Direktiiv 1998/41

Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada reisijate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel, mis liiklevad ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest, ning tagada, et otsingu- ja päästetööd ning võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleksid tõhusamad.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: — isikud — kõik pardal olevad inimesed olenemata vanusest, ▼M3 — reisilaev — laev või kiirlaev, mis veab rohkem kui 12 reisijat, ▼B — kiirlaev — ►M1 ajakohastatud versioon ◄ 1974. aasta SOLASe konventsiooni X peatüki eeskirjas 1 määratletud kiirlaev, — ühing — reisilaeva omanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks tegevjuht või laevapereta prahtija, kes vastutab laevaomaniku asemel reisilaeva ekspluatatsiooni eest; — ISM-koodeks — rahvusvahelise laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise koodeks, mis on vastu võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsiooniga A.741(18), ▼M3 — reisijateregistri pidaja — vastutav isik, kelle ühing on määranud täitma ISM koodeksis sätestatud kohustusi, kui see on asjakohane, või isik, kelle ühing on määranud vastutama ühingu reisilaeval olevate isikutega seotud teabe edastamise eest, — määratud asutus — liikmesriigi pädev asutus, kes vastutab otsingu- ja päästetööde eest või hoolitseb õnnetuse tagajärgedega tegelemise eest, ja kellel on juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele, ▼B — meremiil — 1 852 meetrit, ▼M3 ————— ▼M3 — liinivedu — laevade järjestikused ülesõidud kahe või enama sama sadama vahel või ilma vahepeatuseta järjestikused ülesõidud väljumise ja saabumisega ühes ja samas sadamas kas: ▼B — a) avaldatud sõiduplaani kohaselt või b) nii regulaarselt või nii tihti, et ülesõite võib pidada süstemaatiliseks liikluseks, — kolmas riik — riik, kes ei ole liikmesriik, ▼M3 — sadamaala — direktiivi 2009/45/EÜ artikli 2 punktis r määratletud ala, — lõbusõidujaht või laev — laev, mis ei ole seotud majandustegevusega, olenemata sellest, mille jõul see liigub. ▼M3

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse reisilaevade suhtes, välja arvatud: — sõjalaevad ja väeüksuste veolaevad, — lõbusõidujahid ja -laevad, — eranditult sadamaaladel või siseveeteedel kasutatavad laevad. 2. Liikmesriigid, kellel ei ole meresadamaid, ja kelle lipu all ei sõida käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid reisilaevu, võivad käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada, välja arvatud teises lõigus sätestatud kohustused. Liikmesriigid, kes kavatsevad direktiivi mitte kohaldada, teatavad sellest komisjonile hiljemalt 21. detsembril 2019, kui tingimused on täidetud, ja teavitavad komisjoni seejärel igal aastal hilisematest muudatustest. Need liikmesriigid ei tohi lubada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel reisilaevadel sõita enda lipu all enne, kui nad on käesoleva direktiivi üle võtnud ja rakendanud. ▼B

1. Kõik liikmesriigis asuvast sadamast väljuva reisilaeva pardal olevad isikud loetakse kokku enne reisilaeva väljumist. ▼M3 2. Enne reisilaeva väljumist teatatakse pardal olevate isikute arv laeva kaptenile ja see esitatakse asjakohaste tehniliste vahenditega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL ( 1 ) artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses või, kui liikmesriik nii otsustab, esitatakse see määratud asutusele automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu. Kuueaastase üleminekuaja kestel alates 20. detsembrist 2017 võivad liikmesriigid lubada, et asjaomane teave edastatakse ühingu reisijateregistri pidajale või ühingu kaldalasuvale süsteemile, mis täidab sama ülesannet, selle asemel, et nõuda selle esitamist ühtses liideses või edastamist automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu määratud asutusele.

1. Kui reisilaev väljub liikmesriigis asuvast sadamast reisile, mille pikkus on väljumiskohast kuni järgmise külastatava sadamani rohkem kui 20 meremiili, registreeritakse järgmine teave: — pardal olevate isikute perekonnanimed, nende eesnimed, nende sugu, nende kodakondsus, nende sünnikuupäevad; — reisija soovi korral teave, mis käsitleb vajadust erihoolduse ja -abi järele, mis võib osutuda vajalikuks hädaolukorras; — reisija soovi korral kontaktnumber hädaolukorraks, kui liikmesriik nii otsustab. 2. Lõikes 1 loetletud teave kogutakse enne reisilaeva väljumist ja esitatakse direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtsesse liidesesse reisilaeva väljumisel, kuid hiljemalt 15 minutit pärast väljumist. 3. Kuueaastase üleminekuaja kestel alates 20. detsembrist 2017 võivad liikmesriigid lubada, et asjaomane teave edastatakse ühingu reisijateregistri pidajale või ühingu kaldalasuvale süsteemile, mis täidab sama ülesannet, selle asemel, et nõuda selle esitamist ühtses liideses. 4. Ilma et see piiraks liidu ja liikmesriikide andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud muid õiguslikult siduvaid kohustusi, ei tohi käesoleva direktiivi kohaselt kogutavaid isikuandmeid töödelda ega kasutada muul eesmärgil. Isikuandmeid töödeldakse alati kooskõlas liidu õigusaktidega andmekaitse ja eraelu puutumatuse kohta ning need kustutatakse automaatselt ja viivitamata niipea, kui neid enam ei vajata. ▼B

1. Iga reisilaeva puhul, mis sõidab tema lipu all ja väljub väljaspool ühendust asuvast sadamast, kuid saabub ühenduses asuvasse sadamasse, nõuab liikmesriik ühingult, et see tagaks artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 kindlaks määratud teabe esitamise artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud viisil. ▼M3 2. Iga reisilaeva puhul, mis sõidab kolmanda riigi lipu all ja väljub väljaspool liitu asuvast sadamast, kuid saabub liikmesriigis asuvasse sadamasse, nõuab see liikmesriik ühingult, et ühing tagaks artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud teabe edastamise artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 2 kohaselt. ▼B 3. Kui liikmesriik annab SOLAS-konventsiooni asjaomase sätte põhjal vabastuse või teeb erandi reisijatega seotud teabe suhtes laevale, mis sõidab tema lipu all ja saabub väljaspool ühendust asuvast sadamast ühenduses asuvasse sadamasse, võib ta seda teha üksnes käesolevas direktiivis vabastuste või erandite suhtes sätestatud tingimuste kohaselt.

Enne kui reisilaev väljub liikmesriigis asuvast sadamast, tagab laeva kapten, et pardal olevate isikute arv ei ületaks arvu, mida sellel reisilaeval on lubatud vedada. ▼M3

1. Reisilaeva käitamise eest vastutuse võtnud ühing peab, kui seda nõutakse käesoleva direktiivi artiklite 4 ja 5 kohaselt, määrama reisijateregistri pidaja, kes vastutab nimetatud sätetes osutatud teabe direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses esitamise või automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu määratud asutusele edastamise eest. 2. Ühing säilitab käesoleva direktiivi artikli 5 kohaselt kogutud isikuandmeid ainult seni, kuni on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik, ning igal juhul üksnes hetkeni, mil kõnealune laevareis on turvaliselt lõpule viidud ja andmed on esitatud direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses. Kui teavet enam kõnealusel eesmärgil ei vajata, kustutatakse see automaatselt ja viivitamata, ilma et see piiraks muid liidu või riiklikust õigusest tulenevaid spetsiifilisi õiguslikult siduvaid kohustusi, sealhulgas statistilistel eesmärkidel kehtestatud kohustusi. 3. Ühing tagab, et teave reisijate kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras, on asjakohaselt registreeritud ja kaptenile edastatud enne reisilaeva väljumist. ▼B

1. Liikmesriik, mille sadamast reisilaev väljub, võib artiklis 5 sätestatud 20 meremiili pikkust künnist alandada. Otsuse nimetatud künnise alandamise kohta kahe eri liikmesriikides asuva sadama vahel toimuvate reiside puhul teevad kõnealused kaks liikmesriiki ühiselt. ▼M3 2. Liikmesriik, kelle sadamast reisilaev väljub, võib selle vabastada kohustusest teatada pardal olevate isikute arv direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses, tingimusel et asjaomane laev ei ole kiirlaev, reisilaev liikleb vähem kui tunni kestvatel liinivedudel üksnes vastavalt direktiivi 2009/45/EÜ artiklile 4 kehtestatud merepiirkonnas D ning kõnealuse merepiirkonna läheduses on tagatud otsingu- ja päästevahendite olemasolu. Liikmesriik võib vabastada käesoleva direktiivi artiklis 5 sätestatud kohustustest reisilaevad, mis sõidavad kahe sadama vahel või teevad reise, mis algavad ja lõpevad ühes ja samas sadamas, ilma et vahepeal käidaks muus sadamas, tingimusel et asjaomane laev liikleb üksnes vastavalt direktiivi 2009/45/EÜ artiklile 4 kehtestatud merepiirkonnas D ning kõnealuse merepiirkonna läheduses on tagatud otsingu- ja päästevahendite olemasolu. ▼M3 Erandina artikli 5 lõikest 2 ja ilma et see piiraks artikli 5 lõikes 3 sätestatud üleminekuperioodi kohaldamist, on järgmistel liikmesriikidel õigus kohaldada järgmisi erandeid: i) Saksamaa võib Helgolandi saarele ja saarelt liiklevate reisilaevade puhul artikli 5 lõikes 1 osutatud teabe kogumise ja esitamise aega pikendada kuni ühe tunnini pärast väljumist, ning ii) Rootsi ja Taani võivad Bornholmi saarele ja saarelt liiklevate reisilaevade puhul artikli 5 lõikes 1 osutatud teabe kogumise ja esitamise aega pikendada kuni ühe tunnini pärast väljumist. ▼B 3. Lõikes 2 nimetatud asjaolude puhul kohaldatakse järgmist korda: ▼M3 a) liikmesriik teatab viivitamata komisjonile oma otsusest anda vabastus artiklis 5 sätestatud kohustustest, lisades sisulise põhjenduse. Teatamine toimub komisjoni poolt sel eesmärgil loodud ja hallatava andmebaasi kaudu, millele on juurdepääs komisjonil ja liikmesriikidel. Komisjon teavitab võetud meetmetest avalikul veebisaidil; b) kui komisjon leiab kuue kuu jooksul alates kõnealusest teatamisest, et vabastus ei ole põhjendatud või võiks kahjustada konkurentsi, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega nõutakse liikmesriigilt otsuse muutmist või tühistamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. ▼B 4. Liinivedude puhul piirkonnas, kus iga-aastane tõenäosus, et märkimisväärne lainekõrgus ületab kahte meetrit, on vähem kui 10 % ning — kui reis ei ole lähtepunktist arvestades pikem kui 30 meremiili või — kui liiniveo peamine eesmärk on pakkuda tavapärast regulaarühendust äärealade elanikele, võib liikmesriik, mille sadamast reisilaev väljub riigisisesele reisile, või kaks liikmesriiki, mille sadamate vahel reisilaev sõidab, taotleda komisjonilt osalist või täielikku erandit nimetatud nõudest, kui liikmesriigid leiavad, et ühingutel on võimatu artikli 5 lõikes 1 kindlaks määratud teavet kirja panna. Selleks tuleb esitada tõendid, et nõuet on võimatu täita. Lisaks sellele tuleb tõendada, et piirkonnas, kus sellised laevad liiklevad, pakutakse kaldapealset navigatsiooniabi ja usaldusväärseid ilmateateid ning saadaval on asjakohased ja piisavad otsingu- ja päästevahendid. Käesoleva lõike alusel tehtud erandid ei või mingil juhul kahjustada konkurentsi. ▼M3 Taotlus esitatakse komisjonile lõikes 3 osutatud andmebaasi kaudu. Kui kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest leiab komisjon, et erand ei ole põhjendatud või võiks kahjustada konkurentsi, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega nõutakse liikmesriigilt kavandatud otsuse muutmist või vastu võtmata jätmist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. ▼B 5. Liikmesriik ei või käesoleva direktiivi sätete alusel anda vabastust või teha erandit reisilaevale, mis väljub tema sadamast ja sõidab sellise kolmanda riigi lipu all, kes on SOLASe konventsiooni osalisriik ning kes SOLASe konventsiooni asjakohase sätte alusel ei nõustu selliste vabastuste kohaldamisega. ▼M3

1. Liikmesriigid tagavad, et ühingutel on andmete registreerimise kord, mis tagab, et käesoleva direktiiviga nõutav teave esitatakse täpselt ja õigeaegselt. 2. Liikmesriik määrab asutuse, kellel on juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele. Liikmesriigid tagavad, et hädaolukorras või õnnetuse tagajärgedega tegelemisel on kõnealusel määratud asutusel viivitamatu juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele. 3. Liikmesriik hoiab artikli 5 kohaselt kogutud isikuandmeid ainult seni, kuni on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik ning igal juhul üksnes: a) kuni hetkeni, mil kõnealune laevareis on turvaliselt lõpule viidud, ja igal juhul mitte kauem kui 60 päeva pärast laeva väljumist või b) hädaolukorra või õnnetuse tagajärgedega tegelemise korral kuni võimalik uurimine või kohtumenetlus on lõppenud. 4. Kui teavet enam kõnealusel eesmärgil ei vajata, kustutatakse see automaatselt ja viivitamata, ilma et see piiraks muid liidu või riiklikust õigusest tulenevaid spetsiifilisi õiguslikult siduvaid kohustusi, sealhulgas statistilistel eesmärkidel kehtestatud kohustusi.

1. Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kogutakse andmeid ja salvestatakse neid nii, et laevale minevatele või sealt lahkuvatele reisijatele ei tekitata asjatuid viivitusi. 2. Samadel või sarnastel liinidel tuleb vältida korduvat andmekogumist. ▼M3

1. Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( 2 ). 2. Liidu institutsioonide ja asutuste poolne isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel, näiteks ühtses liideses ja SafeSeaNetis, toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 ( 3 ). ▼M3

1. Erandlikel asjaoludel, kui see on komisjoni asjakohase analüüsi kohaselt õigustatud, ja selleks, et hoida ära tõsine ja lubamatu oht meresõiduohutusele või vältida vastuolu liidu merendusalaste õigusaktidega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et artiklis 2 osutatud rahvusvaheliste õigusaktide muudatust käesoleva direktiivi rakendamisel mitte kohaldada. 2. Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt kolm kuud enne asjaomase muudatusega vaikivaks nõustumiseks rahvusvaheliselt kindlaksmääratud aja möödumist või kõnealuse muudatuse kavandatud jõustumiskuupäeva. Delegeeritud õigusakti jõustumisele eelneval perioodil hoidub liikmesriik kõikidest algatusest, mille eesmärk on lõimida muudatus riigisisestesse õigusaktidesse või kohaldada asjakohase rahvusvahelise õigusakti muudatust. ▼M3

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklis 12 osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 20. detsembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. ▼M2

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 3 alusel asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS). ▼M3 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 4 ) artiklit 5. ▼M3 ————— ▼B

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste süsteemi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste kohaldamine. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. ▼M3

Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ning esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 22. detsembril 2026. Hiljemalt 22. detsembril 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. ▼B

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. jaanuariks 2002. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Artiklit 5 kohaldatakse hiljemalt alates 1. jaanuarist 2000. 2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viited käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1). ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).