Määrus 1103/1997

Käesolevas määruses: — õiguslikud vahendid tähendavad õigusnorme, haldusakte, kohtuotsuseid, lepinguid, ühepoolseid õigustoiminguid, maksevahendeid, välja arvatud pangatähed ja mündid, ning muid õigusliku toimega vahendeid, — osalevad liikmesriigid tähendavad neid liikmesriike, kes võtavad ühisraha kasutusele kooskõlas asutamislepinguga, — ümberarvestuskursid tähendavad lõplikult fikseeritud ümberarvestuskursse, mille nõukogu võtab vastu kooskõlas asutamislepingu artikli 109l lõike 4 esimese lausega, ►M1 või vastavalt selle artikli lõikele 5, ◄ — riikide rahaühikud tähendavad osalevate liikmesriikide rahaühikuid, nagu need ühikud on määratletud majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusele eelneval päeval, ►M1 või vastavalt olukorrale päeval enne liikmesriigi valuuta asendamist euroga, kui liikmesriik võtab euro kasutusele hiljem, ◄ — euroühik tähendab ühisraha ühikut, nagu määratletud määruses euro kasutuselevõtu kohta, mis jõustub majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi alguskuupäeval.

1. Õiguslikes vahendites asendatakse iga viide asutamislepingu artiklis 109g nimetatud ja määruses (EÜ) nr 3320/94 määratletud eküüle viitega eurole ümberarvestuskursi alusel üks euro võrdub ühe eküüga. Eeldatakse, et õiguslikes vahendites sisalduvad viited ilma sellise määratluseta eküüle, kusjuures selline eeldus on poolte tahet arvesse võttes vaidlustatav, on viited asutamislepingu artiklis 109g nimetatud ja määruses (EÜ) nr 3320/94 määratletud eküüle. 2. Käesolevaga tunnistatakse määrus (EÜ) nr 3320/94 kehtetuks. 3. Käesolevat artiklit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1999 kooskõlas asutamislepingu artikli 109j lõike 4 kohaselt tehtud otsusega.

Euro kasutuselevõtt ei muuda õigusliku vahendi ühtki tingimust, ei vabasta ühegi õigusliku vahendi kohase kohustuse täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada. Käesolevat sätet kohaldatakse juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

1. Ümberarvestuskursid võetakse vastu nii, et üks euro on väljendatud iga osaleva liikmesriigi vääringu suhtes. Need võetakse vastu kuue tüvenumbriga. 2. Ümberarvestuste tegemisel ümberarvestuskursse ei ümardata ega kärbita. 3. Ümberarvestuskursse kasutatakse euroühiku ja riikide rahaühikute vahelisel ümberarvestamisel mõlematpidi. Ümberarvestuskurssidest tuletatud pöördkursse ei kasutata. 4. Ühe riigi rahaühikust teise riigi rahaühikusse ümberarvestatavad rahasummad arvestatakse kõigepealt ümber euroühikus väljendatud rahasummasse, mida võib ümardada kõige rohkem kolme kümnendkohani, ja seejärel teise riigi rahaühikusse. Ühtegi teist arvutusmeetodit ei või kasutada, kui see ei anna samu tulemusi.

Rahasummad, mida makstakse või arvestatakse pärast vastavalt artiklile 4 euroühikusse ümberarvestamist ja sellele järgnevat ümardamist, ümardatakse üles- või allapoole lähima sendini. Rahasummad, mida makstakse või arvestatakse pärast riigi rahaühikusse ümberarvestamist, ümardatakse üles- või allapoole lähima allühikuni või allühiku puudumisel lähima ühikuni või vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale riigi rahaühiku allühiku või ühiku kordse või murruni. Kui ümberarvestuskursi kohaldamise tulemusena saadakse täpselt vahepealne tulemus, ümardatakse summa ülespoole.

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. ( 1 ) EÜT C 369, 7.12.1996, lk 8. ( 2 ) EÜT C 380, 16.12.1996, lk 49. ( 3 ) Arvamus esitati 29. novembril 1996. ( 4 ) EÜT L 350, 31.12.1994, lk 27.