lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
EL õigus·32006R0051

Määrus 51/2006

Nõukogu määrus (EÜ) nr 51/2006, 22. detsember 2005 , millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

Vastu võetud 22.12.200551 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2006. aastaks ning eritingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada. Lisaks määratakse kindlaks teatavad püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused 2007. aasta jaanuariks ning teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused kindlaks IE lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2 - Reguleerimisala

1. Kui pole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust: a) ühenduse kalalaevade suhtes (edaspidi “ühenduse laevad”) ja b) kolmanda riigi lipu all sõitvate ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevade suhtes (edaspidi “kolmanda riigi kalalaevad”), kui need viibivad ühenduse vetes (edaspidi “EÜ veed”). 2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3 - Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid: a) lubatud kogupüük – igast kalavarust aastas lubatav püük; b) kvoot – ühendusele, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud kindel osa lubatud kogupüügist; c) rahvusvahelised veed – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla; d) NAFO tsoon – see osa Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) konventsioonialast, mis ei kuulu rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla; e) Skagerrak – ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega; f) Kattegat – ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenųrest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega; g) Cádizi laht – ICESi alarajooni IXa piirkond, mis jääb läänepikkusest 7o23′48″ ida poole.

Artikkel 4 - Kalastusvööndid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi kalastusvööndite määratlusi: a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) kalastusvööndid, nagu on kindlaks määratud määruses (EMÜ) nr 3880/91. Vööndi tähisele lisatud märge “EÜ veed” osutab, et kõne all on ainult EÜ vetesse jääv vööndiosa. b) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa ehk FAO püügipiirkond 34) kalastusvööndid, nagu on kindlaks määratud nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2597/95 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades; (25) c) NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) kalastusvööndid, nagu on kindlaks määratud nõukogu 30. juuni 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2018/93 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta; (26) d) CCAMLR (Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon) kalastusvööndid, nagu on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 601/2004

Artikkel 5 - Püügilimiidid ja nende jaotamine

1. Ühenduse laevade püügilimiidid ühenduse vetes ja teatavates vetes, mis ei kuulu ühendusele, kõnealuste limiitide jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on esitatud I lisas. 2. Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel vastavalt artiklites 10, 17 ja 18 sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndisse. 3. Komisjon lõpetab viivitamata anšoovise püügi alapiirkonnas VIII, kui STECF teatab, et kudekarja biomass 2006. aastal kudemise ajal on alla 28 000 tonni. 4. Komisjon kehtestab lõplikud püügilimiidid ICES rajoonide IIa (EÜ veed) ja IIIa ning alapiirkonna IV (EÜ veed) tobiapüügi suhtes IID lisa punktis 6 sätestatud korras. 5. Komisjon määrab kindlaks ühenduse kasutuses olevad moivapüügi limiidid püügipiirkondades V, XIV (Gröönimaa veed) 7,7 % ulatuses moiva TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud. 6. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata merikuradi püügilimiidid vööndites IIa (EÜ veed) ja IV (EÜ veed) ning vööndites Vb (EÜ veed), VI, XII ja XIV pärast seda, kui STECF on analüüsinud 2006. aasta esimeses kvartaliks kogutud andmeid vaadeldud saagi püügimahu ühikute kohta. 7. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata tursiku püügilimiidid vööndites IIa (EÜ veed), IIIa ja IV (EÜ veed) ning kilu püügilimiidid vööndites IIa (EÜ veed) ja IV (EÜ veed), pidades silmas 2006. esimesel poolaastal kogutud teaduslikke andmeid.

Artikkel 6 - Jaotamisega seotud erisätted

1. I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira: a) kvootide vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt; b) ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt; c) täiendavaid lossimisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt; d) koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohaselt; e) mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt. 2. Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 kohaldatakse kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2007. aastasse kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki (analüütiline TAC).

Artikkel 7 - Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1. Alates 1. veebruarist 2006 kuni 31. jaanuarini 2007 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi järgmiselt: — -IIA lisa kohaldatakse teatavate Kattegati, Skagerraki, alapiirkonna IV ning ICES rajoonide IIa (EÜ veed), IIIa, VIa, VIIa ja VIId varude majandamise suhtes. — -IIB lisa kohaldatakse merluusivarude majandamise suhtes ICES rajoonides VIIIc ja IXa, välja arvatud Cįdizi lahes. — -IIC lisa kohaldatakse ICES rajooni VIIe merikeelevarude majandamise suhtes. — -IID lisa kohaldatakse Skagerraki ning ICES alapiirkonna IV ja rajooni IIa (EÜ veed) tobiavarude majandamise suhtes. 2. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2006 kuni 31. jaanuarini 2006 kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 nimetatud varude suhtes määruse (EÜ) nr 27/2005 IVa, IVb, IVc ja V lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi. 3. Laevadel, mis kasutavad lisa IIA punktis 4 ning lisade IIB ja IIC punktis 3 nimetatud püügivahendeid ja mis kalastavad lisa IIA punktis 2 ning lisade IIB ja IIC punktis 1 nimetatud piirkondades, peab olema püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7, nagu nimetatud lisades on ette nähtud. 4. Komisjon kehtestab 2006. aasta lõpliku püügikoormuse ICES rajoonide IIa (EÜ veed) ja IIIa ning alapiirkonna IV tobiapüügi suhtes IID lisa punktis 6 sätestatud korras. 5. Liikmesriigid tagavad, et 2006. aastal ei ületa süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 80 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mille asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal kalastusretkedel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba ja mille jooksul püüti määruse (EÜ) nr 2347/2002 I ja III lisa punktis 15 loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende kalastusretkede suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhjaatlandi hõbekala.

Artikkel 8 - Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalaliike, mille suhtes on kindlaks määratud püügipiirangud, välja arvatud juhul, kui: a) saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud, või b) saak moodustab osa ühendusele kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud ega ammendatud. 2. Erandina lõikest 1 võib järgmistesse liikidesse kuuluvat kala pardal hoida ja lossida ka siis, kui liikmesriigil ei ole kvooti või kui kvoot või püügiosa on ammendatud: a) muud liigid kui heeringas ja makrell, tingimusel et i) neid püütakse segamini teiste liikidega, kasutades võrke silmasuurusega alla 32 mm määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 4 kohaselt ja ii) saaki ei sordita pardal ega lossimisel, või b) makrell, tingimusel et i) seda püütakse segamini stauriidi või sardiiniga; ii) selle mass ei ületa 10 % kogu pardal oleva makrelli, stauriidi ja sardiini massist ja iii) saaki ei sordita pardal ega lossimisel. 3. Määruse (EÜ) nr 1434/98 artikli 2 lõiget 1 ei kohaldata heeringa suhtes, mis on püütud ICES alapiirkonnast IV ja ICES rajoonidest IIa (EÜ veed), IIIa ja VIId. 4. Kõik lossimised, välja arvatud lõike 2 kohane püük, arvestatakse kvoodist või, kui ühenduse osa ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha. 5. Kui liikmesriigi heeringapüügi limiidid ICES alapiirkondades II (EÜ veed) ja IV ning alarajoonides IIIa ja VIId on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, mis tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sorteerimata ja heeringat sisaldavaid saake. 6. Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitega 4 ja 11 ettenähtud korras.

Artikkel 9 - Sortimata lossimine ICES alapiirkonnas IV ja ICES rajoonides IIa (EÜ veed), IIIa ja VIId

1. Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse nõuetekohast proovivõtusüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult kontrollida ICES alapiirkonnas IV ja ICES rajoonides IIa (EÜ veed), IIIa ja VIId püütud, sortimata lossitud saagi koguseid liikide kaupa. 2. ICES alapiirkonnas IV ja ICES rajoonides IIa (EÜ veed), IIIa ja VIId püütud, sortimata kalasaaki võib lossida ainult sadamates või lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 1 osutatud proovivõtusüsteem.

Artikkel 10 - Juurdepääsupiirangud

Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni nelja meremiili kaugusel Norra lähtejoontest

Artikkel 11 - Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Ühenduse laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

Artikkel 12 - Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

Artikkel 13 - Luba

Barbadose, Guyana, Jaapani, Lõuna-Korea, Norra, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 14, 15 ja 16 ning 19 kuni 25 ettenähtud tingimustel.

Artikkel 14 - Geograafilised piirangud

1. Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest ICES IV alapiirkonnas, Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43o00′ N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud alal. 2. Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest. 3. Barbadose, Guyana, Jaapani, Lõuna-Korea, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 15 - Läbisõit ühenduse vetest

Ühenduse vetest läbisõitvad kolmanda riigi kalalaevad peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis: a) võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning -trosside küljest lahti võtta, b) tekil või teki kohal olevad võrgud peavad olema kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitatud.

Artikkel 16 - Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalaliike, millele on kehtestatud püügilimiidid, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 17 - Litsentsid ja nendega seotud tingimused

1. Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud kalapüügilitsentside ja kalapüügilubade üldeeskirjadest tohivad ühenduse laevad kolmanda riigi vetes kalastada asjaomase kolmanda riigi asutuste poolt väljaantud litsentsi alusel. 2. Lõiget 1 ei kohaldata siiski järgmiste ühenduse laevade suhtes, mis kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes: a) laevad kogumahutavusega kuni 200 GT või b) laevad, mis püüavad inimtoiduks ettenähtud kalaliike, välja arvatud makrell või c) Rootsi lipu all sõitvad laevad kooskõlas kehtivate tavadega. 3. Litsentside suurim arv ja muud nendega seotud tingimused on sätestatud IV lisa I osas. Litsentsitaotlustes märgitakse kalapüügiliigid ning nende ühenduse laevade nimi ja tunnused, kellele litsentse taotletakse, ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele. 4. Kui liikmesriik kannab teisele liikmesriigile üle IV lisa I osas nimetatud püügipiirkonna kvoodi (vahetusleping), tuleb üle kanda ka asjaomased litsentsid ja teatada sellest komisjonile. IV lisa I osas sätestatud litsentside üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada. 5. Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid asjaomases püügipiirkonnas kehtivaid tingimusi.

Artikkel 18 - Fääri saared

Ühenduse laevad, kellel on litsents ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte ametiasutustele.

Artikkel 19 - Kohustus omada litsentsi ja püügiluba

1. Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 28b on Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatud litsentsi ja püügiloa kohustusest. 2. Litsents ja püügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud kalalaevad on kõnealusest kohustusest vabastatud. 3. Kolmanda riigi kalalaevad, millel on püügiõigus 31. detsembril 2005, võivad püüki jätkata alates 1. jaanuarist 2006 kuni ajani, mil püügiõigusega kalalaevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 20 - Litsentsi ja püügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud litsentsi- ja püügiloataotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed: a) laeva nimi; b) registrinumber; c) pardatähis; d) registreerimissadam; e) omaniku või prahtija nimi ja aadress; f) kogumahutavus ja –pikkus; g) mootori võimsus; h) kutsungsignaal ja raadiosagedus; i) kavandatav püügiviis; j) kavandatav kalapüügipiirkond; k) liigid, mida kavatsetakse püüda; l) taotletava litsentsi kestus.

Artikkel 21 - Litsentside arv

Litsentside arv ja nendega seotud eritingimused määratakse kindlaks IV lisa II osas.

Artikkel 22 - Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1. Litsentsid ja püügiload võib tühistada uute litsentside ja püügilubade väljaandmiseks. Tühistamine jõustub komisjoni poolt uute litsentside ja püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued litsentsid ja püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval. 2. Litsentsid ja püügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne nende kehtivusaja lõppu, kui kõnealuse kalavaru jaoks I lisas sätestatud kvoot on ammendatud. 3. Litsentsid ja püügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 23 - Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1. Kolmanda riigi kalalaevadele, mis ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ei anta litsentsi ega püügiluba kuni 12 kuu jooksul. 2. Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende kolmanda riigi kalalaevade nimed ja tunnused, millele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

Artikkel 24 - Litsentsiomaniku kohustused

1. Kolmanda riigi kalalaevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones määrusi (EMÜ) nr 1381/87, (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 88/98 (27) (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1434/98. 2. Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kalalaevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse V lisa I osas ettenähtud teave. 3. Kolmanda riigi kalalaevad, välja arvatud ICES rajoonis IIIa kalastavad Norra lipu all sõitvad laevad, edastavad komisjonile VI lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 25 - Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1. Litsentside andmine kalapüügiks Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase kolmanda riigi laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja. 2. Kui kolmanda riigi kalalaeval on litsents merikogerlaste või tuuni püügiks Guajaana departemangu vetes, esitab laeva kapten Prantsusmaa ametiasutustele igale reisile järgneva lossimise kohta deklaratsiooni, milles teatatakse pärast eelmise deklaratsiooni esitamist püütud ja pardal hoitavad krevetikogused. Kõnealune deklaratsioon peab vastama IV lisa III osas sätestatud näidisele. Kapten vastutab deklaratsiooni täpsuse eest. Prantsuse ametiasutused võtavad kõik deklaratsioonide täpsuse kontrollimiseks vajalikud meetmed, võrreldes neid eelkõige artikli 24 lõikes 2 nimetatud püügipäevikuga. Deklaratsioonile kirjutab pärast vastavuse kontrollimist alla pädev ametiisik. Prantsuse asutused saadavad enne iga kuu lõppu komisjonile kõik eelmise kuu deklaratsioonid. 3. Guajaana departemangu vetes kalastavad kolmanda riigi kalalaevad peavad pidama V lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Kõnealuse püügipäeviku koopia saadetakse Prantsuse ametiasutuste kaudu komisjonile iga püügireisi viimasele päevale järgneva 30 päeva jooksul. 4. Kui komisjon ei ole ühe kuu jooksul saanud teavet kolmanda riigi kalalaeva kohta, millel on litsents kalapüügiks Guajaana departemangu vetes, tunnistatakse selle laeva litsents kehtetuks.

Artikkel 26 - Laevade loetelu

1. Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus on üle 50 GT ning millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud püügiluba ja mis kuuluvad NAFO laevaregistrisse, võivad loas ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO tsoonist pärit kalavarusid. 2. Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO tsooni kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, millel on luba kalastada NAFO tsoonis. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile. 3. Lõikes 2 märgitud teave sisaldab järgmist: a) laeva sisenumber, nagu on määratletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (28) I lisas; b) rahvusvaheline raadiokutsung; c) vajaduse korral laeva prahtija; d) laeva tüüp. 4. Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (laevapereta prahitud laevade) kohta tuleb lisaks edastada järgmine teave: a) kuupäev, millest alates laeval on lubatud sõita liikmesriigi lipu all; b) kuupäev, millest alates liikmesriik on andnud laevale NAFO tsoonis kalastamise loa; c) riigi nimi, mille territooriumil laev on registreeritud või olnud registreeritud, ning kuupäev, millest alates laev lõpetas sõitmise kõnealuse riigi lipu all; d) laeva nimi; e) pädeva riigiasutuse poolt määratud laeva ametlik registrinumber; f) laeva kodusadam pärast üleminekut; g) laeva omaniku või prahtija nimi; h) kinnitus, et laeva kapten on saanud NAFO tsoonis kehtivate eeskirjade koopia; i) peamised kalaliigid, mida laev võib NAFO tsoonis püüda; j) alapiirkonnad, kus laev kavatseb kalastada.

Artikkel 27 - Võrgusilma suurus

1. Käesoleva määruse VII lisas nimetatud põhjaliikide sihtpüügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille mõnes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) sihtpüügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) sihtpüügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades. 2. Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille väikseim silmasuurus on 40 mm.

Artikkel 28 - Võrgutarindid

1. Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida käesolevas artiklis pole kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust. 2. Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali. 3. Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid, tingimusel et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma VIII lisas nimetatud kaitsetega. 4. Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvameregarneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu kirjeldatud IX lisas.

Artikkel 29 - Kaaspüük

1. Kalalaevad ei tohi tegeleda nende liikide sihtpüügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügipiirangud. Kalaliigi püük on sihtpüük, kui asjaomane liik moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud saagist. 2. Selliste liikide kaaspüük, mille kohta ühendus ei ole NAFO tsooni mingis osas kvoote kehtestanud ja mis seal saadakse mis tahes liigi sihtpüügil, ei tohi olla üle 2 500 kg liigi kohta või üle 10 % pardal hoitava kogusaagi massist, olenevalt sellest, kumb on suurem. NAFO tsooni osas, kus teatavate liikide sihtpüük on keelatud või kus “muude liikide” kvoodid on täiel määral ära kasutatud, ei tohi ühegi ID lisas loetletud liigi kaaspüük olla suurem kui vastavalt 1 250 kg või 5 %. 3. Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär ühe loomuse kohta ületab kohaldatava lõikes 2 nimetatud määra, peavad laevad viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär mis tahes järgmises loomusekohas ületab kõnealused piirmäärad, siirduvad laevad jälle viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ega pöördu sellele alale tagasi enne, kui on möödunud vähemalt 48 tundi. 4. Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad siirduvad alati, kui kõigi liikide kaaspüügi kogumäär mis tahes loomusekohas ületab rajoonis 3M 5 % massist ja rajoonis 3L 2,5 % massist, viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. 5. Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 30 - Kalade alammõõt

1. NAFO tsoonist püütud kalu, mille suurus ei vasta X lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi lasta. 2. Kui püütud kalade kogus, mis ei vasta X lisas esitatud suuruse nõuetele, ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse alammõõtu ja mis on X lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

Artikkel 31 - Toodete märgistamine ja eraldi ladustamine

1. Töödeldud kala, mis on püütud NAFO tsoonis, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kalaliike ja tooteliike vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aassta määruse (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (29) artiklile 1. Märkida tuleb ka saagi pärinemine NAFO tsoonist. 2. Püügirajoonis 3L püütud krevettide ning alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse saagi pärinemine konkreetsest rajoonist või alapiirkonnast. 3. Võttes arvesse õigustatud ohutust ja laeva kapteni vastutust navigatsiooni eest, kohaldatakse järgmist: — - iga liigi saak paigutatakse selgelt eraldi teiste liikide saakidest. NAFO tsoonis püütud saak paigutatakse eraldi väljastpoolt seda ala püütud saagist; — - saagi võib paigutada mitmesse trümmi ossa, kuid igas trümmiosas eraldatakse see plasti, vineeri, võrgu vms abil selgelt teiste liikide saakidest.

Artikkel 32 - Püügi- ja toodangupäevikud ning lastiplaan

1. Lisaks sellele, et kalalaevade kaptenid peavad tegutsema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11, ja 12, peavad nad kandma logiraamatusse XI lisas loetletud andmed. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XII lisas nimetatud liikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe. 3. Ühenduse laeva kaptenid peavad IC lisas loetletud liikide saagi kohta: a) toodangupäevikut, millesse kantakse järjest kogu toodang pardal olevate liikide kaupa tootekaalu kilogrammides; b) lastiplaani, milles on näha eri liikide asukoht trümmides. 4. Lõikes 3 osutatud toodangupäevikut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on tühjaks laaditud. 5. Kapten osutab vajalikku abi toodangupäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatava toodangu kontrollimisel. 6. Liikmesriigid tõendavad iga kahe aasta tagant kõikide artikli 26 lõike 1 kohase kalapüügiloaga ühenduse laevade mahutavusplaanide täpsust. Kapten tagab, et kõnealuse tõendi koopia on laeva pardal, et seda saaks nõudmise korral inspektorile esitada.

Artikkel 33 - Võrkude pardal hoidmine

1. Ühe või mitme VII lisas loetletud kalaliigi sihtpüügi ajal ei tohi ühenduse laevade pardal olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 27 sätestatust väiksem. 2. Ühenduse laevad, mis ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO tsooni, võivad siiski hoida pardal võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 27 sätestatust väiksem, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada. Sellisel juhul: a) võrgud peavad olema oma traallaudade küljest lahti võetud ja ilma nooda- või traalitrosside ja -nöörideta ning b) tekil või teki kohal olevad võrgud peavad olema kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitatud.

Artikkel 34 - Ümberlaadimine

1. Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO tsoonis ainult juhul, kui nad on saanud selleks loa oma pädevatelt asutustelt. 2. Ühenduse laevad ei laadi kala ümber kolmanda riigi laevalt või laevale, mida on nähtud kalastamas NAFO tsoonis või mille NAFO tsoonis kalastamise kohta on muid tõendeid. 3. Ühenduse laevad teatavad oma pädevatele asutustele igast NAFO tsoonis toimunud ümberlaadimisest. Mahalaadivad laevad saadavad teate vähemalt kakskümmend neli tundi enne ümberlaadimist ja pealelaadivad laevad hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist. 4. Lõikes 3 nimetatud teade sisaldab ümberlaadimise aega, geograafilisi koordinaate, maha- või pealelaaditava kala ligikaudset massi kilogrammides liikide kaupa ning ümberlaadimises osalevate laevade kutsungsignaale. 5. Pealelaadiv laev teatab lisaks nii kogu pardal oleva ja kogu lossitava saagi massi kui ka lossimissadama nime ja kavandatud lossimisaja vähemalt 24 tundi enne iga lossimist. 6. Liikmesriigid edastavad lõigetes 3 ja 5 osutatud teated viivitamata komisjonile, kes omakorda edastab need viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 35 - Ühenduse laevade prahtimine

1. Liikmesriigid võivad nõustuda nende lipu all sõitva ja NAFO tsoonis kalapüügiõigust omava laeva prahtimisega, et võimaldada tal osaliselt või täielikult kasutada teisele NAFO lepinguosalisele eraldatud kvooti ja/või püügipäevi. Prahtida ei lubata siiski laevu, mille NAFO või muu piirkondlik kalandusorganisatsioon on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks. 2. Prahilepingu sõlmimise päeval saadab lipuliikmesriik komisjonile ning komisjon omakorda edastab NAFO peasekretärile järgmise teabe: a) lipuliikmesriigi nõusolek prahilepinguga; b) prahilepinguga hõlmatud liigid ja eraldatud püügivõimalused; c) prahilepingu kestus; d) prahtija nimi; e) laeva prahtinud lepinguosaline; f) meetmed, mida liikmesriik on võtnud tagamaks, et tema lipu all sõitev prahitud laev täidab prahilepingu kehtivusajal NAFO kaitse- ja kontrollimeetmeid. 3. Prahilepingu lõppemisel teatab lipuliikmesriik sellest komisjonile, kes edastab teabe viivitamata NAFO peasekretärile. 4. Lipuliikmesriik tagab, et: a) prahilepingu kehtivusajal ei lubata laeval kasutada lipuliikmesriigile eraldatud püügivõimalusi; b) laeval ei lubata kalastada samal ajal mitme prahilepingu alusel; c) laev täidab prahilepingu kehtivusajal NAFO kaitse- ja kontrollimeetmeid; d) prahitud laev registreerib püügipäevikus muudest püügiandmetest eraldi kogu teatatud prahilepingute alusel püütud saagi ja kaaspüügi. 5. Liikmesriigid esitavad komisjonile muudest riiklikest püügiandmetest eraldi kõik lõike 4 punktis d nimetatud saagi ja kaaspüügi andmed. Komisjon edastab kõnealused andmed viivitamata NAFO peasekretärile.

Artikkel 36 - Püügikoormuse kontrollimine

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma laevade püügikoormuse vastavus liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO tsoonis. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO tsooni liike püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2006 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muu hulgas esitada kõnealuses püügipiirkonnas kalastavate laevade andmed ning nendele laevadele NAFO tsoonis ettenähtud püügipäevade arv. 3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma laevade kavandatavast tegevusest muudes piirkondades. 4. Püügikavas peab kajastuma teate esitanud liikmesriigi kasutuses olevatele kalapüügivõimalustele vastav maksimaalne kasutatav püügikoormus NAFO tsoonis. 5. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2006 oma püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded sisaldavad NAFO tsoonis tegelikult kalastanud laevade arvu, iga laeva väljapüüki ja iga laeva püügipäevade koguarvu kõnealuses tsoonis. Rajoonides 3M ja 3L krevetti püüdnud laevade puhul tuleb aru anda kummagi rajooni kohta eraldi.

Artikkel 37 - Andmete kogumine

1. Liikmesriigid rakendavad võimaluse korral järgmistes piirkondades kalastavate oma laevade kohta andmete kogumise erinõudeid. Piirkond Koordinaat 1 Koordinaat 2 Koordinaat 3 Koordinaat 4 Orphan Knoll 50.00.30 47.00.30 51.00.30 45.00.30 51.00.30 47.00.30 50.00.30 45.00.30 Corner Seamounts 35.00.00 48.00.00 36.00.00 48.00.00 36.00.00 52.00.00 35.00.00 52.00.00 Newfoundland Seamounts 43.29.00 43.20.00 44.00.00 43.20.00 44.00.00 46.40.00 43.29.00 46.40.00 New England Seamounts 35.00.00 57.00.00 39.00.00 57.00.00 39.00.00 64.00.00 35.00.00 64.00.00 2. Lõike 1 kohased andmed kogutakse loomuste kaupa ja sisaldavad võimaluse korral järgmist: a) arvukus ja mass liikide kaupa; b) jaotus pikkuse alusel; c) otoliidid; d) püügikoht laius- ja pikkuskraades; e) püügivahend; f) püügisügavus; g) kellaaeg; h) püügi kestus; i) vedamise algus (aktiivpüünise puhul); j) võimalusel muud bioloogilised näitajad, näiteks suguküpsust käsitlevad. 3. Lõike 1 kohaselt kogutud andmed esitatakse pärast iga püügireisi võimalikult kiiresti liikmesriikide pädevatele asutustele NAFO sekretariaadile edasisaatmiseks.

Artikkel 38 - Hariliku süvameregarneeli püük

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO tsooni rajoonis 3L. Püük toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.

Artikkel 39 - Meriahvena püük

1. NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenat püüdva ühenduse laeva kapten teatab igal teisel esmaspäeval selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil laev on registreeritud, eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul kõnealustes vööndites püütud meriahvena kogused. Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval. 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12.00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M. Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.

Artikkel 40 - Keelud ja püügipiirangud

1. XIII lisas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud vööndites ja ajavahemikel keelatud. 2. Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse XIV lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiiranguid kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 41 - CCAMLRi tsooni püügiloaga laevade kohta nõutavad andmed

1. Alates 1. augustist 2006 edastavad liikmesriigid komisjonile lisaks teabele, mis tuleb esitada püügiloaga laevade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõike 2 nõuetele, kõnealuste laevade kohta järgmised andmed: a) laeva IMO number (kui see on olemas); b) varasem lipuriik (kui see on olemas); c) rahvusvaheline raadiokutsung; d) laevaomaniku (omanike) nimi ja aadress ning tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) nimi ja aadress (kui need on teada); e) laevatüüp; f) ehitamise koht ja aeg; g) pikkus; h) järgmised värvifotod laevast: i) vähemalt 12 x 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva tüürpoord ja selle osad; ii) vähemalt 12 x 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva pakpoord ja selle osad; iii) vähemalt 12 x 7 cm suurune foto vaatega laeva ahtrisse; i) meetmed, millega tagatakse laevale paigaldatud satelliitseirevahendi võltsimiskindel töö. 2. Alates 1. augustist 2006 edastavad liikmesriigid komisjonile laevade kohta, millel on püügiluba CCAMLRi tsoonis, võimaluse korral järgmise teabe: a) operaatori nimi ja aadress, kui see erineb laeva omanikust; b) kapteni nimi ja kodakondsus, võimaluse korral kalapüügikapteni nimi ja kodakondsus; c) püügiviis või -viisid; d) laius (m); e) brutoregistertonnaaž; f) laeva sideliigid ja numbrid (INMARSAT A, B ja C numbrid); g) tavapärane meeskonnaliikmete arv; h) peamasina või -masinate võimsus (kW); i) kandejõud (tonnides), kalatrümmide arv ja mahutavus (m3); j) muud andmed, mida peetakse vajalikuks (nt laeva jääklass).

Artikkel 42 - Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1. Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLRile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 7, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni all olevaid alasid. 2. Rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks kalalaev. 3. Alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisüksuste (SSRU) vahel määratakse kindlaks XIV lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisüksuses lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisüksus suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal. 4. Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 43 - Aruandlussüsteemid

Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade jaoks kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruannete süsteemid: a) määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklis 12 sätestatud viiepäevase püügikoguse ja –koormuse aruandlussüsteem, mille erandina esitavad liikmesriigid püügikoguse ja –koormuse aruande komisjonile hiljemalt kaks tööpäeva pärast iga aruandlusperioodi lõppu, et selle saaks viivitamata edastada CCAMLRile. Alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 esitavad aruandeid väikesed uurimisüksused; b) määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklis 13 sätestatud igakuine üksikasjalik püügikoguse ja ‐koormuse aruandlussüsteem; c) vette tagasi lastud Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni, sealhulgas “sültjaks” muutunud kala koguarvu ja kaalu deklareerimine.

Artikkel 44 - Erinõuded

1. Artiklis 43 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub vastavalt nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuse suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas, (30) artiklile 8, pidades silmas meetmeid, mida võetakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Lisaks nendele meetmetele: a) kõnealuse kalapüügi korral on kalajäätmete merrelaskmine keelatud; b) laevad, mis tegelevad uurimusliku püügiga rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 ning järgivad õngejadade koormamisel CCAMLRi protokolle (A, B või C), vabastatakse püüniste öise sisselaskmise nõudest; laevad, mis püüavad kokku kolm (3) merelindu, jätkavad viivitamatult püüniste öist sisselaskmist vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 8; c) laevad, mis tegelevad uurimusliku püügiga alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b ning püüavad kokku kolm (3) merelindu, lõpetavad viivitamata püügi ning ei tohi väljaspool harilikku kalastushooaega kalastada kuni hooaja 2005/2006 lõpuni. 2. Laevade suhtes, mis osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid: a) laevadel on keelatud merre heita: i) naftat, kütteõlisid või õlijääke, välja arvatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise rahvusvahelise konventsiooni (MARPOL) 73/78 I lisas lubatud juhtudel; ii) jäätmeid; iii) toidujäätmeid, mis ei läbi kuni 25 mm avadega sõela; iv) kodulinde või nende osi (kaasa arvatud munakoored); v) fekaalvett 12 meremiili kaugusel maismaast või jäämassist, või fekaalvett laevalt, mis liigub kiirusega alla nelja sõlme; või vi) jäätmepõletustuhka. b) alapiirkondadesse 88.1 ja 88.2 ei tooda sisse eluskodulinde ega muid eluslinde ning alapiirkondadest 88.1 ja 88.2 kõrvaldatakse tarbimata jäänud töödeldud linnuliha; c) Dissostichus spp. püük alapiirkondades 88.1 ja 88.2 on keelatud 10 meremiili kaugusel Balleny saarte rannikust.

Artikkel 45 - Loomuse mõiste

1. Käesolevas jaos tähendab üks loomus ühe või mitme õngejada vettelaskmist ühes paigas. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses. 2. Loomus on teaduslik järgmistel tingimustel: a) iga teadusloomuse kaugus teistest teadusloomustest on vähemalt viis meremiili, kusjuures kõnealust kaugust mõõdetakse iga teadusloomuse geograafilisest keskpunktist; b) iga loomus koosneb vähemalt 3 500, kuid mitte rohkem kui 10 000 õngekonksust; see võib koosneda mitmest ühte kohta asetatud eraldi õngejadast; c) iga õngejada veesoleku aeg on vähemalt kuus tundi, kusjuures veesoleku aega mõõdetakse vettelaskmise lõpetamise ajast kuni loomuse nõudmise alguseni.

Artikkel 46 - Teadusuuringute kavad

Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisüksustes (SSRU), mille vahel jaotuvad FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Teadusuuringute kava rakendatakse järgmiselt: a) esimesel sissesõidul uurimisüksusesse saadud esimesed 10 loomust ehk “esimene rida” on “teadusloomused”, mis peavad vastama artikli 45 lõikes 2 kindlaksmääratud kriteeriumidele; b) järgmised 10 loomust või järgmine10-tonnine saak (olenevalt sellest, kumb saadakse enne) on “teine rida”. Teise rea loomused võib kapteni äranägemisel püüda tavapärase uurimusliku kalapüügi osana. Need loomused võib siiski lugeda teaduslikeks juhul, kui need vastavad artikli 45 lõike 2 nõuetele; c) kui kapten soovib pärast esimese ja teise loomusterea lõpetamist jätkata püüki samas väikeses uurimisüksuses, peab laev tegema “kolmanda rea”, mille tulemusena tehakse igas reas kokku 20 teadusloomust. Kolmas rida viiakse uurimisüksuses lõpule sama reisi ajal, mille kestel saadi esimene ja teine rida; d) pärast kolmanda rea 20 teadusloomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisüksuses; e) punkte b, c ja d ei kohaldata alapiirkondade 88.1 ja 88.2 uurimisüksuste A, B, C, E ja G suhtes, mille kalastamiseks sobiva merepõhja pindala on alla 15 000 km2, ning pärast 10 teadusloomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisüksuses.

Artikkel 47 - Andmekogumiskavad

1. Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisüksustes, mille vahel jaotuvad FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid: a) loomuse iga õngejada kummagi otsa asukoht ja sealne meresügavus; b) vettelaskmise, veesoleku ja loomuse võtmise aeg; c) pinnal lahtipääsenud kalade arv ja liik; d) loomuse õngekonksude arv; e) söödaliik; f) söödahaaramise protsent; g) õngekonksu tüüp ning ning h) mere- ja ilmastikutingimused ning kuu faas õngejadade sisselaskmise ajal. 2. Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga teadusloomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva teadusloomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 48 - Märgistamisprogramm

Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab märgistamisprogrammi järgmiselt: a) kogu kalastushooaja jooksul märgistatakse ja lastakse merre tagasi Dissostichus spp. isendeid vahekorras üks isend eluskaalu tonni kohta vastavalt CCAMLRi märgistamisprotokollile. Laevad lõpetavad märgistamise pärast 500 isendi märgistamist või lahkuvad püügipiirkonnast, kui on märgistatud üks isend iga eluskaalu tonni kohta; b) programmi raames märgistatakse iga suurusega isendeid, et täita nõuet märgistada üks isend eluskaalu ühe tonni kohta. Kõik merre tagasi lastavad isendid tuleb märgistada kahe märgisega ja lasta tagasi võimalikult suurel geograafilisel alal; c) kõigile märgistele tuleb selgesti trükkida kordumatu seerianumber ja tagastamisaadress, et märgiste päritolu oleks võimalik kindlaks teha, kui märgistatud isend uuesti kinni püütakse; d) uuesti kinni püütud märgistatud isendeid (st püütud kalu, kellel on varem kinnitatud märgis) ei vabastata, isegi kui isend on olnud vabaduses ainult lühikest aega; e) kõikide uuesti kinni püütud märgistatud isendite kohta tuleb koguda bioloogilised andmed (pikkus, kaal, sugu, gonaadide küpsusaste), võimaluse korral teha neist elektrooniline foto, koguda otoliidid ja eemaldada märgis; f) kõik asjakohased märgistusandmed ja kõik märgiste taasleiuandmed tuleb elektrooniliselt edastada CCAMLRi ettenähtud formaadis CCAMLRile kolme kuu jooksul pärast seda, kui laev kõnealusest püügipiirkonnast lahkub; g) kõik asjakohased märgistusandmed, kõik märgiste taasleiuandmed ja andmed uuesti kinni püütud isendite kohta edastatakse elektrooniliselt CCAMLRi ettenähtud formaadis asjaomasele piirkondlikule märgistusandmete registrile, nagu on osutatud CCAMLRi märgistamisprotokollis.

Artikkel 49 - Teadusvaatlejad

Iga artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

Artikkel 50 - Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 51 - Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäeval. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. Enne 1. jaanuari 2006 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 40 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.