Direktiiv 1998/6

Käesoleva direktiivi eesmärk on sätestada ettevõtjate poolt tarbijatele pakutavate toodete müügihinna ja mõõtühiku hinna avaldamine, et parandada tarbija informeeritust ja võimaldada hindade võrdlemist.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: müügihind — toote tüki või toote kindlaksmääratud koguse lõpphind, kaasa arvatud käibemaks ja kõik muud maksud; ühikuhind — toote ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri või muu asjaomases liikmesriigis teatavate toodete turustamisel ulatuslikult ja tavapäraselt kasutatava koguseühiku lõpphind (kaasa arvatud käibemaks ja kõik muud maksud); pakkimata tooted — valmispakendamata tooted, mida mõõdetakse tarbija juuresolekul; ettevõtja — füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames tooteid müüb või müügiks pakub; tarbija — füüsiline isik, kes ostab toote eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega.

Liikmesriigid võivad otsustada artikli 1 kohaldamata jätta:

Kui siseriiklikud või ühenduse sätted eeldavad teatavate valmispakendatud toodete puhul netomassi ja vedelikuta netomassi avaldamist, piisab vedelikuta netomassi ühikuhinna avaldamisest.

Kui ühikuhinna avaldamise kohustus kujuneb teatavatele väikestele jaemüügiettevõtetele ülemääraseks koormaks kas müügiks pakutavate toodete arvu, müügipinna, müügikoha omapära või konkreetsete müügitingimuste tõttu, mis ei võimalda tarbijal toodet vahetult kätte saada, või teatavate kaubandusvormide tõttu, nagu on näiteks teatavat liiki rändkaubandus, võivad liikmesriigid artikli 11 lõikes 1 nimetatud kuupäevale järgnevaks üleminekuperioodiks sätestada, et eespool nimetatud ettevõtetes müüdavate toodete suhtes, välja arvatud pakkimata tooted, ei kohaldata ühikuhinna avaldamise kohustust, kui artikliga 12 ei ole ette nähtud teisiti. ▼M1

▼B

Liikmesriigid sätestavad asjakohased meetmed, et teavitada kõiki isikuid, kes on seotud siseriiklike õigusnormidega, millega käesolev direktiiv üle võetakse. ▼M1

Liikmesriigid tagavad, et karistuste määramisel võetakse asjakohasel juhul arvesse järgmisi kriteeriume, mille loetelu on mitteammendav ja näitlik: rikkumise laad, raskusaste, ulatus ja kestus; meetmed, mille ettevõtja on võtnud tarbijate kantud kahju leevendamiseks või heastamiseks; ettevõtja toime pandud varasemad rikkumised; rikkumisest ettevõtjale tulenenud rahaline kasu või rikkumise abil välditud kahju juhul, kui asjakohased andmed on kättesaadavad; ettevõtjale teistes liikmesriikides sama rikkumise eest määratud karistused piiriüleste juhtumite puhul, kui teave selliste karistuste kohta on kättesaadav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2394 ( 1 ) juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad muud raskendavad või kergendavad tegurid. ▼B

Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel vastu võtta või säilitada sätteid, mis on tarbijate teavitamise ja hindade võrdlemise seisukohast soodsamad, ilma et see piiraks liikmesriikide asutamislepingujärgsete kohustuste täitmist.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Komisjon teeb hiljemalt kolm aastat pärast artikli 11 lõikes 1 nimetatud kuupäeva Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi, eelkõige artikli 6 kohaldamise kohta üldettekande, millega kaasneb ettepanek. Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad artikli 6 sätted kõnealusele ettekandele tuginedes uuesti läbi ning toimivad asutamislepingu kohaselt kolme aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on esitanud esimeses lõigus nimetatud ettepaneku.

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1). ( 2 ) EÜT L 299, 12.12.1995, lk 11.