Määrus 2150/2005

Käesoleva määrusega tugevdatakse ja ühtlustatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 punktis 22 sätestatud õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni ühtses Euroopa õhuruumis eesmärgiga lihtsustada õhuruumi korraldamist ning lennuliikluse korraldamist ühise transpordipoliitika piirides. Käesolev määrus sätestab eeskirjad, et kindlustada parem koostöö lennuliikluse korraldamise eest vastutavate tsiviil- ja sõjaliste üksuste vahel, mis teostavad õhuruumis lennutegevust liikmesriigi vastutusel.

1. Käesolevas määruses kasutatakse määruses (EÜ) nr 549/2004 sätestatud mõisteid. 2. Lisaks 1 lõikes viidatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid: a) õhuruumi korraldamise üksus (AMC-üksus) – ühe või mitme liikmesriigi vastutusel tegutsev üksus, mis vastutab õhuruumi igapäevase korraldamise eest; b) reserveeritud õhuruum– määratletud mahus õhuruum, mis on ajutiselt reserveeritud kasutajaterühma erandlikuks või eriotstarbeliseks kasutuseks; c) määratletud õhuruum– õhuruumi osa määratletud mahus milles on kas määratletud mõõtmetega õhuruum, milles teatud aegadel võib esineda õhusõiduki lennule ohtlikke tegevusi (“ohtlik ala”); või määratletud mõõtmetega õhuruum riigi maismaaterritooriumi või territoriaalvete kohal, milles vastavalt teatavatele eritingimustele on õhusõidukite lennud piiratud (“piiratud kasutusega ala”); või määratletud mõõtmetega õhuruum riigi maismaaterritooriumi või territoriaalvete kohal, milles õhusõidukite lennud on keelatud (“keelatud ala”); d) õhuruumi struktuur– õhuruumi konkreetse mahuga osa, mis on kujundatud õhusõiduki ohutuse ja optimaalse lennutegevuse tagamiseks; e) lennuliiklusteeninduse üksus (ATS-üksus) – tsiviil- või sõjaline üksus, mis on vastutav lennuliiklusteeninduste eest; f) tsiviil-sõjaline koostoimimine– nende tsiviil- ja sõjaliste osapoolt koostoimimine, kellele on antud õigus võtta vastu otsuseid ja anda nõusolek tegevuskulule; g) sõjaline kontrolliüksus– paikne või liikuv sõjaline üksus, mis tegeleb sõjalise lennuliikluse ja/või muude tegevustega, mille eriline iseloom võib nõuda õhuruumi reserveerimist või piiramist; h) piiriülene õhuruum– õhuruumi struktuur, mis ulatub üle riigipiiride ja/või lennuinfopiirkondade piiride; i) lennukavatsus– lennu liikumistee ja selle juurde kuuluvad lennuandmed, mis kirjeldavad kavandatud ja võimalikult ajakohastatud lennutrajektoori sihtkohani; j) lennutrajektoor– õhusõiduki kolmemõõtmeline määratletud liikumistee läbi õhu; k) reaalaeg– tegevuse või sündmuse toimumise tegelik aeg; l) eraldatus– vahemaa õhusõidukite, nende lennutasemete või -teede vahel; m) kasutajad– tsiviil- või sõjalised õhusõidukid, mis teostavad õhuruumis lende, ning kõik muud õhuruumi kasutamist eeldavad osalised.

Õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsioon juhindub järgmistest põhimõtetest: a) Tsiviil- ja sõjaliste asutuste koostoimimine ehitatakse üles õhuruumi korraldamise strateegilistel, eel-taktikalistel ja taktikalistel tasanditel lepingute sõlmimise ja tegevuskorra loomise abil, et suurendada ohutust ja õhuruumi mahtu ning täiustada õhusõidukite lennutegevuse tõhusust ja paindlikkust. b) Õhuruumi korraldamine, lennuliikluse voogude juhtimine ja lennuliiklusteenindus kooskõlastatakse ning pannakse toimima punktis a loetletud õhuruumi korraldamise kolmel tasandil, et tagada tõhus õhuruumi planeerimine, selle eraldamine ja kasutamine kõigi kasutajate poolt. c) Õhuruumi reserveerimine kasutajaterühma erandlikuks või eriotstarbeliseks kasutuseks on ajutise iseloomuga, seda kohaldatakse piiratud ajavahemike jooksul vastavalt tegelikule kasutusele ning see vabastatakse niipea, kui õhuruumi reserveerimist tinginud tegevus lõppeb. d) Õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni tõhusaks ja ühtlustatud kohaldamiseks teevad liikmesriigid, eriti piiriülese tegevuse puhul, omavahel riigipiiride ülest ja/või lennuinfopiirkondade piiride ülest koostööd; nimetatud koostöö hõlmab kõiki kohaseid õiguslikke, lennutegevust käsitlevaid ja tehnilisi valdkondi. e) Lennuliiklusteeninduse üksused ja kasutajad tagavad nende käsutuses oleva õhuruumi optimaalse kasutuse.

1. Liikmesriigid täidavad järgmisi ülesandeid: a) tagada õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni kohaldamine strateegilisel, eel-taktikalisel ja taktikalisel tasandil; b) vaadata korrapäraselt läbi kasutajate nõudmised; c) kinnitada tegevused, mis nõuavad õhuruumi reserveerimist või piiramist; d) määratleda ajutised õhuruumi struktuurid ja tegevuskord, et pakkuda erinevaid variante õhuruumi reserveerimiseks ja lennuteedeks; e) kehtestada kriteeriumid ja tegevuskord, et luua ja kasutada õhuruumi kohandatavaid rõht- ja püstpiire, mida on vaja lennutrajektooride mitmete variantide ja lendude lühiajaliste muutustega arvestamiseks; f) hinnata siseriikliku õhuruumi struktuuri ja lennuteede võrku paindlike õhuruumistruktuuride ja tegevuskorra planeerimiseks; g) määratleda need eritingimused, mille puhul tsiviil- ja sõjalendude eraldatuse eest vastutavad lennuliiklusteeninduse üksused või sõjalised kontrolliüksused; h) arendada koos naaberliikmesriikidega piiriülese õhuruumi kasutamist, kui liiklusvood ja kasutajate tegevus seda nõuavad; i) koordineerida oma õhuruumi korraldamise poliitikat naaberliikmesriikide omaga, et ühiselt käsitleda riigipiiride ülest ja/või lennuinfopiirkondade piiride ülest õhuruumi kasutamist; j) naaberliikmesriikidega tihedas koostöös ja kooskõlastatult luua ja teha kasutajatele kättesaadavaks õhuruumi struktuurid, kui need omavad olulist mõju riigipiiride üleses ja/või lennuinfopiirkondade piiride üleses liikluses, tagamaks sellega õhuruumi optimaalne kasutus kõigile kasutajatele kogu ühenduses; k) kehtestada koos naaberliikmesriikidega üks ühine normide kogum tsiviil- ja sõjalendude eraldamiseks piiriüleses tegevuses; l) seada sisse konsultatsioonimehhanismid lõikes 3 osutatud isikute ja organisatsioonide ning kõikide asjaomaste partnerite ja organisatsioonide vahel, tagamaks, et kasutajate nõuetega on vajalikul määral arvestatud; m) hinnata ja vaadata läbi õhuruumiga seotud tegevuskord ning õhuruumi paindliku haldamise toimimine; n) seada sisse mehhanismid taotlusi, eraldamist ja õhuruumi struktuuride tegelikku kasutust käsitlevate andmete arhiveerimiseks, nende edaspidiseks kasutamiseks analüüsides ja planeerimistegevuses. Punktis g märgitud tingimused peavad olema dokumenteeritud ning nendega tuleb arvestada artiklis 7 osutatud ohutushindamise puhul. 2. Liikmesriikides, kus õhuruumi korraldamisega on seotud või selle eest on vastutavad nii tsiviil- kui ka sõjalised asutused, täidetakse lõikes 1 nimetatud ülesanded ühendatud tsiviil-sõjalise korra kohaselt. 3. Liikmesriigid määravad kindlaks ja teatavad komisjonile isikud või organisatsioonid, kes vastutavad lõikes 1 loetletud ülesannete täitmise eest. Komisjoni peab ja teeb üldsusele kättesaadavaks määratud isikute ja organisatsioonide nimekirja, et tugevdada koostööd liikmesriikide vahel.

1. Õhuruumi eraldamiseks artikli 4 lõikes 1 määratletud tingimuste ja korra kohaselt määravad või moodustavad liikmesriigid õhuruumi korraldamise üksuse. Kaks või rohkem liikmesriiki võivad moodustada ühise õhuruumi korraldamise üksuse. Liikmesriikides, kus õhuruumi korraldamisega on seotud või selle eest on vastutavad nii tsiviil- kui ka sõjalised asutused, peab õhuruumi korraldama ühendatud tsiviil-sõjaline üksus. 2. Kaks või enam liikmesriiki võivad moodustada ühise õhuruumi korraldamise üksuse. 3. Liikmesriigid tagavad piisavate tehniliste süsteemide olemasolu, mis võimaldavad õhuruumi korraldamise üksusel teostada õhuruumi eraldamist ja edastada õigeaegselt kõikidele huvitatud kasutajatele, õhuruumi korraldamise üksustele, lennuteenuse pakkujatele ning kõikidele asjaomastele partneritele ja organisatsioonidele teavet õhuruumi kättesaadavuse kohta.

1. Liikmesriigid tagavad tsiviil-sõjalise koostoime tegevuskorra ning asjaomaste lennuliiklusteeninduse üksuste ja sõjaliste kontrolliüksuste vaheliste sidevahendite kasutuselevõtu, mis võimaldab neil vahetada vastastikku õhuruumi käsitlevat teavet eesmärgiga aktiveerida, desaktiveerida või ümber jaotada eel-taktikalisel tasemel eraldatud õhuruumi reaalajas. 2. Liikmesriigid tagavad, et asjaomased sõjalised kontrolliüksused ja lennuliiklusteeninduse üksused teavitavad üksteist õigeaegselt ja tõhusal viisil igast õhuruumis planeeritud tegevuses esinevast muudatusest, edastades selle teabe ka kõikidele kasutajatele, keda huvitab õhuruumi olukord reaalajas. 3. Liikmesriigid tagavad koostoime korra ning lennuliiklus teeninduse üksuste ja sõjaliste kontrolliüksuste vaheliste toetussüsteemide sisseseadmise, et kindlustada ohutus tsiviil- ja sõjaväelendude koostoimimise korraldamisel. 4. Liikmesriigid tagavad tsiviil- ja sõjaliste lennuliiklusteeninduse üksuste koostoime korra sisseseadmise, mis võimaldab asjaomase teabe otsese edastamise teel lahendada lennuliikluse eriolukordi, milles tsiviil- ja sõjalised kontrollid osutavad teenuseid samas õhuruumis. See asjaomane teave, eriti kui on tegemist ohutusküsimustega, tehakse kättesaadavaks tsiviil- ja sõjalistele kontrollidele ja sõjalistele kontrolliüksustele lennuandmete (k.a lennuki asukoht ja lennukavatsus) õigeaegse edastamise teel. 5. Piiriüleste tegevuste korral tagavad liikmesriigid, et nende tegevustega seotud tsiviil-lennuliiklusteeninduse üksused, sõjalise lennuliiklusteeninduse üksused ja/või sõjalised kontrolliüksused jõuavad omavahelisele kokkuleppele ühise normidekogumi osas lennuliikluse eriolukordade haldamiseks ja õhuruumi korraldamiseks reaalajas.

Olemasoleva ohutustaseme hoidmiseks või tõstmiseks tagavad liikmesriigid ohutuse tagamisega seotud tegevuse raames, et enne mistahes muudatuse tegemist õhuruumi paindliku kasutamise alasesse tegevusse viiakse läbi ohutushinnang, mis hõlmab ohtude määratlemist, riskide hindamist ja vähendamist.

Määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 7 lõike 2 kohaselt koostatud õhuruumi paindliku kasutamise kohaldamise aastaaruandes toovad liikmesriigid ära käesoleva määruse lisas osutatud üksikasjalikud andmed.

Liikmesriigid tagavad käesoleva määruse täitmise ülevaatuste, vaatluste ja ohutusalaste auditite abil.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artiklit 6 kohaldatakse kaheteistkümne kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.