Direktiiv 2001/34

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) emitent — äriühing või muu juriidiline isik ja iga ettevõtja, kelle väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil taotletakse; b) muud liiki kui kinnine ühisinvesteerimisettevõtja — avatud investeerimisfond või investeerimisühing: i) kelle eesmärk on üldsuselt saadud kapitali ühine investeerimine ja kes tegutseb riski hajutamise põhimõttel ja ii) kelle osakud ostetakse tagasi või lunastatakse osakuomanike nõudmisel otse või kaudselt sellise ettevõtja vara arvelt. Meetmeid, mida selline ettevõtja rakendab tagamaks, et tema osakute turuväärtus ei erineks oluliselt nende puhasväärtusest, käsitletakse samaväärsena sellise tagasiostmise või lunastamisega; c) muud liiki kui kinnine investeerimisühing — investeerimisühing: i) kelle eesmärk on üldsuselt saadud kapitali ühine investeerimine ja kes tegutseb riski hajutamise põhimõttel ja ii) kelle aktsiad ostetakse tagasi või lunastatakse osakuomanike nõudmisel otse või kaudselt sellise ühingu vara arvelt. Meetmeid, mida selline ühing rakendab tagamaks, et tema aktsiate turuväärtus ei erineks oluliselt nende puhasväärtusest, käsitletakse samaväärsena sellise tagasiostmise või lunastamisega; d) krediidiasutus — ettevõtja, kelle tegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine üldsuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine; e) ühisinvesteerimisettevõtja osakud — ühisinvesteerimisettevõtja emiteeritud väärtpaberid, mis tõestavad nende omaniku õigust sellise ettevõtja varale; f) osalus — õigus teise ettevõtja kapitalile, mis, olenemata sellest, kas selle kohta on välja antud väärtpaber või mitte, loob püsiva sideme teise ettevõtjaga ja on mõeldud toetama sellist õigust omava ettevõtja tegevust. ▼M3 ————— ▼B II PEATÜKK Reguleerimisala

1. Artikleid 5–19, 42–69 ja 78–84 kohaldatakse väärtpaberite suhtes, mis on ametlikult noteeritud mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval väärtpaberibörsil või mille kohta on esitatud sellist noteerimist käsitlev taotlus. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 nimetatud sätteid ei kohaldata: a) osakute suhtes, mille on emiteerinud muud liiki kui kinnised ühisinvesteerimisettevõtjad; b) väärtpaberite suhtes, mille on emiteerinud mõni liikmesriik või selle piirkondlikud või kohalikud asutused. ▼M2 ————— ▼M3 ————— ▼B II JAOTIS VÄÄRTPABERITE AMETLIKKU NOTEERIMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED I PEATÜKK Üldised noteerimistingimused

Liikmesriigid tagavad, et: a) väärtpabereid ei noteerita ametlikult ühelgi nende territooriumil asuval või tegutseval väärtpaberibörsil, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ei ole täidetud, ja b) ametlikult noteeritud väärtpaberite emitentide suhtes kohaldatakse käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustusi sõltumata kuupäevast, mil neid noteerima hakati.

1. Väärtpaberite ametliku noteerimise suhtes kohaldatakse artiklites 42–51 või 52–63 esitatud tingimusi vastavalt sellele, kas tegemist on aktsiate või võlakirjadega. ▼M3 ————— ▼B 3. Aktsiatähti võib ametlikult noteerida üksnes juhul, kui asjakohaste aktsiate emitent täidab artiklites 42–44 esitatud tingimusi ja artiklites 64–69 sätestatud kohustusi ja kui aktsiatähed rahuldavad artiklites 45–50 esitatud tingimusi.

Liikmesriigid ei või seada mõne muu liikmesriigi äriühingute või muude juriidiliste isikute emiteeritud väärtpaberite ametliku noteerimise tingimuseks seda, et väärtpaberid peavad juba olema ametlikult noteeritud mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval väärtpaberibörsil. II PEATÜKK Rangemad või lisatingimused ja -kohustused

1. Kui artiklites 7 ja 42–63 sätestatud keeldudest ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid seada väärtpaberite ametlikule noteerimisele artiklites 42–63 sätestatutest rangemaid tingimusi või lisatingimusi, eeldusel et need rangemad või lisatingimused kehtivad üldiselt kõikide emitentide või teatavat liiki emitentide kohta ja et need on avaldatud enne väärtpaberite noteerimise taotluse esitamist. ▼M3 2. Liikmesriigid võivad panna ametlikuks noteerimiseks lubatud väärtpaberite emitentidele lisakohustusi, kuivõrd need lisakohustused kehtivad põhimõtteliselt kõikide emitentide või emitentide üksikute kategooriate osas. ▼B 3. Liikmesriigid võivad artiklis 9 esitatud tingimustel teha erandeid lõigetes 1 ja 2 osutatud rangematest või lisatingimustest ja -kohustustest. 4. Liikmesriigid võivad kooskõlas asjakohaste siseriiklike eeskirjadega kohustada ametlikult noteeritud väärtpaberite emitente teavitama üldsust korrapäraselt oma finantsseisundist ja oma äritegevuse üldisest käigust. III PEATÜKK Erandid

Kõik väärtpaberite ametliku noteerimise tingimuste erandid, mida võib artiklite 42–63 kohaselt teha, peavad kehtima üldiselt kõikide emitentide kohta, kui erandeid õigustavad asjaolud on samasugused.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artiklites 52–63 esitatud tingimusi ja artikli 81 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi selliste võlakirjade ametliku noteerimise taotluste suhtes, mille on emiteerinud liikmesriigi äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on asutatud ja kelle tegevust korraldatakse sellise eriseaduse alusel, mille kohaselt tagab nende väärtpaberitega seotud tagasimakseid ja intressimakseid liikmesriik või mõni selle osariik. IV PEATÜKK Pädevate siseriiklike asutuste volitused 1. jagu Otsus noteerimise kohta

1. Artiklis 105 osutatud pädevad asutused otsustavad, kas väärtpaberid noteeritakse ametlikult mõnel nende territooriumil asuval või tegutseval väärtpaberibörsil. 2. Ilma et see piiraks muid neile antud volitusi, võivad pädevad asutused mõne väärtpaberi ametliku noteerimise taotluse tagasi lükata, kui nende arvates on emitendi olukord selline, et noteerimine kahjustaks investorite huve.

Erandina artiklist 8 võivad liikmesriigid üksnes investorite kaitsmise huvides anda pädevatele asutustele õiguse seada mõne väärtpaberi ametlikule noteerimisele mis tahes eritingimuse, mida pädevad asutused peavad sobivaks ja millest nad on selgesõnaliselt teatanud taotlejale.

1. Kui taotlused samade väärtpaberite ametlikuks noteerimiseks rohkem kui ühes liikmesriigis asuvatel või tegutsevatel väärtpaberibörsidel esitatakse ühel ajal või väikese ajavahega või kui noteerimistaotlus esitatakse mõne muu liikmesriigi väärtpaberibörsil juba noteeritud väärtpaberi kohta, suhtlevad pädevad asutused omavahel ja võtavad vajalikke meetmeid, et menetlust kiirendada ning asjakohase väärtpaberi noteerimisele seatud vorminõudeid ja võimalikke lisatingimusi võimalust mööda lihtsustada. 2. Pädevate asutuste töö lihtsustamiseks tuleb väärtpaberi ametlikku noteerimist liikmesriigis asuval või tegutseval väärtpaberibörsil käsitlevas taotluses märkida, kas mõnes muus liikmesriigis on esitamisel või on esitatud või kavatsetakse lähitulevikus esitada samasugune taotlus.

Pädevad asutused võivad keelduda mõnes muus liikmesriigis juba ametlikult noteeritud väärtpaberi ametlikust noteerimisest, kui emitent ei täida kohustusi, mis tulenevad noteerimisest sellises muus liikmesriigis.

Kui ametliku noteerimise taotlus käsitleb aktsiatähti, kaalutakse taotlust üksnes juhul, kui pädevad asutused on arvamusel, et aktsiatähtede emitent pakub investorite kaitseks piisavaid tagatisi. 2. jagu Pädevate asutuste nõutav teave

1. Emitent, kelle väärtpaberid on ametlikult noteeritud, annab pädevatele asutustele kogu teabe, mida viimased peavad vajalikuks, et kaitsta investoreid või tagada turu tõrgeteta toimimine. 2. Kui investorite kaitsmine või turu tõrgeteta toimimise tagamine seda eeldab, võivad pädevad asutused kohustada emitenti avaldama sellist teavet sellises vormis ja sellise tähtaja jooksul, mida nad peavad sobivaks. Kui emitent ei täida seda kohustust, võivad pädevad asutused selle teabe pärast emitendi ärakuulamist ise avaldada. 3. jagu Meetmed juhul, kui emitent ei täida noteerimisest tulenevaid kohustusi

Ilma et see piiraks muude meetmete või karistuste rakendamist, mida nad võivad ette näha juhul, kui emitent ei täida ametlikust noteerimisest tulenevaid kohustusi, võivad pädevad asutused avalikustada asjaolu, et emitent ei täida kõnealuseid kohustusi. 4. jagu Noteerimise peatamine ja lõpetamine

1. Pädevad asutused võivad otsustada peatada teatava väärtpaberi noteerimise, kui turu tõrgeteta toimimine on või võib olla ajutiselt ohustatud või kui investorite kaitsmine seda eeldab. 2. Pädevad asutused võivad otsustada, et teatava väärtpaberi noteerimine lõpetatakse, kui nad on veendunud, et eriasjaolude tõttu ei ole võimalik selle väärtpaberiga enam tavalisel ja korrapärasel viisil kaubelda. 5. jagu Õigus pöörduda kohtusse noteerimisest keeldumise või noteerimise lõpetamise korral

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste otsuseid, millega keeldutakse väärtpaberi ametlikust noteerimisest või lõpetatakse selline noteerimine, on võimalik kohtus vaidlustada. 2. Taotlejale teatatakse tema esitatud ametliku noteerimise taotluse kohta tehtud otsusest kuue kuu jooksul taotluse kättesaamisest või kui pädev asutus nõuab selle aja jooksul lisateavet, kuue kuu jooksul sellest ajast, kui taotleja kõnealuse teabe esitas. 3. Kui lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul otsusest ei teatata, käsitletakse seda taotluse tagasilükkamisena. Sellise tagasilükkamise korral võib pöörduda kohtusse, nagu sätestatud lõikes 1. III JAOTIS VÄÄRTPABERITE AMETLIKU NOTEERIMISEGA SEOTUD ERITINGIMUSED I PEATÜKK Noteerimisprospekti avaldamine 1. jagu Üldsätted ▼M2 ————— ▼B 2. jagu Osaline või täielik vabastus noteerimisprospekti avaldamise kohustusest ▼M2 ————— ▼B 3. jagu Vabastus teatava teabe esitamisest noteerimisprospektis ▼M2 ————— ▼B 4. jagu Noteerimisprospekti sisu erijuhtudel ▼M2 ————— ▼B 5. jagu Noteerimisprospekti ülevaatamine ja levitamine ▼M2 ————— ▼B 6. jagu Pädeva asutuse kindlaksmääramine ▼M2 ————— ▼B 7. jagu Vastastikune tunnustamine ▼M2 ————— ▼B 8. jagu Kokkulepped kolmandate riikidega ▼M2 ————— ▼B II PEATÜKK Aktsiate noteerimise eritingimused 1. jagu Neid äriühinguid käsitlevad tingimused, kelle aktsiate ametlikku noteerimist taotletakse

Äriühingu õiguslik seisund peab nii asutamise kui ka põhikirjajärgse tegevuse poolest olema kooskõlas tema suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

1. Nende aktsiate, mille ametlikku noteerimist taotletakse, eeldatav turuväärtus või kui seda ei saa hinnata, äriühingu omakapital, sealhulgas eelmise majandusaasta kasum või kahjum, peab olema vähemalt üks miljon eurot. 2. Liikmesriigid võivad lubada aktsiaid ametlikult noteerida isegi juhul, kui see tingimus ei ole täidetud, eeldusel et pädevad asutused on veendunud, et asjakohastele aktsiatele tekib piisav turg. 3. Liikmesriik võib ametlikuks noteerimiseks nõuda suuremat eeldatavat turuväärtust või omakapitali üksnes juhul, kui selles riigis on olemas teine reguleeritud, korrapäraselt toimiv ja tunnustatud avatud turg, mille puhul nõuded on lõikes 1 osutatutega samaväärsed või nendest väiksemad. 4. Lõikes 1 sätestatud tingimust ei kohaldata juba noteeritutega sama liiki olevate täiendavate aktsiate ametliku noteerimise suhtes. 5. Ühe miljoni euroga samaväärne summa omavääringus on alguses summa, mis vastas ühele miljonile Euroopa arvestusühikule 5. märtsil 1979. 6. Kui euroga samaväärse omavääringus oleva summa kohandamise tõttu on omavääringus väljendatud turuväärtus ühe aasta jooksul vähemalt 10 % suurem või väiksem kui üks miljon eurot, peab asjaomane liikmesriik kõnealusele ajavahemikule järgneva 12 kuu jooksul kohandama oma õigusnorme nii, et need oleksid kooskõlas lõikega 1.

Äriühing peab olema siseriikliku õiguse kohaselt avaldanud või esitanud oma raamatupidamise aastaaruanded ametliku noteerimise taotlemisele eelnenud kolme majandusaasta kohta. Erandkorras võivad pädevad asutused sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui selline kõrvalekaldumine on soovitav äriühingu või investorite huvides ja kui pädevad asutused on veendunud, et investoritele on kättesaadav vajalik teave, mis võimaldab neil kõiki asjaolusid arvessevõtvalt hinnata äriühingut ja aktsiaid, mille ametlikku noteerimist taotletakse. 2. jagu Neid aktsiaid käsitlevad tingimused, mille noteerimist taotletakse

Aktsiate õiguslik seisund peab olema kooskõlas nende suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

1. Aktsiad peavad olema vabalt võõrandatavad. 2. Pädevad asutused võivad aktsiaid, mille eest ei ole täielikult tasutud, käsitleda vabalt võõrandatavana, kui on võetud meetmed tagamaks, et selliste aktsiate võõrandamine ei ole piiratud ja et üldsusele antav asjakohane teave teeb võimalikuks avatud ja nõuetekohase kauplemise. 3. Selliste aktsiate ametlikul noteerimisel, mida võib omandada üksnes nõusoleku korral, võivad pädevad asutused lõikest 1 kõrvale kalduda üksnes juhul, kui nõusolekutingimuse rakendamine ei häiri turgu.

Kui ametlikule noteerimisele eelneb avalik pakkumine, võib esimene noteerimine toimuda alles pärast märkimistaotluste esitamise tähtaja lõppu.

1. Üldsusele peab ühes või mitmes liikmesriigis hiljemalt noteerimise alustamise ajaks olema jaotatud piisav hulk aktsiaid. 2. Lõikes 1 sätestatud tingimus ei kehti, kui aktsiaid jaotatakse üldsusele väärtpaberibörsi kaudu. Sel juhul võib ametlik noteerimine toimuda üksnes juhul, kui pädevad asutused on veendunud, et lühikese aja jooksul jaotatakse väärtpaberibörsi kaudu piisav hulk aktsiaid. 3. Täiendavate samaliigiliste aktsiate ametliku noteerimise taotlemisel võivad pädevad asutused otsustada, kas üldsusele on jaotatud piisav hulk aktsiaid võrreldes kõikide emiteeritud aktsiate hulga, mitte üksnes täiendavate aktsiate hulgaga. 4. Kui aktsiaid noteeritakse ametlikult ühes või mitmes kolmandas riigis, võivad pädevad asutused erandina lõikest 1 lubada aktsiaid ametlikult noteerida, kui kolmandas riigis või kolmandates riikides, kus aktsiaid noteeritakse, on üldsusele jaotatud piisav hulk aktsiaid. 5. Piisav hulk aktsiaid on jaotatud, kui aktsiaid, mille noteerimist taotletakse, on üldsuse käes vähemalt 25 % ulatuses sellest märgitud kapitalist, mida asjakohane liik aktsiaid esindab, või kui samaliigiliste aktsiate suurt hulka ja nende üldsusele jaotatud määra arvestades toimib turg nõuetekohaselt ka väiksema protsendimäära korral.

1. Ametliku noteerimise taotlus peab hõlmama kõiki samaliigilisi aktsiaid, mis on juba emiteeritud. 2. Liikmesriigid võivad sätestada, et seda tingimust ei kohaldata noteerimistaotluste suhtes, mis ei hõlma kõiki juba emiteeritud samaliigilisi aktsiaid, kui kõnealust liiki aktsiad, mille noteerimist ei taotleta, kuuluvad aktsiapakki, mille eesmärk on säilitada valitsev mõju äriühingus, või ei ole need kokkulepete järgi teatava aja jooksul võõrandatavad, tingimusel et üldsusele on nendest asjaoludest teatatud ja et need asjaolud ei ohusta nende aktsiate omanike huve, mille ametlikku noteerimist taotletakse.

1. Selliste aktsiate noteerimiseks, mille on emiteerinud mõne muu liikmesriigi äriühingud ja mis on teatavas füüsilises vormis, on vajalik ja piisav, et nende füüsiline vorm vastab selles muus liikmesriigis kehtestatud nõuetele. Kui füüsiline vorm ei vasta selles liikmesriigis kehtivatele nõuetele, kus taotletakse ametlikku noteerimist, teatavad kõnealuse riigi pädevad asutused sellest üldsusele. 2. Kolmanda riigi äriühingute emiteeritud aktsiate füüsiline vorm peab olema selline, et investorite kaitse oleks piisavalt tagatud.

Kui kolmanda riigi äriühingu aktsiaid ei ole noteeritud nende päritoluriigis ega riigis, kus on põhiline osa aktsiatest, ei või neid ametlikult noteerida, kui pädevad asutused ei ole veendunud, et aktsiate noteerimata jätmine päritoluriigis või riigis, kus on põhiline osa aktsiatest, ei ole tingitud vajadusest kaitsta investoreid. III PEATÜKK Ettevõtja emiteeritud võlakirjade ametliku noteerimise eritingimused 1. jagu Neid ettevõtjaid käsitlevad tingimused, kelle võlakirjade ametlikku noteerimist taotletakse

Ettevõtja õiguslik seisund peab nii asutamise kui ka põhikirjajärgse tegevuse poolest olema kooskõlas tema suhtes kohaldatavate õigusnormidega. 2. jagu Neid võlakirju käsitlevad tingimused, mille ametlikku noteerimist taotletakse

Võlakirjade õiguslik seisund peab olema kooskõlas nende suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

1. Võlakirjad peavad olema vabalt võõrandatavad. 2. Pädevad asutused võivad võlakirju, mille eest ei ole täielikult tasutud, käsitleda vabalt võõrandatavana, kui on võetud meetmed tagamaks, et selliste võlakirjade võõrandamine ei ole piiratud ja et üldsusele antav asjakohane teave teeb võimalikuks avatud ja nõuetekohase kauplemise.

Kui ametlikule noteerimisele eelneb avalik pakkumine, võib esimene noteerimine toimuda alles pärast märkimistaotluste esitamise tähtaja lõppu. See säte ei kehti võlakirjade jätkuva emiteerimise puhul, kui märkimise lõppkuupäeva ei ole kindlaks määratud

Ametliku noteerimise taotlus peab hõlmama kõiki ühte ja samasse emissiooni kuuluvaid võlakirju.

1. Selliste võlakirjade noteerimiseks, mille on emiteerinud mõne muu liikmesriigi ettevõtjad ja mis on teatavas füüsilises vormis, on vajalik ja piisav, et nende füüsiline vorm vastab selles muus liikmesriigis kehtestatud nõuetele. Kui füüsiline vorm ei vasta selles liikmesriigis kehtivatele nõuetele, kus taotletakse ametlikku noteerimist, teatavad kõnealuse riigi pädevad asutused sellest üldsusele. 2. Ühes liikmesriigis emiteeritud võlakirjade füüsiline vorm peab vastama selles riigis kehtivatele nõuetele. 3. Kolmanda riigi ettevõtjate emiteeritud võlakirjade füüsiline vorm peab olema selline, et investorite kaitse oleks piisavalt tagatud. 3. jagu Muud tingimused

1. Laenusumma ei või olla väiksem kui 200 000 eurot. See säte ei kehti jätkuva emiteerimise puhul, kui laenusummat ei ole kindlaks määratud. 2. Liikmesriigid võivad lubada võlakirju ametlikult noteerida isegi juhul, kui see tingimus ei ole täidetud, eeldusel et pädevad asutused on veendunud, et asjakohastele võlakirjadele tekib piisav turg. 3. 200 000 euroga samaväärne summa omavääringus on alguses summa, mis vastas 200 000 Euroopa arvestusühikule 5. märtsil 1979. 4. Kui euroga samaväärse omavääringus oleva summa kohandamise tõttu on laenu alammäär omavääringus väljendatuna ühe aasta jooksul vähemalt 10 % väiksem kui 200 000 eurot, peab asjaomane liikmesriik kõnealusele ajavahemikule järgneva 12 kuu jooksul kohandama oma õigusnorme nii, et need oleksid kooskõlas lõikega 1.

1. Vahetus- või asendus- ja optsioonivõlakirju võib ametlikult noteerida üksnes juhul, kui nendega seotud aktsiad on juba noteeritud samal väärtpaberibörsil või mõnel muul reguleeritud, korrapäraselt toimival ja tunnustatud avatud turul või kui need noteeritakse samal ajal. 2. Liikmesriigid võivad erandina lõikest 1 lubada ametlikult noteerida vahetus-, asendus- või optsioonivõlakirju, kui pädevad asutused on veendunud, et selliste võlakirjade omanike käsutuses on kogu teave, mida on vaja nende võlakirjadega seotud aktsiate väärtuse hindamiseks. IV PEATÜKK Riigi või selle piirkondlike või kohalike asutuste või rahvusvahelise avalik-õigusliku organisatsiooni emiteeritud võlakirjade ametliku noteerimise eritingimused

Võlakirjad peavad olema vabalt võõrandatavad.

Kui ametlikule noteerimisele eelneb avalik pakkumine, võib esimene noteerimine toimuda alles pärast märkimistaotluste esitamise tähtaja lõppu. See säte ei kehti, kui märkimise lõppkuupäeva ei ole kindlaks määratud.

Ametliku noteerimise taotlus peab hõlmama kõiki ühte ja samasse emissiooni kuuluvaid võlakirju.

1. Liikmesriigi või selle piirkondlike või kohalike asutuste emiteeritud, teatavas füüsilises vormis olevate võlakirjade ametlikuks noteerimiseks on vajalik ja piisav, et nende füüsiline vorm vastab selles liikmesriigis kehtestatud nõuetele. Kui füüsiline vorm ei vasta selles liikmesriigis kehtivatele nõuetele, kus taotletakse ametlikku noteerimist, teatavad kõnealuse riigi pädevad asutused sellest üldsusele. 2. Kolmandate riikide või nende piirkondlike või kohalike asutuste või rahvusvaheliste avalik-õiguslike organisatsioonide emiteeritud võlakirjade füüsiline vorm peab olema selline, et investorite kaitse oleks piisavalt tagatud. IV JAOTIS AMETLIKULT NOTEERITUD VÄÄRTPABERITEGA SEOTUD KOHUSTUSED I PEATÜKK Selliste äriühingute kohustused, kelle aktsiad on ametlikult noteeritud 1. jagu Uute emiteeritud samaliigiliste aktsiate noteerimine

Ilma et see piiraks artikli 49 lõike 2 kohaldamist, on äriühing selliste aktsiate uue avaliku emissiooni puhul, mis on juba ametlikult noteeritutega sama liiki, juhul kui uusi aktsiaid ei noteerita asjakohase taotluseta, kohustatud taotlema nende samasugust noteerimist hiljemalt ühe aasta jooksul pärast nende emiteerimist või siis, kui need muutuvad vabalt võõrandatavaks. 2. jagu Aktsionäride kohtlemine ▼M3 ————— ▼B 3. jagu Asutamislepingu või põhikirja muutmine ▼M3 ————— ▼B 4. jagu Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevuse aastaaruanne ▼M3 ————— ▼B 5. jagu Lisateave ▼M3 ————— ▼B 6. jagu Teabe samaväärsus ▼M3 ————— ▼B 7. jagu Korrapäraselt avaldatav teave ▼M3 ————— ▼B 8. jagu Poolaastaaruande avaldamine ja sisu ▼M3 ————— ▼B II PEATÜKK Selliste emitentide kohustused, kelle võlakirjad on ametlikult noteeritud 1. jagu Ettevõtja emiteeritud võlakirjad ▼M3 ————— ▼B 2. jagu Riigi või selle piirkondlike või kohalike asutuste või rahvusvahelise avalik-õigusliku organisatsiooni emiteeritud võlakirjad ▼M3 ————— ▼B III PEATÜKK Teatamiskohustus väärtpaberibörsil noteeritud äriühingus olulise osaluse omandamise või selle võõrandamise korral 1. jagu Üldsätted ▼M3 ————— ▼B 2. jagu Teatamine olulise osaluse omandamise või võõrandamise korral ▼M3 ————— ▼B 3. jagu Hääleõiguse kindlaksmääramine ▼M3 ————— ▼B 4. jagu Erandid ▼M3 ————— ▼B 5. jagu Pädevad asutused ▼M3 ————— ▼B 6. jagu Sanktsioonid ▼M3 ————— ▼B V JAOTIS TEABE AVALDAMINE JA EDASTAMINE I PEATÜKK Noteerimisprospekti avaldamine ja edastamine väärtpaberite ametlikuks noteerimiseks 1. jagu Noteerimisprospekti ja selle lisade avaldamise kord ja tähtajad ▼M2 ————— ▼B 2. jagu Teavitusvahendite eelnev esitamine pädevatele asutustele ▼M2 ————— ▼B II PEATÜKK Teabe avaldamine ja esitamine pärast noteerimist ▼M3 ————— ▼B III PEATÜKK Keeled ▼M3 ————— ▼M2 ————— ▼B VI JAOTIS PÄDEVAD ASUTUSED JA KOOSTÖÖ LIIKMESRIIKIDE VAHEL

1. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi kohaldamise ja määravad selleks ühe pädeva asutuse või mitu sellist asutust. Nad teatavad sellest komisjonile, esitades üksikasjalikud andmed võimaliku asutustevahelise pädevuse jaotuse kohta. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud volitused. 3. Käesolev direktiiv ei mõjuta pädevate asutuste vastutust, mida reguleeritakse ka edaspidi üksnes siseriikliku õigusega.

Pädevad asutused teevad oma ülesannete täitmiseks vajalikku koostööd ja vahetavad selleks vajalikku teavet.

1. Liikmesriigid kannavad hoolt, et kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes, kehtib kohustus hoida ametisaladust. See tähendab, et tööülesannete täitmisel saadud konfidentsiaalset teavet ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud juhul, kui see on õigusnormidega ette nähtud. 2. Lõige 1 ei takista siiski käesoleva direktiivi kohast teabevahetust liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Selliselt vahetatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, mida peavad täitma isikud, kes töötavad või on töötanud teavet saanud pädevates asutustes. ◄ ▼M3 ————— ▼B VII JAOTIS SIDEKOMITEE I PEATÜKK Komitee koosseis, töökord ja ülesanded ▼M4 ————— ▼B II PEATÜKK Turuväärtuse alammäära kohandamine ▼M4

1. Selleks et majandusliku olukorra vajadusi arvestades kohandada artikli 43 lõikes 1 sätestatud eeldatava turuväärtuse alammäära, esitab komisjon võetavate meetmete eelnõu Euroopa väärtpaberikomiteele, mis on asutatud komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsusega 2001/528/EÜ. ( 9 ) Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, ( 10 ) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra. ▼B VIII JAOTIS LÕPPSÄTTED

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetavate põhiliste õigusnormide teksti.

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiivid 79/279/EMÜ, 80/390/EMÜ, 82/121/EMÜ ja 88/627/EMÜ, nagu neid on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas sätestatud ülevõtmise tähtaegadega. 2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. ▼M2 ————— ▼B II LISA A OSA Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende muudatused (osutatud artiklis 111) Nõukogu direktiiv 79/279/EMÜ (EÜT L 66, 16.3.1979, lk 21) Nõukogu direktiiv 82/148/EMÜ (EÜT L 62, 5.3.1982, lk 22) Nõukogu direktiiv 88/627/EMÜ (EÜT L 348, 17.12.1988, lk 62) Nõukogu direktiiv 80/390/EMÜ (EÜT L 100, 17.4.1980, lk 1) Nõukogu direktiiv 82/148/EMÜ (EÜT L 62, 5.3.1982, lk 22) Nõukogu direktiiv 87/345/EMÜ (EÜT L 185, 4.7.1987, lk 81) Nõukogu direktiiv 90/211/EMÜ (EÜT L 112, 3.5.1990, lk 24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/18/EÜ (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 1) Nõukogu direktiiv 82/121/EMÜ (EÜT L 48, 20.2.1982, lk 26) Nõukogu direktiiv 88/627/EMÜ (EÜT L 348, 17.12.1988, lk 62) II LISA B OSA Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad (osutatud artiklis 111) Direktiiv Ülevõtmise tähtpäev 79/279/EMÜ 8. märts 1981 (1) (2) 80/390/EMÜ 19. september 1982 (2) 82/121/EMÜ 30. juuni 1983 (3) 82/148/EMÜ 87/345/EMÜ 1. jaanuar 1990 1. jaanuar 1991 Hispaania puhul 1. jaanuar 1992 Portugali puhul 88/627/EMÜ 1. jaanuar 1991 90/211/EMÜ 17. aprill 1991 94/18/EÜ (1) Liikmesriikidele, kes võtavad samaaegselt kasutusele direktiivid 79/279/EMÜ ja 80/390/EMÜ, on tähtpäevaks 8. märts 1982. (2) Liikmesriikidele, kes võtavad samaaegselt kasutusele direktiivid 79/279/EMÜ, 80/390/EMÜ ja 82/121/EMÜ, on tähtpäevaks 30. juuni 1983. (3) Tähtpäev kohaldamiseks: 30. juuni 1986. III LISA VASTAVUSTABEL Käesolev direktiiv Direktiiv 79/279/EMÜ Direktiiv 80/390/EMÜ Direktiiv 82/121/EMÜ Direktiiv 88/627/EMÜ Artikli 1 punkt a Artikli 2 punkt c Artikli 1 punkti b sissejuhatav osa Artikli 2 punkti a sissejuhatav osa Artikli 2 punkti a sissejuhatav osa Artikli 1 punkti b alapunktid i ja ii Artikli 2 punkti a esimene ja teine taane Artikli 2 punkti a esimene ja teine taane Artikli 1 punkti c sissejuhatav osa Artikli 1 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav osa Artikli 1 punkti c alapunktid i ja ii Artikli 1 lõike 2 teise lõigu esimene ja teine taane Artikli 1 punkt d Artikli 2 punkt e Artikli 1 punkt e Artikli 2 punkt b Artikli 2 punkt b Artikli 1 punkt f Artikli 2 punkt f Artikli 1 punkt g Artikli 2 punkt d Artikli 1 punkt h Artikli 2 punkt g Artikli 2 lõige 1 Artikli 1 lõige 1 Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 2 lõike 2 punktid a ja b Artikli 1 lõike 2 esimene ja teine taane Artikli 3 lõige 1 Artikli 1 lõige 1 Artikli 3 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 3 lõike 2 punktid a ja b Artikli 1 lõike 2 esimene ja teine taane Artikli 4 lõige 1 Artikli 1 lõige 1 Artikli 4 lõige 2 Artikli 1 lõike 2 esimene lõik Artikli 4 lõige 3 Artikli 1 lõige 3 Artikli 5 punktid a ja b Artikli 3 esimene ja teine taane Artikkel 6 Artikkel 4 Artikkel 7 Artikkel 6 Artikkel 8 Artikkel 5 Artikkel 9 Artikkel 7 Artikkel 10 Artikkel 8 Artikli 11 lõige 1 Artikli 9 lõige 1 Artikli 11 lõige 2 Artikli 9 lõige 3 Artikkel 12 Artikkel 10 Artikli 13 lõige 1 Artikli 18 lõige 2 Artikli 13 lõige 2 Artikli 18 lõige 3 Artikkel 14 Artikkel 11 Artikkel 15 Artikkel 16 Artikkel 16 Artikkel 13 Artikkel 17 Artikkel 12 Artikkel 18 Artikkel 14 Artikkel 19 Artikkel 15 Artikkel 20 Artikkel 3 Artikkel 21 Artikkel 4 Artikkel 22 Artikkel 5 Artikli 23 sissejuhatav osa Artikli 6 sissejuhatav osa Artikli 23 punktid 1 ja 2 Artikli 6 punktid 1 ja 2 Artikli 23 punkti 3 alapunkt a Artikli 6 punkti 3 alapunkt a Artikli 23 punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa Artikli 6 punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa Artikli 23 punkti 3 alapunkti b punkt i Artikli 6 punkti 3 alapunkti b esimene taane Artikli 23 punkti 3 alapunkti b punkt ii Artikli 6 punkti 3 alapunkti b teine taane Artikli 23 punkti 3 alapunkti c sissejuhatav osa Artikli 6 punkti 3 alapunkti c sissejuhatav osa Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkt i Artikli 6 punkti 3 alapunkti c esimene taane Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkt ii Artikli 6 punkti 3 alapunkti c teine taane Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkti ii esimene taane Artikli 6 punkti 3 alapunkti c teise taande punkt i Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkti ii teine taane Artikli 6 punkti 3 alapunkti c teise taande punkt ii Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkt iii Artikli 6 punkti 3 alapunkti c kolmas taane Artikli 23 punkti 3 alapunktid d–g Artikli 6 punkti 3 alapunktid d–g Artikli 23 punktid 4 ja 5 Artikli 6 punktid 4 ja 5 Artikkel 24 Artikkel 7 Artikli 25 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 8 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktid a–g Artikli 8 lõike 1 esimese lõigu esimene kuni seitsmes taane Artikli 25 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa Artikli 8 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa Artikli 25 lõike 1 teise lõigu punktid a ja b Artikli 8 lõike 1 teise lõigu esimene ja teine taane Artikli 25 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 8 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 25 lõike 2 punktid a–d Artikli 8 lõike 2 esimene kuni neljas taane Artikli 25 lõiked 3 ja 4 Artikli 8 lõiked 3 ja 4 Artikli 26 lõike 1 sissejuhatav osa Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa Artikli 26 lõike 1 punktid a–g Artikli 9 lõike 1 esimene kuni seitsmes taane Artikli 26 lõiked 2 ja 3 Artikli 9 lõiked 2 ja 3 Artikkel 27 Artikkel 10 Artikli 28 lõike 1 sissejuhatav osa Artikli 11 lõike 1 sissejuhatav osa Artikli 28 lõike 1 punktid a ja b Artikli 11 lõike 1 esimene ja teine taane Artikli 28 lõige 2 Artikli 11 lõige 2 Artikli 28 lõike 3 sissejuhatav osa Artikli 11 lõike 3 sissejuhatav osa Artikli 28 lõike 3 punktid a–c Artikli 11 lõike 3 esimene kuni kolmas taane Artikli 29 sissejuhatav osa Artikli 12 sissejuhatav osa Artikli 29 punktid a ja b Artikli 12 esimene ja teine taane Artikli 30 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 13 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 30 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b Artikli 13 lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane Artikli 30 lõike 1 teine lõik Artikli 13 lõike 1 teine lõik Artikli 30 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 13 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 30 lõike 2 punktid a ja b Artikli 13 lõike 2 esimene ja teine taane Artikli 30 lõiked 3 ja 4 Artikli 13 lõiked 3 ja 4 Artikli 31 lõike 1 sissejuhatav osa Artikli 14 lõike 1 sissejuhatav osa Artikli 31 lõike 1 punktid a–d Artikli 14 lõike 1 esimene kuni neljas taane Artikli 31 lõike 2 esimese lõigu punktid a–d Artikli 14 lõike 2 esimene kuni neljas taane Artikli 31 lõike 2 teine lõik Artikli 14 lõike 2 teine lõik Artikkel 32 Artikkel 15 Artikli 33 lõige 1 Artikli 16 lõige 1 Artikli 33 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 16 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 33 lõike 2 punktid a–c Artikli 16 lõike 2 esimene kuni kolmas taane Artikli 33 lõige 3 Artikli 16 lõige 3 Artikkel 34 Artikkel 17 Artikkel 35 Artikli 18 lõige 2 ja lõike 3 esimene lõik Artikkel 36 Artikkel 19 Artikkel 37 Artikkel 24 Artikkel 38 Artikkel 24a Artikkel 39 Artikkel 24b Artikkel 40 Artikli 24c lõiked 2 ja 3 Artikkel 41 Artikkel 25a Artikkel 42 Lisa A loendi I jao punkt 1 Artikkel 43 Lisa A loendi I jao punkt 2 Artikkel 44 Lisa A loendi I jao punkt 3 Artikkel 45 Lisa A loendi II jao punkt 1 Artikkel 46 Lisa A loendi II jao punkt 2 Artikkel 47 Lisa A loendi II jao punkt 3 Artikkel 48 Lisa A loendi II jao punkt 4 Artikkel 49 Lisa A loendi II jao punkt 5 Artikkel 50 Lisa A loendi II jao punkt 6 Artikkel 51 Lisa A loendi II jao punkt 7 Artikkel 52 Lisa B loendi A osa I jagu Artikkel 53 Lisa B loendi A osa II jao punkt 1 Artikkel 54 Lisa B loendi A osa II jao punkt 2 Artikkel 55 Lisa B loendi A osa II jao punkt 3 Artikkel 56 Lisa B loendi A osa II jao punkt 4 Artikkel 57 Lisa B loendi A osa II jao punkt 5 Artikkel 58 Lisa B loendi A osa III jao punkt 1 Artikkel 59 Lisa B loendi A osa III jao punkt 2 Artikkel 60 Lisa B loendi B osa punkt 1 Artikkel 61 Lisa B loendi B osa punkt 2 Artikkel 62 Lisa B loendi B osa punkt 3 Artikkel 63 Lisa B loendi B osa punkt 4 Artikkel 64 Lisa C loendi punkt 1 Artikli 65 lõige 1 Lisa C loendi punkti 2 alapunkt a Artikli 65 lõike 2 sissejuhatav osa Lisa C loendi punkti 2 alapunkti b sissejuhatav osa Artikli 65 lõike 2 punktid a–c Lisa C loendi punkti 2 alapunkti b esimene kuni kolmas taane Artikkel 66 Lisa C loendi punkt 3 Artikkel 67 Lisa C loendi punkt 4 Artikkel 68 Lisa C loendi punkti 5 alapunktid a–c Artikkel 69 Lisa C loendi punkt 6 Artikkel 70 Artikkel 2 Artikkel 71 Artikkel 3 Artikkel 72 Artikkel 4 Artikli 73 lõige 1 Artikli 5 lõige 1 Artikli 73 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 73 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane Artikli 73 lõike 2 teine lõik Artikli 5 lõike 2 teine lõik Artikli 73 lõiked 3–7 Artikli 5 lõiked 3–7 Artikkel 74 Artikkel 6 Artikkel 75 Artikkel 8 Artikkel 76 Artikli 9 lõiked 3–6 Artikkel 77 Artikli 10 lõige 2 Artikli 78 lõige 1 Lisa D loendi A osa punkti 1 alapunkt a Artikli 78 lõike 2 sissejuhatav osa Lisa D loendi A osa punkti 1 alapunkti b sissejuhatav osa Artikli 78 lõike 2 punktid a ja b Lisa D loendi A osa punkti 1 alapunkti b esimene ja teine taane Artikkel 79 Lisa D loendi A osa punkt 2 Artikkel 80 Lisa D loendi A osa punkt 3 Artikkel 81 Lisa D loendi A osa punkt 4 Artikkel 82 Lisa D loendi A osa punkt 5 Artikli 83 lõige 1 Lisa D loendi B osa punkti 1 alapunkt a Artikli 83 lõike 2 sissejuhatav osa Lisa D loendi B osa punkti 1 alapunkti b sissejuhatav osa Artikli 83 lõike 2 punktid a ja b Lisa D loendi B osa punkti 1 alapunkti b esimene ja teine taane Artikkel 84 Lisa D loendi B osa punkt 2 Artikkel 85 Artikli 1 lõiked 1–3 Artikkel 86 Artikkel 2 Artikkel 87 Artikkel 8 Artikkel 88 Artikkel 3 Artikli 89 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 89 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane Artikli 89 lõike 1 teine ja kolmas lõik Artikli 4 lõike 1 teine ja kolmas lõik Artikli 89 lõige 2 Artikli 4 lõige 2 Artikkel 90 Artikkel 5 Artikkel 91 Artikli 10 lõige 1 Artikli 92 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 7 esimese lõigu sissejuhatav osa Artikli 92 esimese lõigu punktid a–h Artikli 7 esimese lõigu esimene kuni kaheksas taane Artikli 92 teine lõik Artikli 7 teine lõik Artikkel 93 Artikkel 6 Artikkel 94 Artikkel 9 Artikkel 95 Artikkel 11 Artikkel 96 Artikkel 13 Artikkel 97 Artikkel 15 Artikli 98 lõike 1 sissejuhatav osa Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa Artikli 98 lõike 1 punktid a ja b Artikli 20 lõike 1 esimene ja teine taane Artikli 98 lõige 2 Artikli 20 lõige 2 Artikli 99 lõige 1 Artikli 21 lõige 1 Artikli 99 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 21 lõike 2 sissejuhatav osa Artikli 99 lõike 2 punktid a ja b Artikli 21 lõike 2 esimene ja teine taane Artikli 99 lõige 3 Artikli 21 lõige 3 Artikkel 100 Artikkel 23 Artikkel 101 Artikkel 22 Artikli 102 lõike 1 esimene lõik Artikli 17 lõike 1 esimene lause Artikli 10 lõike 2 esimene lõik Artikli 102 lõike 1 teine lõik Artikli 17 lõike 1 teine lause Artikli 102 lõige 2 Artikli 7 lõiked 1 ja 3 Artikkel 103 Artikli 17 lõige 2 Artikli 7 lõige 2 Artikli 10 lõike 2 teine lõik Artikkel 104 Artikkel 6a Artikli 105 lõiked 1 ja 2 Artikli 9 lõiked 1 ja 2 Artikli 18 lõige 1 ja lõike 3 teine lõik Artikli 9 lõiked 1 ja 2 Artikli 12 lõiked 1 ja 2 Artikli 105 lõige 3 Artikli 18 lõige 4 Artikli 9 lõige 7 Artikkel 106 Artikli 18 lõige 1 Artikli 24c lõige 1 Artikli 10 lõige 1 Artikli 12 lõige 3 Artikli 107 lõiked 1 ja 2 Artikkel 19 Artikli 25 lõiked 1 ja 2 Artikli 14 lõiked 1 ja 2 Artikli 107 lõike 3 esimene lõik Artikli 25 lõige 3 Artikli 107 lõike 3 teine lõik Artikli 14 lõige 3 Artikli 108 lõike 1 esimene lõik Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa Artikli 108 lõike 1 teine ja kolmas lõik Artikli 20 lõiked 3 ja 4 Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkt a Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa ja punkt a Artikli 26 lõike 1 punkt a Artikli 11 lõike 1 punkt a Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkt b Artikli 16 lõike 1 punkt a Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti c alapunkt i Artikli 20 lõike 1 punkt b Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti c alapunkt ii Artikli 26 lõike 1 punkt b Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti c alapunkt iii Artikli 11 lõike 1 punkt b Artikli 16 lõike 1 punkt b Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkt d Artikli 20 lõike 1 punkt c Artikli 26 lõike 1 punkt c Artikli 11 lõike 1 punkt c Artikli 16 lõike 1 punkt c Artikli 108 lõike 2 teine lõik Artikli 20 lõige 2 Artikli 26 lõige 2 Artikkel 109 Artikkel 21 Artikkel 110 Artikli 22 lõige 2 Artikli 27 lõige 2 Artikli 12 lõige 3 Artikli 17 lõige 2 Artikkel 111 Artikkel 112 Artikkel 113 I lisa A loendi 1. peatükk Lisa A loendi 1. peatükk I lisa A loendi 2. peatüki punktid 2.1–2.4.4 Lisa A loendi 2. peatüki punktid 2.1–2.4.4 I lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 esimese lõigu sissejuhatav osa Lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 esimese lõigu sissejuhatav osa I lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 esimese lõigu punktid a ja b Lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 esimese lõigu esimene ja teine taane I lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 teine lõik Lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 teine lõik I lisa A loendi 2. peatüki punkt 2.5 Lisa A loendi 2. peatüki punkt 2.5 I lisa A loendi 3. peatüki punktid 3.1–3.2.0 Lisa A loendi 3. peatüki punktid 3.1–3.2.0 I lisa A loendi 3. peatüki punkti 3.2.1 sissejuhatav osa Lisa A loendi 3. peatüki punkti 3.2.1 sissejuhatav osa I lisa A loendi 3. peatüki punkti 3.2.1 alapunktid a–c Lisa A loendi 3. peatüki punkti 3.2.1 esimene kuni kolmas taane I lisa A loendi 3. peatüki punktid 3.2.2–3.2.9 Lisa A loendi 3. peatüki punktid 3.2.2–3.2.9 I lisa A loendi 4. peatükk Lisa A loendi 4. peatükk I lisa A loendi 5. peatüki punktid 5.1–5.3 Lisa A loendi 5. peatüki punktid 5.1–5.3 I lisa A loendi 5. peatüki punkti 5.4 alapunktid a ja b Lisa A loendi 5. peatüki punkti 5.4 alapunktid a ja b I lisa A loendi 5. peatüki punkti 5.4 alapunkti c punktid i ja ii Lisa A loendi 5. peatüki punkti 5.4 alapunkti c esimene ja teine taane I lisa A loendi 5. peatüki punktid 5.5 ja 5.6 Lisa A loendi 5. peatüki punktid 5.5 ja 5.6 I lisa A loendi 6. peatükk Lisa A loendi 6. peatükk I lisa A loendi 7. peatüki punkti 7.1 sissejuhatav osa Lisa A loendi 7. peatüki punkti 7.1 sissejuhatav osa I lisa A loendi 7. peatüki punkti 7.1 alapunktid a ja b Lisa A loendi 7. peatüki punkti 7.1 esimene ja teine taane I lisa A loendi 7. peatüki punkt 7.2 Lisa A loendi 7. peatüki punkt 7.2 I lisa B loendi 1.–4. peatükk Lisa B loendi 1.–4. peatükk I lisa B loendi 5. peatüki punktid 5.1–5.1.3 Lisa B loendi 5. peatüki punktid 5.1–5.1.3 I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 esimese lõigu sissejuhatav osa Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 esimese lõigu sissejuhatav osa I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 esimese lõigu punktid a–c Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 esimese lõigu esimene kuni kolmas taane I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 teine kuni neljas lõik Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 teine kuni neljas lõik I lisa B loendi 5. peatüki punktid 5.1.5–5.2 Lisa B loendi 5. peatüki punktid 5.1.5–5.2 I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 sissejuhatav osa Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 sissejuhatav osa I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 alapunktid a ja b Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 alapunktid a ja b I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 alapunkti c punktid i ja ii Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 alapunkti c esimene ja teine taane I lisa B loendi 6. peatükk Lisa B loendi 6. peatükk I lisa B loendi 7. peatüki punkti 7.1 sissejuhatav osa Lisa B loendi 7. peatüki punkti 7.1 sissejuhatav osa I lisa B loendi 7. peatüki punkti 7.1 alapunktid a ja b Lisa B loendi 7. peatüki punkti 7.1 esimene ja teine taane I lisa B loendi 7. peatüki punkt 7.2 Lisa B loendi 7. peatüki punkt 7.2 I lisa C loendi 1. peatükk Lisa C loendi 1. peatükk I lisa C loendi 2. peatüki punktid 2.1–2.1.2 Lisa C loendi 2. peatüki punktid 2.1–2.1.2 I lisa C loendi 2. peatüki punkti 2.2 sissejuhatav osa Lisa C loendi 2. peatüki punkti 2.2 sissejuhatav osa I lisa C loendi 2. peatüki punkti 2.2 alapunktid a–d Lisa C loendi 2. peatüki punkti 2.2 esimene kuni neljas taane I lisa C loendi 2. peatüki punktid 2.3–2.6 Lisa C loendi 2. peatüki punktid 2.3–2.6 II lisa III lisa ( 1 ) EÜT C 116, 20.4.2001, lk 69. ( 2 ) Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. mai 2001. aasta otsus. ( 3 ) EÜT L 66, 16.3.1979, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 88/627/EMÜ (EÜT L 348, 17.12.1988, lk 62). ( 4 ) EÜT L 100, 17.4.1980, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/18/EÜ (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 1). ( 5 ) EÜT L 48, 20.2.1982, lk 26. ( 6 ) EÜT L 348, 17.12.1988, lk 62. ( 7 ) EÜT L 124, 5.5.1989, lk 8. ( 8 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/60/EÜ (EÜT L 162, 26.6.1999, lk 65). ( 9 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2004/8/EÜ (ELT L 3, 7.1.2004, lk 33). ( 10 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.