Direktiiv 2003/25

Artikkel 1 Käesoleva direktiivi eesmärk on sätestada ro-ro reisiparvlaevade jaoks ühetaolised täpsemad püstuvusnõuded, mis parandavad seda tüüpi laevade merekindlust kokkupõrkest tekitatud vigastuse korral ning tagavad kõrge ohutustaseme nii reisijatele kui laevaperele.

Artikkel 2 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) ro-ro reisiparvlaev — laev, mis veab üle 12 reisija ning millel on ro-ro lastiruumid või eriruumid, nagu on määratletud SOLAS konventsiooni (nagu seda on muudetud) määruses II-2/3; ▼M4 b) „olemasolev ro-ro reisiparvlaev“ – ro-ro reisiparvlaev, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus enne 5. detsembrit 2024. Samasugune ehitusjärk tähendab ehitusjärku, milles: i) algab konkreetse laeva ehitusena määratletav tegevus; ja ii) on alanud kõnealuse laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1 % kõikide ehitusmaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem; c) „uus ro-ro reisiparvlaev“ – ro-ro reisiparvlaev, mis ei ole olemasolev ro-ro reisiparvlaev; ▼B d) reisija — kõik muud isikud kui kapten ja laevapere liikmed või muud ükskõik kellena laeval selle laeva huvides töötavad isikud ja muud isikud kui alla ühe aasta vanused lapsed; ▼M4 e) „SOLASi konventsioon “ – 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ja selle kehtivad muudatused; ▼M4 ea) „SOLAS 90“ – 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, mida on viimati muudetud resolutsiooniga MSC.117(74); eb) „SOLAS 2009“ – 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, mida on viimati muudetud resolutsiooniga MSC.216(82); ec) „SOLAS 2020“ – 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, mida on viimati muudetud resolutsiooniga MSC.421(98); ▼M4 f) „liinivedu“ – ro-ro reisiparvlaevade järjestikused ülesõidud kahe või enama sama sadama vahel või ilma vahepeatuseta järjestikused sõidud väljumise ja saabumisega ühes ja samas sadamas kas i) avaldatud sõiduplaani kohaselt või ii) nii regulaarselt või sageli, et ülesõite võib pidada süstemaatilisteks; ▼B g) Stockholmi kokkulepe — kokkulepe, mis sõlmiti Stockholmis 28. veebruaril 1996 SOLAS 95 konverentsi poolt 29. novembril 1995. aastal vastuvõetud resolutsiooni 14 “Ro-ro reisiparvlaevade täpsemaid püstuvusnõudeid käsitlevad piirkondlikud kokkulepped” kohaselt; h) lipuriigi ametiasutus — pädev asutus riigis, mille lipu all ro-ro reisiparvlaeval on õigus sõita; ▼M4 i) „sadamariik“ – liikmesriik, kelle sadamatesse või sadamatest ro-ro reisiparvlaev liinivedusid teeb; ▼B j) rahvusvaheline merereis — merereis liikmesriigi sadamast väljaspool seda liikmesriiki asuvasse sadamasse või vastupidi; ▼M4 k) „täpsemad püstuvusnõuded“ – artiklis 6 osutatud püstuvusnõuded, kui neid kasutatakse kollektiivse mõistena; ▼B l) oluline lainekõrgus (hs ) — konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainekõrguste kõrgeima kolmandiku keskmine kõrgus; m) jääk-vabaparras (fr ) — vigastatud ro-ro teki ja vigastuse koha lõpliku veepiiri vaheline minimaalne vahemaa, võtmata arvesse vigastatud ro-ro tekile kogunenud merevee lisamõju; ▼M4 n) „ettevõtja“ – ro-ro reisiparvlaeva omanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud omaniku asemel vastutuse reisilaeva käitamise eest. ▼B

Artikkel 3 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse laeva lipuriigist olenemata kõikide ro-ro reisiparvlaevade suhtes, mis rahvusvahelistel merereisidel teevad liinivedusid liikmesriigi sadamasse või sadamast. ▼M4 2. Iga liikmesriik tagab sadamariigina, et muu riigi kui liikmesriigi lipu all sõitvad ro-ro reisiparvlaevad vastavad täielikult käesoleva direktiivi nõuetele, enne kui nad võivad liinivedudel liigelda selle liikmesriigi sadamatest või sadamatesse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2017/2110 ( 1 ). ▼M4 3. Liikmesriigid, kellel ei ole meresadamaid ja kelle lipu all ei sõida käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid ro-ro reisiparvlaevu, võivad käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada, välja arvatud teises lõigus sätestatud kohustus. Liikmesriigid, kes kavatsevad sellist erandit kohaldada, teatavad sellest komisjonile hiljemalt 5. detsembriks 2024, kui tingimused on täidetud, ja teavitavad komisjoni hilisematest muudatustest. Sellised liikmesriigid ei tohi lubada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel ro-ro reisiparvlaevadel sõita enda lipu all enne, kui nad on käesoleva direktiivi üle võtnud ja seda rakendanud.

Artikkel 4 Olulisi lainekõrgusi (hS) kasutatakse laeva autotekile kogunenud vee kõrguse kindlaksmääramiseks juhul, kui kohaldatakse I lisa A jaos sisalduvaid täpsemaid püstuvusnõuded. Olulise lainekõrguse väärtused on need, mida aastas tõenäoliselt ei ületata rohkem kui 10 %.

Artikkel 5 ▼M4 1. Sadamariigid kehtestavad selliste ro-ro reisiparvlaevade loetelu, mis teevad nende sadamatesse või sadamatest liinivedusid, ja nende piirkondade oluliste lainekõrguste vastavad väärtused, ning ajakohastavad asjaomast loetelu. ▼B 2. Merepiirkonnad ja neis piirkondades kohaldatavad olulise lainekõrguse väärtused määratletakse laevaliini kummaski otsas olevate liikmesriikide või vajaduse ja võimaluse korral liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise lepinguga. Kui laevaliin läbib enamat kui üht merepiirkonda, peab laev täitma täpsemad püstuvusnõuded, mis vastavad nendele piirkondadele kindlaksmääratud suurimale olulisele lainekõrgusele. ▼M4 3. Loetelu avaldatakse pädeva merendusalase ametiasutusekodulehekülje avalikus andmebaasis. Komisjonile teatatakse sellise andmebaasi asukohast ja ka loetelu ajakohastamistest ning nende ajakohastamiste põhjustest.

Artikkel 6 1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ ( 2 ) kohaldamist, peavad uued ro-ro reisiparvlaevad, mille pardal on lubatud vedada rohkem kui 1 350 inimest, vastama SOLAS 2020 II-1 peatüki B osas sätestatud püstuvusnõuetele. 2. Ettevõtja valikul peavad uued ro-ro reisiparvlaevad, mille pardal on lubatud vedada kuni 1 350 inimest, vastama: a) käesoleva direktiivi I lisa A jaos sätestatud täpsematele püstuvusnõuetele või b) käesoleva direktiivi I lisa B jaos sätestatud täpsematele püstuvusnõuetele. Iga sellise laeva puhul teatab lipuriigi ametiasutus komisjonile kahe kuu jooksul alates artiklis 8 osutatud sertifikaadi väljaandmise kuupäevast milline esimeses lõigus osutatud variant valiti ning lisab sellele teatele III lisas osutatud üksikasjalikud andmed. 3. I lisa A jaos sätestatud nõuete kohaldamisel kasutavad liikmesriigid II lisas esitatud suuniseid, kuivõrd see on teostatav ja sobib kokku kõnealuse laeva projektiga. 4. Ettevõtja valikul peavad olemasolevad ro-ro reisiparvlaevad, mille pardal on lubatud vedada rohkem kui 1 350 inimest ja millega ettevõtja alustab liinivedude tegemist liikmesriigi sadamasse või sadamatest pärast 5. detsembrit 2024, ning mida ei ole kunagi käesoleva direktiivi kohaselt sertifitseeritud, vastama: a) SOLAS 2020 II-1 peatüki B osas sätestatud täpsematele püstuvusnõuetele või b) lisaks SOLAS 2009 II-1 peatüki B osas sätestatud nõuetele ka käesoleva direktiivi I lisa A jaos sätestatud täpsematele püstuvusnõuetele. Kohaldatavad püstuvusnõuded märgitakse artikli 8 kohaselt nõutavale laeva tunnistusele. 5. Ettevõtja valikul peavad olemasolevad ro-ro reisiparvlaevad, mille pardal on lubatud vedada kuni 1 350 inimest ja millega ettevõtja alustab liinivedude tegemist liikmesriigi sadamasse või sadamatest pärast 5. detsembrit 2024, ning mida ei ole kunagi käesoleva direktiivi kohaselt sertifitseeritud, vastama: a) käesoleva direktiivi I lisa A jaos sätestatud täpsematele püstuvusnõuetele või b) käesoleva direktiivi I lisa B jaos sätestatud täpsematele püstuvusnõuetele. Kohaldatavad püstuvusnõuded märgitakse artiklis 8 osutatud laeva tunnistusele. 6. Olemasolevad ro-ro reisiparvlaevad, mis tegid liinivedusid liikmesriigi sadamasse või sadamatest hiljemalt 5. detsembriks 2024, peavad jätkuvalt vastama I lisas sätestatud täpsematele püstuvusnõuetele, nagu seda kohaldati enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/946 ( 3 ) jõustumist.

Artikkel 8 1. Kõigil uutel ja olemasolevatel liikmesriigi lipu all sõitvatel ro-ro reisiparvlaevadel peab olema tunnistus, mis kinnitab vastavust artiklis 6 osutatud täpsematele püstuvusnõuetele. Tunnistuse annab välja lipuriigi ametiasutus ja sellele võib lisada muud asjakohased sertifikaadid. I lisa A jaos sätestatud täpsematele püstuvusnõuetele vastavate ro-ro reisiparvlaevade tunnistusele märgitakse oluline lainekõrgus, milleni laev vastab täpsematele püstuvusnõuetele. Tunnistus kehtib seni, kuni asjaomast ro-ro reisiparvlaeva käitatakse piirkonnas, kus on sama või madalam oluline lainekõrgus. 2. Iga sadamariigina toimiv liikmesriik peab tunnustama teise liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud tunnistusi. 3. Iga sadamariigina toimiv liikmesriik peab aktsepteerima kolmanda riigi väljastatud tunnistusi, millega tõendatakse, et ro-ro reisiparvlaev vastab käesolevas direktiivis kehtestatud täpsematele püstuvusnõuetele.

Artikkel 9 1. Kui aastaringset liinivedu teostav ettevõtja soovib käitada lühemal ajavahemikul täiendavaid ro-ro reisiparvlaevu, teatab ta sellest sadamariigi või sadamariikide pädevale asutusele hiljemalt üks kuu enne asjaomaste laevade käitamist selles liiniveos. 2. Kui ro-ro reisiparvlaev tuleb ettenägematute asjaolude tõttu liiniveo jätkumise tagamiseks kiiresti kasutusele võtta, kohaldatakse lõikes 1 osutatud teatamiskohustuse asemel direktiivi (EL) 2017/2110 artikli 4 lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ ( 4 ) XVII lisa punktis 1.3 sätestatud teatamiskohustust. 3. Kui ettevõtja soovib hooajaliselt teostada liinivedu lühema ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud aastas, teatab ta sellest sadamariigi või sadamariikide pädevale asutusele hiljemalt kolm kuud enne sellise tegevuse algust. 4. I lisa A jao konkreetsetele nõuetele vastavate ro-ro reisiparvlaevade puhul, kui tegevus käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses leiab aset tingimustes, mille puhul oluline lainekõrgus on väiksem kui samale merepiirkonnale aastaseks liikluseks kehtestatud oluline lainekõrgus, võib pädev asutus tekil oleva vee kõrguse kindlaksmääramisel I lisa A jaos sisalduvaid konkreetseid püstuvusnõudeid kohaldades kasutada lühema ajavahemiku suhtes kohaldatavat olulist lainekõrgust. Selle lühema ajavahemiku suhtes kohaldatav oluline lainekõrgus lepitakse kokku laevaliini kummaski otsas olevate liikmesriikide või vajaduse ja võimaluse korral liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. 5. Kui sadamariigi või sadamariikide pädevad asutused on lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud liiniveoga nõustunud, peab sellise liiniveoga tegelevatel ro-ro reisiparvlaevadel olema käesoleva direktiivi sätetele vastavust tõendav tunnistus, nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 1.

Artikkel 10 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil ja eeskätt IMOs toimunud arengut ning parandada käesoleva direktiivi tõhusust kogemusi ja tehnika arengut silmas pidades.

Artikkel 10a 1. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 5 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12 Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 13 Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 17. novembrit 2004. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 13a Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ning esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 5. juuniks 2033. Artikli 6 lõikes 2 osutatud teadetel põhinev teave tehakse kättesaadavaks anonüümitud kujul.

Artikkel 14 Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 15 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.