Direktiiv 2002/55

Artikkel 1 Käesolevat direktiivi kohaldatakse köögiviljaseemne turustamise eesmärgil tootmise suhtes ja turustamise suhtes ühenduses. Käesolevat direktiivi ei kohaldata köögiviljaseemne suhtes, mis on ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 2 1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) turustamine – seemnete müük, omamine müügi eesmärgil, müügiks pakkumine ning mis tahes tasu eest või tasuta loovutamine, tarnimine või üleandmine kolmandatele isikutele ärieesmärgil kasutamiseks. Turustamisena ei käsitata seemnetega kauplemist, mille eesmärk ei ole sordi kasutamine ärieesmärgil, näiteks: — seemnete tarnimine ametlikele katse- ja kontrolliasutustele, — seemnete tarnimine teenuste osutajatele töötlemiseks või pakkimiseks, tingimusel et teenuste osutaja ei omanda õigust selliselt tarnitud seemnetele. Turustamisena ei käsitata seemnete tarnimist teatavatel tingimustel teenuste osutajatele teatavate tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud põllumajandussaaduste tootmiseks või sel eesmärgil seemnete paljundamiseks, tingimusel et teenuste pakkuja ei omanda õigust sel viisil tarnitud seemnetele ega saagist saadud tootele. Seemnete tarnija esitab sertifitseerimisasutusele koopia teenuste osutajaga sõlmitud lepingu asjakohastest punktidest, kusjuures kõnealune leping peab sisaldama standardeid ja tingimusi, millele tarnitud seemned antud hetkel vastavad. Käesoleva sätte kohaldamise tingimused võetakse vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras; ▼M10 b) köögiviljad – järgmiste liikide taimed, mis on ette nähtud muude põllu- ja aiakultuuride kui dekoratiivtaimede tootmiseks: Allium cepa L.: — Cepa-rühm (harilik sibul, värtensibul), — Aggregatum-rühm (pesasibul e šalottsibul); Allium fistulosum L. (talisibul): — kõik sordid; Allium porrum L. (porrulauk): — kõik sordid; Allium sativum L. (küüslauk): — kõik sordid; Allium schoenoprasum L. (murulauk): — kõik sordid; Anthriscus cerefolium (L.) Hoffm. (aed-harakputk): — kõik sordid; Apium graveolens L.: — aedselleri rühm, — juurselleri rühm; Asparagus officinalis L. (spargel): — kõik sordid; Beta vulgaris L.: — punapeedi rühm (harilik peet, sh sort „Cheltenham“), — lehtpeedi rühm (lehtpeet e lehtmangold); Brassica oleracea L.: — lehtkapsa rühm, — lillkapsa rühm, — peakapsa rühm (punane peakapsas ja valge peakapsas), — rooskapsa rühm, — nuikapsa rühm, — kähara peakapsa rühm, — spargelkapsa rühm (brokoli, asparkapsas), — palmkapsa rühm, — portugali kapsa rühm (portugali kapsas); Brassica rapa L.: — hiina kapsa rühm, — naeri rühm; Capsicum annuum L. (harilik paprika e punapipar): — kõik sordid; Cichorium endivia L. (endiiviasigur): — kõik sordid; Cichorium intybus L.: — salatsiguri rühm, — punase salatsiguri rühm (punasigur e itaalia sigur), — tööstusliku siguri (juursiguri) rühm; Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. et Nakai (harilik arbuus): — kõik sordid; Cucumis melo L. (melon): — kõik sordid; Cucumis sativus L.: — hariliku kurgi rühm, — kornišoni rühm; Cucurbita maxima Duchesne (suureviljaline kõrvits): — kõik sordid; Cucurbita pepo L. (harilik kõrvits, sh küps kõrvits, samuti taldrikkõrvits ja rullkõrvits, sh küpsemata taldrikkõrvits): — kõik sordid; Cynara cardunculus L.: — hariliku artišoki rühm, — kardi rühm; Daucus carota L. (porgand ja söödaporgand): — kõik sordid; Foeniculum vulgare Mill. (harilik apteegitill): — Azoricum-rühm; Lactuca sativa L. (aedsalat): — kõik sordid; Solanum lycopersicum L. (tomat): — kõik sordid; Petroselinum crispum (Mill.) Nyman ex A. W. Hill: — lehtpeterselli rühm, — juurpeterselli rühm; Phaseolus coccineus L. (õisuba): — kõik sordid; Phaseolus vulgaris L.: — põõsasaedoa rühm, — lattoa rühm; Pisum sativum L.: — siledateralise herne rühm, — kortsteralise herne rühm, — suhkruherne rühm; Raphanus sativus L.: — redise rühm, — musta rõika rühm; Rheum rhabarbarum L. (kurdlehine rabarber): — kõik sordid; Scorzonera hispanica L. (aed-mustjuur): — kõik sordid; Solanum melongena L. (baklažaan): — kõik sordid; Spinacia oleracea L. (aedspinat): — kõik sordid; Valerianella locusta (L.) Laterr. (põldkännak): — kõik sordid; Vicia faba L. (põlduba): — kõik sordid; Zea mays L.: — suhkrumaisi rühm, — lõheneva maisi rühm; eespool loetletud liikide ja rühmade kõik ristandid; ▼B c) eliitseeme – seeme, i) mis on toodetud sordiaretaja vastutusel kooskõlas sordi säilitamiseks tunnustatud tavadega; ii) mis on ette nähtud kategooria “sertifitseeritud seeme” seemne tootmiseks; iii) mis vastab artikli 22 sätete kohaselt I ja II lisas eliitseemnele kehtestatud tingimustele; ja ▼M3 iv) mis on tunnistatud ametliku kontrolli või II lisas sätestatud tingimuste puhul kas ametliku kontrolli või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides i, ii ja iii sätestatud tingimustele vastavaks; ▼B d) sertifitseeritud seeme – seeme, i) mis on toodetud otse eliitseemnest või sordiaretaja taotluse korral eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest, mis võib vastata ja on tunnistatud ametliku kontrollimise käigus vastavaks I ja II lisas eliitseemnele kehtestatud tingimustele; ii) mis on ette nähtud peamiselt köögiviljade tootmiseks; iii) mis vastab artikli 22 punkti b sätete kohaselt I ja II lisas sertifitseeritud seemnele kehtestatud tingimustele; ▼M3 iv) mis on tunnistatud ametliku kontrolli või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides i, ii ja iii sätestatud tingimustele vastavaks; ▼B v) mille suhtes kohaldatakse ametlikku pistelist järelkontrolli, et kontrollida seemne sordiühtsust ja -puhtust; e) standardseeme – seeme, i) mis on piisavalt sordiehtne ja -puhas; ii) mis on ette nähtud peamiselt köögiviljade tootmiseks; iii) mis vastab II lisas sätestatud tingimustele; ja iv) mille suhtes kohaldatakse ametlikku pistelist järelkontrolli, et kontrollida seemne sordiühtsust ja -puhtust; f) ametlikud meetmed – meetmed, mida võtavad i) riigi ametiasutused; või ii) mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb riigi vastutusel; või iii) riigi poolt kontrollitavate abitegevuste puhul mis tahes füüsiline isik, kes on selleks vastavalt volitatud, tingimusel, et punktides ii ja iii nimetatud isikud ei saa sellistest meetmetest isiklikku kasu. g) EÜ väikepakendid – pakendid, mis sisaldavad seemneid netomassiga kuni i) 5 kg kaunviljade puhul; ii) 500 g sibula, aed-harakputke, spargli, lehtpeedi, söögipeedi, naeri, arbuusi, kõrvitsa, kabatšoki, porgandi, redise, mustjuure, spinati ja põldkännaku puhul; iii) 100 g kõikide teiste köögiviljaliikide puhul. 2. Lõike 1 punktis b osutatud liikide loetelusse tehtavad muudatused võetakse vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras. 3. Sortide eri tüübid, sh ristamiseks kasutatavad sordid, võib kindlaks määrata ja määratleda artikli 46 lõikes 2 sätestatud korras. ▼M3 4. Lõike 1 punkti c alapunktis iv ja punkti d alapunktis iv osutatud ametliku järelevalve all tehtud kontrollide puhul tuleb täita järgmisi nõudeid: A. Põldtunnustamine a) Inspektorid: i) omavad vajalikku tehnilist kvalifikatsiooni; ii) ei tohi kontrollide tegemisest saada isiklikku kasu; iii) on asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutuse poolt ametlikult litsentsitud ning kõnealune litsentsimine hõlmab inspektorite ametivannet või nende allkirjastatud kirjalikku kohustust täita ametlikke kontrolle reguleerivaid eeskirju; iv) teevad kontrolle ametliku järelevalve all ja ametliku kontrolli eeskirjade kohaselt. b) Kontrollitav seemnekultuur kasvatatakse seemnest, mis on rahuldavate tulemustega läbinud ametliku järelkontrolli. c) Ametlikud inspektorid kontrollivad osa seemnekultuurist. Kõnealune osa on vähemalt 5 %. d) Teatav osa proove seemnekultuuridelt koristatud seemnepartiidest võetakse ametlikuks järelkontrolliks ning vajaduse korral ametlikuks laboratoorseks sordiehtsuse ja -puhtuse kontrolliks. e) Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva, ametliku järelevalve all tehtavat kontrolli reguleeriva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused võivad hõlmata alapunkti a alapunktis iii sätestatud litsentsi äravõtmist ametlikult litsentsitud inspektoritelt, kes on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste puhul tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollitud seemnete sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele. B. Seemnekontroll a) Seemnekontrolli teevad laborid, mille on selleks volitanud asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutus, vastavalt alapunktides b kuni d sätestatud tingimustele. b) Seemnekontrollilaboril peab olema juhtiv seemneanalüütik, kes vastutab otseselt labori tehniliste toimingute eest ning kellel on seemnekontrollilabori tehniliseks juhtimiseks vajalik kvalifikatsioon. Labori seemneanalüütikutel peab olema vajalik tehniline kvalifikatsioon, mille nad on omandanud koolituskursustel, mis on korraldatud vastavalt ametlike seemneanalüütikute suhtes kohaldatavatele tingimustele, ning mis on kinnitatud ametlike eksamitega. Labor töötab sellistes ruumides ja sellise varustusega, mille pädev seemnesertifitseerimisasutus on ametlikult antud volituste ulatuses tunnistanud seemnekontrolli tingimusi rahuldavaks. Labor teeb seemnekontrolli kaasaegsete rahvusvaheliste meetodite kohaselt. c) Seemnekontrollilabor on: i) sõltumatu labor või ii) seemneettevõttele kuuluv labor. Alapunktis ii osutatud juhul võib labor kontrollida üksnes selle seemneettevõtte seemneid, millele labor kuulub, välja arvatud juhul, kui kõnealune ettevõte, sertifitseerimise taotleja ja seemnesertifitseerimisasutus on teisiti kokku leppinud. d) Seemnekontrollilabori seemnekontroll toimub seemnesertifitseerimisasutuse asjakohase järelevalve all. e) Alapunktis d osutatud järelevalve raames kontrollitakse ametliku seemnekontrolliga teatavat osa ametlikuks sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiidest. Põhimõtteliselt jaotatakse kõnealune osa võimalikult ühtlaselt seemneid sertifitseerimiseks esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute ning esitatud liikide vahel, kuid kontrollproove võib võtta ka konkreetse kahtluse kõrvaldamiseks. Kõnealune osa on vähemalt 5 %. f) Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva, ametliku järelevalve all tehtavat kontrolli reguleeriva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused võivad hõlmata alapunktis a sätestatud volituste ära võtmist ametlikult tunnustatud seemnekontrollilaborilt, mis on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste puhul tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollitud seemnete sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele. ▼B

Artikkel 3 1. Liikmesriigid näevad ette, et köögiviljaseemet võib sertifitseerida, standardseemnena kontrollida ja turustada üksnes juhul, kui sordi on ametlikult heaks kiitnud vähemalt üks liikmesriik. 2. Iga liikmesriik koostab ühe või mitu kataloogi taimesortide kohta, mis on nende territooriumil sertifitseerimiseks, standardseemnena kontrollimiseks ja turustamiseks heaks kiidetud. Kataloogid jaotatakse: a) sortideks, mille seemet võib sertifitseerida “eliitseemne” või “sertifitseeritud seemnena” või kontrollida “standardseemnena”; ning b) sortideks, mille seemet saab kontrollida üksnes standardseemnena. Neid katalooge võivad kasutada kõik. 3. Ühine köögiviljasortide kataloog koostatakse liikmesriikide riiklike kataloogide põhjal vastavalt artiklite 16 ja 17 sätetele. 4. Liikmesriigid võivad sätestada, et sordi heakskiitmine ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi või teise liikmesriigi kataloogi kandmiseks on samaväärne asjaomase sordi heakskiitmisega nende oma kataloogi kandmiseks. Kui liikmesriigid selle sätestavad, vabastatakse nad artiklis 7, artikli 9 lõikes 4 ning artikli 10 lõigetes 2–5 ettenähtud kohustustest.

Artikkel 4 1. Liikmesriigid tagavad, et sort kiidetakse heaks üksnes juhul, kui see on eristatav, püsiv ja piisavalt ühtlik. Tööstusliku siguri puhul peab sort olema rahuldava viljelus- ja kasutusväärtusega. 2. Geneetiliselt muundatud sordi puhul nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ artikli 2 lõigetes 1 ja 2 määratletud tähenduses võib sordi heaks kiita üksnes juhul, kui on võetud kõik vajalikud meetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. ▼M2 3. Peale selle, kui mingist taimesordist saadud materjali kavatsetakse kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitleva määruse (EÜ) nr 1829/2003 ( 1 ) artikli 3 kohaldamisalasse kuuluvas toidus või artikli 15 kohaldamisalasse kuuluvas söödas, tunnustatakse seda sorti üksnes siis, kui see on vastavalt kõnealusele määrusele heaks kiidetud. ▼B 4. Selleks, et säilitada artikli 44 lõikes 2 määratletud taimede geneetilisi ressursse, võivad liikmesriigid teha erandi lõike 1 esimeses lõigus sätestatud heakskiitmise kriteeriumidest, kui artikli 44 lõike 3 nõuete puhul nähakse artiklis 46 osutatud korras ette eritingimused.

Artikkel 5 1. Sorti käsitatakse eristatavana, kui see on ühe või mitme olulise omaduse poolest selgesti eristatav kõikidest muudest ühenduses tuntud sortidest, olenemata sellest, kas sordi algmaterjal on looduslik või aretatud. Need omadused peavad olema täpselt äratuntavad ja määratletavad. Ühenduses tuntud sort on sort, mis on hinnatava sordi heakskiitmiseks nõuetekohase taotluse esitamise ajal: — loetletud kas ühises köögiviljasortide kataloogis või ühises põllumajandustaimesortide kataloogis, — või juhul, kui sort ei ole loetletud kummaski kataloogis, on see asjaomases liikmesriigis või muus liikmesriigis heaks kiidetud või esitatud heakskiitmiseks kas sertifitseerimiseks ja turustamiseks või teistes riikides sertifitseerimiseks või standardseemnena kontrollimiseks, välja arvatud juhul, kui eespool nimetatud tingimused ei ole enne hinnatava sordi heakskiitmise taotlust käsitleva otsuse tegemist enam kõikides asjaomastes liikmesriikides täidetud. 2. Sorti käsitatakse püsivana, kui see pärast järjestikust vegetatiivset või generatiivset paljundamist või iga tsükli lõpus (kui aretaja on määratlenud konkreetse vegetatiivse või generatiivse paljundamise tsükli) vastab jätkuvalt asjaomase sordi oluliste omaduste kirjeldusele. 3. Sorti käsitatakse piisavalt ühtlikuna, kui taimed, millest sort koosneb, on taimede paljunemissüsteemi tüüpilisi tunnusjooni arvesse võttes sarnased või geneetiliselt identsed sel eesmärgil arvestatavate omaduste osas, välja arvatud väga üksikud erandid.

Artikkel 6 Liikmesriigid tagavad, et teistest liikmesriikidest pärit sortide puhul kohaldatakse samu nõudeid nagu kohalike sortide puhul, eriti seoses heakskiitmise korraga.

Artikkel 7 1. Liikmesriigid sätestavad, et sortide heakskiitmine põhineb piisavat hulka kirjeldatava sordi tunnuseid hõlmavate ametlike kontrollide, eelkõige kasvatuskatsete tulemustel. Omaduste määramiseks kasutatavad meetodid peavad olema täpsed ja usaldusväärsed. Eristatavuse kindlakstegemiseks peavad kasvatuskatsed hõlmama vähemalt olemasolevaid võrreldavaid sorte, milleks on ühenduses tuntud sordid artikli 5 lõike 1 tähenduses. Artikli 9 kohaldamisel hõlmavad katsed lisaks kõiki ülejäänud olemasolevaid võrreldavaid sorte. Sortide puhul, mille seemneid võib kontrollida üksnes standardseemnena, võib arvesse võtta mitteametlike kontrollide tulemusi ja kasvatamisel saadud praktilistest kogemustest omandatud teadmisi seoses ametliku kontrolli tulemustega. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib sätestada, et alates teatavatest kuupäevadest kiidetakse teatavate köögiviljaliikide sordid heaks üksnes ametlike kontrollide põhjal. 2. Olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvesse võttes määratakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras kindlaks: a) eri sortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad omadused; b) kontrollimise miinimumnõuded. 3. Kui genealoogiliste komponentide kontroll on vajalik hübriidsortide ja sünteetiliste sortide uurimiseks, tagavad liikmesriigid aretaja taotluse korral kontrolli tulemuste ja genealoogiliste komponentide kirjelduse konfidentsiaalsuse. 4. a) Artikli 4 lõikes 4 osutatud geneetiliselt muundatud sortide puhul tuleb läbi viia direktiivis 90/220/EMÜ sätestatuga samaväärne keskkonnaohu hindamine. b) Menetlus, millega tagatakse, et keskkonnaohu hindamine ja muud asjakohased üksikasjad on samaväärsed direktiivis 90/220/EMÜ sätestatuga, kehtestatakse komisjoni ettepanekul nõukogu määruses, mis põhineb asutamislepingu asjakohastel õiguslikel alustel. Kuni käesoleva määruse jõustumiseni kiidetakse geneetiliselt muundatud sordid siseriiklikusse kataloogi kandmiseks heaks alles pärast seda, kui need on kiidetud heaks turustamiseks vastavalt direktiivile 90/220/EMÜ. c) Pärast eespool punktis b nimetatud määruse jõustumist ei kohaldata geneetiliselt muundatud sortide suhtes enam direktiivi 90/220/EMÜ artikleid 11–18. d) Keskkonnaohu hindamise läbiviimise tehnilised ja teaduslikud üksikasjad võetakse vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras. ▼M2 5. Liikmesriigid tagavad, et taimesorti, mida kavatsetakse kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) ( 2 ) artiklites 2 ja 3 määratletud toidus või söödas, tunnustatakse üksnes siis, kui see on asjakohaste õigusaktidega lubatud. ▼B

Artikkel 8 Liikmesriigid nõuavad, et sordi heakskiitmise taotluse esitamise ajal märgib taotleja, kas heakskiitu on taotletud mõnes teises liikmesriigis, mis liikmesriigiga oli tegu ja kas taotlus rahuldati.

Artikkel 9 1. Liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et nende territooriumil heakskiidetud sortide kataloog ning sordi säilitamise nõude puhul ka selle isiku või nende isikute nimi, kes selle eest asjaomases riigis vastutab/vastutavad, avaldatakse ametlikult. Kui sordi säilitamise eest vastutavad mitu isikut, ei ole nimesid vaja avaldada. Kui nimesid ei avaldata, märgitakse kataloogi ametiasutus, kelle käes on sordi säilitamise eest vastutavate isikute nimekiri. 2. Võimaluse korral tagavad liikmesriigid heakskiitmise ajal, et sorti tuntakse kõikides liikmesriikides sama nime all. Kui on teada, et teatava sordi seemet või paljundusmaterjali turustatakse teises riigis erineva nime all, märgitakse ka see nimi kataloogi. Sortide puhul, mis on tuletatud artikli 12 lõike 3 teise ja kolmanda lõigu kohaselt ametlikult heakskiidetud sortidest ja mis on nimetatud sättes osutatud ametlike meetmete tulemusel heaks kiidetud ühes või mitmes liikmesriigis, võib teha artikli 46 lõikes 2 osutatud korras otsuse, et kõik heakskiidu andnud liikmesriigid peavad tagama, et sortidel on samas korras ja eespool nimetatud põhimõtete kohaselt kehtestatud nimed. 3. Olemasolevat teavet arvesse võttes tagavad liikmesriigid samuti, et sort, mis ei ole selgelt eristatav: — kõnealuses liikmesriigis või teises liikmesriigis varem heakskiidetud sordist, või — mõnest muust sordist, mida on eristatavuse, püsivuse ja ühtlikkuse osas hinnatud käesoleva direktiivi nõuetele vastavate eeskirjade alusel, kuid mis ei ole ühenduses tuntud sort artikli 5 lõike 1 tähenduses, kannab viimati nimetatud sordi nime. Seda sätet ei kohaldata, kui kõnealune nimi võib viia eksitusse või põhjustada segadust seoses kõnealuse sordiga, või kui selle kasutamine on välistatud muude asjaolude tõttu vastavalt asjaomase liikmesriigi sordinimesid reguleerivatele sätetele, või kui selle nime vaba kasutamist seoses kõnealuse sordiga takistavad kolmandate isikute õigused. 4. Liikmesriigid koostavad iga heakskiidetud sordi kohta toimiku, mis sisaldab sordi kirjeldust ja selget kokkuvõtet kõikidest heakskiitmise aluseks olnud faktidest. Sortide kirjeldused koostatakse taimede põhjal, mis on toodetud otse kategooria “sertifitseeritud seeme” või kategooria “standardseeme” seemnest. 5. Liikmesriigid tagavad, et heakskiidetud geneetiliselt muundatud sortide puhul on sordikataloogis selge märge geneetilise muundamise kohta. Lisaks sellele tagavad liikmesriigid, et sellist sorti turustavad isikud viitavad müügikataloogis selgelt sellele, et sort on geneetiliselt muundatud. 6. Sordinimede sobivuse osas kohaldatakse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta) ( 3 ) artiklit 63. Sordinimede sobivuse üksikasjalised rakenduseeskirjad võib võtta vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10 1. Sordi heakskiitmise taotluste esitamisest ja tagasivõtmisest, sortide kataloogi kandmisest ja kataloogi muutmisest teatatakse viivitamatult teistele liikmesriikidele ja komisjonile. 2. Liikmesriigid saadavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile iga uue heakskiidetud sordi nende omaduste lühikirjelduse, mis ilmnenud heakskiitmismenetluse käigus. Liikmesriigid edastavad nõudmise korral samuti nende eriomaduste kirjelduse, mille põhjal sorti on võimalik eristada teistest sarnastest sortidest. 3. Iga liikmesriik teeb teistele liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadavaks artikli 9 lõikes 4 osutatud toimikud sortide kohta, mis on heaks kiidetud või mille heakskiit on lõpetatud. Nende toimikutega seoses vahetatavat teavet käsitatakse konfidentsiaalsena. 4. Liikmesriigid tagavad heakskiidetud sortide toimikute kättesaadavuse isiklikuks ja ainuõiguslikuks kasutamiseks igale isikule, kes suudab tõendada õigustatud huvi. Neid sätteid ei kohaldata, kui teavet tuleb vastavalt artikli 7 lõikele 3 käsitada konfidentsiaalsena. 5. Kui sordi heakskiitmine on tagasi lükatud või tühistatud, tehakse kontrollide tulemused kättesaadavaks isikutele, keda kõnealune otsus mõjutab.

Artikkel 11 1. Liikmesriigid sätestavad, et heakskiidetud sorte tuleb säilitada kooskõlas sordi säilitamiseks tunnustatud tavadega. 2. Säilitamist peab olema igal hetkel võimalik kontrollida sordi eest vastutava isiku või isikute peetavate dokumentide põhjal. See dokumentatsioon hõlmab ka kõikide eliitseemnele eelnevate põlvkondade toodangut. 3. Sordi eest vastutavalt isikult võib nõuda proove. Kõnealused proovid võib vajaduse korral võtta ametlikult. 4. Kui sorti säilitatakse muus liikmesriigis kui see, kus sort heaks kiideti, abistavad asjaomased liikmesriigid üksteist kontrollidega seotud haldusküsimustes.

Artikkel 12 1. Heakskiit kehtib heakskiitmisele järgneva kümnenda kalendriaasta lõpuni. Endise Saksa Demokraatliku Vabariigi asutuste poolt enne Saksamaa ühendamist sortidele antud heakskiit kehtib hiljemalt kümnenda kalendriaasta lõpuni alates ajast, mil asjaomased sordid kantakse Saksamaa Liitvabariigi poolt vastavalt artikli 3 lõikele 1 koostatud sordikataloogi. 2. Sordi heakskiitu võib teatavate ajavahemike järel uuendada, kui sorti viljeletakse endiselt ulatuses, mis uuendamist õigustab, või kui sorti tuleks säilitada taimede geneetiliste ressursside säilitamise huvides, tingimusel et jätkuvalt peetakse kinni eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetest või artikli 44 lõigete 2 ja 3 alusel kindlaksmääratud kriteeriumidest. Välja arvatud taimede geneetiliste ressursside puhul artiklis 44 määratletud tähenduses, esitatakse uuendamistaotlused hiljemalt kaks aastat enne heakskiidu lõppemist. 3. Heakskiidu kehtivusaega pikendatakse ajutiselt, kuni tehakse otsus uuendamistaotluse kohta. Enne 1. juulit 1972 või Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi puhul enne 1. jaanuari 1973 heakskiidetud sortide puhul võib lõike 1 esimeses lõigus nimetatud tähtaega pikendada artikli 46 lõikes 2 osutatud korras üksikute sortide puhul kuni 30. juunini 1990, kui enne 1. juulit 1982 on võetud ühenduse ametlikud meetmed tagamaks, et heakskiidu uuendamise või kõnealustest sortidest tuletatud sortide heaskiitmise tingimused on täidetud. Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul võib teatavate asjaomastes liikmesriikides enne 1. jaanuari 1986 heakskiidetud sortide heakskiitmisperioodi lõppemisajaks kinnitada asjaomaste liikmesriikide taotluse korral artikli 46 lõikes 2 osutatud korras 30. juuni 1990 ja asjaomased sordid võib hõlmata teises lõigus nimetatud ametlike meetmetega.

Artikkel 13 1. Liikmesriigid tagavad, et lahendatakse kõik pärast sordi heakskiitmist tekkivad küsimused seoses sordi eristatavuse või nimega heakskiitmise ajal. 2. Kui pärast sordi heakskiitmist ilmneb, et sordi eristatavuse nõue artikli 5 tähenduses ei olnud heakskiitmise ajal täidetud, asendatakse heakskiit teistsuguse otsusega või vajaduse korral tühistatakse see kooskõlas käesoleva direktiiviga. Kõnealuse teistsuguse otsuse alusel ei käsitata sorti alates selle esialgse heakskiitmise kuupäevast enam ühenduses tuntud sordina artikli 5 lõike 1 tähenduses. 3. Kui pärast sordi heakskiitmist ilmneb, et sordi nimi artikli 9 tähenduses ei olnud sordi heakskiitmise ajal nõuetele vastav, kohandatakse nime selliselt, et see vastaks käesoleva direktiivi nõuetele. Liikmesriigid võivad lubada varasema nime ajutist kasutamist täiendava nimena. Varasema nime täiendava nimena kasutamise üksikasjaliku korra võib sätestada artikli 46 lõikes 2 osutatud korras. 4. Lõigete 1, 2 ja 3 rakenduseeskirjad võib kehtestada artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 14 1. Liikmesriigid tagavad sordi heakskiidu tühistamise: a) kui kontrollimisel tõendatakse, et sort ei ole enam eristatav, püsiv või piisavalt ühtlik; b) sordi eest vastutava isiku või vastutavate isikute taotluse korral, välja arvatud juhul, kui on tagatud sordi säilitamine. 2. Liikmesriigid võivad sordi heakskiidu tühistada: a) kui käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigusnormid ei ole täidetud; b) kui heakskiidutaotluse või kontrolli ajal esitati valed või võltsitud andmed heakskiitmise aluseks olnud tegurite kohta.

Artikkel 15 1. Liikmesriigid tagavad sordi kustutamise oma kataloogidest, kui sordi heakskiit on tühistatud või kui heakskiidu kehtivusaeg on lõppenud. 2. Liikmesriigid võivad oma territooriumil lubada seemne sertifitseerimist, standardseemnena kontrollimist ja turustamist hiljemalt kuni heakskiidu kehtivuse lõppemisele järgneva kolmanda aasta 30. juunini. Sortide puhul, mis on vastavalt artikli 17 lõikele 1 loetletud artiklis 18 osutatud ühises põllumajandustaimesortide kataloogis, tuleb kõikides liikmesriikides turustamisel kohaldada esimese lõigu alusel eri liikmesriikide poolt kindlaksmääratud heakskiidu ajavahemikest viimasena lõppevat, tingimusel et asjaomase sordi seemne suhtes ei kohaldata sordiga seoses turustuskitsendusi. 3. Sortide puhul, mille heakskiitu on uuendatud vastavalt artikli 12 lõikele 3, võivad liikmesriigid lubada enne uuendamist kasutatud nimesid kasutada kuni 30. juunini 1994.

Artikkel 16 1. Liikmesriigid tagavad, et alates artiklis 17 osutatud avaldamisest ei kohaldata käesoleva direktiivi sätete kohaselt või käesolevale direktiivile vastavate põhimõtete kohaselt heaks kiidetud sortide seemne suhtes mingeid sordiga seotud turustuskitsendusi. 2. Liikmesriik võib taotluse korral, mida menetletakse artikli 46 lõikes 2 või geneetiliselt muundatud sortide puhul artikli 46 lõikes 3 sätestatud korras, saada loa keelata asjaomase sordi kasutamine kogu oma territooriumil või osal sellest või sätestada asjakohased tingimused sordi viljelemiseks punktis b sätestatud juhtudel vastavalt sellisest viljelemisest tulenevate toodete kasutamistingimustele: a) kui on tehtud kindlaks, et asjaomase sordi viljelemine võib taimetervise seisukohast kahjustada teiste sortide või liikide viljelemist, või b) kui asjaomasel liikmesriigil on lisaks juba nimetatud põhjustele või artikli 10 lõikes 2 osutatud menetluse käigus nimetatud põhjustele mõjuvad põhjused oletada, et asjaomane sort ohustab inimeste tervist või keskkonda.

Artikkel 17 Komisjon avaldab liikmesriikide saadetud teabe alusel ja kohe pärast kõnealuse teabe saamist Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias pealkirja all “Ühine põllumajandustaimesortide kataloog” nimekirja kõikidest sortidest, mille seemne suhtes ei kohaldata artikli 16 kohaselt mingeid turustuskitsendusi, ning samuti artikli 9 lõike 1 kohaselt nõutava teabe sordi säilitamise eest vastutava isiku või vastutavate isikute kohta. Avaldatud teadaandes märgitakse liikmesriigid, kellele on antud õigus vastavalt artikli 16 lõikele 2 või artiklile 18. Selles teadaandes loetletakse sordid, mille puhul kohaldatakse tähtaega vastavalt artikli 15 lõike 2 teisele lõigule. Loetelus märgitakse tähtaja pikkus ja vajaduse korral liikmesriigid, kus seda tähtaega ei kohaldata. Avaldatud teadaandes tuleb selgelt märkida need sordid, mida on geneetiliselt muundatud.

Artikkel 18 Kui tehakse kindlaks, et ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi kantud sordi viljelemine võib taimetervise seisukohast kahjustada mis tahes liikmesriigis muude sortide või liikide viljelemist või ohustada keskkonda või inimeste tervist, võib asjaomane liikmesriik saada taotluse korral artikli 46 lõikes 2 või geneetiliselt muundatud sortide puhul artikli 46 lõikes 3 osutatud korras loa keelata asjaomase sordi seemne või paljundusmaterjali turustamise kogu oma territooriumil või osal sellest. Kui on olemas otsene oht kahjulike organismide levikuks või otsene oht inimeste tervisele või keskkonnale, võib asjaomane liikmesriik kehtestada kõnealuse keelu kohe pärast taotluse esitamist ja keeld kehtib kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni. Kõnealune otsus võetakse vastu kolme kuu jooksul artikli 46 lõikes 2 või geneetiliselt muundatud sordi puhul artikli 46 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 19 Kui sordi heakskiit lõpeb liikmesriigis, mis selle algselt heaks kiitis, võib üks või mitu teist liikmesriiki asjaomase sordi jätkuvalt heaks kiita, tingimusel et heakskiidu tingimused on nende territooriumil jätkuvalt täidetud. Kui nõutakse asjaomase sordi säilitamist, peab see jätkuvalt olema tagatud.

Artikkel 20 1. Liikmesriigid näevad ette, et tööstusliku siguri seemet võib viia turule üksnes juhul, kui see on ametlikult sertifitseeritud kui “eliitseeme” või “sertifitseeritud seeme”. 2. Liikmesriigid näevad ette, et muude köögiviljade seemet võib viia turule üksnes juhul, kui see on ametlikult sertifitseeritud kui “eliitseeme” või “sertifitseeritud seeme” või kui see on standardseeme. 3. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib siiski näha ette, et pärast teatavaid kuupäevi ei või teatavate köögiviljade seemet turule viia, kui seeme ei ole ametlikult sertifitseeritud kui “eliitseemne” või “sertifitseeritud seeme”. 4. Liikmesriigid tagavad, et seemne ametlik kontrollimine toimub kooskõlas olemasolevate kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega.

Artikkel 21 Olenemata artikli 20 lõigetest 1 ja 2, näevad liikmesriigid ette, et: — eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet, ja — töötlemiseks turustatavat sorteerimata seemet, mille puhul on tagatud, et seemet on võimalik kindlaks teha, võib viia turule.

Artikkel 22 Erandina artikli 20 sätetest võivad liikmesriigid siiski: a) lubada ametlikult sertifitseerida ja turustada eliitseemet, mis ei vasta II lisas idanevuse osas sätestatud tingimustele. Sellisel juhul tuleb võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tarnija tagab idanevuse, mille ta märgib turustamisel eraldi etiketile, millele on kantud tema nimi ja aadress ning seemnepartii viitenumber; b) lubada selleks, et teha seeme kiiresti kättesaadavaks, ametlikult sertifitseerida ja müüa esmakokkuostjale kategooriate “eliitseeme” ja “sertifitseeritud seeme” seemet, olenemata sellest, et II lisas sätestatud tingimuste täitmist käsitlev ametlik uurimine ei ole idanevuse osas veel lõpule viidud. Sertifitseeritakse üksnes juhul, kui seemne kohta esitatakse esialgne analüüsi aruanne ja kui on esitatud esimese kaubasaaja nimi ja aadress; võetakse kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tarnija tagab esialgsel analüüsil kinnitatud idanevuse; kõnealune idanevus märgitakse turustamisel eraldi etiketile, millele on kantud tarnija nimi ja aadress ning partii viitenumber. Kõnealuseid sätteid ei kohaldata kolmandatest riikidest imporditava seemne suhtes, kui artiklis 36 ei ole väljaspool ühendust toimuva paljundamise suhtes sätestatud teisiti. Liikmesriigid, kes kasutavad punktis a või b sätestatud erandit, abistavad üksteist kontrollidega seotud haldusküsimustes.

Artikkel 23 1. Olenemata artikli 20 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid lubada: a) viia tootjatel oma territooriumil turule väikseid seemnekoguseid teaduslikel eesmärkidel või selektsiooniks; b) oma territooriumil asuvatel aretajatel ja nende esindajatel turustada piiratud ajavahemiku jooksul seemet sordist, mille puhul on esitatud siseriiklikusse kataloogi kandmise taotlus vähemalt ühes liikmesriigis ning mille kohta on esitatud tehnilised eriandmed. 2. Tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad anda punktis b nimetatud lube, määratakse kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras ja need käsitlevad eelkõige andmete saamist, andmete iseloomu, sordi säilitamist ja nime ning pakendite märgistamist. 3. Load, mille liikmesriigid on andnud oma territooriumil asuvatele tootjatele lõikes 1 nimetatud eesmärkidel enne 14. detsembrit 1998, kehtivad kuni lõikes 2 osutatud sätete kindlaksmääramiseni. Pärast seda peavad kõik sellised load vastama lõike 2 kohaselt kehtestatud sätetele.

Artikkel 24 Liikmesriigid võivad kehtestada I ja II lisas sätestatud tingimuste osas oma territooriumil toodetud seemne sertifitseerimiseks täiendavad või rangemad nõuded.

Artikkel 25 ▼M3 1. Liikmesriigid nõuavad, et sertifitseerimiseks ettenähtud seemne kontrollimiseks võetakse proovid ametlikult või ametliku järelevalve all kooskõlas asjakohaste meetoditega. Seemneproovid artikli 39 kohasteks kontrollideks võetakse siiski ametlikult. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse ka siis, kui järelkontrolli katseteks võetakse standardseemne proove. ▼M3 1a. Kui seemneproove võetakse lõikes 1 sätestatud ametliku järelevalve all, tuleb täita järgmisi nõudeid: a) Seemneproove võtavad seemneproovide võtjad, kelle on selleks volitanud asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutus, vastavalt alapunktides b, c ja d sätestatud tingimustele. b) Seemneproovide võtjatel peab olema vajalik tehniline kvalifikatsioon, mille nad on omandanud koolituskursustel, mis on korraldatud vastavalt ametlike seemneproovide võtjate suhtes kohaldatavatele tingimustele, ning mis on kinnitatud ametlike eksamitega. Seemneproovide võtjad võtavad seemneproovid kaasaegsete rahvusvaheliste meetodite kohaselt. c) Seemneproovide võtjad on: i) sõltumatud füüsilised isikud, ii) isikud, kelle tööandja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevus ei hõlma seemnetootmist, seemnekasvatust, seemnetöötlemist ega seemnekaubandust, või iii) isikud, kelle tööandja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevus hõlmab seemnetootmist, seemnekasvatust, seemnetöötlemist või seemnekaubandust. Alapunktis iii osutatud juhul võib seemneproovide võtja võtta proove üksnes oma tööandja toodetud seemnepartiidest, välja arvatud juhul, kui tema tööandja, sertifitseerimise taotleja ja pädev seemnesertifitseerimisasutus on teisiti kokku leppinud. d) Seemneproovide võtjad tegutsevad pädeva seemnesertifitseerimisasutuse nõuetekohase järelevalve all. Automaatsel proovivõtmisel tuleb järgida asjakohaseid menetlusi ja teostada ametlikku järelevalvet. e) Alapunktis d osutatud järelevalve raames võtavad ametlikud seemneproovide võtjad kontrollproove teatavast osast ametlikuks sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiidest. Põhimõtteliselt jaotatakse kõnealune osa võimalikult ühtlaselt seemneid sertifitseerimiseks esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel, kuid kontrollproove võib võtta ka konkreetse kahtluse kõrvaldamiseks. Kõnealune osa on vähemalt 5 %. Kontrollproovide võtmist ei kohaldata automaatse proovivõtmise suhtes. Liikmesriigid võrdlevad ametlikult võetud seemneproove samast seemnepartiist ametliku järelevalve all võetud proovidega. f) Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva, ametliku järelevalve all tehtavat kontrolli reguleeriva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused võivad hõlmata alapunktis a sätestatud volituste ära võtmist ametlikult tunnustatud seemneproovide võtjatelt, kes on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste puhul tagavad liikmesriigid, et kõik võetud seemneproovide sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele. 1b. Ametliku järelevalve all toimuva seemneproovide võtmise suhtes kohaldatavaid täiendavaid meetmeid võib võtta vastu artiklis 46 lõikes 2 sätestatud korras. ▼B 2. Sertifitseerimiseks ja järelkontrolli katseteks ettenähtud seemne kontrollimiseks võetakse proovid ühtlikest partiidest; partii maksimummass ja proovi miinimummass on esitatud III lisas.

Artikkel 26 1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemet, sertifitseeritud seemet ja standardseemet tohib turustada üksnes piisavalt ühtlike partiidena ja suletud pakendites, millel on artiklites 27 ja 28 kirjeldatud sulgur ja märgistus. 2. Väikeste koguste turustamisel lõpptarbijale võivad liikmesriigid ette näha pakkimiseks, sulgemiseks ja märgistamiseks erandid lõike 1 sätetest. 3. Olenemata lõikest 1, võivad liikmesriigid lubada oma tootjatel viia turule väikepakendeid, mis sisaldavad sama liigi eri sortide standardseemnete segusid. Käesoleva sätte kohaldamisel kehtestatakse asjaomane liik, väikepakendite maksimumsuurust käsitlevad eeskirjad ja märgistamisnõuded artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 27 1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemne ja sertifitseeritud seemne pakendid, välja arvatud EÜ väikepakendid, oleksid pitseeritud ametlikult või ametliku järelevalve all selliselt, et neid ei oleks võimalik avada ilma pitseerimissüsteemi vigastamata või artikli 28 lõikega 1 ettenähtud ametlikule etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata. Pitseerimise kindlustamiseks peab pitseerimisel kasutama vähemalt ametlikku etiketti või ametlikku pitserit. Teise lõiguga ettenähtud meetmed ei ole vajalikud ühekordse pitseerimissüsteemi kasutamise puhul. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib kindlaks määrata, kas konkreetne pitseerimissüsteem vastab käesoleva lõike sätetele. 2. Ametlikult suletud pakendeid võib sulgeda uuesti üksnes ametlikult või ametliku järelevalve all. Kui pakend suletakse uuesti, märgitakse artikli 28 lõike 1 alusel nõutavale etiketile viimase uuesti sulgemise kuupäev ja selle eest vastutav asutus. 3. Liikmesriigid nõuavad, et standardseemne pakendid ja sertifitseeritud seemne väikepakendid oleksid pitseeritud selliselt, et neid ei oleks võimalik avada ilma pitseerimissüsteemi vigastamata või artikli 28 lõikega 3 ettenähtud etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata. Pakenditel, välja arvatud väikepakenditel, peab olema tinaplomm või muu samaväärne pitseerimisvahend, mille kinnitab etikettide kinnitamise eest vastutav isik. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib kindlaks määrata, kas konkreetne pitseerimissüsteem vastab käesoleva lõike sätetele. Sertifitseeritud seemne kategooria väikepakendite puhul võib pakendeid ühel või mitmel korral uuesti pitseerida üksnes ametliku järelevalve all. 4. Liikmesriigid võivad nende territooriumil pitseeritud eliitseemne väikepakendite puhul näha ette erandid lõigetest 1 ja 2. Kõnealuseid erandeid käsitlevad tingimused võib määrata kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 28 1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemne ja sertifitseeritud seemne pakendid, v.a sertifitseeritud seemne väikepakendid: a) oleksid märgistatud pakendil asuva eelnevalt kasutamata ametliku etiketiga, mis vastab IV lisa A osas sätestatud tingimustele ja millel esitatud andmed on ühes ühenduse ametlikus keeles. Etiketi võib paigutada läbipaistva pakendi sisse, tingimusel et etikett on loetav läbi pakendi. Eliitseemne puhul peab etikett olema valge ja sertifitseeritud seemne puhul sinine. Kui etikett kinnitatakse nööriga, peab selle kinnituskoht kõikidel juhtudel olema fikseeritud ametliku pitseriga. Kui eliitseeme ei vasta artiklis 22 nimetatud juhtudel käesoleva direktiivi II lisas sätestatud tingimustele idanevuse osas, märgitakse see etiketile. On lubatud kasutada isekleepuvaid ametlikke etikette. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib lubada, et ettenähtud andmed trükitakse ametliku järelevalve all kustutamatult pakendile vastavalt etiketi näidisele; b) sisaldaksid etiketiga sama värvi ametlikku dokumenti, milles on esitatud vähemalt IV lisa A osa punkti a alapunktides 4–7 nõutav teave. Kõnealune dokument koostatakse nii, et seda ei saa segi ajada punktis a osutatud ametliku etiketiga. Kõnealune dokument ei ole vajalik, kui andmed on trükitud kustutamatult otse pakendile või kui vastavalt punkti a sätetele on etikett läbipaistva pakendi sees või kui on kasutatud isekleepuvat või rebenemiskindlast materjalist etiketti. 2. Liikmesriigid võivad oma territooriumil pitseeritud väikepakendite puhul näha ette erandid lõikest 1. Kõnealuseid erandeid käsitlevad tingimused võib määrata kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras. 3. Standardseemne pakenditel ja kategooria “sertifitseeritud seeme” seemne väikepakenditel peab vastavalt IV lisa B osa nõuetele olema tarnija etikett või trükitud või templiga löödud märge ühes ühenduse ametlikus keeles. Sertifitseeritud seemne puhul peab etikett olema sinine ja standardseemne puhul tumekollane. Välja arvatud standardseemne väikepakendite puhul, tuleb käesoleva sätte kohaselt ettenähtud või lubatud andmed hoida selgelt eraldi mis tahes muudest etiketil või pakendil esitatavatest andmetest, sh artikliga 30 ettenähtud andmetest. Pärast 30. juunit 1992 võib artikli 46 lõikes 2 osutatud korras teha otsuse, et kõnealust nõuet tuleks kohaldada kõikide liikide või mõne liigi standardseemne väikepakendite suhtes või et ettenähtud või lubatud andmed peaksid olema mingil muul viisil mis tahes muudest andmetest selgelt eristatavad, kui eristav tunnusjoon avaldub selgelt etiketil või pakendil. 4. Sortide puhul, mis on 1. juulil 1970 laialdaselt tuntud, võib etiketil viidata ka sordi mis tahes säilitamisele, millest on deklareeritud või deklareeritakse artikli 41 lõike 2 sätete kohaselt. On keelatud viidata mis tahes eriomadustele, mis võivad olla seotud sellise säilitamisega. Kuupäev on: — 1. jaanuar 1973 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi puhul, — 1. märts 1986 Hispaania puhul. Sellele viitele järgneb sordinimi, millest see on selgelt eristatud eelistatult kaldkriipsu abil. Viidet ei tohi tuua rohkem esile kui sordinime.

Artikkel 29 Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada, et sertifitseeritud seemne väikepakendite puhul oleks seemneid võimalik kindlaks teha eelkõige seemnepartiide väiksemateks osadeks jaotamise ajal. Selleks võivad liikmesriigid nõuda, et nende territooriumil väiksemateks osadeks jaotatavad väikepakendid pitseeritakse ametlikult või ametliku järelevalve all.

Artikkel 30 1. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib näha ette, et muudel kui käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel peab eliitseemne, mis tahes sertifitseeritud seemne või standardseemne pakendil olema tarnija etikett (ametlikust etiketist eraldi asuv etikett või otse pakendile trükitud teave tarnija kohta). Sellisel etiketil esitatavad andmed määratakse samuti kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras. 2. Eliitseemne ja sertifitseeritud seemne puhul koostatakse lõikes 1 nimetatud etikett või trükk nii, et seda ei oleks võimalik artikli 28 lõikes 1 nimetatud ametliku etiketiga segi ajada.

Artikkel 31 Geneetiliselt muundatud sordist pärit seemne puhul peab käesoleva direktiivi sätete kohaselt kinnitatud või lisatud mis tahes ametlikul või mitteametlikul etiketil või dokumendil olema selge märge selle kohta, et sort on geneetiliselt muundatud.

Artikkel 32 Liikmesriigid nõuavad, et kõikide eliitseemne, sertifitseeritud seemne või standardseemne keemiline töötlemine märgitakse kas ametlikule etiketile või tarnija etiketile ning pakendile või selle sisse. Väikepakendite puhul võib see teave olla trükitud otse pakendile või selle sisse.

Artikkel 33 Selleks, et leida teatavatele käesolevas direktiivis ettenähtud sätetele paremaid alternatiive, võib artikli 46 lõikes 2 osutatud korras otsustada korraldada kindlaksmääratud tingimustel ühenduse tasandil ajutisi katseid. Selliste katsete raames võib liikmesriigid vabastada teatavatest käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest. Sellise vabastuse ulatuse määratlemisel võetakse arvesse sätet, mille suhtes vabastust kohaldatakse. Katse kestus ei tohi ületada seitset aastat.

Artikkel 34 1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohustuslike või mittekohustuslike sätete alusel turule viidava seemne suhtes ei kohaldata seoses seemne omaduste, kontrollinõuete, märgistamise ja pitseerimisega muid turustuskitsendusi kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis või teistes ühenduse direktiivides. 2. Kuni otsuse tegemiseni vastavalt artikli 20 lõikele 3 võib iga liikmesriik taotluse alusel, mida menetletakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras, saada loa sätestada, et teatavate köögiviljasortide seemet võib pärast teatavaid kuupäevi turule viia üksnes juhul, kui seeme on ametlikult sertifitseeritud kui “eliitseeme” või “sertifitseeritud seeme”.

Artikkel 35 Tingimused, mille alusel eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet võib artikli 21 esimese taande kohaselt turule viia, on järgmised: a) seeme peab olema ametlikult kontrollitud pädeva sertifitseerimisasutuse poolt vastavalt eliitseemne sertifitseerimise suhtes kohaldatavatele sätetele; b) seeme peab olema pakitud vastavalt käesolevale direktiivile; ja c) pakenditel peab olema ametlik etikett, millel on vähemalt järgmine teave: — sertifitseerimisasutus ja liikmesriik või nende lühendid, — partii viitenumber, — pitseerimise kuu ja aasta, või — sertifitseerimise eesmärgil viimaste ametlike proovide võtmise kuu ja aasta, — liik vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud kujul ja ilma autorite nimedeta), — sort vähemalt ladina tähtedega, — märge “supereliitseeme”, — kategooriale “sertifitseeritud seeme” eelnevate põlvkondade arv. Etikett peab olema valge violetse diagonaaltriibuga.

Artikkel 36 1. Liikmesriigid näevad ette, et köögiviljaseeme, mis: — on toodetud otse eliitseemnest või sertifitseeritud seemnest, mis on ametlikult sertifitseeritud ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on tunnistatud artikli 37 lõike 1 punkti d alusel samaväärseks, või mis on toodetud otse liikmesriigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ja sellises kolmandas riigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ristamisel, ning — on koristatud muus liikmesriigis, sertifitseeritakse taotluse korral ametlikult, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist, sertifitseeritud seemnena mis tahes liikmesriigis, kui kõnealune seeme on läbinud I lisas asjaomase kategooria jaoks sätestatud tingimustele vastava põldtunnustamise ja kui ametlik kontrollimine on näidanud, et II lisas sama kategooria jaoks kehtestatud tingimused on täidetud. Kui seeme on sellistel juhtudel toodetud otse eliitseemnele eelnevate põlvkondade ametlikult sertifitseeritud seemnest, võivad liikmesriigid samuti lubada ametlikku sertifitseerimist eliitseemnena, kui asjaomase kategooria jaoks sätestatud tingimused on täidetud. 2. Ühenduses koristatud ja lõike 1 kohaseks sertifitseerimiseks ettenähtud köögiviljaseeme peab olema: — pakendatud ja märgistatud V lisa A ja B osas sätestatud tingimustele vastava ametliku etiketiga vastavalt artikli 27 lõikele 1, ning — varustatud V lisa C osas sätestatud tingimustele vastava ametliku dokumendiga. Pakendamist ja märgistamist käsitlevate esimese taande sätete kohaldamisest võib loobuda, kui põldutunnustamise eest vastutav asutus, lõplikult sertifitseerimata seemne sertifitseerimise jaoks dokumente koostav asutus ja sertifitseerimise eest vastutav asutus on üks ja sama või kui kõnealused asutused on kohaldamisest loobumise osas ühel meelel. 3. Liikmesriigid näevad samuti ette, et köögiviljaseeme, mis: — on toodetud otse eliitseemnest või sertifitseeritud seemnest, mis on ametlikult sertifitseeritud ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on tunnistatud artikli 37 lõike 1 punkti d alusel samaväärseks, või mis on toodetud otse liikmesriigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ja sellises kolmandas riigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ristamisel, ning — on koristatud kolmandas riigis, sertifitseeritakse taotluse korral ametlikult sertifitseeritud seemnena selles liikmesriigis, kus eliitseeme on toodetud või ametlikult sertifitseeritud, kui kõnealune seeme on läbinud asjaomase kategooria puhul artikli 37 lõike 1 punkti a alusel tehtud vastavust käsitlevas otsuses sätestatud tingimustele vastava põldtunnustamise ja kui ametlik kontrollimine on näidanud, et II lisas sama kategooria jaoks kehtestatud tingimused on täidetud. Sellise seemne ametlikku sertifitseerimist võivad lubada ka teised liikmesriigid.

Artikkel 37 1. Nõukogu, toimides komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega, määrab kindlaks, kas: a) kolmandas riigis läbiviidud sortide ametlik kontroll annab samu tagatisi kui artiklis 7 sätestatud ja liikmesriikides läbiviidud kontroll; b) kolmandas riigis läbiviidud sordi säilitamise tavasid käsitlev kontroll annab samu tagatisi kui liikmesriikides läbiviidud kontroll; c) kolmandas riigis läbiviidud põldtunnustamine vastab artikliga 36 ettenähtud juhtudel I lisas sätestatud tingimustele; d) kolmandas riigis koristatud teraviljaseeme pakub oma omaduste ning katsete, sordiehtsuse, märgistamise ja kontrollimise korra osas samu tagatisi kui ühenduses koristatud ja käesoleva direktiivi sätetele vastav eliitseeme, sertifitseeritud seeme või standardseeme. 2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti kõikide uute liikmesriikide suhtes alates asjaomase liikmesriigi ühinemiskuupäevast kuni käesoleva direktiivi järgimiseks vajalike õigusnormide jõustamiseni asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 38 1. Selleks et kõrvaldada ühenduses eliitseemne, sertifitseeritud seemne või standardseemne üldise tarnimisega seotud ajutised raskused, mida ei ole võimalik muul viisil ületada, võib artikli 46 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et liikmesriigid lubavad kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kogu ühenduses turustada tarneraskuste ületamiseks vajalikus koguses vähem rangetele nõuetele vastava kategooria seemet või seemet sordist, mis ei ole kantud ühisesse köögiviljasortide kataloogi või siseriiklikesse köögiviljasortide kataloogidesse. 2. Teatava sordi seemnekategooria ametliku etiketina või tarnija etiketina kasutatakse vastava kategooria jaoks ettenähtud etiketti; selliste sortide seemne puhul, mis ei ole kantud eespool nimetatud kataloogidesse, on etikett pruun. Etiketile tuleb alati märkida, et kõnealune seeme on vähem rangetele nõuetele vastavast kategooriast. 3. Lõike 1 rakenduseeskirjad võib vastu võtta artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 39 1. Liikmesriigid tagavad, et köögiviljaseemne turustamist kontrollitakse ametlikult vähemalt pisteliste kontrollide abil, et veenduda käesoleva direktiivi nõuete ja tingimuste järgimises. 2. Ilma et see piiraks seemnete vaba liikumist ühenduses, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et kolmandatest riikidest imporditud üle kahekilogrammiste seemnekoguste turustamisel oleks esitatud järgmine teave: a) liik; b) sort; c) kategooria; d) tootjariik ja ametlik kontrolliasutus; e) lähteriik; f) importija; g) seemnekogus. Kõnealuste andmete esitusviisi võib määrata kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 40 Liikmesriigid tagavad, et kategooriate “sertifitseeritud seeme” ja “standardseeme” seemne suhtes kohaldatakse ametlikku järelkontrolli põllul, et võrrelda nende sordiühtsust ja -puhtust kontrollproovidega.

Artikkel 41 1. Liikmesriigid tagavad, et isikud, kes vastutavad turustamiseks ettenähtud standardseemnele etikettide paigaldamise eest: a) teatavad liikmesriikidele oma tegevuse alguse ja lõpu kuupäevad; b) peavad arvestust kõikide standardseemne partiide kohta ning hoiavad selle liikmesriikidele kättesaadavana vähemalt kolm aastat; c) hoiavad liikmesriikidele vähemalt kaks aastat kättesaadavana nende sortide seemne kontrollproovid, mille säilitamist ei nõuta; d) võtavad igast turustamiseks ettenähtud partiist proovid ja hoiavad need liikmesriikide jaoks kättesaadavana vähemalt kaks aastat. Punktides b ja d osutatud toimingute suhtes kohaldatakse pisteliselt ametlikku kontrolli. Punktis c sätestatud kohustus kehtib üksnes tootjate suhtes. 2. Liikmesriigid tagavad, et isikud, kes kavatsevad vastavalt artikli 28 lõikele 4 osutada sordi säilitamisele, teatavad sellest kavatsusest ette.

Artikkel 42 1. Kui põllul läbiviidud järelkontrolli katsete käigus avastatakse korduvalt, et mis tahes sordi seeme ei vasta nõuetekohaselt sordiühtsuse või -puhtuse osas ettenähtud tingimustele, tagavad liikmesriigid, et kõnealust seemet turustaval isikul keelatakse täielikult või osaliselt sellise seemne turustamine (vajaduse korral teatavaks ajavahemikuks). 2. Lõike 1 kohaselt võetud meetmed tühistatakse, kui piisava usaldusväärsusega on kindlaks tehtud, et turustamiseks ettenähtud seeme vastab tulevikus sordiühtsuse ja -puhtuse tingimustele.

Artikkel 43 1. Käesoleva direktiivi kohustuslike või mittekohustuslike sätete kohaselt turule viidud ja proovivõtu ajal võetud köögiviljaseemne proovide järelkontrolliks viiakse ühenduse siseselt läbi ühenduse võrdluskatsed. Võrdluskatsed võivad hõlmata järgmisi seemneid: — kolmandates riikides koristatud seemned, — mahepõllunduseks sobivad seemned, — seoses taimede geneetiliste ressursside kohapeal säilitamise ja säästva kasutamisega turustatud seemned. 2. Kõnealuseid võrdluskatseid kasutatakse selleks, et ühtlustada tehnilisi sertifitseerimismeetodeid ja kontrollida seemne vastavust kehtestatud tingimustele. 3. Komisjon kehtestab artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võrdluskatsete läbiviimiseks vajaliku korra. Komisjon teavitab artikli 46 lõikes 1 nimetatud komiteed katsete läbiviimiseks vajalikust tehnilisest korrast ja katsete tulemustest. 4. Komisjon võib anda lõigetes 1 ja 2 sätestatud katsete läbiviimiseks rahalist toetust. Rahaline toetus ei või ületada eelarvepädevate institutsioonide määratud iga-aastaseid assigneeringuid. 5. Katsed, mis võivad ühenduselt rahalist toetust saada, ja rahalise toetuse andmise üksikasjalikud reeglid kehtestatakse artikli 46 lõikes 2 sätestatud korras. 6. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud katseid võivad läbi viia üksnes riiklikud asutused või riigi vastutusel tegutsevad juriidilised isikud.

Artikkel 44 1. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib kehtestada eritingimused, et võtta arvesse keemiliselt töödeldud seemne turustustingimuste arengut. 2. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras kehtestatakse eritingimused, et võtta arvesse arengut seoses taimede geneetiliste ressursside kohapeal säilitamise ja säästva kasutamisega, mille puhul kasvatatakse ja turustatakse seemet: a) maatõugudest ja sortidest, mida on traditsiooniliselt kasvatatud kindlates paikkondades ja piirkondades ning mida ohustab genofondi vaesumine, ilma et see piiraks nõukogu 20. juuni 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1467/94 (põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta) ( 4 ) sätete kohaldamist; b) sortidest, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud kasvamiseks eritingimustes. 3. Lõikes 2 nimetatud eritingimused sisaldavad eelkõige järgmisi punkte: a) lõike 2 punkti a puhul kiidetakse maatõud ja sordid heaks vastavalt käesoleva direktiivi sätetele. Eelkõige võetakse arvesse mitteametlike katsete tulemusi ning viljelemise, paljundamise ja kasutamisega seotud praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmisi ning asjaomasele liikmesriigile esitatud sortide üksikasjalikke kirjeldusi ja vastavaid sordinimesid ning juhul, kui see teave on piisav, võib ametliku kontrollimise nõudest loobuda. Sellise maatõu või sordi heakskiitmise korral kantakse see ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi märkega “säilitussort”; b) lõike 2 punktide a ja b puhul peavad kehtima asjakohased koguselised piirangud.

Artikkel 45 Muudatused, mis tehakse lisadesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut arvesse võttes, võetakse vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 46 1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 66/399/EMÜ ( 5 ) artikliga 1 asutatud alaline põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. 4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 47 Kui artiklis 18 ning I ja II lisas ei ole sätestatud teisiti, ei piira käesoleva direktiivi kohaldamine inimeste, loomade või taimede elu ja tervise või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmise eesmärgil siseriiklike õigusaktide sätete kohaldamist.

Artikkel 48 1. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib kehtestada eritingimused, et võtta arvesse arengut järgmistes valdkondades: a) tingimused, mille alusel võib turustada keemiliselt töödeldud seemet; b) tingimused, mille alusel võib seemet turustada seoses taimede geneetiliste ressursside kohapeal säilitamise ja säästva kasutamisega, k.a selliste liikide seemnesegud, mis hõlmavad ka nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ ( 6 ) artiklis 1 loetletud liike ja on omased erilistele looduslikele ja poollooduslikele kasvukohtadele ning mida ohustab genofondi vaesumine; c) tingimused, mille alusel võib turustada mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivat seemet. 2. Lõike 1 punktis b nimetatud eritingimused sisaldavad eelkõige järgmisi punkte: a) kõnealuste liikide seeme peab olema tuntud päritoluga, mille iga liikmesriigi asjakohane asutus on kiitnud heaks seemne turustamiseks kindlaksmääratud aladel; b) kehtivad asjakohased koguselised piirangud.

Artikkel 49 Liikmesriigi taotluse korral, mida menetletakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras, võib asjaomase liikmesriigi vabastada täielikult või osaliselt kohustusest kohaldada käesolevat direktiivi teatavate liikide suhtes, mida asjaomase liikmesriigi territooriumil tavaliselt ei toodeta ega turustata, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus artikli 16 lõikega 1 ja artikli 34 lõikega 1.

Artikkel 50 Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 51 1. Direktiiv 70/458/EMÜ, muudetud VI lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi VI lisa B osas sätestatud ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegade osas. 2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda VII lisas toodud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 52 Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 53 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.