Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006 , vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta
1. Käesolev määrus ühtlustab liikmesriikides kehtivaid õigus- ja haldusnorme, mis on seotud vitamiinide ja mineraaltoitainete ning teatud muude ainete toidule lisamisega, et tagada siseturu tõhus toimimine ning samal ajal tagada tarbijakaitse kõrge tase.
2. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad vitamiine ja mineraaltoitaineid, ei kohaldata direktiiviga 2002/46/EÜ hõlmatud toidulisandite suhtes.
3. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira ühenduse õigusaktide erisätteid, mis käsitlevad:
a)
eritoitu ning erisätete puudumisel koostisnõudeid selliste toodete suhtes, mis on vajalikud lähtuvalt nende inimeste erilistest toitumisvajadusest, kelle jaoks need on ette nähtud;
b)
uuendtoitu ja toidu uuendkoostisosi;
c)
geneetiliselt muundatud toitu;
d)
toidu lisaaineid ning lõhna- ja maitseaineid;
e)
lubatud veinivalmistustavasid ja -viise.
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab:
1)
“amet” Euroopa Toiduohutusametit, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (8);
2)
“muu aine” ainet, mis ei ole vitamiin ega mineraaltoitaine ja mis on toitumisalase või füsioloogilise mõjuga.
Artikkel 3 - Vitamiinide ja mineraaltoitainete lisamist käsitlevad nõuded
1. Toidule tohib lisada ainult I lisas loetletud vitamiine ja/või mineraaltoitaineid II lisas loetletud ühenditena vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele.
2. Inimorganismile omastataval kujul vitamiine ja mineraaltoitaineid on lubatud lisada toidule olenemata sellest, kas neid selles toidus tavaliselt sisaldub, et eelkõige võtta arvesse:
a)
elanikkonnas või teatud elanikkonnarühmas valitsevat ühe või mitme vitamiini ja/või mineraaltoitaine vaegust, mida on võimalik tõestada kliiniliste või subkliiniliste tõenditega vaeguse kohta või mis nähtub hinnanguliselt madalast toitainete tarbimisest, või
b)
võimalust parandada elanikkonna või teatud elanikkonnarühmade toitumisolukorda ja/või kõrvaldada toitumisharjumuste muutustest põhjustatud vitamiinide või mineraaltoitainete võimalik vaegus toidus või
c)
üldtunnustatud teaduslikult põhjendatud teadmiste arengut vitamiinide ja mineraaltoitainete tähtsusest toitumises ning nende mõjust tervisele.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud loetelude muutmine toimub vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale ja võttes arvesse ameti arvamust.
Enne nimetatud muudatuste tegemist konsulteerib komisjon huvitatud osapooltega, eelkõige toidukäitlejate ja tarbijarühmadega.
Artikkel 4 - Vitamiinide ja mineraaltoitainete lisamise piirangud
Vitamiine ja mineraaltoitaineid ei tohi lisada:
a)
töötlemata toidule, sealhulgas (kuid mitte ainult) puuviljadele, marjadele, köögiviljadele, lihale, linnulihale ja kalale;
b)
jookidele, mille etanoolisisaldus on rohkem kui 1,2 mahuprotsenti, välja arvatud ja erandina artikli 3 lõikest 2:
i)
veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (9) artikli 44 lõigetes 6 ja 13 nimetatud toodetele ning
ii)
enne käesoleva määruse vastuvõtmist turustatud toodetele ning
iii)
toodetele, millest liikmesriik on komisjoni teavitanud vastavalt artiklile 11
ja tingimusel, et ei esitata toitumis- või tervisealaseid väiteid.
Täiendavad toidud või toidugrupid, millele ei ole lubatud lisada teatud vitamiine ja mineraaltoitaineid, võib määrata artikli 14 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt, võttes arvesse nende toiteväärtust ja teaduslikke tõendeid.
1. Nõuded II lisas loetletud vitamiinide ja mineraaltoitainete ühendite puhtusele kehtestatakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale, juhul kui need ei kehti käesoleva artikli lõike 2 alusel.
2. II lisas loetletud vitamiinide ja mineraaltoitainete ühendite suhtes kohaldatakse puhtusnõudeid, mis on määratletud ühenduse õigusaktidega nende kasutamiseks toidu valmistamisel teistel eesmärkidel kui käesolevas määruses sätestatud.
3. II lisas loetletud vitamiinide ja mineraaltoitainete ühendite suhtes, millele ei ole ühenduse õigusaktidega puhtusnõudeid määratud, kehtivad selliste nõuete vastuvõtmiseni rahvusvaheliste organisatsioonide soovitatud üldtunnustatud puhtusnõuded ning kehtima võib jätta liikmesriigi eeskirjad, millega kehtestatakse rangemad puhtusnõuded.
Artikkel 6 - Vitamiinide ja mineraaltoitainete lisamise tingimused
1. Kui toidule lisatakse vitamiine või mineraaltoitaineid, ei tohi vitamiinide või mineraaltoitainete kogusisaldus, ükskõik millisel eesmärgil, toidus müügihetkel ületada maksimaalset kogust, mis kehtestatakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale. Selleks võib komisjon esitada ettepanekud maksimaalsete koguste kohta hiljemalt 19. jaanuarini 2009. Kontsentreeritud ja dehüdreeritud toodete suhtes kehtivad maksimaalsed kogused vastavalt tootja juhistele tarbimiseks valmistatud toidus.
2. Tingimused, millega piiratakse või keelatakse teatud vitamiini või mineraaltoitaine lisamist toidule või toidugruppidele, kehtestatakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale.
3. Lõikes 1 nimetatud maksimaalsete koguste ja lõikes 2 nimetatud tingimuste määramisel võetakse arvesse:
a)
üldtunnustatud teaduslikel andmetel põhineva teadusliku riskihindamisega kindlaks tehtud vitamiinide ja mineraaltoitainete suurimat ohutut sisaldust, võttes seejuures vajadusel arvesse erinevate tarbijarühmade erinevat tundlikkuse taset; ja
b)
muust toidust saadavate vitamiinide ja mineraaltoitainete kogust.
4. Lõikes 1 nimetatud maksimaalsete koguste ja lõikes 2 nimetatud tingimuste kindlaksmääramisel võetakse vajalikul määral arvesse ka elanikkonna vitamiinide ja mineraaltoitainete tarbimise soovitatavaid koguseid.
5. Lõikes 1 nimetatud maksimaalsete koguste ja lõikes 2 nimetatud tingimuste kindlaksmääramisel nende vitamiinide ja mineraaltoitainete korral, mille tarbimise soovitatav kogus elanikkonna hulgas on suurima ohutu sisalduse lähedal, arvestatakse vajadusel ka järgmist:
a)
üksikute toodete osakaalu elanikkonna toitumises tervikuna või teatud elanikkonnarühmade toitumises;
b)
toote toitainelisi põhijooni, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1924/2006.
6. Toidule vitamiini või mineraaltoitaine lisamise tulemusena peab kõnealust vitamiini või mineraalainet olema toidus vähemalt märkimisväärne kogus, kui selline kogus on määratletud direktiivi 90/496/EMÜ lisas. Minimaalsed kogused, sealhulgas mis tahes madalamad kogused, erandina eespool nimetatud märkimisväärsetest kogustest, konkreetsetes toitudes või toidugruppides kehtestatakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale.
1. Toidu, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid, märgistus, esitlemine ja reklaam ei tohi sisaldada ühtegi väidet ega viidet selle kohta, et tasakaalustatud ja vaheldusrikas toitumine ei taga vajalikku toitainete kogust. Kus asjakohane, võib teatud toitaine osas teha erandi vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale.
2. Toidu, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid, märgistus, esitlemine ja reklaam ei tohi tarbijat eksitada ega petta toidu toiteväärtuse osas, mis võib tuleneda nende toitainete lisamisest.
3. Toodetel, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid ja mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, on toitumisalase teabe esitamine kohustuslik. Esitada tuleb direktiivi 90/496/EMÜ artikli 4 lõike 1 grupis 2 toodud teave ning vitamiinide ja mineraaltoitainete kogusisaldus toidus pärast nende toidule lisamist.
4. Toodete, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid, märgistusel võib olla viide, mis näitab nende ainete lisamist vastavalt määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud tingimustele.
5. Käesolev artikkel ei piira muude, teatud toidugruppe käsitlevate toidualaste õigusnormide kohaldamist.
6. Käesoleva artikli rakenduseeskirju võib täpsustada vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale.
Artikkel 8 - Ained, mille kasutamine on keelatud, piiratud, või ained, mis on ühenduses uurimisel/kontrollimisel
1. Käesolevas artiklis sätestatud menetlust järgitakse siis, kui ainet, mis ei ole vitamiin ega mineraaltoitaine või koostisosa, mis sisaldab ainet, mis ei ole vitamiin ega mineraaltoitaine, lisatakse toidule või kasutatakse toidu valmistamisel nii, et selle tulemusena tarbitakse neid aineid tunduvalt suuremas koguses kui võiks arvata, et neid tarbitakse tavatingimustes tasakaalustatult ja vaheldusrikkalt toitudes ja/või mis kujutavad endast muul viisil tarbijale võimalikku riski.
2. Komisjon võib omal algatusel või liikmesriikide esitatud teabe alusel võtta pärast ameti poolt teostatud olemasoleva teabe hindamist ja vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale vastu otsuse lisada vajadusel aine või koostisosa III lisasse. Eelkõige:
a)
kui on tuvastatud oht tervisele, lisatakse aine ja/või ainet sisaldav koostisosa
i)
III lisa A osasse ja selle lisamine toidule või selle kasutamine toidu valmistamisel keelatakse; või
ii)
III lisa B osasse ja selle lisamist toidule või selle kasutamist toidu valmistamisel lubatakse üksnes nimetatud lisas sätestatud tingimustel;
b)
kui on tuvastatud ohtliku mõju võimalus tervisele, kuid see on teaduslikult tõendamata, lisatakse aine III lisa C osasse.
3. Teatud toidu suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes võib lisaks käesolevas määruses sätestatud ainetele sätestada piirangud ka teatud teiste ainete kasutamisele.
4. Toidukäitlejad või teised asjaomased isikud võivad ametile hindamiseks igal ajal esitada teaduslikke andmeid sisaldava toimiku, milles näidatakse III lisa C osas loetletud aine ohutus, kui seda kasutatakse toidus või toidugrupis antud tingimustel, ja selgitatakse sellise kasutamise eesmärki. Amet teatab sellise toimiku esitamisest viivitamatult liikmesriikidele ja komisjonile ning võimaldab neil toimikuga tutvuda.
5. Nelja aasta jooksul alates kuupäevast, mil aine lisati III lisa C osasse, tehakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale ja arvestades ameti arvamust käesoleva artikli lõikele 4 nimetatud hindamiseks esitatud toimikute kohta otsus lubada III lisa C osas loetletud aine kasutamist üldiselt või lisada see vajadusel III lisa A või B osas toodud loetellu.
6. Komisjon kehtestab vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale eeskirjad käesoleva artikli rakendamiseks, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud andmete esitamiseks.
1. Komisjon loob ühenduse registri vitamiinide ja mineraaltoitainete ning teatud muude ainete toidule lisamise kohta (edaspidi “register”) ja haldab seda.
2. Register sisaldab järgmist teavet:
a)
I lisas loetletud vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib toidule lisada;
b)
II lisas loetletud vitamiinide ja mineraaltoitainete ühendid, mida võib toidule lisada;
c)
maksimaalsed ja minimaalsed vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused, mida võib toidule lisada, ning muud vastavalt artiklile 6 sätestatud asjaomased tingimused;
d)
teave artiklis 11 nimetatud vitamiinide ja mineraaltoitainete kohustuslikku lisamist käsitlevate liikmesriigi sätete kohta;
e)
artiklis 4 esitatud piirangud vitamiinide ja mineraaltoitainete lisamisele;
f)
ained, mille kohta on esitatud toimikud vastavalt artikli 17 lõike 1 punktile b;
g)
teave III lisas nimetatud ainete ja nende III lisasse lisamise põhjuste kohta;
h)
teave III lisa C osas loetletud ainete kohta, mille kasutamine on üldjuhul lubatud vastavalt artikli 8 lõikele 5.
3. Register tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
Ilma et see piiraks asutamislepingus ja eelkõige selle artiklites 28 ja 30 sätestatut, ei ole liikmesriikidel lubatud oma ühtlustamata eeskirjade, mis käsitlevad toidule vitamiinide ja mineraaltoitainete lisamist, kohaldamise kaudu piirata ega keelata kauplemist toiduga, mis on kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendamiseks vastu võetud ühenduse õigusaktidega.
1. Hiljemalt 19. juuliks 2007 teavitavad liikmesriigid komisjoni oma asjakohastest olemasolevatest sätetest vitamiinide ja mineraaltoitainete kohustusliku lisamise ning artikli 4 punktis b sätestatud erandiga hõlmatud toodete kohta.
2. Kui puuduvad vastavad ühenduse sätted ja liikmesriik peab vajalikuks võtta vastu uus õigusakt:
a)
teatud toitudesse või toidugruppidesse vitamiinide ja mineraaltoitainete kohustusliku lisamise kohta; või
b)
teatud muude ainete kasutamise keelamise või piiramise kohta teatud toitude valmistamisel,
peab ta sellest teavitama komisjoni vastavalt artiklis 12 sätestatud korrale.
1. Kui liikmesriik peab vajalikuks võtta vastu uus õigusakt, teavitab ta komisjoni ja teisi liikmesriike kavandatavatest meetmetest ning põhjendab neid.
2. Komisjon konsulteerib artikli 14 lõikes 1 osutatud komiteega kui peab seda vajalikuks või kui liikmesriik seda nõuab, ja esitab kavandatavate meetmete suhtes oma arvamuse.
3. Asjaomane liikmesriik võib kavandatud meetmeid hakata rakendama alles kuus kuud pärast vastavalt lõikele 1 toimunud teavitamist ning tingimusel, et komisjoni arvamus ei ole negatiivne.
Kui komisjoni arvamus on negatiivne, otsustab komisjon vastavalt artikli 14 lõikes 2 toodud menetlusele ja enne käesoleva lõike esimeses lõigus toodud tähtaja möödumist, kas kavandatud meetmeid tohib rakendada. Komisjonil võib nõuda kavandatavatesse meetmetesse teatud muudatuste tegemist.
1. Kui liikmesriigil on piisavalt põhjust arvata, et toode ohustab inimeste tervist hoolimata sellest, et see vastab käesoleva määruse nõuetele, võib liikmesriik kõnealuste sätete rakendamise oma territooriumil ajutiselt katkestada või seda piirata.
Ta peab sellest viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning põhjendama oma otsust.
2. Kui see on asjakohane, küsitakse arvamust ametilt ja pärast selle saamist võetakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud korrale vastu otsus.
Komisjon võib algatada selle menetluse ka omal algatusel.
3. Lõikes 1 nimetatud liikmesriik võib kohaldada peatamist või piirangut, kuni talle tehakse teatavaks lõikes 2 viidatud otsus.
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 alusel loodud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee (edaspidi “komitee”).
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud ajavahemikuks määratakse kolm kuud.
3. Komitee kehtestab oma töökorra.
Et tagada tõhus järelevalve toidu üle, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid, ja toidu üle, mis sisaldab III lisa B ja C osas loetletud aineid, võivad liikmesriigid nõuda, et sellise toidu valmistaja või isik, kes tema territooriumil sellise toidu turule viib, teatab pädevale asutusele turuleviimisest, edastades tootel kasutatava märgistuse näidise. Sellisel juhul võidakse nõuda ka toote turult kõrvaldamist käsitlevat teavet.
1. juuli 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise mõju kohta, eelkõige lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid sisaldavate toitude turu arengu kohta, selliste toitude tarbimise, elanikkonna tarbitud toitainete koguse, samuti toitumisharjumuste muudatuste ning teatud muude ainete lisamise kohta, ning lisab aruandele ettepanekud, mida komisjon peab käesoleva määruse muutmiseks vajalikuks. Seoses sellega edastavad liikmesriigid komisjonile 1. juulil 2012 asjakohase teabe. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud korrale.
1. Erandina artikli 3 lõikest 1 ja kuni 19. jaanuarini 2014 võivad liikmesriigid lubada oma territooriumil kasutada vitamiine ja mineraaltoitaineid, mida ei ole loetletud I lisas või mis ei esine II lisas loetletud ühenditena, kui:
a)
kõnealust ühendit lisatakse toitudele, mida turustatakse ühenduses 19. jaanuarini 2007 ja
b)
amet ei ole andnud arvamust, mis ei kiida heaks nimetatud ühendite kasutamist toidu valmistamisel nende ainete kasutamist käsitleva toimiku alusel, mille liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 19. jaanuariks 2010.
2. Kuni 19. jaanuarini 2014 võivad liikmesriigid kooskõlas asutamislepingu sätetega jätkata oma kehtivate kaubanduspiirangute või -keeldude kohaldamist toidu suhtes, millele lisatakse vitamiine ja mineraaltoitaineid, mis ei ole I lisas esitatud nimekirjas või II lisas loetletud ühendite hulgas.
3. Liikmesriigid võivad kooskõlas asutamislepingu sätetega jätkata I lisas loetletud ning toidule lisatud vitamiinide ja mineraaltoitainete maksimaalsete ja minimaalsete koguste suhtes oma kehtivate sätete kohaldamist kõnealuse lisamise suhtes kohaldatavatel tingimustel seni, kuni kooskõlas artikliga 6 või muude asjakohaste ühenduse sätete kohaselt võetakse vastu vastavad ühenduse meetmed.
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2007.
Enne 1. juulit 2007 turule viidud või märgistatud toitu, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib müüa kuni selle säilimisaja lõpuni, aga mitte hiljem kui 31. detsember 2009.