Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
jäätmed – nagu määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a;
2)
ohtlikud jäätmed – nagu määratletud nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (16) artikli 1 lõikes 4;
3)
püsijäätmed – jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta kahjulikult muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis võiks põhjustada keskkonna saastumist või kahjustada inimeste tervist. Jäätmete üldleostuvus ja saasteainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ja eelkõige ei tohi need ohustada pinnavee ja/või põhjavee kvaliteeti;
4)
saastumata pinnas – pinnas, mis eemaldatakse maapinna ülemisest kihist kaevandamise käigus ja mida ei loeta saastunuks vastavalt kaevandamise asukoha liikmesriigi siseriiklikule õigusele või ühenduse õigusele;
5)
maavara – maakoores looduslikult leiduva orgaanilise või anorgaanilise aine maardla, nagu näiteks energeetilised kütused, metallimaagid, tööstuslikud mineraalid ja ehitusmaterjalina kasutatavad mineraalid, välja arvatud vesi;
6)
kaevandustööstused – kõik asutused ja ettevõtted, mis tegelevad ärilistel eesmärkidel maavarade pealmaa- või allmaakaevandamisega, sealhulgas puuraukude kaudu toimuva kaevandamisega või kaevandatud materjali rikastamisega;
7)
avameri – mereala ja merepõhi, mis ulatub tavaliste või keskmiste loodete madalaima veetaseme märgist kaugemale;
8)
rikastamine – maavaradega tehtavad mehaanilised, füüsikalised, bioloogilised, termilised või keemilised protsessid või nende protsesside kombinatsioon (sealhulgas karjääride tegevus) maavarade eraldamiseks, sealhulgas materjali tükisuuruse muutmine, sorteerimine, eraldamine ja leostamine ning eelnevalt kõrvale jäetud jäätmete ümbertöötamine, välja arvatud sulatamine, termilised tootmisprotsessid (välja arvatud lubjakivi põletamine) ja metallurgilised tööd;
9)
rikastamisjäätmed – pärast maavara väärtuslikuma osa vähemväärtuslikust kivimist eraldamist (nt purustamine, peenestamine, suuruse järgi sorteerimine, flotatsioon ja muud füüsikalis-keemilised tehnoloogiad) järele jäävad tahked või vedelad jäätmed;
10)
puistang – insenerirajatis tahkete jäätmete ladustamiseks maapinnal;
11)
tamm – inseneriehitis vee ja/või jäätmete hoidmiseks või säilitamiseks hiivahoidlas;
12)
hiivahoidla – looduslik või insenerirajatis, kus hoitakse peenestatud jäätmeid, harilikult rikastamisjäätmeid, ning erinevat veehulka, mis tuleneb maavara rikastamisest ning tööprotsessis kasutatava vee selitamisest ja ringlussevõtust;
13)
nõrga happe dissotsieeruv tsüaniid – tsüaniid ja tsüaniidühend mis dissotsieerub nõrga happega määratud pH tasemel;
14)
nõrgvesi – iga jäätmehoidlasse paigaldatud jäätmetest läbi imbunud ja välja nõrgunud või jäätmehoidlas sisalduv vedelik, sealhulgas saastunud drenaaživesi, mis võib asjakohase töötlemiseta keskkonda kahjulikult mõjutada;
15)
jäätmehoidla – iga ala mis on mõeldud tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks järgmisteks ajavahemikeks:
—
määratlemata ajaks A-kategooria jäätmehoidlate ja jäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlate puhul;
—
rohkem kui kuus kuud ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlate puhul;
—
rohkem kui aasta mittepüsivate tavajäätmete hoidlate puhul;
—
rohkem kui kolm aastat saastumata pinnase, uuringute tulemusel tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlate puhul.
Sellised hoidlad hõlmavad ka tamme või muid struktuure, mille eesmärk on hoida, säilitada, piirata või muul viisil toetada sellist hoidlat, ning samuti, kuid mitte ainult, puistanguid ja hiivahoidlaid, aga ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala taastamise ja ehituse eesmärgil;
16)
suurõnnetus – objektil käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva käitise kaevandamisjäätmete käitlemistegevuse käigus tekkiv juhtum, mis kujutab inimeste tervisele ja/või keskkonnale viivitamatult või aja jooksul ilmnevat tõsist ohtu objektil või mujal;
17)
ohtlik aine – aine, segu või valmistis, mis on ohtlik direktiivis 67/548/EMÜ (17) või direktiivis 1999/45/EÜ (18) määratletud tähenduses;
18)
parim võimalik tehnika – nagu on määratletud direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõikes 11;
19)
suubla – pinnaveed, põhjavesi, üleminekuveed ja rannikuvesi, nagu on vastavalt määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 lõigetes 1, 2, 6 ja 7;
20)
taastamine – jäätmehoidla poolt mõjutatud maapinna töötlemine selliselt, et taastada maapinna rahuldav seisukord, pöörates erilist tähelepanu mulla kvaliteedile, looduslikule loomastikule ja taimestikule, looduslikele elupaikadele, mageveesüsteemidele, maastikule ja asjakohasele kasutamisele;
21)
uuring – majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine, kuid välja arvatud kõik maardla kasutuselevõtmiseks vajalikud tööd ja kõik olemasoleva kaevandamisega otseselt seotud toimingud;
22)
üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele selliste isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;
23)
asjaomane üldsus – üldsus, keda käesoleva direktiivi artiklite 6 ja 7 kohaste keskkonnaalaste otsuste tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle mõiste puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele;
24)
käitaja – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab kaevandamisjäätmete käitlemise eest kooskõlas selle liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, kus jäätmeid käideldakse, kaasa arvatud kaevandamisjäätmete ajutine ladustamine nii käitise tegutsemise ajal kui ka pärast sulgemist;
25)
jäätmevaldaja – kaevandamisjäätmete tekitaja või füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses jäätmed on;
26)
pädev isik – füüsiline isik, kellel on vastavalt tegutsemiskoha liikmesriigi siseriiklikule õigusele määratletud tehnilised teadmised ja kogemus käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks;
27)
pädev asutus – asutus või asutused, mille liikmesriik määrab vastutama käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;
28)
tegevuskoht – kogu käitaja kontrolli all olev selgelt määratletud geograafiline maa-ala;
29)
oluline muutus – muutus jäätmehoidla struktuuris või tegevuses, mis pädeva asutuse arvates võib oluliselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda.