Direktiiv 1998/44

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: bioloogiline materjal – igasugune geneetilist teavet sisaldav materjal, mis on võimeline isepaljunemiseks või mida on võimalik paljundada mingis bioloogilises süsteemis; mikrobioloogiline meetod – igasugune meetod, mille puhul kasutatakse mikrobioloogilist materjali, mille objektiks on mikrobioloogiline materjal või mille tulemusena tekib mikrobioloogiline materjal.

Patendiga ei kaitsta: taimesorte ja loomaliike; olemuselt bioloogilisi taimede või loomade aretamise meetodeid.

▼C1 ▼B Lõike 1 alusel ei loeta patentseteks eriti: inimeste kloonimise meetodeid; inimloote geneetilise samasuse muutmise meetodeid; inimese embrüote kasutamist tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel; loomade geneetilist samasust muutvaid ja neile tõenäoliselt kannatusi põhjustavaid meetodeid, millest ei ole ei inimesele ega loomale mingit olulist meditsiinilist kasu, samuti niisuguste meetodite tulemusel saadud loomi.

Komisjoni teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm annab hinnangu kõikidele biotehnoloogia eetikaaspektidele. II PEATÜKK Kaitse ulatus

Geneetilist teavet sisaldavale või sellest koosnevale tootele patendiga antud kaitse hõlmab kogu materjali, millesse toodet on lisatud ja milles sisaldub oma ülesannet täitev geneetiline teave, kui artikli 5 lõikest 1 ei tulene teisiti.

Artiklites 8 ja 9 viidatud kaitse ei hõlma patendi valdaja poolt või tema nõusolekul liikmesriigis turule viidud, bioloogilise materjali generatiivse või vegetatiivse paljundusega saadud bioloogilist materjali, kui generatiivne või vegetatiivne paljundus tuleneb vahetult rakendusest, milleks bioloogiline materjal turustati, tingimusel et saadud materjali ei kasutata edaspidi muuks generatiivseks või vegetatiivseks paljundamiseks.

III PEATÜKK Sund- ja ristlitsents

Lõikudes 1 ja 2 viidatud litsentside taotlejad peavad tõendama, et: nad on edutult taotlenud patendi või taimesordiõiguse valdajalt litsentsilepingu sõlmimist; taimesort või leiutis esindab märkimisväärset tehnilist arengut, millest seoses patenditaotluses osutatud leiutusega või kaitstud taimesordiga johtub oluline majanduslik huvi. IV PEATÜKK Bioloogilise materjali deponeerimine, juurdepääs sellele ja taasdeponeerimine

Kui leiutis käsitleb avalikkusele kättesaamatut bioloogilist materjali, mida ei saa patenditaotluses kirjeldada viisil, mis võimaldaks vastava ala asjatundjal leiutist ellu viia, või kui leiutis hõlmab niisuguse bioloogilise materjali kasutamist, loetakse kirjeldust patendiseaduse kohaldamisel ebapiisavaks, kui: bioloogiline materjal ei ole deponeeritud tunnustatud hoiustamisasutusse hiljemalt patenditaotluse esitamise kuupäeval. Tunnustatakse ainult neid rahvusvahelisi hoiustamisasutusi, kes said selle staatuse 28. aprillil 1977 sõlmitud mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti lepingu (edaspidi “Budapesti leping”) artikli 7 alusel; esitatud taotlus ei sisalda niisugust deponeeritud bioloogilise materjali omadustega seotud asjakohast teavet, mis on patendi taotlejale kättesaadav; patenditaotluses ei näidata ära hoiustamisasutuse nime ja hoiuse numbrit. Deponeeritud bioloogilisest materjalist võivad saada näite: kuni patenditaotluse esimese avaldamiseni ainult need isikud, kellel siseriikliku patendiõiguse alusel on selleks luba; taotluse esimese avaldamise ja patendi andmise vahel igaüks, kes seda taotleb, või patendi taotleja nõudel ainult sõltumatu ekspert; pärast patendi andmist igaüks, kes seda taotleb, hoolimata patendi hilisemast kehtetuks tunnistamisest või tühistamisest. Proov antakse välja ainult siis, kui seda taotlev isik võtab patendi kehtimisajaks kohustuse: mitte teha proovi või ükskõik missugust sellest saadud materjali kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning mitte kasutada proovi või ükskõik missugust sellest saadud materjali muul kui katse-eesmärgil, kui patendi taotleja või selle valdaja selgesõnaliselt ei loobu sellise kohustuse nõudmisest.

V PEATÜKK Lõppsätted

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näeb ette liikmesriik.

Komisjon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule: iga viie aasta järel alates artikli 15 lõikes 1 määratletud kuupäevast aruande kõikide tekkinud probleemide kohta, pidades silmas seost käesoleva direktiivi ja inimõiguste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete vahel, millega liikmesriigid on liitunud; kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest aruande, milles hinnatakse mõju, mida geenitehnika fundamentaaluuringutele avaldab see, et dokumendid, mille objektid võiksid olla patenditavad, jäävad avaldamata või nende avaldamine viibib; igal aastal alates artikli 15 lõikes 1 määratletud kuupäevast aruande patendiõiguse arengu ja tähenduse kohta biotehnoloogia ja geenitehnika valdkonnas.

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.