Direktiiv 2004/37

Artikkel 1 ▼M6 1. Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, mis tulenevad või võivad tuleneda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutumisest tööl, sealhulgas ennetada selliseid ohte, ▼B Direktiiv sätestab selles valdkonnas konkreetsed miinimumnõuded, sealhulgas piirnormid. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende töötajate suhtes, kes puutuvad kokku üksnes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus käsitletud kiirgusega. 3. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või spetsiifilisemate sätete kohaldamist. ▼M1 4. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/148/EÜ ( 1 ) käsitletava asbestiga kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid siis, kui nad on tööohutuse ja -tervishoiu suhtes soodsamad. ▼B

Artikkel 2 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: ▼M1 a) “kantserogeen” – i) aine või segu, mis vastab kategooria 1 A või 1B kantserogeeni klassifitseerimiskriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 ( 2 ) I lisas; ii) aine, segu või protsess, millele on osutatud käesoleva direktiivi I lisas, samuti selles lisas osutatud protsessis vabanenud aine või segu; ▼M7 b) „mutageen“ i) aine või segu, mis vastab kategooria 1A või 1B sugurakkude mutageeniks klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas; ii) aine, segu või protsess, millele on osutatud käesoleva direktiivi I lisas, samuti kõnealuses lisas osutatud protsessis vabanenud aine või segu; ▼M6 ba) „reproduktiivtoksiline aine“ – aine või segu, mis vastab 1A või 1B kategooria reproduktiivsust kahjustavaks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas; bb) „toimeläveta reproduktiivtoksiline aine“ – reproduktiivtoksiline aine, millel ei ole töötajate tervisele ohutut kokkupuute taset ja mis on sellisena tähistatud III lisa märgete veerus; bc) „toimelävega reproduktiivtoksiline aine“ – reproduktiivtoksiline aine, millel on ohutu kokkupuute tase, millest madalamale jääva kogusega kokkupuude ei kujuta endast ohtu töötaja tervisele, ja mis on sellisena tähistatud III lisa märgete veerus; ▼M6 c) „piirnorm“ – töötaja hingamispiirkonna õhus kindlaksmääratud vaatlusperioodi jooksul esineva kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine kontsentratsiooni aegkaalutud keskmine piirväärtus vastavalt III lisas esitatule, kui ei ole määratud teisiti; ▼M6 d) „bioloogiline piirnorm“ – asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus vastavas bioloogilises keskkonnas; e) „tervisekontroll“ – üksiktöötaja hindamine, et teha kindlaks tema tervislik seisund seoses konkreetsete kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutumise tõttu töökohal. ▼B

Artikkel 3 ▼M6 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tööprotsesside suhtes, mille käigus töötajad oma töö tõttu puutuvad kokku või võivad kokku puutuda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega. 2. Igasuguse tööprotsessi puhul, millega võib kaasneda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute ohte, tuleb kindlaks määrata kokkupuute iseloom, aste ja kestus, et oleks võimalik hinnata kõiki ohte töötajate tervisele ja tööohutusele ning näha ette rakendatavad meetmed. Hindamist tuleb korrata regulaarselt ja alati siis, kui toimub mis tahes muudatus tingimustes, mis võivad mõjutada töötajate kokkupuudet kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega.; ▼B Tööandja esitab vastutavate asutuste nõudmisel neile teabe, mida hindamisel on kasutatud. 3. Ohu hindamisel tuleb arvesse võtta ka kõiki muid kokkupuute viise, nagu näiteks absorbeerumine nahka ja/või naha kaudu. ▼M6 4. Ohu hindamise käigus peavad tööandjad erilist tähelepanu pöörama eriti vastuvõtlike töötajate tervist ja tööohutust puudutavatele mõjudele ning võtma muu hulgas arvesse, et selliseid töötajaid ei ole soovitav panna täitma tööülesandeid piirkondades, kus nad võivad kokku puutuda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega. ▼B

Artikkel 4 ▼M6 1. Tööandja peab vähendama kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine kasutust töökohal, asendades selle nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik, aine, segu või protsessiga, mis oma kasutustingimustes vastavalt olukorrale kas ei ole töötajate tervisele ja tööohutusele ohtlik või on vähem ohtlik. ▼B 2. Tööandja esitab vastavate ametivõimude nõudmisel neile oma uurimuste tulemused.

Artikkel 5 1. Kui artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb risk töötajate tervisele või tööohutusele, tuleb töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega vältida. ▼M6 2. Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilist ainet aine, segu või protsessiga, mis oma kasutustingimustes vastavalt olukorrale kas ei ole tervisele ja tööohutusele ohtlik või on vähem ohtlik, siis tagab tööandja, et kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilist ainet valmistatakse ja kasutatakse nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik, suletud süsteemis. 3. Kui suletud süsteem ei ole tehniliselt võimalik, tagab tööandja, et töötajate kokkupuude kantserogeeni, mutageeni või toimeläveta reproduktiivtoksilise ainega viiakse nii madalale tasemele, kui see on tehniliselt võimalik. 3a. Kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et töötajatel selle toimelävega reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutest tulenev oht viiakse miinimumini. 3b. Muude reproduktiivtoksiliste ainete kui toimeläveta ja toimelävega reproduktiivtoksiliste ainete suhtes kohaldab tööandja käesoleva artikli lõiget 3a. Sellisel juhul võtab tööandja artiklis 3 osutatud ohtude hindamisel nõuetekohaselt arvesse võimalust, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul ei pruugi olla olemas töötajate tervisele ohutut kokkupuute taset, ning kehtestab sellega seoses asjakohased meetmed. 4. Kokkupuude ei tohi ületada III lisas kantserogeenile, mutageenile või reproduktiivtoksilisele ainele sätestatud piirnormi. 5. Kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine kasutamisel kohaldab tööandja kõiki järgmisi meetmeid: a) kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine koguste piiramine töökohal; ▼B b) kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate või kokku puutuda võivate töötajate arvu hoidmine nii väiksena kui võimalik; ▼M6 c) tööprotsesside ja tehnilise kontrolli meetmete kavandamine selliselt, et kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine vabanemine töökohal oleks välditud või miinimumini viidud; d) kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete eemaldamine nende tekkimise kohas, kohtäratõmbe süsteem või üldventilatsioon, kõik meetodid, mis on asjakohased ning kooskõlas vajadusega kaitsta rahvatervist ja keskkonda; e) kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete olemasolevate asjakohaste mõõtmismeetodite kasutamine, eriti selleks, et varakult avastada ettenägematust sündmusest või õnnetusest tulenevad erakorralised kokkupuuted kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega; ▼B f) sobivate tööviiside ja -meetodite rakendamine; g) kollektiivsed kaitsemeetmed ja/või individuaalsed kaitsemeetmed – viimast juhul, kui kokkupuudet ei ole muude meetmete abil võimalik vältida; h) hügieenimeetmed, eriti põrandate, seinte ja muude pindade regulaarne puhastamine; i) töötajate teavitamine; ▼M6 j) ohupiirkondade märgistamine ning asjakohaste hoiatus- ja ohutusmärkide, sealhulgas siltide „suitsetamine keelatud“ kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega; ▼B k) tegevuskavade koostamine toimetulekuks hädaolukordadega, millest võib tuleneda erakorraliselt suure ulatusega kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega; l) ohutu ladustamise, käsitlemise ja transpordi meetmed, eriti hermeetiliselt suletavate ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumate kasutamine; m) meetmed jäätmete ohutuks kogumiseks, ladustamiseks ja kõrvaldamiseks töötajate poolt, sealhulgas hermeetiliselt suletavate ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumate kasutamine.

Artikkel 6 Kui artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb risk töötajate tervisele või tööohutusele, esitavad tööandjad pädevale asutusele viimase nõudmisel järgmise asjakohase teabe: ▼M6 a) kasutatavad tööprotsessid ja/või tööstuslikud protsessid ning kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete kasutamise põhjused; b) valmistatavate või kasutatavate kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavate ainete või segude kogused; ▼B c) kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arv; d) kasutatavad ohutusabinõud; e) kasutatavate kaitsevahendite liik; f) kokkupuute iseloom ja aste; g) kantserogeensete või mutageensete ainete asendamise juhud. ▼M2 Liikmesriigid võtavad direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a kohaselt komisjonile esitatavates aruannetes arvesse käesoleva artikli esimese lõigu punktides a–g esitatud teabe. ▼B

Artikkel 7 1. Ettenägematu sündmuse või õnnetuse korral, millest tõenäoliselt tuleneb töötajate erakorraline kokkupuude kantserogeeni või mutageeniga, peab tööandja sellest töötajaid teavitama. 2. Kuni normaalne olukord on taastatud ja erakordse kokkupuute põhjused kõrvaldatud: a) lubatakse saastatud piirkonda ainult neid töötajaid, keda on vältimatult vaja remondi ja muude vajalike tööde tegemiseks; b) kõnealustele töötajatele antakse kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma; kokkupuude ei tohi olla pikaajaline ja peab iga töötaja puhul rangelt piirduma lühima vajaliku ajaga; c) kaitsmata töötajatel ei lubata saastatud piirkonnas töötada.

Artikkel 8 1. Mõne tööprotsessi, näiteks hooldustöö korral, kui võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet kantserogeenide või mutageenidega ja kui tehnilised ohutusabinõud töötajate kokkupuute piiramiseks on täielikult ammendatud, määrab tööandja pärast ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimist (mis ei piira tööandja vastutust) kindlaks meetmed, mis on vajalikud, et vähendada töötajate kokkupuute kestus võimaliku miinimumini ja tagada niisuguse tööprotsessiga seotud töötajate kaitse. Vastavalt esimesele punktile antakse kõnealustele töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma niikaua, kuni erakorraline kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega kestab; kokkupuude ei tohi olla pikaajaline ja peab iga töötaja puhul rangelt piirduma lühima vajaliku ajaga. 2. Võetakse asjakohased meetmed tagamaks, et piirkonnad, kus lõike 1 esimeses lõigus nimetatud töö aset leiab, oleksid selgelt märgistatud ja tähistatud või et kõrvaliste isikute juurdepääs niisugustesse piirkondadesse oleks muul viisil välditud.

Artikkel 9 Tööandjad võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et ainult need töötajad, kelle töö või ülesanded seda nõuavad, pääsevad tööpiirkondadesse, kus artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb oht töötajate tervisele või tööohutusele.

Artikkel 10 ▼M6 1. Tööandjad on kõikide tööprotsesside puhul, mille juures esineb kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega saastatuse oht, kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et: a) töötajad ei söö, joo ega suitseta tööpiirkondades, kus esineb kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega saastatuse oht; ▼B b) töötajatele antakse asjakohane kaitse- või muu eririietus; c) töö- või kaitseriietuse ja tänavariietuse jaoks nähakse ette eraldi hoiukohad; d) töötajatele nähakse ette asjakohased ja nõuetele vastavad pesemis- ja tualettruumid; e) kaitsevahendeid hoitakse korralikult kindlas kohas ja neid kontrollitakse ja puhastatakse võimaluse korral enne ja alati pärast iga kasutust; f) defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutust. 2. Töötajatelt ei tohi nõuda lõikes 1 osutatud meetmete kulude kandmist.

Artikkel 11 1. Tööandja võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ettevõtte või asutuse töötajad ja/või nende esindajad saavad küllaldase ja asjakohase koolituse kogu olemasoleva teabe alusel, eeskätt informatsiooni ja juhistena, mis käsitlevad: a) võimalikke ohte tervisele, sealhulgas suitsetamisest põhjustatud lisaohte; b) kokkupuute vältimiseks rakendatavaid ettevaatusabinõusid; c) hügieeninõudeid; d) kaitsevahendite ja -riietuse kandmist ja kasutamist; e) meetmeid, mida töötajad, sealhulgas päästetöötajad, peavad rakendama õnnetusjuhtumite korral ja nende ärahoidmiseks. ▼M6 Koolitust tuleb: — kohandada uue või muutunud ohu arvessevõtmiseks, eelkõige juhul, kui töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda uute või mitmete erinevate kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, sealhulgas nende ainetega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites, või juhul, kui tööga seotud asjaolud muutuvad, — regulaarselt korraldada tervishoiuasutustes kõigile töötajatele, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui kasutatakse neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid ja — vajaduse korral regulaarselt korrata muudes tegevuspaikades. 2. Tööandjad teavitavad töötajaid kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavatest seadmetest ja nendega seotud konteineritest ja tagavad, et kõik kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavad konteinerid, pakendid ja seadmed kannavad selgeid ja loetavaid silte ning on märgistatud hästi nähtavate hoiatus- ja ohumärkidega. Kui IIIa lisas on kehtestatud bioloogiline piirnorm, tuleb kõnealuse kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega töötamiseks läbida kohustuslik tervisekontroll vastavalt viidatud lisas sätestatud korrale. Selline nõue tehakse töötajatele teatavaks enne, kui neile antakse tööülesanne, mis on seotud ohuga puutuda kokku kõnealuse kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega. ▼B

Artikkel 12 Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et: a) ettevõtte või asutuse töötajad ja/või nende esindajad saavad kontrollida käesoleva direktiivi kohaldamist või võtta osa selle kohaldamisest, eriti seoses: i) tagajärgedega, mida töötajate ohutusele ja tervisele põhjustab kaitseriietuse ja -vahendite valik, kandmine ja kasutus; piiramata sealjuures tööandja vastutust kaitseriietuse ja -vahendite tõhususe kindlaksmääramisel; ii) tööandja poolt kindlaks määratud meetmetega, millele on viidatud artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus; piiramata sealjuures tööandja vastutust nende meetmete kindlaksmääramisel; b) ettevõtte või asutuse töötajaid ja/või nende esindajaid teavitatakse nii kiiresti kui võimalik erakorralistest, sealhulgas artiklis 8 nimetatud kokkupuudetest, nende põhjustest ning olukorra parandamiseks võetud või võetavatest meetmetest; c) tööandja peab ajakohastatud loetelu töötajate kohta, kelle tööprotsessis ilmneb artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemusena oht töötajate tervisele või tööohutusele, viidates vastava teabe olemasolu korral sellele, milline oli nende kokkupuute ulatus kantserogeenide või mutageenidega; d) arstil ja/või pädeval ametiasutusel, samuti kõigil teistel töötervishoiu ja -ohutuse eest vastutavatel isikutel on juurdepääs punktis c nimetatud loetelule; e) igal töötajal on juurdepääs loetelus sisalduvale isiklikult temaga seotud teabele; f) ettevõtte või asutuse töötajatel ja/või nende esindajatel on juurdepääs üldistatud anonüümsele teabele.

Artikkel 13 Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

Artikkel 13a Käesoleva direktiivi reguleerimisalas sõlmitavate sotsiaalpartnerite võimalike kokkulepete loetelu esitatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) veebisaidil. Kõnealust loetelu ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 14 ▼M2 1. Liikmesriigid kehtestavad oma õigusele või tavadele vastava asjakohase tervisekontrolli korra nende töötajate jaoks, kelle suhtes artikli 3 lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ilmneb oht tervisele või tööohutusele. Töötajate tervisekontrolli eest vastutav arst või asutus võib otsustada, et tervisekontroll peab jätkuma pärast kokkupuute lõppemist seni, kuni seda asjaomase töötaja tervise kaitsmise seisukohalt vajalikuks peetakse. ▼B 2. Lõikes 1 nimetatud kord peab võimaldama igal töötajal vajaduse korral läbida asjakohase tervisekontrolli: – enne kokkupuudet; – pärast seda korrapäraste ajavahemike järel. See kord peab võimaldama otseselt rakendada individuaalse ja tööhügieeni meetmeid. ▼M6 3. Kui töötajal avastatakse tervisehäire, mis on oletatavalt tekkinud kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute tagajärjel, või kui leitakse, et on ületatud bioloogilist piirnormi, võib töötajate tervisekontrolli eest vastutav arst või ametiasutus nõuda, et teised samamoodi kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad läbiksid tervisekontrolli. ▼B Sel juhul viiakse uuesti läbi kokkupuuteohu hindamine vastavalt artikli 3 lõikele 2. ▼M6 4. Tervisekontrolli korral koostatakse töötaja tervisekaart ja tervisekontrolli eest vastutav arst või ametiasutus teeb ettepaneku, missuguseid kaitsemeetmeid või ohutusabinõusid iga töötaja puhul tuleks rakendada. Tervisekontrolli osaks võivad olla bioseire ja sellega seotud nõuded. ▼B 5. Töötajatele tuleb anda teavet ja nõu tervisekontrolli kohta, mille nad pärast kokkupuute lõppu võivad läbida. 6. Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale: – on töötajatel juurdepääs oma tervisekontrolli tulemustele ja – kõnealused töötajad või tööandja võivad nõuda ülevaadet tervisekontrolli tulemustest. 7. Praktilised soovitused töötajate tervisekontrolliks on toodud II lisas. ▼M6 8. Kõikidest vastavalt liikmesriigi õigusele või tavadele kindlaks tehtud vähktõvejuhtumitest, kahjulikust toimest täiskasvanud mees- ja naistöötajate suguvõimele ja viljakusele ning järglaste arengut mõjutavast toksilisusest, mis tulenevad töökeskkonnas kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutest, teatatakse pädevale asutusele. ▼M2 Liikmesriigid võtavad direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a kohaselt komisjonile esitatavates aruannetes arvesse käesoleva lõike kohase teabe. ▼B

Artikkel 15 ▼M6 1. Kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute korral säilitatakse artikli 12 punktis c nimetatud loetelu ja artikli 14 lõikes 4 nimetatud töötaja tervisekaarti vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale vähemalt 40 aastat pärast kokkupuute lõppu. 1a. Reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral säilitatakse artikli 12 punktis c nimetatud loetelu ja artikli 14 lõikes 4 nimetatud töötaja tervisekaarti vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale vähemalt viis aastat pärast kokkupuute lõppu. ▼B 2. Kui ettevõte lõpetab tegevuse, tuleb need dokumendid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale anda vastutava ametiasutuse käsutusse.

Artikkel 16 ▼M6 1. Euroopa Parlament ja nõukogu sätestavad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras olemasoleva teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel direktiividega piirnormid kõigile sellistele kantserogeenidele, mutageenidele ja reproduktiivtoksilistele ainetele, mille puhul see on võimalik, ja vajaduse korral teised kõnesolevaga otseselt seotud sätted. ▼B 2. Piirnormid ja teised otseselt seotud sätted nähakse ette III lisas. ▼M6 3. Euroopa Parlament ja nõukogu sätestavad ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras olemasoleva teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel direktiividega bioloogilised piirnormid koos muu asjakohase teabega tervisekontrolli kohta. 4. Bioloogilised piirnormid ja muu tervisekontrolli alane teave nähakse ette IIIa lisas.

Artikkel 16a Euroopa Parlament ja nõukogu määravad ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras olemasolevate teaduslike ja tehniliste andmete põhjal käesoleva direktiivi III lisa märgete veerus kindlaks, kas reproduktiivtoksiline aine on toimeläveta reproduktiivtoksiline aine või toimelävega reproduktiivtoksiline aine.

Artikkel 17 ▼M6 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17a vastu delegeeritud õigusakte II lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete valdkonnas tehtud uusi avastusi. ▼M5 Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 17b sätestatud menetlust.

Artikkel 17a 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 3 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17b 1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist. 2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 17a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 18 Komisjonil on õigus saada oma käsutusse pädevatele siseriiklikele asutustele saadetav artikli 14 lõikes 8 nimetatud teave.

Artikkel 18a ►M7 1. ◄ Direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17a osutatud hindamisega seonduvalt hindab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise järgmise hindamise käigus ka vajadust muuta sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu kokkupuute piirnormi. Komisjon algatab selle protsessi 2022. aastal ja esitab seejärel käesoleva direktiivi hilisema läbivaatamise käigus asjakohasel juhul kõnealuse ainega seotud vajalikud muudatusettepanekud. ►M7 2. ◄ Hiljemalt 11. juuliks 2022 hindab komisjon võimalust muuta käesolevat direktiivi, et lisada sätted kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite õhu kaudu leviva tööalase kokkupuute piirnormi ja bioloogilise piirnormi kombinatsiooni kohta. ►M7 3. ◄ Hiljemalt 31. detsembriks 2022 esitab komisjon asjakohasel juhul, pärast konsulteerimist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega ning võttes arvesse eri asutuste, sidusrühmade ja Maailma Terviseorganisatsiooni olemasolevaid soovitusi selliste esmatähtsate kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete kohta, mille jaoks on vaja kehtestada piirnormid, tegevuskava tööalase kokkupuute uute või läbivaadatud piirnormide kehtestamiseks vähemalt 25 aine, ainerühma või protsessi käigus tekkiva aine puhul. Asjakohasel juhul ja võttes arvesse nimetatud tegevuskava ja uusimaid teaduslikke teadmisi ning pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist, esitab komisjon viivitamata artikli 16 kohased seadusandlikud ettepanekud. ►M7 4. ◄ Asjakohasel juhul ja hiljemalt 5. aprilliks 2025 ning võttes arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, töötab komisjon välja määratluse ja koostab soovitusliku loendi ohtlike ravimite või neis sisalduvate ainete kohta, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas sätestatud 1A või 1B kategooria kantserogeensete ainete klassifitseerimise kriteeriumidele. ►M7 5. ◄ Hiljemalt 31. detsembriks 2022 valmistab komisjon pärast asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega ette liidu suunised, mis käsitlevad ohtlike ravimite valmistamist, manustamist ja kasutusest kõrvaldamist töökohal. Suunised avaldatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) veebisaidil ja asjaomased pädevad asutused levitavad neid kõigis liikmesriikides. ►M7 6. ◄ Asjakohasel juhul, pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamuse saamist, määrab komisjon kindlaks kõrgeima ja madalaima riskitaseme, võttes arvesse mõnes liikmesriigis praegu kehtivat kantserogeenide piirnormide kehtestamise metoodikat ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust. Hiljemalt 12 kuud pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamuse saamist valmistab komisjon pärast asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega ette liidu suunised riskipõhiste piirnormide kehtestamise metoodika kohta. Suunised avaldatakse EU-OSHA veebisaidil ja asjaomased pädevad asutused levitavad neid kõigis liikmesriikides. ►M7 7. ◄ Võttes arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, teeb komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2024. aastaks asjakohasel juhul ettepaneku koobalti piirnormi ja anorgaaniliste koobaltiühendite kohta. ▼M7 8. Komisjon algatab hiljemalt 2024. aasta 30. juunil ainete kombinatsiooniga kokkupuute mõju hindamise, et koostada selle kohta liidu suunised, kui see on asjakohane. Komisjon võtab arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 ( 4 ) asutatud Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust ja liikmesriikide parimaid tavasid ning korraldab asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega. Nimetatud suunised avaldatakse EU-OSHA veebisaidil ja asjaomased pädevad asutused levitavad neid kõigis liikmesriikides. 9. Hiljemalt 9. aprilliks 2026 algatab komisjon menetluse, et saada teaduslik hinnang endokriinfunktsiooni kahjustavatele kemikaalidele, mis võivad mõjutada töötajate tervist ja ohutust, et hinnata, kas on asjakohane lisada need käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, et paremini kaitsta töötajate tervist ja ohutust. Asjakohasel juhul esitab komisjon pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist seadusandliku ettepaneku. 10. Oma hindamise raames vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõikele 4 annab komisjon hinnangu hiljemalt 9. aprilliks 2029 plii ja selle anorgaaniliste ühendite töökeskkonna piirnormide kohta. Komisjon teeb asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku kõnealuste piirnormide muutmiseks, võttes arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ning olles konsulteerinud tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. 11. Komisjon koostab pärast asjakohast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega hiljemalt 9. aprilliks 2026 tervisekontrolli, sealhulgas bioloogilist seiret käsitlevad liidu suunised. Kõnealused suunised sisaldavad nõuandeid vere pliisisaldust käsitlevate sätete rakendamise kohta, võttes arvesse plii aeglast eemaldumist organismist ja viljakas eas naistöötajate erikaitset.

Artikkel 19 Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 20 Direktiiv 90/394/EÜ, mida on muudetud käesoleva direktiivi IV lisa A osas nimetatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses käesoleva direktiivi IV lisa B osas sätestatud ülevõtmistähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21 Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.