Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
SELLISTE KOHTADE LIIGITUS, KUS VÕIB TEKKIDA PLAHVATUSOHTLIK KESKKOND
Sissejuhatav märkus
Kohad, kus rakendatakse artiklites 3, 4, 7 ja 8 nimetatud ettevaatusabinõusid, tuleb liigitada järgmise süsteemi kohaselt:
1. Kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond
Koht, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond sellisel määral, et see nõuab eriliste ettevaatusabinõude rakendamist asjaomaste töötajate ohutuse ja tervise kaitseks, loetakse käesoleva direktiivi tähenduses ohtlikuks.
Koht, kus eeldatavasti ei teki plahvatusohtlikku keskkonda sellisel määral, et see nõuaks eriliste ettevaatusabinõude rakendamist, loetakse käesoleva direktiivi tähenduses ohutuks.
Kergestisüttivad ja/või tuleohtlikud ained loetakse materjalideks, mis võivad tekitada plahvatusohtliku keskkonna, välja arvatud juhul, kui nende omaduste uurimine on näidanud, et õhuga segunedes ei ole nad iseseisvalt võimelised plahvatust levitama.
2. Ohtlike kohtade liigitus
Ohtlikud kohad liigitatakse tsoonidesse vastavalt plahvatusohtliku keskkonna esinemissagedusele ja -kestusele.
II lisa A osa kohaselt võetavate meetmete ulatuse määrab kõnealune liigitus.
Tsoon 0
Koht, kus gaasi, auru või udu kujul olevate kergestisüttivate ainete ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik keskkond esineb pidevalt, pikka aega või tihti.
Tsoon 1
Koht, kus gaasi, auru või udu kujul olevate kergestisüttivate ainete ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik keskkond võib tavapärasel toimimisel tõenäoliselt juhuslikult tekkida.
Tsoon 2
Koht, kus gaasi, auru või udu kujul olevate kergestisüttivate ainete ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik keskkond tavapärasel toimimisel tõenäoliselt juhuslikult ei teki ja kui tekib, siis kestab üksnes lühikest aega.
Tsoon 20
Koht, kus plahvatusohtlik keskkond õhus oleva süttiva tolmupilve kujul esineb pidevalt, pikka aega või tihti.
Tsoon 21
Koht, kus plahvatusohtlik keskkond õhus oleva süttiva tolmupilve kujul võib tõenäoliselt tavapärasel toimimisel juhuslikult tekkida.
Tsoon 22
Koht, kus plahvatusohtlik keskkond õhus oleva põlevtolmupilve kujul võib tõenäoliselt tavapärasel toimimisel juhuslikult ei teki ja kui tekib, siis kestab üksnes lühikest aega.
MÄRKUSED
1. Süttiva tolmu kihte, lademeid ja kuhje tuleb käsitleda nagu mis tahes muid allikaid, mis võivad tekitada plahvatusohtliku keskkonna.
2. “Tavapärane toimimine” tähendab olukorda, kus seadmeid kasutatakse vastavalt nende konstruktsiooniparameetritele.
II LISA
A. PLAHVATUSOHTLIKUST KESKKONNAST OHUSTATUD TÖÖTAJATE OHUTUSE JA TERVISEKAITSE PARANDAMISE MIINIMUMNÕUDED
Sissejuhatav märkus
Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse:
— I lisas ohtlikeks liigitatud kohtade suhtes, kui see on vajalik töökoha, töötamiskoha, töövahendite või kasutatavate ainete omaduste tõttu või tingituna plahvatusohtliku keskkonna ohtudega seotud tegevusest,
— ohututes kohtades paiknevate seadmete suhtes, mida läheb vaja ohtlikes kohtades asuvate seadmete ohutuks toimimiseks või mis aitavad tagada viimaste ohutut toimimist.
1. Korralduslikud meetmed
1.1. Töötajate väljaõpe
Tööandja peab andma isikutele, kes töötavad kohtades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, piisava ja asjakohase plahvatuskaitsealase väljaõppe.
1.2. Kirjalikud juhised ja tööload
Kui plahvatuskaitse dokument nõuab:
— tuleb ohtlikes kohtades teha töid vastavalt tööandja väljastatud kirjalikele juhistele,
— tuleb nii ohtlike tööde kui ohtlike töödega kokkupuutuvate tööde puhul kohaldada töölubade süsteemi.
Tööload peab väljastama isik, kes on selleks volitatud enne töö algust.
2. Plahvatuskaitsemeetmed
2.1.
Vabanenud või tahtlikult vabastatud tuleohtlik gaas, aur, udu või süttiv tolm, mis võib tekitada plahvatusohu, tuleb nõuetekohaselt eemaldada või juhtida ohutusse kohta, või kui see pole võimalik, ohutult mahutisse sulgeda või muul asjakohasel viisil kahjutuks teha.
2.2.
Kui plahvatusohtlik keskkond sisaldab mitut liiki tuleohtlike ja/või süttivaid gaase, aure, udusid või tolmu, peavad kaitsemeetmed vastama suurimale tõenäolisele ohule.
2.3.
Süttimisohu ärahoidmisel vastavalt artiklile 3 tuleb arvesse võtta ka elektrostaatilisi lahendusi, kus töötaja või töökeskkond toimib laengu kandja või tekitajana. Töötajatele tuleb anda asjakohane tööriietus, mis on valmistatud materjalidest, mis ei põhjusta plahvatusohtlikke keskkondi tekitavaid elektrostaatilisi lahendusi.
2.4.
Aparaate, seadmeid, kaitsesüsteeme ja nendega seotud mis tahes ühendusseadmeid võib tööle panna üksnes juhul, kui plahvatuskaitse dokument osutab, et neid võib plahvatusohtlikus keskkonnas ohutult kasutada. See kehtib ka selliste töövahendite ja nendega seotud ühendusseadmete kohta, mida ei loeta seadmeteks või kaitsesüsteemideks direktiivi 94/9/EÜ tähenduses, kui nende lülitamine seadeldisse võib iseenesest tekitada süttimisohu. Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida ühendusseadmete segimineku ohtu.
2.5.
Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et töötajate käsutuses olevad töökohad, töövahendid ja mis tahes nendega seotud ühendusseadmed oleks kavandatud, ehitatud, monteeritud ja paigaldatud ning hoitud ja kasutatud nii, et plahvatusoht oleks minimaalne, või kui plahvatus tekib, kontrollitaks või minimeeritaks selle levimist töökohal ja/või töövahenditel. Sellistel töökohtadel tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et plahvatuse füüsiline mõju töötajatele oleks võimalikult väike.
2.6.
Vajaduse korral tuleb töötajaid optiliste ja/või akustiliste vahendite abil hoiatada ja nad enne plahvatusohtlike tingimuste teket sellelt alalt välja viia.
2.7.
Kui plahvatuskaitse dokument nõuab, tuleb hankida ja hoida evakuatsioonivahendeid, mis tagavad, et ohu korral saavad töötajad ohtlikest kohtadest kiiresti ja ohutult lahkuda.
2.8.
Enne sellise töökoha, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, esmakordset kasutuselevõttu tuleb kontrollida selle üldist plahvatusohutust. Tuleb täita kõiki tingimusi, mis on vajalikud plahvatuskaitse tagamiseks.
Sellist kontrolli peavad korraldama plahvatuskaitse alal pädevad isikud, kellel on asjakohased kogemused ja/või erialane väljaõpe.
2.9.
Kui ohtude hinnangu alusel on vaja:
— peab elektrikatkestuse korral olema võimalik, kui elektrikatkestus põhjustaks täiendavate ohtude levimist, tagada seadmete ja kaitsesüsteemide ohutu toimimine muudest seadmetest eraldi,
— peab olema võimalik käsitsi välja lülitada automatiseeritud protsessidesse lülitatud seadmeid ja kaitsesüsteeme, mis kalduvad kõrvale ettenähtud ekspluatatsioonitingimustest, tingimusel et see ei kahjusta ohutust. Selliseid toiminguid võivad teha ainult vastava pädevusega töötajad,
— kui käivitatakse hädaseiskamise süsteem, tuleb akumuleerunud energia nii kiiresti ja ohutult kui võimalik hajutada või isoleerida, et see ei kujutaks endast enam ohtu.
B. SEADMETE JA KAITSESÜSTEEMIDE VALIKUKRITEERIUMID
Kui ohtude hinnangul põhinevas plahvatuskaitse dokumendis ei nähta ette teisiti, tuleb seadmed ja kaitsesüsteemid, mida kasutatakse kohtades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, valida direktiivis 94/9/EÜ sätestatud kategooriate alusel.
Nimetatud tsoonides tuleb eelkõige kasutada järgmisi seadmekategooriaid, kui need on kohased gaasi, auru, udu ja/või tolmu puhul:
— tsoonis 0 või tsoonis 20 kategooriasse 1 kuuluvad seadmed,
— tsoonis 1 või tsoonis 21 kategooriasse 1 või 2 kuuluvad seadmed,
— tsoonis 2 või tsoonis 22 kategooriasse 1, 2 või 3 kuuluvad seadmed.
III LISA
Hoiatusmärk selliste kohtade tähistamiseks, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond vastavalt artikli 7 lõikele 3:
Kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond
Iseloomulikud tunnused:
— kolmnurkne kuju,
— mustad tähed kollasel taustal ja must raam (kollane osa peab hõlmama vähemalt 50 % märgi pinnast).
Liikmesriigid võivad soovi korral lisada muid selgitavaid andmeid.
(
1
) EÜT C 332, 9.12.1995, lk 10 ja EÜT C 184, 17.6.1997, lk 1.
(
2
) EÜT C 153, 28.5.1996, lk 35.
(
3
) Euroopa Parlamendi 20. juuni 1996. aasta arvamus (EÜT C 198, 8.7.1996, lk 160), kinnitatud 4. mail 1999 (EÜT C 279, 1.10.1999, lk 55), nõukogu 22. detsembri 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 55, 25.2.1999, lk 45) ja Euroopa Parlamendi 6. mai 1999. aasta otsus (EÜT C 279, 1.10.1999, lk 386), Euroopa Parlamendi 2. detsembri 1999. aasta otsus ja nõukogu 6. detsembri 1999. aasta otsus.
(
4
) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
(
5
) EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.
(
6
) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.
(
7
) EÜT L 196, 26.7.1990, lk 15. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).
(
8
) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9.
(
9
) EÜT L 404, 31.12.1992, lk 10.
(
10
) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on muudetud direktiiviga 95/63/EÜ (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 28).
(
11
) EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15. Otsust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.