Direktiiv 2005/65

1. Käesoleva direktiivi põhieesmärk on kehtestada ühenduse meetmed sadamate turvalisuse tugevdamiseks, arvestades turvalisust ohustavate vahejuhtumite võimalikkust. Käesolev direktiiv tagab ka, et sadamate tugevdatud turvalisus toetab määruse (EÜ) nr 725/2004 rakendamiseks võetud turvameetmeid. 2. Lõikes 1 nimetatud meetmed on järgmised: a) sadama turvameetmete üldeeskirjad; b) nende eeskirjade rakendamise mehhanism; c) kohased mehhanismid eeskirjade järgimise kontrollimiseks.

1. Käesolev direktiiv kehtestab sadamates järgimisele kuuluvad turvameetmed. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi sätteid kohaldada sadamaga seotud aladel. 2. Käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid kohaldatakse iga selle liikmesriigi territooriumil paikneva sadama suhtes, kus asub üks või mitu määruse (EÜ) nr 725/2004 kohase sadamarajatiste turvalisuse plaaniga hõlmatud sadamarajatist. Käesolevat direktiivi ei kohaldata sadamates asuvate sõjaliste objektide suhtes. 3. Liikmesriigid määratlevad käesoleva direktiivi jaoks iga sadama piirid, võttes nõuetekohaselt arvesse sadama turvalisuse hindamise tulemusi. 4. Kui liikmesriik on määratlenud sadamarajatise piirid määruse (EÜ) nr 725/2004 mõistes, nii et need tõepoolest hõlmavad sadamat, on määruse (EÜ) nr 725/2004 vastavad sätted ülimuslikud käesoleva direktiivi vastavate sätete suhtes.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. sadam – teatud maa- ja veeala, mille piirid on määratlenud sadama asukoha liikmesriik ning mis koosneb kaubandusliku meretranspordi hõlbustamiseks ette nähtud seadmetest ja rajatistest; 2. laeva ja sadama vaheline liides – vastastikune mõju, mis tekib ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt; 3. sadamarajatis – koht, kus toimub laeva ja sadama vaheline liides; see hõlmab, vastavalt vajadusele, alasid nagu ankrukohad, ootekaid ja merepoolsed lähenemisalad; 4. sadama turvalisuse alane kontaktasutus – iga liikmesriigi määratud asutus, kelle ülesandeks on olla komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks kontaktasutuseks ning hõlbustada käesolevas direktiivis sätestatud sadamate turvameetmete kohaldamist, teostada selle üle järelkontrolli ning anda selle kohta teavet; 5. sadama turvaasutus – vastavas sadamas sadama turvalisuse eest vastutav asutus.

Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiiviga kehtestatud sadamate turvameetmete põhjaliku kooskõlastamise määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaldamisel võetud meetmetega.

1. Liikmesriigid määravad turvaasutuse iga käesoleva direktiiviga hõlmatud sadama jaoks. Sadama turvaasutuse võib määrata rohkem kui ühe sadama jaoks. 2. Sadama turvaasutus vastutab sadama turvalisuse hindamiste järelduste põhjal sadamate turvalisuse plaanide koostamise ja rakendamise eest. 3. Liikmesriigid võivad sadama turvaasutuseks määrata määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud meresõiduturvalisuse pädeva asutuse.

1. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate sadamate turvalisuse hindamiste läbiviimise. Nimetatud hindamistel võetakse arvesse sadama erinevate osade eripära ning samuti, kui liikmesriigi vastav asutus peab seda asjakohaseks, sadamaga ühenduses olevate piirkondade eripära, kui need piirkonnad mõjutavad sadama turvalisust ning hindamistel võetakse arvesse nende piirides asuvate sadamarajatiste turvalisuse hindamisi, mis on teostatud määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaldamisel. 2. Kõikide sadama turvalisuse hindamiste läbiviimisel võetakse miinimumnõuetena arvesse I lisas sätestatud üksikasjalikke nõudeid. 3. Sadama turvalisuse hindamist võib teostada artiklis 11 osutatud tunnustatud turvaorganisatsioon. 4. Sadama turvalisuse hindamised peab kinnitama asjaomane liikmesriik.

1. Liikmesriigid tagavad, et sadamate turvalisuse hindamise järelduste alusel töötatakse välja sadamate turvalisuse plaanid, neid säilitatakse ja ajakohastatakse. Sadama turvalisuse plaan võtab nõuetekohaselt arvesse sadama erinevate osade eripära ning ühendab tervikuks kooskõlas nende piirides asuvate määrusega (EÜ) nr 725/2004 kindlaks määratud sadamarajatiste turvalisuse plaanid. 2. Sadama turvalisuse plaanid määravad iga artiklis 8 osutatud erineva turvalisuse taseme jaoks kindlaks: a) järgitavad menetlused; b) rakendatavad meetmed; c) kohustuslikud tegevused. 3. Sadama turvalisuse plaani koostamisel võetakse miinimumnõuetena arvesse II lisas määratletud üksikasjalikke nõudeid. Vajadusel sisaldavad sadamate turvalisuse plaanid vajalikul määral turvameetmeid, mida kohaldatakse reisijate ja sõidukite suhtes, kes või mis ootavad reisijaid ja sõidukeid vedavatele merelaevadele minekut. Rahvusvaheliste mereveoteenuste korral teevad asjaomased liikmesriigid turvalisuse hindamisel koostööd. 4. Sadama turvalisuse plaani võib välja töötada artiklis 11 osutatud tunnustatud turvaorganisatsioon. 5. Asjaomased liikmesriigid kinnitavad sadama turvalisuse plaanid enne rakendamist. 6. Liikmesriigid tagavad järelevalve sadamate turvalisuse plaanide rakendamise üle. Järelevalve kooskõlastatakse teiste sadamas läbiviidavate kontrolltegevustega. 7. Liikmesriigid tagavad nõuetekohaste õppuste läbiviimise, võttes arvesse III lisas loetletud turvakoolituse põhinõudeid.

1. Liikmesriigid võtavad kasutusele sadamate või sadamaosade turvalisuse tasemete süsteemi. 2. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 725/2004 on kolm turvalisuse taset: — “turvalisuse tase 1” tähistab taset, mille puhul rakendatakse alaliselt miinimumnõuetele vastavaid turvameetmeid; — “turvalisuse tase 2” tähistab taset, mille puhul rakendatakse turvalisust ohustava vahejuhtumi kõrgendatud ohu korral vastavaid lisaturvameetmeid; — “turvalisuse tase 3” tähistab taset, mille puhul rakendatakse turvalisust ohustava vahejuhtumi tõenäolise või otsese ohu korral, kuigi rünnaku objekt ei pruugi kindlalt teada olla, tugevdatud spetsiifilisi turvameetmeid. 3. Liikmesriigid määravad kindlaks iga sadama või sadamaosa turvalisuse taseme. Iga turvalisuse taseme puhul võivad liikmesriigid sõltuvalt sadama turvalisuse hindamise järeldustest otsustada, et sadama eri piirkondades tuleb rakendada erinevaid turvameetmeid. 4. Liikmesriigid teevad asjaomasele isikule või asjaomastele isikutele teatavaks sadama või sadama osa kehtiva turvalisuse taseme ning samuti selles tehtavad muudatused.

1. Asjaomane liikmesriik kinnitab iga sadama kohta ametisse sadama turvaülema. Igal sadamal on võimaluse korral oma turvaülem, kuid vajadusel võib üks turvaülem vastutada mitme sadama eest. 2. Sadama turvaülem on kontaktisikuks sadama turvalisuse küsimustes. 3. Kui sadama turvaülem ei ole sama kui määruse (EÜ) nr 725/2004 kohased sadamaala(de) turvaülem(ad), tuleb tagada nendevaheline tihe koostöö.

1. Liikmesriigid tagavad sadamate turvalisuse hindamiste ja sadamate turvalisuse plaanide läbivaatamise vastavalt vajadusele. Need vaadatakse läbi vähemalt kord iga viie aasta jooksul. 2. Läbivaatamise ulatus on sätestatud vastavalt artiklites 6 või 7.

Liikmesriigid võivad käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgil nimetada tunnustatud turvaorganisatsioonid. Tunnustatud turvaorganisatsioonid peavad vastama IV lisas sätestatud nõuetele.

Liikmesriigid määravad sadama turvalisuse aspektidega tegeleva kontaktasutuse. Liikmesriigid võivad määrata sadama turvalisuse aspektidega tegelema määruse (EÜ) nr 725/2004 alusel määratud kontaktasutuse. Sadama turvalisuse alane kontaktasutus edastab komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud sadamate nimekirja ning teatab komisjonile nimekirjas tehtavatest muudatustest.

1. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mis tagab piisava ja regulaarse järelevalve sadamate turvalisuse plaanide ja nende rakendamise üle. 2. Komisjon teostab koostöös artiklis 12 osutatud kontaktasutustega järelevalvet käesoleva direktiivi rakendamise üle liikmesriikides. 3. Seda järelevalvet teostatakse koos määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõikes 4 sätestatud kontrollidega.

I ja IV lisa võib muuta kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega, laiendamata käesoleva direktiivi reguleerimisala.

1. Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 725/2004 loodud komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artikli 8 sätteid. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse üks kuu. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

1. Käesoleva direktiivi rakendamisel võtab komisjon vastavalt otsusele 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (6) kasutusele vastavad meetmed, et kaitsta teavet, mille kohta kehtivad konfidentsiaalsusnõuded ja millele komisjonil on juurdepääs või mida liikmesriigid edastavad. Liikmesriigid võtavad vastavaid meetmeid kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega. 2. Kõik isikud, kes teostavad turvakontrolle või käitlevad käesoleva direktiiviga seotud konfidentsiaalset teavet, läbivad selle liikmesriigi, mille kodanikud nad on, asjakohase tasemega julgeolekukontrolli.

Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. juuniks 2007. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Hiljemalt 15. detsembriks 2008 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis põhineb muu hulgas artikli 13 alusel saadud teabel. Aruandes analüüsib komisjon direktiivi järgimist liikmesriikide poolt ja võetud meetmete tõhusust. Vajadusel esitab komisjon ettepanekuid täiendavate meetmete kohta.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artikli 2 lõikes 2 osutatud sadamaid.