Artikkel 2
1.
Kontrollväärtust ületavat valitsemissektori eelarvepuudujääki peetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 126 lõike 2 punkti a teise taande kohaselt erandlikuks, kui see tuleneb euroalal või liidus tervikuna esinevast tõsisest majandussurutisest, mille nõukogu on kindlaks teinud vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 25, või sellistest erandlikest asjaoludest, mis ei ole valitsuse kontrolli all ja millel on suur mõju asjaomase liikmesriigi rahandusele, vastavalt kõnealuse määruse artiklile 26.
Lisaks peetakse kontrollväärtuse ületamist ajutiseks, kui komisjoni esitatud eelarveprognoosid osutavad, et puudujääk langeb pärast esimeses lõigus osutatud tõsise majandussurutise või erandlike asjaolude lõppu alla kontrollväärtuse.
2.
Kui valitsemissektori võla suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 2 punktiga b piisavalt vähenevana ja kontrollväärtusele rahuldava kiirusega lähenevana, kui asjaomane liikmesriik järgib oma nõukogu kehtestatud netokulude kava.
Komisjon koostab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt ettekande, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, eelarvepositsioon ei ole tasakaalulähedane või ülejäägis ning kui liikmesriigi kontrollikontol registreeritud kõrvalekalded on suuremad kui:
a)
kas 0,3 protsendipunkti SKPst aastas
b)
või 0,6 protsendipunkti SKPst kumulatiivselt.
3.
Komisjon võtab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase ettekande koostamisel arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis on nimetatud artiklis märgitud, kuivõrd need avaldavad olulist mõju asjaomase liikmesriigi puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimise hindamisele.
Kui see on asjakohane, kajastab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 3 osutatud ettekanne järgmist:
a)
valitsemissektori võlaprobleemide ulatus, mille kindlaksmääramisel kasutatakse määruse (EL) 2024/1263 artiklis 10 osutatud metoodikat, valitsemissektori võlapositsiooni ja selle rahastamise areng ning sellega seotud riskitegurid, eelkõige tähtajastruktuur, võla nomineerimisvaluuta ja tingimuslikud kohustused, sealhulgas rahvastiku vananemisega seotud kaudsed kohustused ja erasektori võlg;
b)
keskpika perioodi eelarvepositsiooni suundumused, sealhulgas eelkõige nõukogu kehtestatud netokulude kavast tegeliku kõrvalekaldumise ulatus aastas ja kumulatiivselt, mida mõõdetakse kontrollikontoga;
c)
keskpika perioodi majanduspositsiooni suundumused, kaasa arvatud potentsiaalne majanduskasv, inflatsiooni suundumused ja tsüklilised suundumused võrreldes nõukogu kehtestatud netokulude kava aluseks olevate eeldustega;
d)
edusammud reformide ja investeeringute rakendamisel, kaasa arvatud eelkõige makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise poliitikameetmed ning liidu ühise majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamise poliitikameetmed, sealhulgas taasterahastust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (
2
) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu toetatavad meetmed, ning riigi rahanduse üldine kvaliteet, eelkõige riiklike eelarveraamistike tõhusus.
e)
valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine, kui see on asjakohane, võttes arvesse ka kaitseotstarbelise varustusega seotud kulutuste registreerimise aega.
Komisjon pöörab asjakohast ja otsest tähelepanu kõikidele muudele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ja liidu ühiste prioriteetide saavutamiseks antavale rahalisele toetusele, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1263 artikli 13 punktis c.
4.
Nõukogu ja komisjon koostavad tasakaalustatud üldhinnangu kõikide asjakohaste tegurite kohta ja võtavad selles eriti arvesse nende tegurite raskendavat või leevendavat mõju puudujäägi- ja/või võlakriteeriumi järgimise hindamisele. Kui liikmesriigil on käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu punktis a osutatud olulised valitsemissektori võlaprobleemid, peetakse seda peamiseks raskendavaks asjaoluks. Soodsaid tsüklilisi majandus-, eelarve- ja finantssuundumusi ei peeta leevendavateks teguriteks, samas võib leevendavateks teguriteks pidada ebasoodsaid suundumusi.
Kui hinnatakse puudujäägikriteeriumi järgimist ja kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust, võetakse ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohastes sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, kõnealuseid tegureid arvesse üksnes juhul, kui üldpõhimõtte topelttingimus on täielikult täidetud, st et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist on kindel, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on kontrollväärtuselähedane ja et see ületab kontrollväärtust ajutiselt.
Neid tegureid võetakse siiski arvesse sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, kui hinnatakse võlakriteeriumi järgimist.
5.
Kui liikmesriikidel on lubatud kalduda kõrvale oma netokulude kavast vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklitele 25 ja 26, võivad komisjon ja nõukogu oma hinnangus otsustada mitte teha järeldust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
6.
Kui nõukogu, toimides ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 alusel, otsustab, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, võtavad nõukogu ja komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 kohastes järgnevates menetlusetappides, kaasa arvatud käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 kohases etapis, arvesse ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 3 osutatud asjassepuutuvaid tegureid, kuivõrd need mõjutavad kõnealuse liikmesriigi olukorda, eelkõige ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja kehtestamisel ja selle pikendamisel. Kõnealuseid asjassepuutuvaid tegureid ei võeta siiski arvesse nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 alusel otsuse tegemisel, millega tunnistatakse kehtetuks mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 6–9 ja lõike 11 alusel.