kalade arv/kg (2)
Piirkond
Geograafiline piirkond
Miinimumsuurus
▼A1
Atlandi heeringas
(Clupea harengus)
1
vähemalt 0,250
kuni 4
1
ICES Vb (EÜ vöönd)
20 cm
2
0,125-0,250
5-8
2
20 cm
3
0,085-0,125
9-11
a)
18 cm
4 a)
0,050-0,085
12-20
3
b)
20 cm
Laiuskraadist 59° 30′ lõuna pool püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus)
4 b)
0,036-0,085
12-27
Laiuskraadist 59° 30′ põhja pool püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus)
4 c)
0,057-0,085
12-17
5
0,031-0,057
18-32
6
0,023-0,031
33-44
Eesti ja Läti jurisdiktsiooni ja suveräänsete õiguste all olevatest vetest püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus)
7 a)
0,023-0,036
28-44
7 b)
0,014-0,023
45-70
Liivi lahest püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus)
8
0,010-0,014
71-100
▼B
Sardiin
(Sardina pilchardus)
1
0,067 ja enam
15 või vähem
veel määramata
2
0,042–0,067
16–24
3
0,028–0,042
25–35
4
0,015–0,028
36–67
Vahemeri
0,011–0,028
36–91
Koerhaid
(Scyliorhinus spp.)
1
2 ja enam
—
—
2
1–2
3
0,5–1
Ogahai
(Squalus acanthias)
1
2,2 ja enam
—
—
2
1–2,2
3
0,5–1
Meriahven
(Sebastes spp.)
1
2 ja enam
—
—
2
0,6–2
3
0,35–0,6
Tursk
(Gadus morhua)
1
7 ja enam
—
1
35 cm
2
4–7
2
()
35 cm
3
2–4
()
30 cm
4
1–2
3
35 cm
5
0,3–1
Läänemeri
59o 30' põhjalaiusest lõuna pool
35 cm
Süsikas
(Pollachius virens)
1
5 ja enam
—
1
35 cm
2
3–5
2
()
35 cm
3
1,5–3
()
30 cm
4
0,3–1,5
3
35 cm
Läänemeri
59o 30' põhjalaiusest lõuna pool
30 cm
Kilttursk
(Melanogrammus aeglefinus)
1
1 ja enam
—
1
ICES Vb (EÜ vöönd)
30 cm
2
0,57–1
2
()
30 cm
3
0,37–0,57
()
27 cm
4
0,17–0,37
3
30 cm
Merlang
(Merlangius merlangus)
1
0,5 ja enam
—
1
27 cm
2
0,35–0,5
2
()
23 cm
3
0,25–0,35
()
23 cm
4
0,11–0,25
3
23 cm
Molvad
(Molva spp.)
1
5 ja enam
—
1
—
2
3–5
2
()
veel määramata
3
1,2–3
()
—
3
63 cm
Makrell liigist
Scomber scombrus
1
0,5 ja enam
50 või vähem
1
20 cm
2
0,2–0,5
51–125
2
välja arvatud Põhjameri
20 cm
3
0,1–0,2
126–250
Põhjameri
30 cm
0,08–0,2
126–325
3
20 cm
5
20 cm
Vahemeri
18 cm
Makrell liigist
Scomber japonicus
1
0,5 ja enam
—
—
2
0,25–0,5
3
0,14–0,25
4
0,05–0,14
Anšoovised
(Engraulis spp.)
1
0,033 ja enam
30 või vähem
3
välja arvatud ICES IXa
12 cm
2
0,020–0,033
31–50
3
ICES IXa
10 cm
3
0,012–0,020
51–83
Vahemeri
9 cm
4
0,008–0,012
84–125
Atlandi merilest
(Pleuronectes platessa)
1
0,6 ja enam
—
1
25 cm
2
0,4–0,6
2
()
25 cm
3
0,3–0,4
()
27 cm
4
0,15–0,3
Põhjameri
27 cm
3
25 cm
Läänemeri
alarajoonid 22–25
25 cm
alarajoonid 26–28
21 cm
alarajoon 29 59o 30' põhjalaiusest lõunasse
18 cm
Merluus
(Merluccius merluccius)
1
2,5 ja enam
—
1
30 cm
2
1,2–2,5
2
()
30 cm
3
0,6–1,2
()
30 cm
4
0,28–0,6
3
27 cm
5
0,2–0,28
Vahemeri
20 cm
Vahemeri
Kotkakeeled
(Lepidorhombus spp.)
0,15–0,28
1
0,45 ja enam
—
1
25 cm
2
0,25–0,45
2
()
25 cm
3
0,20–0,25
()
25 cm
4
0,11–0,20
3
20 cm
Vahemeri
Merilatikad
(Brama spp.)
0,05–0,20
1
0,8 ja enam
—
—
2
0,2–0,8
Merikuradid
(Lophius spp.)
terve, roogitud
1
8 ja enam
—
1
—
2
4–8
2
()
veel määramata
3
2–4
()
—
4
1–2
3
veel määramata
5
0,5–1
Vahemeri
30 cm
Merikuradid
(Lophius spp.)
ilma peata
1
4 ja enam
—
—
2
2–4
3
1–2
4
0,5–1
5
0,2–0,5
Harilik soomuslest
(Limanda limanda)
1
0,25 ja enam
—
1
15 cm
2
0,13–0,25
2
()
15 cm
()
23 cm
Põhjameri
23 cm
3
23 cm
Väikesuulest
(Microstomus kitt)
1
0,6 ja enam
—
1
25 cm
2
0,35–0,6
2
()
25 cm
3
0,18–0,35
()
25 cm
3
25 cm
Pikkuim-tuun
(Thunnus alalunga)
1
4 ja enam
—
—
2
1,5–4
Harilik tuun
(Thunnus thynnus)
1
70 ja enam
—
Vahemeri
70 cm või 6,4 kg
2
50–70
3
25–50
4
10–25
5
6,4–10
Suursilm-tuun
(Thunnus obesus)
1
10 ja enam
—
—
2
3,2–10
Pollak
(Pollachius pollachius)
1
5 ja enam
—
1
—
2
3–5
2
()
30 cm
3
1,5–3
()
—
4
0,3–1,5
3
30 cm
Putassuu
(Micromesistius poutassou või Gadus poutassou)
1
—
7 või vähem
—
2
8–14
3
15–25
4
26–30
Tursik
(Trisopterus luscus
ja
Trisopterus minutus)
1
0,4 ja enam
—
3
veel määramata
2
0,25–0,4
3
0,125–0,25
4
0,05–0,125
Kuldvöötahvenad
(Boops boops)
1
—
5 või vähem
—
2
6–31
3
32–70
Ahvenaline
(Maena sararis)
1
—
20 või vähem
—
2
21–40
3
41–90
Harilik meriangerjas
(Conger conger)
1
7 ja enam
—
1
—
2
5–7
2
()
58 cm
3
0,5–5
()
—
3
58 cm
Merikuklased
(Trigla spp.)
Ruuge merikukk
1
1 ja enam
—
—
2
0,4–1
3
0,2–0,4
4
0,06–0,2
Muud merikuklased
1
0,25 ja enam
2
0,2–0,25
Stauriidid
(Trachurus spp.)
1
0,6 ja enam
—
1
15 cm
2
0,4–0,6
2
15 cm
3
0,2–0,4
3
15 cm
4
0,08–0,2
5
15 cm
5
0,02–0,08
Vahemeri
12 cm
Kefaalid
(Mugil spp.)
1
1 ja enam
—
1
—
2
0,5–1
2
()
20 cm
3
0,2–0,5
()
—
4
0,1–0,2
3
20 cm
Vahemeri
16 cm
Raid
(Raja spp.)
1
5 ja enam
—
—
2
3–5
3
1–3
4
0,3–1
Raid
(uimed)
1
3 ja enam
—
—
2
0,5–3
Lest
(Platichthys Flesus)
1
üle 0,3
—
1
24 cm
2
0,2–0,3 kaasa arvatud
2
()
24 cm
()
24 cm
3
24 cm
Läänemeri
alarajoonid 22–25
25 cm
alarajoonid 26–28
21 cm
alarajoonid 29–32 59o 30' põhjalaiusest lõuna pool
18 cm
Merikeeled
(Solea spp.)
1
0,5 ja enam
—
1
24 cm
2
0,33–0,5
2
()
24 cm
3
0,25–0,33
()
24 cm
4
0,17–0,25
3
24 cm
5
0,12–0,17 (3)
Vahemeri
20 cm
1
0,5 ja enam
2
0,33–0,5
3
0,25–0,35
4
0,20–0,25
5
0,12–0,2 (4)
Lintuim
(Lepidopus caudatus)
1
3 ja enam
—
—
2
2–3
3
1–2
4
0,5–1
Süsisaba
(Alphanopus carbo)
1
3 ja enam
—
2
0,5–3
—
Seepia
(Sepia officinalis ja Rossia macrosoma)
1
0,5 ja enam
—
—
2
0,3–0,5
3
0,1–0,3
Norra salehomaar
(Nephrops norvegicus)
1
—
20 ja vähem
2
Skagerrak ja Kattegat
40 mm (9)
2
21–30
130 mm (10)
3
31–40
2
välja arvatud Šotimaa
4
enam kui 40
Iiri meri
25 mm (9)
(ICES VIa ja VII a),
Skagerrak ja Kattegat
85 mm (10)
2
Lääne-Šotimaa ja Iiri meri
20 mm (9)
(ICES VIa ja VIIa)
70 mm (10)
3
20 mm (9)
70 mm (10)
Vahemeri
20 mm (9)
70 mm (10)
Norra salehomaaride sabad
1
—
60 ja vähem
2
Skagerrak ja Kattegat
72 mm
2
61–120
2
välja arvatud Lääne- Šotimaa
46 mm
3
121–180
Iiri meri
4
enam kui 180
(ICES VIa ja VIIa), Skagerrak ja Kattegat
2
Lääne-Šotimaa ja Iiri meri (ICES VIa ja VIIa)
37 mm
3
37 mm
Garneel
(Crangon crangon)
1
6,8 mm ja enam (5)
—
—
2
6,5 mm ja enam
Harilikud süvameregarneelid
(Pandalus borealis),
värsked või jahutatud
üks suurus
—
250 ja vähem
—
Harilikud süvameregarneelid, keedetud või aurutatud
1
—
160 ja vähem
—
2
161–250
Harilik taskukrabi
(Cancer pagurus)
1
16 cm ja enam (6)
—
—
2
13–16 cm (6)
(1) Kaalukategooriasse kuuluvad kalad, mis kaaluvad vähemalt sama palju kui kategooria alampiir ja vähem kui kategooria ülempiir.
(2) Mõlema makrelliliigi puhul kalade arv 25 kilogrammi kohta.
(3) Käesolevat tabelit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 1997.
(4) Käesolevat tabelit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1998.
(5) Kilbi laius.
(6) Kilbi laius kõige laiemas kohas.
(7) Välja arvatud Skagerrak ja Kattegat.
(8) Skagerrak ja Kattegat.
(9) Kilbi pikkus.
(10) Kogupikkus.
▼M2
Kaaluskaala
Alammõõdud, mida tuleb järgida artiklis 7 nimetatud määrustes ettenähtud tingimustel
Liigid
Suurus
Kg/kala või kilbi suurus
Kalade arv/kg
Piirkond
Geograafiline ala
Alammõõt
Suur kammkarp
(Pecten maximus)
üks suurus
10 cm ja enam (3)
Piirkonnad 1-5, välja arvatud Skagerrak/Kattegat ning ICES VIIa punktist 52o 30′ põhja pool ja VIId
100 mm (1)
ICES VIIa punktist 52o 30′ põhja pool ja VIId
110 mm (1)
Tavaline tõrikodalane
(Buccinum undatum)
üks suurus
4,5 cm ja enam (3)
Piirkonnad 1-5, välja arvatud Skagerrak/Kattegat
45 mm (1)
Harilik meripoisur või vahemere meripoisur
(Mullus surmuletus, Mullus barbatus)
1
500 g ja enam
2
200–500 g, viimane v.a
3 a
40–200 g, viimane v.a
Vahemeres
3 b
18–200 g, viimane v.a
Vahemeri
11 cm (2)
Merikogerlane
(Spondyliosoma cantharus)
1
800 g ja enam
2
500–800 g, viimane v.a
3
300–500 g, viimane v.a
4
180–300 g, viimane v.a
(1) Kehtestatud nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsmise kohta noorte mereorganismide kaitseks võetud teatavate tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1298/2000 (EÜT L 148, 22.6.2000, lk 1).
(2) Kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1626/94.
(3) Kilbi laius kõige laiemas kohas.
▼M4
Kaaluskaala
Alammõõdud, mida tuleb järgida artiklis 7 osutatud määrustes ettenähtud tingimustel
Liik
Suurus
Kala kaal (kg)
Kalade arv/kg
Piirkond
Geograafiline piirkond
Alammõõt
Euroopa kilu
(Sprattus sprattus)
1
vähemalt 0,004
kuni 250
(
1
) EÜT L 388, 31.12.1992, lk 1. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3318/94 (EÜT L 350, 31.12.1994, lk 15).
(
2
) EÜT L 20, 28.1.1976, lk 9. Viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1935/93 (EÜT L 176, 20.7.1993, lk 1).
(
3
) EÜT L 20, 28.1.1976, lk 35. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/95 (EÜT L 126, 9.6.1995, lk 3).
(
4
) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 15. Viimati muudetud direktiiviga 96/23/EÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).
(
5
) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 1. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1821/96 (EÜT L 241, 21.9.1996, lk 8).
(
6
) EÜT L 288, 11.10.1986, lk 1. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3071/95, 22.12.1995 (EÜT L 329, 30.12.1995, lk 14).
(
7
) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1075/96 (EÜT L 142, 15.6.1996, lk 1).
(
8
) EÜT L 121, 12.5.1994, lk 3.
(
9
) Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta.
(
10
) Või riknenumas seisundis.