Artikkel 1 - Direktiivi 2003/87/EÜ muudatused
Käesolevaga muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ järgnevalt.
1.
Artiklile 3 lisatakse järgmised punktid:
“k)
I lisa osapool – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni) I lisas nimetatud osapool, kes on ratifitseerinud Kyoto protokolli vastavalt Kyoto protokolli artikli 1 lõikele 7;
l)
projektitegevus – I lisas toodud ühe või mitme osapoole poolt heakskiidetud projektikohane tegevus Kyoto protokolli artiklite 6 või 12 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli põhjal vastu võetud otsuste alusel;
m)
heitkoguste vähendamise ühik või HVÜ – ühik, mis on välja antud Kyoto protokolli artikli 6 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli põhjal vastu võetud otsuste alusel;
n)
tõendatud heitkoguste vähendamise ühik või THV – ühik, mis on välja antud Kyoto protokolli artikli 12 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli põhjal vastu võetud otsuste alusel.”
2.
Artikli 11 järele lisatakse järgmised artiklid:
“Artikkel 11a
Projektitegevustest saadud THVde ja HVÜde kasutamine ühenduse süsteemis
1. Lõike 3 kohaselt võib liikmesriik lubada käitajatel ühenduse süsteemis kasutada projektitegevusest saadud THVsid ja HVÜsid igal artikli 11 lõikes 2 osutatud perioodil igale käitisele eraldatud saastekvoodi protsendimäära piires, mis täpsustatakse iga liikmesriigi siseriiklikus saastekvootide eraldamise kavas. See toimub liikmesriigi poolt ühe saastekvoodi väljaandmise ja viivitamatu tagastamise kaudu, vahetades selle käitaja valduses tema liikmesriigi riiklikus registris oleva ühe THV või HVÜ vastu.
2. Lõike 3 kohaselt võib liikmesriik artikli 11 lõikes 1 osutatud ajavahemikul lubada käitajatel kasutada ühenduse süsteemis projektitegevustest saadud THVsid. See toimub liikmesriigi poolt ühe saastekvoodi väljaandmise ja viivitamatu tagastamise teel, vahetades selle ühe THV vastu. Liikmesriigid tunnistavad kehtetuks THVd, mis on käitajate poolt artikli 11 lõikes 1 viidatud ajavahemikul ära kasutanud.
3. Kõiki THVsid ja HVÜsid, mis on välja antud ja mida võib kasutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli ning nende põhjal vastu võetud hilisemate otsuste kohaselt, võib ühenduse süsteemis kasutada:
a)
kuid erandina, tunnustades, et vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile ning nende alusel vastu võetud hilisematele otsustele peavad liikmesriigid hoiduma tuumarajatistega seotud projektitegevuste puhul THVde ja HVÜde kasutamisest, et täita Kyoto protokolli artikli 3 lõike 1 ja otsuse 2002/358/EÜ alusel võetud kohustusi, peavad käitajad hoiduma asjaomaste rajatistega seotud projektitegevuse puhul THVde ja HVÜde kasutamisest ühenduse süsteemis artikli 11 lõikes 1 osutatud ajavahemikul ning artikli 11 lõikes 2 osutatud viieaastasel ajavahemikul;
ja
b)
välja arvatud maa kasutamise, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud THVd ja HVÜd.
Artikkel 11b
Projektitegevused
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et projektitegevuste alused, nagu on määratletud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel vastu võetud hilisemates otsustes, mida Euroopa Liiduga ühinemislepingu allakirjutanud riigid kohustuvad järgima, vastaksid täielikult acquis communataire’ile, kaasa arvatud selles ühinemislepingus sätestatud ajutised erandid.
2. Projektitegevust läbiviivad liikmesriigid peavad tagama, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhul, et THVsid või HVÜsid ei antaks välja käesoleva direktiiviga hõlmatud käitistest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks või piiramiseks.
3. Kuni 31. detsembrini 2012 võib ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuste puhul, mis otseselt vähendavad või piiravad kõnealuse direktiiviga hõlmatud käitiste heitkoguseid, anda TVÜsid ja SHVsid välja vaid juhul, kui asjaomase käitise käitaja tunnistab kehtetuks võrdse arvu saastekvoote.
4. Kuni 31. detsembrini 2012 võib ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuste puhul, mis kaudselt vähendavad või piiravad kõnealuse direktiiviga hõlmatud käitiste heitkoguseid, anda TVÜsid ja SHVsid välja vaid juhul, kui liikmesriigi riiklikus registris tunnistatakse kehtetuks võrdne arv THVdest või HVÜdest tulenevaid saastekvoote.
5. Liikmesriik, kes volitab eraettevõtteid või avalik-õiguslikke asutusi projektitegevustes osalema, jääb vastutavaks oma ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli kohaste kohustuste täitmise eest ning peab tagama, et selline osalemine oleks kooskõlas asjaomaste juhiste, meetmete ja menetlustega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel.
6. Hüdroenergia tootmisega seotud projektitegevuste puhul, mille tootmisvõimsus ületab 20 MW, tagavad liikmesriigid selliseid projektitegevusi heaks kiites, et kõnealuste projektitegevuste arendamisel järgitakse asjaomaseid rahvusvahelisi kriteeriumeid ja juhiseid, sealhulgas Maailma Tammide Komisjoni 2000. aasta novembri aruandes “Tammid ja areng – otsusetegemise uus raamistik” sisalduvaid juhiseid.
7. Lõigete 3 ja 4 rakendamissätted, eriti need, mis on seotud topeltarvestuse vältimisega, ning sätted, mis on vajalikud lõike 5 rakendamiseks, mille kohaselt asukohariik järgib projektitegevuste ühise rakendamise mehhanismi nõudeid, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikele 2.”
3.
Artikkel 17 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 17
Teabele juurdepääs
Direktiivi 2003/4/EÜ kohaselt teeb pädev asutus üldsusele kättesaadavaks tema valduses olevad saastekvootide eraldamise otsused, teabe projektitegevuste kohta, milles liikmesriik osaleb või volitab osalema eraettevõtet või avalik-õiguslikku asutust, ning kasvuhoonegaaside heitmeloa kohaselt nõutavad heitkoguseid käsitlevad aruanded.”
4.
Artiklile 18 lisatakse järgmine lõik:
“Eelkõige tagavad liikmesriigid kooskõlastatuse Kyoto protokolli artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt määratud projektitegevuste heakskiitmise keskuse ning Kyoto protokolli artikli 12 rakendamiseks määratud riikliku asutuse vahel, mis on määratud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel tehtud hilisemate otsustega.”
5.
Artikli 19 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:
“Kõnealune määrus sisaldab samuti sätteid ühenduse süsteemis SHVde ja HVÜde kasutamise ning identifitseerimise ja asjaomase kasutamistasandi järelevalve kohta.”
6.
Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
a)
lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega:
“Aruandes pööratakse erilist tähelepanu saastekvootide eraldamise korrale, ühenduse süsteemis THVde ja HVÜde kasutamisele, registrite pidamisele, järelevalve ja aruandluse suuniste kohaldamisele, tõendamisele, käesoleva direktiivi täitmisega seotud küsimustele ning kvootide võimalikule maksumenetlusele.”;
b)
lõige 3 asendatakse järgmisega:
“3. Komisjon korraldab liikmesriikide pädevate asutuste vahel teabevahetuse, milles käsitletakse kvootide väljaandmise, ühenduse süsteemis THVde ja HVÜde kasutamise, registrite pidamise, järelevalve, aruandluse, tõendamise ja käesoleva direktiivi järgimisega seotud küsimustega kaasnevat arengut.”
7.
Artikli 21 järele lisatakse järgmine artikkel:
“Artikkel 21a
Suutlikkuse suurendamisega seotud tegevuse toetamine
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja nende rakendamiseks hiljem vastuvõetud otsuste kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid püüdma toetada arengumaade ning üleminekujärgus majandusega riikide suutlikkuse suurendamist, et aidata neil ühist rakendamist ja puhta arengu mehhanismi täielikult ära kasutada, toetades nende säästva arengu strateegiat, ning hõlbustada ettevõtete kohustuste täitmist ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi projektide väljaarendamisel ja rakendamisel.”
8.
Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:
a)
lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:
“d)
projektitegevustest saadava krediidi kasutamist, sealhulgas ühenduse süsteemis THVde ja HVÜde lubatud kasutamise ühtlustamise vajadust;”
b)
lõikele 2 lisatakse järgmised punktid:
“l)
projektimehhanismide mõju asukohariikides, eriti nende mõju arengueesmärkidele, sealjuures, kas ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismide raames on loodud suuri hüdroenergia tootmisega seotud projektitegevusi, mille tootmisvõimsus ületab 500 MW ning millel on negatiivne keskkonnaalane või sotsiaalne mõju, on heaks kiidetud ning mis tahes sellistest hüdroenergia tootmisega seotud projektitegevustest ühenduse süsteemis saadavate THVde või HVÜde edasist kasutamist;
m)
arengumaade ning üleminekujärgus majandusega riikide suutlikkuse suurendamise toetamist;
n)
meetmeid ja menetlusi liikmesriikidele siseriiklike projektitegevuste heakskiitmiseks ning saastekvootide väljaandmiseks seoses heitkoguste vähendamiste või piiramistega, mis tulenevad sellistest tegevustest alates 2008. aastast;
o)
tehnilisi sätteid, mis on seotud krediitide ajutise iseloomuga ja 1 % piirangutega maa kasutamise, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud projektitegevuse puhul, mis on sätestatud otsusega 17/CP.7, ning sätteid, mis on seotud potentsiaalse ohu hindamisega geneetiliselt muundatud organismide kasutuselevõtmise ja potentsiaalsete sissetungivate võõrliikide tekkimisega metsastamise ja metsa uuendamisega seotud projektitegevuste tulemusel, et lubada käitajatel kasutada THVsid ja HVÜsid, mis tulenevad maa kasutamise, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud projektitegevusest ühenduse süsteemis alates 2008. aastast, vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel vastu võetud otsustele.”;
c)
lõige 3 asendatakse järgmisega:
“3. Enne iga artikli 11 lõikes 2 osutatud ajavahemikku peab iga liikmesriik oma siseriiklikus saastekvootide eraldamise kavas avaldama kasutamiseks kavandatavate THVde ja HVÜde koguse ning igale käitisele eraldatava protsendimäära, mille piires käitajatel on ühenduse süsteemis osutatud perioodil lubatud THVsid või HVÜsid kasutada. Kasutatavate THVde ja HVÜde üldkogus peab olema kooskõlas asjakohaste Kyoto protokolli ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või nende põhjal vastu võetud otsuste täiendavate kohustustega.
Liikmesriik peab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootide järelevalvesüsteemi ja Kyoto protokolli rakendamise kohta (*1) artiklile 3 komisjoni iga kahe aasta järel teavitama millises ulatuses on siseriiklik meede tegelikult riigi tasandil tehtud jõupingutuste oluline osa, samuti millises ulatuses siseriiklik meede projektimehhanisme tegelikult täiendab ning milline on nendevaheline suhe vastavalt Kyoto protokolli ja selle alusel vastu võetud otsuste asjakohastele sätetele. Komisjon esitab vastavasisulise aruande kõnealuse otsuse artikli 5 alusel. Kõnealust aruannet silmas pidades teeb komisjon vajadusel õigustloovaid või muid ettepanekuid täiendussätete vastuvõtmiseks liikmesriigi poolt, tagamaks et kõnealused mehhanismid täiendaksid siseriiklikke jõupingutusi ühenduse piires.”
(*1)
ELT L 49, 19.2.2004, lk 1."
9.
Lisale III lisatakse järgmine punkt:
“12.
Kavas täpsustatakse THVde ja HVÜde maksimumkogus, mida käitajad võivad ühenduse süsteemis kasutada, igale käitisele eraldatud saastekvootide protsendimäärana. Kõnealune protsendimäär on kooskõlas liikmesriigi Kyoto protokolli ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli põhjal vastu võetud otsuste kohaste täiendavate kohustustega.”