Määrus 2012/2002

Luuakse Euroopa Liidu solidaarsusfond (edaspidi „fond”), mis võimaldab ühendusel kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele käesoleva määruse tingimuste kohaselt. ▼M2

1. Liikmesriigi või liiduga ühinemisläbirääkimisi pidava riigi („abikõlblik riik“) taotluse korral võib fondi vahendid kasutusele võtta juhul, kui kõnealuse abikõlbliku riigi territooriumil või kõnealuse abikõlbliku riigi ühes või mitmes piirkonnas on elutingimused, inimeste tervis, looduskeskkond või majandus tõsiselt mõjutatud: suure või piirkondliku looduskatastroofi tagajärjel, mis on toimunud sama abikõlbliku riigi või abikõlbliku naaberriigi territooriumil, või ulatusliku rahvatervise hädaolukorra tagajärjel, mis on toimunud sama abikõlbliku riigi territooriumil. Otsest kahju, mis on looduskatastroofi otsene tagajärg, käsitatakse kõnealuse looduskatastroofi põhjustatud kahju osana. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „suur looduskatastroof“ looduskatastroofi, mis põhjustab abikõlblikus riigis otsest kahju, mis ületab 2011. aasta hindade järgi 3 000 000 000 eurot või on suurem kui 0,6 % kõnealuse riigi kogurahvatulust. 2a. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „ulatuslik rahvatervise hädaolukord“ abikõlblikus riigis bioloogilist päritolu eluohtlikku või muul viisil tõsist terviseohtu, mis mõjutab tõsiselt inimeste tervist ja nõuab edasise leviku piiramiseks jõuliste meetmete võtmist, ja mille tulemuseks on hädaolukorras reageerimise meetmete võtmise tõttu abikõlblikule riigile tekkiv avaliku sektori finantskoormus, mis on hinnanguliselt üle 1 500 000 000 euro 2011. aasta hindades või suurem kui 0,3 % tema kogurahvatulust. 3. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „piirkondlik looduskatastroof“ looduskatastroofi, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP). Erandina esimeses lõigus sätestatust, kui asjaomane piirkond, kus looduskatastroof aset leidis, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseim piirkond, tähendab „piirkondlik looduskatastroof“ looduskatastroofi, mis põhjustab otsest kahju, mis on suurem kui 1 % kõnealuse piirkonna SKPst. Kui looduskatastroof on seotud mitme NUTS 2. tasandi piirkonnaga, kohaldatakse künnist kõnealuste piirkondade keskmise SKP suhtes, mis on kaalutud vastavalt kogukahju osale igas piirkonnas. 4. Fondi vahendeid võib samuti kasutusele võtta abikõlbliku riigi looduskatastroofi korral, mis on suur looduskatastroof ka naabruses paikneva abikõlbliku riigi jaoks. 5. Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse Eurostati ühtlustatud statistilisi andmeid. ▼B

▼M2 1. Abi antakse fondist rahalise toetuse vormis. Iga abikõlbliku katastroofi või hädaolukorra puhul määratakse abikõlblikule riigile ühekordne rahaline toetus. 2. Fondi eesmärk on toetada asjaomaste riikide jõupingutusi ning katta osa nende avaliku sektori kulutustest, et aidata abikõlblikul riigil olenevalt abikõlbliku katastroofi või hädaolukorra liigist võtta järgmisi hädaolukorras ja päästeoperatsioonides esmatähtsaid meetmeid: taastada energeetika, veevarustuse ja heitvee, telekommunikatsiooni, transpordi, tervise ja hariduse valdkonna infrastruktuuri ja seadmete töökord; korraldada asjaomase elanikkonna vajadusi rahuldav ajutine majutus ja päästeteenistuste rahastamine; kindlustada kaitseinfrastruktuurid ja -meetmed kultuuripärandi kaitseks; puhastada katastroofipiirkonnad, sealhulgas looduslikud alad, järgides asjakohasel juhul ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, ning taastada viivitamata kahjustatud looduslikud alad, et vältida pinnase erosiooni vahetut mõju; anda ulatuslikust rahvatervise hädaolukorrast mõjutatud elanikkonnale kiiresti abi, sealhulgas arstiabi, ja kaitsta elanikkonda selle ohu eest, samuti võtta meetmeid, mis hõlmavad haiguste leviku ennetamist, seiret või tõrjet, rahvatervist ohustavate tõsiste riskide vastu võitlemist või sellise mõju leevendamist, mida need riskid rahvatervisele avaldavad. Esimese lõigu punkti a kohaldamisel tähendab „töökorra taastamine“ infrastruktuuri ja seadmete looduskatastroofieelse olukorra ennistamist. Kui see ei ole õiguslikult võimalik või majanduslikult põhjendatud või kui abisaajariik otsustab kahjustatud infrastruktuuri või seadmed mujale viia või parandada nende funktsionaalsust, et suurendada nende suutlikkust tulevastele looduskatastroofidele vastu pidada, võib fondist rahastada taastamiskulusid ainult nende esialgse olukorra taastamiseks vajalike hinnanguliste kulude ulatuses. Teises lõigus osutatud kulusid ületavaid kulusid rahastab abisaajariik oma rahalistest vahenditest või võimaluse korral muudest liidu rahalistest vahenditest. Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab „ajutine majutus“ majutamist, mis kestab seni, kuni asjaomane elanikkond saab pärast parandus- ja taastustööde lõppu pöörduda tagasi oma kodudesse. ▼M1 3. Fondimaksed on piiratud ainult kindlustusega hõlmamata kahjude korvamiseks ette nähtud meetmete rahastamisega ning need nõutakse tagasi, kui kahju kõrvaldamisega seotud kulud kannab hiljem kolmas isik kooskõlas artikli 8 lõikega 4. ▼M1 4. Käibemaks ei ole meetme rahastamiskõlblik kulu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav. 5. Tehniline abi juhtimis-, järelevalve-, teavitus- ja kommunikatsioonimeetmete, kaebuste lahendamise ning kontrolli ja auditi jaoks ei ole kõlblik fondist rahalise toetuse saamiseks. Lõikes 2 osutatud meetmete ettevalmistamise ja rakendamisega seotud kulud, sealhulgas olulise tehnilise oskusteabega seotud kulud, on projekti kulude osana rahastamiskõlblikud. 6. Juhul kui fondist rahalist toetust saavatest lõikes 2 osutatud meetmetest saadakse tulu, ei ületa fondi rahaline kogutoetus hädaolukorras ja päästeoperatsioonides võetavate meetmete kogukulusid, mille on kandnud abisaaja riik. Abisaajariik lisab sellekohase avalduse artikli 8 lõike 3 kohaselt esitatavasse aruandesse fondi rahalise toetuse kasutamise kohta. 7. Iga aasta 1. oktoobril peaks jääma enne aasta lõppu tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand fondi aastasummast. ▼B

▼M1 1. Abikõlbliku riigi vastutavad riiklikud asutused võivad nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 12 nädalat pärast looduskatastroofi tekitatud esimesi kahjustusi esitada komisjonile fondilt rahalise toetuse saamiseks taotluse, millesse märgitakse vähemalt kogu olemasolev teave järgmise kohta: looduskatastroofi tekitatud otsene kahju kokku ning selle mõju asjaomasele elanikkonnale, majandusele ja keskkonnale; artikli 3 lõikes 2 osutatud meetmete hinnangulised kulud; muud liidu rahastamisallikad; muud siseriiklikud või rahvusvahelised rahastamisallikad, sealhulgas riiklik ja erakindlustus, mis võib osaleda kahju kõrvaldamisega seotud kulude katmises; looduskatastroofi eripärast lähtuvalt looduskatastroofiriski ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise lühikirjeldus. ▼M1 1a. Põhjendatud juhtudel võivad vastutavad riiklikud asutused esitada pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist lisateavet oma taotluse täiendamiseks või ajakohastamiseks. 1b. Komisjon koostab suunised selle kohta, kuidas saada tulemuslik juurdepääs fondile ja kuidas fondi tulemuslikult rakendada. Suunised koostatakse hiljemalt 30. septembriks 2014 ja neis esitatakse üksikasjalik teave taotluse koostamise menetluste kohta, sealhulgas nõuete kohta seoses komisjonile esitatava teabega. Suunised avalikustatakse asjaomaste komisjoni peadirektoraatide veebisaitidel ja komisjon tagab nende laiema levitamise abikõlblikele riikidele. 1c. Üha suureneva looduskatastroofi korral algab lõikes 1 osutatud tähtaeg kuupäevast, mil abikõlbliku riigi ametiasutused võtavad esimest korda ametlikud meetmed looduskatastroofi mõjudega tegelemiseks, või kuupäevast, mil nad kuulutavad välja hädaolukorra. ▼M1 2. Lõikes 1 osutatud teabe ja abikõlbliku riigi kõigi selgituste põhjal hindab komisjon, kas fondi vahendite kasutuselevõtmiseks ettenähtud tingimused on täidetud, ning määrab võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuue nädala jooksul pärast taotluse saamist, arvestades täieliku taotluse saamise kuupäevast ja arvestamata tõlkimiseks vajalikku aega, võimaliku fondi rahalise toetuse summa olemasolevate rahaliste vahendite piires. Kui komisjon teeb otsuse fondist rahalise toetuse andmise kohta pärast 28. juunit 2014 esitatud taotluse alusel seoses käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva looduskatastroofiga, võib ta täiendava rahalise toetuse taotluse seoses samalaadse looduskatastroofiga tagasi lükata või vähendada kättesaadavaks tehtavat toetussummat, kui liikmesriigi suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja Euroopa Liidu Kohus on teinud lõpliku otsuse, et asjaomane liikmesriik on jätnud rakendamata katastroofiriski ennetamist ja ohjamist käsitlevad liidu õigusaktid, mis on otseselt seotud kahju tekitanud looduskatastroofi laadiga. Komisjon käsitleb kõiki fondi rahalise toetuse taotlusi erapooletult. 3. Kui komisjon on jõudnud järeldusele, et tingimused fondist rahalise toetuse andmiseks on täidetud, esitab ta viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule fondi vahendite kasutuselevõtmiseks ja vastavate assigneeringute kinnitamiseks vajalikud ettepanekud. Kõnealused ettepanekud sisaldavad: kogu olemasolevat teavet, millele on osutatud lõikes 1; muud komisjoni valduses olevat asjakohast teavet; tõestust artiklis 2 sätestatud tingimuste täitmise kohta ning ettepanekus sisalduvate summade põhjendust. Fondi vahendite kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt niipea kui võimalik pärast komisjoni poolt ettepaneku esitamist. Nii komisjon ühelt poolt kui ka Euroopa Parlament ja nõukogu teiselt poolt püüavad fondi vahendite kasutuselevõtmise ajakulgu lühendada. 4. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on assigneeringud kättesaadavaks teinud, võtab komisjon rakendusaktiga vastu fondist rahalise toetuse andmise otsuse ning maksab kõnealuse rahalise toetuse ühekordse maksena abisaajariigile viivitamatult välja. Kui artikli 4a kohaselt on tehtud ettemakse, tehakse üksnes lõppmakse. 5. Kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood algab lõikes 1 osutatud esimeste kahjustuste tekkimise kuupäeval. Üha suureneva looduskatastroofi korral algab kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood lõikes 1c osutatud kuupäeval, mil abikõlbliku riigi ametiasutused võtavad esimest korda meetmed looduskatastroofi mõjudega tegelemiseks, või mil nad kuulutavad välja hädaolukorra. ▼M1

1. Liikmesriik võib taotluse esitamisel komisjonile fondist rahalise toetuse saamiseks taotleda ettemakset. Komisjon hindab esialgselt, kas taotlus vastab artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele, ning kontrollib eelarvevahendite olemasolu. Kõnealuste tingimuste täitmise korral ja piisavate vahendite olemasolul võib komisjon võtta rakendusaktiga vastu otsuse ettemakse tegemise kohta ja teha ettemakse viivitamatult enne artikli 4 lõikes 4 osutatud otsuse tegemist. Ettemakse tegemine ei piira fondi vahendite kasutuselevõttu käsitleva lõppotsuse tegemist. ▼M2 2. Ettemakse summa ei ületa 25 % eeldatavast finantstoetuse summast ega ole mingil juhul suurem kui 100 000 000 eurot. Kui rahalise toetuse lõplik suurus on kindlaks määratud, võtab komisjon arvesse ettemakse summat enne rahalise toetuse lõppmakse tegemist. Komisjon nõuab sisse alusetult tehtud ettemaksed. ▼M1 3. Iga tagasimakse liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ( 1 ) artikli 78 kohaselt koostatud sissenõudekorralduses. Kõnealune tähtpäev on sissenõudekorralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev. 4. Kui see on vajalik selleks, et tagada eelarvevahendite õigeaegne olemasolu, teeb komisjon asjaomase eelarveaasta liidu üldeelarve ettepaneku vastuvõtmisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta kasutusele fondi vahendid summas kuni 50 000 000 eurot ettemaksete tegemiseks ning kanda vastavad assigneeringud liidu üldeelarvesse. Eelarvevahendid peavad olema kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 ( 2 ) artikli 10 lõikes 1 osutatud ülemmääradega. ▼M1

1. Artikli 4 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusakti lisas esitatakse üksikasjalikud sätted fondi rahalise toetuse rakendamise kohta. Kõnealustes sätetes kirjeldatakse abikõlbliku riigi ettepaneku põhjal eelkõige fondist rahastatavate meetmete liiki ja nende teostamise kohta. 2. Enne fondist rahalise toetuse väljamaksmist abikõlblikule riigile, kes ei ole liikmesriik, sõlmib komisjon kõnealuse riigiga delegeerimislepingu, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud üksikasjalikud sätted fondi rahalise toetuse rakendamiseks kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 ( 3 ), samuti looduskatastroofiriski ennetamise ja ohjamisega seotud kohustused. 3. Üksikmeetmete valiku ja fondi rahalise toetuse rakendamise eest vastutab abisaajariik vastavalt käesolevale määrusele, eelkõige selle artikli 3 lõigetele 2 ja 3, artikli 4 lõikes 4 osutatud rakendusaktile ning kui see on kohaldatav, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeerimislepingule. 4. Fondi rahalist toetust liikmesriigile rakendatakse eelarve täitmise raames koostöös liikmesriikidega vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Fondi rahalist toetust abikõlblikule riigile, kes ei ole liikmesriik, rakendatakse kaudse eelarve täitmise põhimõtte kohaselt kooskõlas nimetatud määrusega. 5. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust liidu üldeelarve täitmisel, vastutavad abisaajariigid fondist toetatava tegevuse juhtimise ja finantskontrolli eest. Selleks võtavad nad järgmised meetmed: kontrollivad, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, kontrollivad, kas rahastatud meetmeid on rakendatud nõuetekohaselt; kontrollivad, kas kantud kulud on tehtud kontrollitavate dokumentide alusel ning kas kulud on korrektsed ja seaduslikud; väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad vajaduse korral tagasi põhjendamatult makstud summad ja kogunenud intressi. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste käiguga. 6. Abisaajariigid määravad asutused, kes vastutavad fondist kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 59 ja 60 toetust saavate meetmete haldamise ja kontrolli eest. Seejuures võtavad nad arvesse sisekeskkonna, kontrollimeetmete, teabe ja selle edastamisega ning järelevalvega seotud kriteeriume. Liikmesriigid võivad selleks määrata asutused, mis on juba määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ( 4 ) kohaselt. Kui kõnealused määratud asutused esitavad komisjonile käesoleva määruse artikli 8 lõikes 3 osutatud aruande ja selgituse, esitavad nad määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõike 5 või artikli 60 lõike 5 kohase kogu rakendusperioodi hõlmava teabe. 7. Eeskirjade eiramise kindlakstegemise korral teeb abisaajariik nõutavad finantskorrektsioonid. Abisaajariigi tehtavad korrektsioonid seisnevad fondi rahalise toetuse täielikus või osalises tühistamises. Abisaajariik nõuab tagasi kõik eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summad. 8. Ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või abisaajariigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt tehtavat kontrolli, võib komisjon kohapeal kontrollida fondist rahastatavate meetmete rakendamist. Komisjon teatab sellest abisaajariigile, et saada kõikvõimalikku vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda ka asjaomase liikmesriigi ametnikud või muud teenistujad. 9. Abisaajariik tagab, et komisjoni ja kontrollikoja kasutusse antakse kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad fondist saadud toetuse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.

1. Abisaajariik vastutab artiklis 3 osutatud meetmetele mõeldud fondi rahalist toetuse koordineerimise eest ühelt poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ja Euroopa Investeerimispangast ning teiselt poolt liidu teistest rahastamisvahenditest saadava abiga. 2. Abisaajariik tagab, et käesoleva määruse kohaselt hüvitatavaid kulusid ei hüvitata muudest liidu rahastamisvahenditest, eelkõige ühtekuuluvus-, põllumajandus- või kalanduspoliitika vahenditest. 3. Kahju, mis likvideeritakse konkreetsete kahjude hüvitamisega seotud liidu või rahvusvaheliste vahendite abil, ei ole kõlblik samal eesmärgil fondist abi saamiseks.

Fondist rahastatavad meetmed on kooskõlas aluslepingu ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega, liidu poliitika ja meetmetega, eelkõige finantsjuhtimise, riigihangete, keskkonnakaitse, looduskatastroofiriski ennetamise ja ohjamise ning kliimamuutusega kohanemise valdkonnas, sealhulgas asjakohasel juhul ökosüsteemipõhiste lähenemisviisidega, ning ühinemiseelse abi andmise vahenditega. Kui see on asjakohane, aitab fondist rahastatav meede kaasa liidu eesmärkide saavutamisele nimetatud valdkondades.

1. Fondi rahaline toetus kasutatakse ära 18 kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon on kogu toetuse välja maksnud. Kõnealuseks tähtajaks kasutamata jäänud või rahastamiskõlbmatutele meetmetele kasutatud rahalise toetuse osa nõuab komisjon abisaajariigilt tagasi. 2. Abisaajariigid püüavad otsida muid hüvitamisvõimalusi kolmandatelt isikutelt. ▼M2 3. Abisaajariik esitab hiljemalt kuus kuud pärast 18 kuu möödumist lõikes 1 osutatud kuupäevast fondi rahalise toetuse rakendamise aruande koos selgitusega kulutuste põhjendatuse kohta ning näitab ära asjaomaste meetmete rahastamiseks muudest allikatest saadud summad, nende hulgas kindlustusmaksed ja hüvitised kolmandatelt isikutelt. Rakendamisaruandes täpsustatakse sõltuvalt abikõlbliku katastroofi või hädaolukorra olemusest: ennetusabinõud, mis abisaajariik on võtnud või kavandanud, et edaspidiseid kahjusid piirata ja hoida ära (niivõrd kui see on võimalik) samalaadsete looduskatastroofide või rahvatervise hädaolukordade kordumine, sealhulgas kirjeldatakse sel eesmärgil Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondide kasutamist; katastroofiriski ennetamist ja ohjamist käsitlevate asjakohaste liidu õigusaktide rakendamise seis; katastroofist või hädaolukorrast saadud kogemused ja meetmed, mis on võetud või kavandatud selleks, et tagada keskkonnakaitse ning vastupanuvõime kliimamuutustele, looduskatastroofidele ja rahvatervise hädaolukordadele, ning muu asjakohane teave võetud ennetus- ja leevendusmeetmete kohta seoses looduskatastroofi või rahvatervise hädaolukorra laadiga. Rakendamisaruandele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt ja milles märgitakse, kas kulutusi põhjendav selgitus annab tõese ja erapooletu ülevaate ning kas fondi rahaline toetus on seaduslik ja korrektne ning kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõikega 5 ja artikli 60 lõikega 5. Esimeses lõigus osutatud menetluse lõppedes lõpetab komisjon fondist abi andmise. ▼M1 4. Kui kahjude korvamisega seotud kulud on katnud kolmas isik, nõuab komisjon abisaajariigilt vastava fondist saadud toetussumma osa tagasi.

Fondi rahalise toetuse taotlustes ja artikli 4 lõikes 4 osutatud rakendusaktides, samuti delegeerimislepingus, aruannetes ja kõigis nendega kaasnevates dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes. Riigi vääringus tehtud kulutused konverteeritakse eurodesse Euroopa Liidu Teataja C-seerias komisjoni poolt asjaomase rakendusakti vastuvõtmise päeval avaldatud vahetuskursi alusel. Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole komisjoni poolt asjaomase rakendusakti vastuvõtmise päeval avaldatud euro vahetuskurssi, siis konverteeritakse kuu raamatupidamise keskmise vahetuskursi alusel, mille komisjon on kehtestanud kõnealuse ajavahemiku suhtes. Kõnealust ühtset vahetuskurssi kasutatakse fondi rahalise toetuse rakendamise kogu ajavahemiku jooksul, samuti rakendamise lõpparuande ja rakendamist käsitleva kinnituse alusena ning määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõike 5 ja artikli 60 lõike 5 elementide puhul. ▼B

1. Erandjuhtudel ning juhul, kui fondi olemasolevatest rahalistest vahenditest katastroofi toimumise aastal ei piisa abi andmiseks suuruses, nagu eelarveasutus vajalikuks peab, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks fondi järgmise aasta vahenditest. Fondi iga-aastasest eelarve ülemmäärast tuleb katastroofi toimumise aastal ja järgmisel aastal igal juhul kinni pidada. ▼M1 2. Kui kahju suurus hinnatakse uute andmete põhjal märkimisväärselt väiksemaks, maksab abisaajariik komisjonile fondi toetussumma vastava osa tagasi.

1. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vältimise meetmete kohaldamisega ning tõhusa kontrolliga, ja kui avastatakse rikkumine, siis alusetult makstud summade tagasinõudmisega või vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste ja halduskaristustega. 2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud käesoleva määruse alusel liidu rahalisi vahendeid. 3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 5 ) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 6 ) sätestatud korras eesmärgiga teha kindlaks, kas seoses liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. 4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikidega sõlmitud delegeerimislepingud, lepingud ja rahalise toetuse andmise otsused, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse selliste auditite ja juurdluste läbiviimiseks vastavalt nende pädevusele. ▼B

Komisjon esitab enne 1. juulit Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande fondi eelmise aasta tegevuse kohta. Aruanne sisaldab eelkõige artiklites 3, 4 ja 8 ettenähtud teavet. ▼M1 ————— ▼B

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1). ( 2 ) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884). ( 3 ) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1). ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320). ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). ( 6 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).