1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 17 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud erimeetmed põhjavee reostuse ärahoidmiseks ja piiramiseks. Need meetmed käsitlevad eelkõige järgmist:
a)
kriteeriumid põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks ja
b)
kriteeriumid oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemiseks ja tagasipööramiseks ning kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks.
2. Käesoleva direktiiviga täiendatakse direktiivis 2000/60/EÜ juba sisalduvaid sätteid saasteainete põhjavette viimise ärahoidmiseks või piiramiseks ning sätteid kõigi põhjaveekogude seisundi halvenemise ärahoidmiseks.
Lisaks direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 2 sätestatutele kasutatakse käesolevas direktiivis järgmisi mõisteid:
1)
põhjavee kvaliteedistandard – keskkonnakvaliteedi standard, mis väljendub teatava saasteaine, saasteaineterühma või reostuse näitaja kontsentratsioonina põhjavees, mida ei tohiks inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada;
2)
läviväärtus– liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 3 kehtestatud põhjavee kvaliteedistandard;
3)
oluline ja jätkuv kasvutendents – põhjavees esineva saasteaine, saasteaineterühma kontsentratsiooni või reostuse näitaja statistiliselt ja keskkonna seisukohast oluline kasv, mille puhul peetakse vajalikuks kasvutendentsile tagasikäigu andmist kooskõlas artikliga 5;
4)
saasteainete põhjavette viimine – inimtegevuse tulemusena saasteainete otsene või kaudne põhjavette viimine;
5)
taustanivoo – aine sisaldus või indikaatorväärtus põhjaveekogumis, milles ei esine või milles esineb väga vähe selle keemilise koostise suhtes mõjuvaid inimtekkelisi muutusi;
6)
lähtetase – vähemalt võrdlusaastatel 2007 ja 2008 mõõdetud aine keskmine väärtus põhjaveekogumis direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 8 kehtestatud seireprogrammide alusel või juhul, kui ained määratakse pärast võrdlusaastaid, esimese perioodi jooksul, mille kohta on olemas esindava tähtaja jooksul kogutud seireandmed.
Artikkel 3 - Põhjavee keemilise seisundi hindamise kriteeriumid
1. Põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma keemilise seisundi hindamisel direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 2.3 alusel kasutavad liikmesriigid järgmisi kriteeriumeid:
a)
I lisas osutatud põhjavee kvaliteedi standardid;
b)
II lisa A osas kirjeldatud menetlusega kooskõlas liikmesriikide kehtestatavad läviväärtused saasteainetele, saasteaineterühmadele ning reostuse näitajatele, mida liikmesriigi territooriumil peetakse sellisteks, mille tulemusena saab põhjaveekogusid või põhjaveekogude rühmi pidada ohustatuks, võttes arvesse vähemalt II lisa B osas sisalduvat loendit.
Põhjavee läviväärtused, mida kohaldatakse hea keemilise seisundi suhtes, põhinevad põhjaveekogu kaitsel kooskõlas II lisa A osa punktidega 1, 2 ja 3, võttes eelkõige arvesse selle mõju pinnavetele ning sellest otse sõltuvatele maismaaökosüsteemidele ja märgaladele ning nende vastastikust seotust põhjaveekoguga, ning mille puhul arvestatakse muuhulgas inimtoksikoloogia ja ökotoksikoloogia alaseid teadmisi.
2. Läviväärtused võib kehtestada riiklikul tasandil, rahvusvahelise valglapiirkonna või liikmesriigi territooriumile jääva valglapiirkonna osa tasandil või põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma tasandil.
3. Liikmesriigid tagavad, et kahe või enama liikmesriigi poolt jagatavate põhjaveekogude ning põhjaveekogude puhul, mis ületab liikmesriigi piiri, kehtestatakse läviväärtused direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõike 4 alusel ja asjaomaste liikmesriikide vahelise kooskõlastuse tulemusel.
4. Juhul kui põhjaveekogu või põhjaveekogude rühm ulatub väljapoole ühenduse territooriumi, püüavad asjaomased liikmesriigid direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõike 5 alusel kehtestada läviväärtused kooskõlas asjaomaste kolmandate riikidega.
5. Esmakordselt kehtestavad liikmesriigid lõike 1 punti b alusel läviväärtused 22. detsembriks 2008.
Kõik läviväärtused avaldatakse vesikonna majandamiskavades, mis tuleb esitada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 alusel, sealhulgas kokkuvõte käesoleva direktiivi II lisa C osas ettenähtud teabest.
6. Seejärel muudavad liikmesriigid läviväärtuste loendit, kui saasteaineid, saasteaineterühmi või reostuse näitajaid puudutav uus teave viitab sellele, et inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides tuleks läviväärtus kehtestada veel mõne aine kohta või et kehtivat läviväärtust tuleks muuta või et eelnevalt loendist eemaldatud läviväärtus tuleks sinna taas lisada.
Läviväärtusi võib loendist eemaldada, kui asjaomast põhjaveekogu ei ohusta enam vastavad saasteained, saasteaineterühmad või reostuse näitajad.
Sellistest muudatustest läviväärtuste loendis antakse aru vesikonna majandamiskavade korrapärase läbivaatamise raames.
7. Komisjon avaldab aruande liikmesriikide poolt kooskõlas lõikega 5 esitatud teabe põhjal 22. detsembriks 2009.
Artikkel 4 - Põhjavee keemilise seisundi hindamise menetlus
1. Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 kirjeldatud menetlust, et hinnata põhjaveekogu keemilist seisundit. Vajadusel võivad liikmesriigid selle menetluse läbiviimisel grupeerida põhjaveekogud kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ V lisaga.
2. Põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma peetakse heas keemilises seisundis olevaks, kui:
a)
asjakohane seire näitab, et direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.3.2 sätestatud tingimused on täidetud; või
b)
I lisas loetletud põhjavee kvaliteedi standardite väärtusi ning kooskõlas artikliga 3 ja II lisaga kehtestatud asjakohaseid läviväärtusi ei ole ületatud selle põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma üheski vaatluspunktis; või
c)
kui põhjavee kvaliteedistandardi väärtus või läviväärtus ületatakse ühes või enamas vaatluspunktis, kuid III lisa kohane asjakohane analüüs kinnitab, et:
i)
III lisa punktis 3 osutatud hindamise alusel ei peeta põhjavee kvaliteedistandardeid või läviväärtusi ületavat saasteainete kontsentratsioone selliseks, mis kujutaks märkimisväärset keskkonnaohtu, võttes vajadusel arvesse reostatud põhjaveekogu ulatuse;
ii)
direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.3.2. sätestatud põhjavee hea keemilise seisundi muud tingimused on täidetud kooskõlas käesoleva direktiivi III lisa punktiga 4;
iii)
põhjaveekogumitele, mis on kindlaks tehtud vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikele 1, on selle direktiivi artikli 7 lõike 3 nõuded täidetud, vastavalt selle direktiivi III lisa lõikele 4;
iv)
põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma mis tahes veekogu võime rahuldada inimeste/inimkasutuse vajadusi ei ole reostuse tagajärjel märkimisväärselt halvenenud.
3. Põhjavee seirekohtade valikul peab täitma direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 2.4 nõudeid, mis on koostatud selliselt, et oleks võimalik teha põhjavee keemilise seisundi ühtne ja terviklik ülevaade ning esitada esindavad seireandmed.
4. Liikmesriigid avaldavad vesikonna majandamiskavade raames kokkuvõtte põhjavee keemilise seisundi hindamisest kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 13.
Nimetatud kokkuvõte, mis on koostatud rahvusvahelise valglapiirkonna või liikmesriigi territooriumile jääva valglapiirkonna osa tasandil, sisaldab ka selgitust selle kohta, kuidas lõpphinnangus on põhjavee kvaliteedistandardite või läviväärtuste ületamine erinevates vaatluspunktides arvesse võetud.
5. Kui põhjaveekogu liigitatakse vastavalt lõike 2 punktile c heas seisundis olevaks, võtavad liikmesriigid kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 11 meetmed, mida on vaja, et kaitsta veeökosüsteeme, maismaaökosüsteeme ning inimeste poolt põhjavee kasutamist, mille puhul sõltutakse sellest põhjaveekogu osast, mida esindavad vaatluspunkt või vaatluspunktid, milles põhjavee kvaliteedistandardi väärtus või läviväärtus on ületatud.
Artikkel 5 - Oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemine ja kasvutendentsi langusele pöördumise punktid
1. Liikmesriigid teevad kindlaks olulised ja püsivad kasvutendentsid ohustatuks peetavates põhjaveekogudes või põhjaveekogude rühmades olevate saasteainete, saasteaineterühmade või reostuse näitajate kontsentratsioonides ning määravad kooskõlas IV lisaga kindlaks kasvutendentsi langusele pöördumise punkti.
2. Põhjavee reostuse järkjärgulise vähendamise ja selle seisundi halvenemise ärahoidmise eesmärgil annavad liikmesriigid kooskõlas IV lisa B osaga direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 11 osutatud meetmeprogrammi abil tagasikäigu kasvutendentsidele, mis võivad märkimisväärselt kahjustada veeökosüsteemide või maismaaökosüsteemide kvaliteeti, inimeste tervist või veekeskkonna seaduslikul otstarbel tegelikku või võimalikku kasutamist.
3. Liikmesriigid määravad kindlaks kasvutendentsi langusele pöördumise punkti protsendina I lisas sätestatud põhjavee kvaliteedistandardite tasemest ning artikli 3 kohaselt kehtestatud läviväärtustest, arvestades kooskõlas IV lisa B osa punktiga 1 kindlaks tehtud tendentsi ja sellega seotud keskkonnariski.
4. Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 13 esitatavate majandamiskavade raames teevad liikmesriigid kokkuvõtte:
a)
viisist, kuidas kasvutendentsi hindamine põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma erinevates vaatluspunktides on aidanud kaasa nimetatud direktiivi V lisa punkti 2.5 kohaselt selle kindlaks tegemisele, et nimetatud kogude puhul on tegemist mis tahes saasteaine kontsentratsiooni olulise ja püsiva kasvutendentsiga või selle tendentsi langusega, ning
b)
lõike 3 alusel kindlaksmääratud punktide põhjustest.
5. Kui on vaja hinnata põhjaveekogudes esineva reostatud ala mõju, mis võib ohustada direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud eesmärkide täitmist ning eelkõige punktallikatest ja saastatud pinnasest alguse saanud reostuse mõju, viivad liikmesriigid läbi tuvastatud saasteaineid puudutavaid täiendavaid kasvutendentsi hindamisi, et reostatud ala edasi ei leviks, ei kahjustaks põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma keemilist seisundit ega kujutaks endast ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Nimetatud hindamiste tulemustest tehakse kokkuvõte kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 13 esitatavate majandamiskavade raames.
Artikkel 6 - Meetmed saasteainete põhjavette viimise ärahoidmiseks või piiramiseks
1. Saasteainete põhjavette viimise ärahoidmise või piiramise eesmärgil, mis on sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i põhjal, tagavad liikmesriigid, et nimetatud direktiivi artikli 11 alusel loodud meetmeprogramm sisaldaks:
a)
kõiki vajalikke meetmeid, mille eesmärk on püüda ära hoida mis tahes ohtlike ainete põhjavette viimine, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist. Selliste ainete tuvastamisel võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse ohtlikke aineid, mis kuuluvad direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisa punktide 1 kuni 6 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse ning aineid, mis kuuluvad kõnealuse lisa punktide 7 kuni 9 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse, kui neid peetakse ohtlikuks;
b)
direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas loetletud saasteainete osas, mida ei peeta ohtlikuks, ning kõigi teiste kõnealuses lisas nimetamata mitteohtlike saasteainete osas, mis liikmesriikide arvates kujutavad olemasolevat või võimalikku reostusohtu, kõiki vajalikke meetmeid ainete põhjavette viimise piiramiseks, tagades et selline vette viimine ei põhjusta põhjavee seisundi halvenemist ega saasteaine kontsentratsiooni olulisi ja jätkuvaid kasvutendentse põhjavees. Selliste meetmete rakendamisel võetakse arvesse vähemalt väljakujunenud häid tavasid, sealhulgas asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud häid keskkonnatavasid ja parimaid olemasolevaid meetodeid.
Punktides a ja b nimetatud meetmete rakendamise eesmärgil võivad liikmesriigid esimeses etapis teha kindlaks asjaolud, mille puhul tuleb direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas osutatud saasteaineid, eelkõige kõnealuse lisa punktis 7 nimetatud olulisi metalle ja nende ühendeid pidada ohtlikuks või mitteohtlikuks.
2. Kui tehniliselt on võimalik, siis võetakse arvesse hajureostusallikatest pärinevate saasteainete põhjavett mõjutav viimine põhjavette.
3. Ilma et see piiraks muudes ühenduse õigusaktides esitatud rangemaid nõudeid, võivad liikmesriigid lõikes 1 nõutud meetmete kohaldamisalast jätta välja nende saasteainete põhjavette viimise, mis on:
a)
direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti j alusel lubatud otseheite tagajärg;
b)
pädevate asutuste arvates oma kvantiteedilt ja kontsentratsioonilt nii väikesed, et vastuvõtva põhjavee kvaliteedi halvenemise ohtu hetkel ega tulevikus ei ole;
c)
õnnetuste või looduslike erandlike asjaolude tagajärg, mida ei olnud võimalik ette näha, vältida või leevendada;
d)
direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti f alusel lubatud põhjaveekogude kunstliku toitmise või suurendamise tagajärg;
e)
pädevate asutuste arvates sellised, mida ei ole tehniliselt võimalik ära hoida või piirata, ilma et kasutataks:
i)
meetmeid, mis suurendaksid ohte inimeste tervisele või keskkonna kvaliteedile tervikuna või
ii)
ebaproportsionaalselt kulukaid meetmeid, et eemaldada saasteainete kogused saastatud pinnasest või aluspinnasest või muidu kontrollida nende perkolatsiooni saastatud pinnasesse või aluspinnasesse või;
f)
muu hulgas üleujutuste ja põudade mõju leevendamise ning veemajanduse ja veeteede majandamise eesmärgil pinnavette sekkumise tagajärg, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel. Selliseid toiminguid, sealhulgas setete kaevandamine, süvendamine, ümberpaigutamine ja uputamine pinnavetes, teostatakse kooskõlas liikmesriikide selles osas väljatöötatud üldiste siduvate eeskirjadega ning kui see on asjakohane, nende eeskirjade alusel väljaantud lubadega, tingimusel et need ei ohusta asjakohaste veekogude jaoks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktiga b seatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist.
Punktide a–f kohaseid erandeid võib kasutada ainult siis, kui liikmesriikide pädevad asutused on teinud kindlaks, et toimib asjaomase põhjaveekogumi tõhus seire kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktiga 2.4.2 või muu asjakohane seire.
4. Liikmesriikide pädevad asutused peavad nimekirja lõikes 3 nimetatud eranditest, et teatada nendest komisjonile viimase nõudmisel.
Ajavahemikul alates 16. jaanuar 2009 ja kuni 22. detsembrini 2013 võetakse igas uues direktiivi 80/68/EMÜ artiklite 4 ja 5 kohases loa andmise menetluses arvesse käesoleva direktiivi artiklites 3, 4 ja 5 ettenähtud nõudeid.
1. II lisa A ja C osa ning III ja IV lisa võib teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks muuta kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7 osutatud vesikonna majandamiskavade ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.
2. II lisa B osa võib muuta kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega, eesmärgiga lisada uusi saasteaineid või näitajaid.
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, vaatab komisjon käesoleva direktiivi I ja II lisa üle 16. jaanuar 2013, ning seejärel kord kuue aasta jooksul. Ülevaatuse põhjal esitab komisjon vajadusel seadusandlikud ettepanekud lisade I ja/või II muutmiseks kooskõlas asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusega. Selles ülevaatamise ja ettepanekute koostamise käigus võtab komisjon arvesse kogu asjakohast teavet, mille hulka võivad kuuluda direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 alusel rakendatavate seireprogrammide ja ühenduse teadusprogrammide tulemused ja/või tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee, liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Euroopa majandusorganisatsioonide ja Euroopa keskkonnaorganisatsioonide soovitused.
Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 18 lõikes 1 sätestatud aruandes hinnatakse põhjavee osas käesoleva direktiivi mõju teistele asjakohastele keskkonnadirektiividele, sealhulgas mõju nendevahelisele järjepidevusele.
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 16 jaanuar 2009. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.