Määrus 1967/2006

Artikkel 1 1. Käesolevat määrust kohaldatakse: a) vee-elusressursside kaitse, majandamise ja kasutamise suhtes, kui sellised tegevused viiakse läbi: i) Vahemere vetes meridiaanist 5o36' läänepikkust ida poole (edaspidi “Vahemeri”), mis kuuluvad liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla; ii) ►M2 liidu ◄ kalalaevade poolt Vahemere vetes väljaspool alapunktis i osutatud piirkonda; iii) liikmesriikide kodanike poolt Vahemere vetes väljaspool alapunktis i osutatud piirkonda, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust; ning b) Vahemerest püütud kaladest valmistatud toodete turustamise suhtes. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata püügitegevuse suhtes, mis sooritatakse üksnes teaduslike uuringute eesmärgil ning asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal ja vastutusel.

Artikkel 2 Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) veetavad püünised – mis tahes püügivahendid, välja arvatud veoõnged, mida veetakse kas kalalaeva mootori jõul või hiivatakse vintside abil, kui kalalaev on ankrus või liigub aeglaselt, sealhulgas eelkõige veetavad võrgud ja tragid; a) veetavad võrgud – traalnoodad, paadinoodad ja kaldanoodad; i) traalnoodad – laeva peamootori poolt edasi veetavad võrgud, mis koosnevad tagant noodapäraga suletud koonuse- või püramiidikujulisest kerest (traali kere) ja mille suue laieneb kas traalitiibadeks või on see paigaldatud jäigale raamile. Horisontaalne suue saavutatakse kas traallaudade või biimide või eri suuruse ja kujuga raamide abil. Selliseid võrke võib vedada kas mööda põhja (põhjatraalnoot) või vahemises kihis (pelaagiline traalnoot); ii) paadinoodad – haardnoodad ja veetavad noodad, mida käitatakse ja haalatakse köite ja vintside abil liikuvast või ankrus olevast paadist ja mida ei veeta laeva peamootori abil; need koosnevad kahest külgmisest tiivast ja lusikakujulisest või kotiga päratopist tagumises osas ja neid võib olenevalt sihtliikidest kasutada eri sügavustel merepinnast kuni põhjani; iii) kaldanoodad – haardnoodad ja veetavad noodad, mis lastakse laevast vette ja mida juhitakse rannalt; b) tragid – püügivahendid, mida veetakse edasi kas laeva peamootori abil (paaditragi) või hiivatakse ankurdatud laevalt motoriseeritud vintsiga (mehhaniseeritud tragi) kahepoolmeliste karploomade, meritigude või käsnade püüdmiseks ning mis koosnevad eri suuruse või kujuga jäigale raamile või ridvale paigaldatud võrk- või metallkotist, ning nende alumises osas võib olla kaabits, mis on kas ümar, terav või sakiline, ning need võivad olla varustatud või varustamata põiklattide ja sukelduslaudadega. Mõned tragid on varustatud hüdrauliliste seadmetega (hüdraulilised tragid). Tragi, mida tõmmatakse käsitsi madalas vees paadiga või paadita kahepoolmeliste karploomade, meritigude või käsnade püüdmiseks (käsitragi), ei käsitata käesolevas määruses veetava püügivahendina; 2) kalapüügi kaitseala – geograafiliselt piiritletud mereala, kus on ajutiselt või alaliselt keelatud või piiratud kõik või teatud püügitegevused, et parandada vee-elusressursside kasutamist ja kaitset või mereökosüsteemide kaitset; 3) põhja kinnitatud võrk – põhja kinnitatud nakkevõrk, abar või põhja kinnitatud kombineeritud võrk; a) abar – kinnitatud võrk, mis koosneb vähemalt kahest ühendatult ja samasuunaliselt ühe selise külge riputatud võrgust ja on mis tahes vahendite abil mere põhja kinnitatud või selliseks kinnitamiseks sobiv; b) põhja kinnitatud nakkevõrk – ühest võrgulinast koosnev võrk, mida hoitakse vees vertikaalasendis mere põhja kinnitatud või kinnitamiseks sobivate ujukite ja raskustega, mis hoiavad püügivahendit mere põhjas paigal või vees ujuvana; c) põhja kinnitatud kombineeritud võrk – põhja kinnitatud nakkevõrk koos abaraga, mis moodustavad alumise osa; 4) haardnoot – võrk, mis ümbritseb kalad mõlemalt küljelt ja alt; see võib olla kokkuveotrossiga või ilma selleta; a) seinnoot – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda. Seinnoota võib kasutada väikeste pelaagiliste liikide, suurte pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide püügiks; 5) lõkspüünised – püügivahendid, mis on põhja kinnitatud või sinna asetatud ja millega püütakse mereloomi. Need on korvi-, poti-, tünni- või sumbakujulised ja enamasti koosnevad need erinevast materjalist (puit, vitspaju, metallridvad, traatriie jne) valmistatud jäigast või pooljäigast raamist, mis võib olla võrguga kaetud või katmata. Neil on üks või mitu siledate servadega pujust või avaust, mis laseb isenditel siseneda sisemisse kambrisse. Neid võib kasutada eraldi või gruppidena. Kui neid kasutatakse gruppidena, on juhtliinil mitmete lõkspüünistega harunöörid, mis on sõltuvalt sihtliikidest eri pikkuse ja püünisevahedega; 6) õngejada – püügivahend, mis koosneb õngeliinist ja mitmete õngekonksudega harunööridest (lipsud), mis on sõltuvalt sihtliikidest eri pikkuse ja konksuvahedega. Seda võib merepinnale heita kas vertikaalselt või horisontaalselt. Õngejada võib olla kinnitatud ka põhja või põhja lähedale (põhja kinnitatud õngejadad) või triivida vahemises või pinnalähedases veekihis (triivõngejada); 7) õngekonks – terava otsaga kõverdatud terastraadi tükk, tavaliselt kidaga. Õngekonksu ots võib olla kas sirge või pööratud ja kumer; konksu säär võib olla erineva pikkuse ja kujuga, selle ristlõige võib olla ümmargune (korrapärane) või lapik (sepistatud). Õngekonksu kogupikkust mõõdetakse kui konksu sääre maksimaalset kogupikkust selle õngekonksu silmast, mille kaudu ta tavaliselt õngeliini külge kinnitatakse, kuni kõveruse tipuni. Konksu laiust mõõdetakse kui suurimat horisontaalset kaugust konksu sääre välisosast kuni kida välisosani; 8) harrastuskalapüük – püügitegevus, mille käigus vee-elusressursse kasutatakse sportlikul või vaba aja veetmise eesmärgil; 9) peibutuspüügivahendid – merepinnal ujuvad vahendid, mis koondavad kas siirdekalade liikidesse kuuluvaid noorkalu või täiskasvanud isendeid; 10) traalpüünis (St Andrew cross) – püünis, mis kasutab kääridega lõikamisega sarnanevat tegevust kahepoolmeliste karploomade Pinna nobilis ja punakoralli korjamiseks merepõhjalt; 11) mererohuga kaetud ala – merepõhja ala, millele on iseloomulik seemnetaimede ülekaalukas esinemine, või kus selline kooslus on esinenud ja ala vajab taastamist. Mererohi on Posidonia oceanica, Cymodocea nodosa, Zoostera marina ja Zoostera nolti ühiseks nimetuseks; 12) koralliline kooslus – merepõhja ala, millele on iseloomulik korallilise spetsiifilise bioloogilise koosluse esinemine, või kus selline kooslus on esinenud ja ala vajab taastamist. Koralliline kooslus on ühine nimetus väga keerukale biogeensele struktuurile, mis tekib olemasolevale kivisele aluspinnale lubjarikaste kihtide pideval ladestumisel; need kihid moodustuvad lubjaosakeste eraldumisel lubjarikastest korallilistest punavetikatest ja loomsetest organismidest (nt Porifera, Ascidians, Cnidaria, Bryozoa, Serpulidae, Annelida ja muud lubjarikkad organismid); 13) lubivetikate (maerl’ i) kasvuala – merepõhja ala, millele on iseloomulik maerl’i spetsiifilise bioloogilise koosluse esinemine või kus selline kooslus on esinenud ja ala vajab taastamist. Maerl on ühine nimetus biogeensele struktuurile, mis tekib mitmetest korallilistest punavetikate (Corallinaceae) liikidest, millel on tugev kaltsiumskelett ja mis kasvavad lahtiselt, vabana, harunenuna, oksataoliste ja muhklike koralliliste vetikatena merepõhjas, moodustades kogumeid mudastel ja liivastel merepõhja aladel. Maerl’iga kaetud alad koosnevad tavaliselt ühest punavetika liigist või mitme punavetika liigi, eelkõige liikide Lithothamnion coralloides ja Phymatolithon calcareum kombinatsioonist; 14) otsene taasasustamine – valitud liiki elusate veeloomade/mereorganismide vettelaskmine nende looduslikus elupaigas eesmärgiga kasutada veekeskkonna looduslikku viljakust, et suurendada isendite arvu kalanduse otstarbeks ja/või suurendada looduslikku varude täiendamist; 15) ümberasustamine – protsess, mille käigus inimesed liike ettekavatsetult transpordivad ja väljakujunenud populatsiooniga piirkondades loodusesse lasevad ning millega jätkatakse geenitriivi selles piirkonnas; 16) mitte-indigeensed liigid – liigid, mille ajalooliselt teadaolev looduslik levikuala asub väljaspool huvialust piirkonda; 17) sissetoomine – protsess, mille käigus inimesed mitte-indigeensed liigid ettekavatsetult väljapoole nende liikide ajalooliselt teadaolevat looduslikku levikuala viivad ja seal loodusesse lasevad; ▼M2 18) juhupüük – soovimatult püütud mereorganismid, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ( 1 ) artiklile 15 tuleb lossida seetõttu, et need on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad. ▼C1

Artikkel 4 1. Keelatud on traalnootade, tragide, sein-, paadi-, kalda- või teiste samalaadsete nootadega püük mererohu, eelkõige Posidonia oceanica või muude mereliste seemnetaimede kasvukohtades. Erandina esimesest lõigust võib käesoleva määruse artiklis 18 või artiklis 19 sätestatud majandamiskavade raames anda loa kasutada seinnootasid, paadinootasid ja teisi samalaadseid nootasid, mille üldine kõrgus ja tööviis on kogu heitmise ja püügi jooksul selline, et kokkuveotross, loodiliin või sulgemistrossid ei puutu vastu mererohuga kaetud ala. 2. Keelatud on püük traalnootade, tragide, kaldanootade või teiste samalaadsete nootadega korallide elupaigas ja maerl’i kasvukohas. ▼M1 ————— ▼C1 4. Lõike 1 lõigus 1 ja lõikes 2 sätestatud keeldu kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise päevast kõikide Natura 2000 alade, erikaitsealade ja kõikide erirežiimiga Vahemere kaitsealade (SPAMI) suhtes, mis on määratud nimetatud elupaikade kaitseks direktiivi 92/43/EMÜ või otsuse 1999/800/EÜ kohaselt. 5. Erandina lõike 1 lõigust 1 võib komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud menetlusega lubada laevadel, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit ja mootori võimsus kuni 85 kW, kasutada püügil veetavaid põhjavõrke, mida tavaliselt kasutatakse Posidonia-“põhjadel”, eeldusel et: i) asjaomast püügitegevust reguleeritakse käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud majandamiskavaga; ii) asjaomane püügitegevus mõjutab kuni 33 % majandamiskavaga hõlmatud Posidonia oceanica mererohuga kaetud alast; iii) asjaomane püügitegevus mõjutab kuni 10 % asjaomase liikmesriigi territoriaalvetes asuvatest mererohuga kaetud aladest. Käesoleva lõike kohaselt: a) lubatud püügitegevus peab vastama artikli 8 lõike 1 punktis h, artikli 9 lõike 3 punktis 2 ja artiklis 23 sätestatud nõuetele; b) lubatud püügitegevust reguleeritakse nii, et III lisas mainitud liikide püük oleks minimaalne. Siiski ei kohaldata artikli 9 lõike 3 punkti 1. Kui käesoleva lõike kohaselt tegutsev kalalaev arvatakse riiklikest vahenditest rahastatava laevastiku koosseisust välja, tühistatakse selleks püügitegevuseks antud püügiluba ning uuesti kõnealust luba ei väljastata. Asjaomased liikmesriigid kehtestavad seirekava ja annavad komisjonile aru käesoleva määruse jõustumisest iga kolme aasta järel veetavate põhjavõrkude tegevusest mõjutatud Posidonia oceanica mererohuga kaetud ala seisundi kohta. Esimene aruanne saadetakse komisjonile enne 31. juulit 2009. 6. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks teaduslike andmete kogumine, et määratleda ja kaardistada käesoleva artikli kohaselt kaitstavaid elupaikasid.

Artikkel 5 Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimest korda enne 31. detsembrit 2007 kalapüügi kaitsealade määramisest ning nimetatud aladel rakendatavatest võimalikest majandamismeetmetest nii nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates kui ka välja jäävates vetes, kus on vaja võtta erimeetmeid noorkalade elualade, kudemiskohtade või mereökosüsteemide kaitsmiseks kalapüügi kahjulike mõjude eest.

Artikkel 6 1. Käesoleva määruse artikli 5 kohaselt esitatud teabe ja muu teabe alusel, mis on oluline sama eesmärki silmas pidades, määrab nõukogu kahe aasta jooksul käesoleva määruse vastuvõtmisest kalapüügi kaitsealad, mis asuvad väljaspool liikmesriikide territoriaalmeresid, sealhulgas sellistel aladel keelatud või lubatud püügitegevuse liigid. 2. Nõukogu võib seejärel uute asjakohaste teadusandmete põhjal määrata muud kalapüügi kaitsealad või muuta nende alade suhtes kehtestatud piirjooni ja majandamiseeskirju. 3. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed tagamaks teadusandmete piisav kogumine, et teaduslikult määratleda ja kaardistada käesoleva artikli kohaselt kaitsmisele kuuluvad alad.

Artikkel 7 1. Liikmesriigid määravad kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest ja selle artiklis 5 esitatud teabe alusel ja käesoleva määruse jõustumise ajaks juba rajatud kalapüügi kaitsealadega seoses kindlaks oma territoriaalvetes kalapüügi kaitsealad, kus püügitegevuse võib keelata või seda piirata, et kaitsta ja majandada vee-elusressursse või säilitada või parandada mereökosüsteemide kaitsestaatust. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused määravad kindlaks sellistes kaitsealades lubatud püügivahendid ja samuti asjakohased tehnilised eeskirjad, mis ei tohi olla ►M2 liidu ◄ õigusaktidest vähem ranged. 2. Liikmesriigid võivad seejärel uute asjakohaste teadusandmete põhjal määrata muud kalapüügi kaitsealad või muuta lõike 1 alusel kehtestatud piirjooni ja majandamiseeskirju. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed tagamaks teadusandmete piisav kogumine, et teaduslikult määratleda ja kaardistada käesoleva artikli kohaselt kaitsmisele kuuluvad alad. 3. Komisjoni teavitatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmetest. Lõigete 1 ja 2 sätete kohaldamisel teavitavad liikmesriigid komisjoni erimeetmete võtmise nõude aluseks olevatest teaduslikest, tehnilistest ja juriidilistest põhjustest. 4. Kui liikmesriigi territoriaalvetes kavandatud kaitseala võib mõjutada mõne teise liikmesriigi laevu, määratakse kaitseala alles pärast komisjoni, liikmesriigi ja asjaomase piirkondliku nõuandekomisjoniga konsulteerimist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 8 lõigetes 3–6 sätestatud korras. 5. Kui komisjon leiab, et vastavalt lõikele 3 teada antud kalanduse majandamismeetmed ei ole piisavad ressursside ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, võib ta pärast liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil meedet muuta või teha ettepaneku, et nõukogu määrab kaitseala või võtab asjaomaste vete suhtes vastu kalanduse majandamismeetmed.

Artikkel 13 1. Veetavate püügivahendite kasutamine on keelatud rannikust kuni 3 meremiili kaugusel või kuni 50 m kaugusel samasügavusjoonest, kui kõnealune sügavus saavutatakse rannikule lähemal. Erandina esimesest punktist lubatakse kasutada tragisid kuni 3 meremiili kaugusel kaldast olenemata sügavusest, eeldusel et püütud karploomade arv on kuni 10 % saagi eluskaalust. 2. Traalnootade kasutamine on keelatud kaldast kuni 1,5 meremiili kaugusel. Paaditragide ja hüdrauliliste tragide kasutamine on keelatud kaldast kuni 0,3 meremiili kaugusel. 3. Seinnootade kasutamine on keelatud kaldast kuni 300 meetri kaugusel või kuni 50 meetri kaugusel samasügavusjoonest, kui kõnealune sügavus saavutatakse kaldale lähemal. Seinnoota ei kasutata vetes, mille sügavus on kuni 70 % seinnooda enda üldkõrgusest vastavalt käesoleva määruse II lisas nimetatud mõõtmisele. 4. Tragide kasutamine käsnade püügiks on keelatud kuni 50 m kaugusel samasügavusjoonest ja kuni 0,5 meremiili kaugusel rannikust. 5. Komisjon lubab kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korraga liikmesriigi taotlusel teha erandi lõigetest 1, 2 ja 3, tingimusel et erandi tegemist õigustavad teatud geograafilised piirangud, ►C2 nagu kitsas mandrilava kogu liikmesriigi ranniku ulatuses või nende ◄ traalitavate püügialade piiratud ulatus, kus püügi mõju merekeskkonnale ei ole märkimisväärne ja mis mõjutab piiratud arvul laevu, ning eeldusel, et kõnealust püüki ei saa teostada teiste vahenditega ning et selle suhtes kohaldatakse artiklis 18 ja artiklis 19 nimetatud majandamiskava. Liikmesriigid esitavad selliste erandite tegemiseks ajakohastatud teaduslikud ja tehnilised põhjendused. 6. Erandina lõikest 2 võib traalnootasid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada rannikule lähemal kui 1,5 meremiili juhul, kui sügavus on alla 50 meetri sügavusjoone. 7. Erandina lõikest 3 võib seinnootasid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada rannikule lähemal kui 300 meetrit või alla 50 meetri sügavusjoone, kuid mitte alla 30 meetri sügavusjoone. Seinnoota võib ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada vetes, mille sügavus on kuni 70 % seinnooda enda üldkõrgusest vastavalt käesoleva määruse II lisas nimetatud mõõtmisele. 8. Erandina lõikest 2 võib nii paaditragisid kui hüdraulilisi tragisid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada rannikule lähemal kui 0,3 meremiili. 9. Lõikes 5 nimetatud erandit kohaldatakse üksnes liikmesriigis juba lubatud püügitegevuste suhtes ja nende laevade suhtes, mis on püügiregistris olnud kauem kui viis aastat; erandiga ei lubata kehtestatud püügikoormuse suurendamist tulevikus. Püügiloaga laevade nimekiri ja nende omaduste loetelu edastatakse komisjonile enne 30. aprilli 2007; samas tuuakse võrdlused sama laevastiku omadustega seisuga 1. jaanuar 2000. Lisaks sellele: a) lubatud püügitegevus peab vastama artiklis 4, artikli 8 lõike 1 punktis h, artikli 9 lõike 3 punktis 2 ja artiklis 23 sätestatud nõuetele; b) ei häiri see püügitegevus nende laevade tegevust, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalid, noodad või teised samalaadsed veetavad võrgud; c) reguleeritakse seda püügitegevust nii, et III lisas mainitud liikide, v.a kahepoolmeliste karploomade püük oleks minimaalne; d) ei kehti selleks püügitegevuseks antud luba peajalgsete suhtes. Asjaomased liikmesriigid loovad seirekava ja annavad komisjonile aru iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest. Esimene aruanne saadetakse komisjonile enne 31. juulit 2009. Neid aruandeid silmas pidades võib komisjon võtta meetmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 või artikli 19 lõikega 9. 10. Erandeid lõigetest 1 ja 2 lubatakse sellise püügi puhul, millele kehtib käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 alusel tehtav erand ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras. 11. Erandina lõikest 2 on traalnootade kasutamine kaldast 0,7 ja 1,5 meremiili vahelisel kaugusel lubatud järgmistel tingimustel: — meresügavus ei ole väiksem 50 meetri samasügavusjoonest, — teatud geograafilised piirangud, ►C2 nagu kitsas mandrilava kogu liikmesriigi ranniku ulatuses või nende ◄ traalitavate püügialade piiratud ulatus, — püügi mõju merekeskkonnale ei ole märkimisväärne, — kui traalnootade kasutamine toimub kooskõlas lõike 9 kolmanda lõigu punktidega a ja b, — traalnootade kasutamisega ei kaasne liikmesriikide lubatud püügikoormuse suurenemist. Liikmesriik teavitab komisjoni 30. septembriks 2007 kõnealuse erandi kohaldamise viisidest. Kõnealune teavitamine hõlmab laevade loetelu, mille suhtes erandite tegemine on lubatud, ning vööndite loetelu, määratledes geograafilised koordinaadid nii maal kui merel. Asjaomased liikmesriigid teostavad nimetatud vööndites püügi järelevalvet ning tagavad teadushinnangu. Teadushinnangu tulemused edastatakse komisjonile käesoleva määruse jõustumisest iga kolme aasta järel. Esimene aruanne saadetakse komisjonile 31. juuliks 2009. Kui komisjon liikmesriikide-poolse teise ja kolmanda lõigu kohase teavitamise või uue teadusliku nõuande põhjal leiab, et vajalikud tingimused erandi lubamiseks ei ole täidetud, võib ta pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil erandi tegemist muuta või teha ettepaneku, et nõukogu määraks varude ja keskkonna kaitseks asjakohased meetmed.

Artikkel 14a Komisjonil on õigus võtta vastu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 6 osutatud õigusakte ning samas osutatud kehtivusajaga, et võtta vastu erisätted, mis käsitlevad kalapüüki või liike, mille suhtes kehtib lossimiskohustus ning mis kujutavad endast nimetatud määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilisi meetmeid. Sellised meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29a ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18, eesmärgiga suurendada püügivahendite selektiivsust või vähendada ja nii palju kui võimalik hoida ära juhupüüki, ning need võivad vajaduse korral erineda käesolevas määruses sätestatud meetmetest.

Artikkel 15a Komisjonil on õigus võtta vastu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 6 osutatud õigusakte ning samas osutatud kehtivusajaga, et kehtestada kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud liikidele, mille suhtes kehtib nimetatud määruse artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Sellised mõõdud kehtestatakse delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29a ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 noorte mereorganismide kaitse tagamiseks, ning need võivad vajaduse korral erineda käesoleva määruse III lisas kalavarude kaitseks määratletud alammõõtudest.

Artikkel 17 1. Harrastuskalapüügil on keelatud kasutada veetavaid võrke, haardnootasid, seinnootasid, paaditragisid, mehhaniseeritud tragisid, nakkevõrke, abaraid ja põhja kinnitatud kombineeritud võrke. Harrastuskalapüügil on samuti keelatud siirdekalade püüdmine õngejadadega. ▼M5 ————— ▼C1 4. Liikmesriigid peavad võtma meetmeid harrastuskalapüügil püütud saagi registreerimiseks ja püügiandmete eraldi kogumise tagamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 973/2001 ( 2 ) I lisas loetletud ja Vahemeres esinevate siirdekalade kohta. ▼M5 ————— ▼C1

Artikkel 18 1. Nõukogu võib võtta vastu Vahemere konkreetse kalapüügi majandamiskavad, eelkõige alade suhtes, mis jäävad tervenisti või osaliselt liikmesriikide territoriaalvetest väljapoole. Need kavad võivad eelkõige sisaldada: a) püügikoormuse majandamismeetmeid; b) konkreetseid tehnilisi meetmeid, sealhulgas vajaduse korral käesoleva määruse eeskirjadest tehtavaid ajutisi erandeid, kui sellised erandid on kalapüügiks vajalikud ja tingimusel, et majandamiskavaga on tagatud asjaomaste ressursside säästev kasutamine; c) laevaseiresüsteemide või teiste samalaadsete süsteemide kohustusliku kasutamise laiendamist 10–15 m kogupikkusega laevadele; d) ajutisi või alalisi piiranguid vööndite suhtes, mis on reserveeritud teatud püügivahenditele või majandamiskava raames kohustusi võtnud laevadele. Majandamiskavades sätestatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1627/94 ( 3 ) kalapüügilubade väljastamise kord. Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõike 2 sätetest, võib laevadelt kogupikkusega alla 10 m nõuda püügiloa olemasolu. 2. Liikmesriigid ja/või Vahemere piirkondlik nõuandekomisjon võivad esitada komisjonile ettepanekuid seoses majandamiskavade koostamisega. Komisjon vastab sellistele taotlustele kolme kuu jooksul alates nende kättesaamisest. 3. Liikmesriigid ja komisjon tagavad majandamiskavade piisava teadusliku seire. Eelkõige vaadatakse igal aastal läbi lühikese elueaga liikide püügi teatud majandamismeetmed, et võtta arvesse võimalikke muudatusi varude uuenemises.

Artikkel 19 1. Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2007 vastu nende territoriaalvetes traalnootade, seinnootade, kaldanootade, haardnootade ja tragidega teostatava püügi majandamiskavad. Nende majandamiskavade suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 lõiget 2, lõiget 3 ja lõike 4 esimest lõiku. 2. Liikmesriigid võivad seejärel uute asjakohaste teadusandmete alusel määrata kindlaks muud majandamiskavad. 3. Liikmesriigid tagavad majandamiskavade piisava teadusliku seire. Eelkõige vaadatakse igal aastal läbi lühikese elueaga liikide püügi teatud majandamismeetmed, et võtta arvesse võimalikke muudatusi varude uuenemises. 4. Majandamiskavad võivad sisaldada meetmeid, mis lähevad käesoleva määruse sätetest kaugemale, kui nende eesmärgiks on: a) suurendada püügivahendite selektiivsust; b) vähendada vette tagasilaskmist; c) piirata püügikoormust. 5. Majandamiskavades sisalduvad meetmed peavad olema proportsionaalsed eesmärkide ja eeldatavate tähtaegadega ja olema seotud järgmiste teemadega: a) varu või varude kaitsestaatus; b) varu või varude bioloogilised omadused; c) asjaomaste varude püügi omadused; d) meetmete majanduslik mõju asjaomasele kalapüügile. 6. Majandamiskavades sätestatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1627/94 kalapüügilubade väljastamise kord. Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõike 2 sätetest, võib laevadelt kogupikkusega alla 10 m nõuda püügiloa olemasolu. 7. Lõikes 1 osutatud majandamiskavadest teatatakse 30. septembriks 2007 komisjonile, et komisjon saaks enne kava vastuvõtmist esitada omapoolsed märkused. Lõikes 2 osutatud majandamiskavadest teatatakse komisjonile kuus kuud enne eeldatavat jõustumiskuupäeva. Komisjon edastab need kavad teistele liikmesriikidele. 8. Kui majandamiskava võib mõjutada teise liikmesriigi laevu, võetakse kava vastu alles pärast komisjoni, liikmesriigi ja asjaomase piirkondliku nõuandekomisjoniga konsulteerimist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 8 lõigetes 3–6 sätestatud korras. 9. Kui komisjon leiab lõikes 7 osutatud teatamise või uute teadusalaste nõuannete alusel, et kas lõike 1 või lõike 2 alusel vastu võetud majandamiskava ei ole piisav ressursside ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, võib ta pärast liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil kava muuta või teha nõukogule ettepaneku ressursside ja keskkonna kaitse asjakohaste meetmete kohta.

Artikkel 20 1. Artikli 9 lõigetes 4 ja 6, artiklis 10 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud protsendimäärad arvutatakse suhtarvudena kõigi pardal olevate vee-elusorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel. ►M5 ————— ◄ 2. Kalalaevade puhul, millest osa vee-elusorganisme on ümber laaditud, võetakse lõikes 1 osutatud protsendimäärade arvutamisel neid ümberlaaditud koguseid arvesse.

Artikkel 22 1. Põhjatraalide, pelaagiliste traalide, seinnootade, triivõngejadade, paaditragide ja hüdrauliliste tragidega püütud saaki võib lossida ja esmakordselt turustada ainult liikmesriikide määratud sadamates. 2. Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile 30. aprilliks 2007. Komisjon saadab need loetelud teistele liikmesriikidele.

Artikkel 23 Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega: “Vahemerel toimuva kalapüügi puhul tuleb püügipäevikusse kanda iga pardale jäetud 15 kg ületav kogus ükskõik millise kooskõlas lõikega 8 vastu võetud nimekirjas esitatud liigi eluskaalu ekvivalenti. Siirdekalade ja väikeste pelaagiliste liikide puhul tuleb püügipäevikusse kanda iga kogus, mis ületab 50 kg eluskaalu ekvivalendi.”

Artikkel 26 1. ►M2 Liidu ◄ laevade juurdepääsu vetele ja ressurssidele kuni 25 meremiilini ulatuvas vööndis alates lähtejoontest ümber Malta saarte (edaspidi “majandusvöönd”) reguleeritakse järgmiselt: a) majandusvööndis võivad kala püüda üksnes alla 12 m kogupikkusega kalalaevad, mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid; b) nimetatud laevade püügikoormus kokku üldise püügivõimsusena väljendatuna ei tohi ületada aastate 2000–2001 keskmist taset, mis vastab 1 950 laevale üldise mootori võimsusega 83 000 kW ja mahutavusega 4 035 GT. 2. Erandina lõike 1 punktist a võivad majandusvööndi teatud piirkondades, mis on määratletud käesoleva määruse V lisa a osas, püügiga tegeleda kuni 24 m kogupikkusega traalerid järgmistel tingimustel: a) majandusvööndis püügiloa saanud traalerite üldine püügivõimsus ei tohi ületada 4 800 kW ülempiiri; b) mis tahes selliste traalerite püügivõimsus, mis võivad püügiga tegeleda madalamal kui 200 m sügavuses, ei tohi ületada 185 kW; 200 m samasügavusjoon tähistatakse katkendjoonega, mille koordinaadid on loetletud käesoleva määruse V lisa b osas; c) majandusvööndis püügiga tegelevatel traaleritel peab olema püügiluba vastavalt määruse (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted) artiklile 7 ja need peavad olema kantud nimekirja, milles on määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas toodud määratluse kohaselt esitatud nende pardatähis ja ühenduse laevastikuregistri number, mille asjaomased liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile; d) punktides a ja b sätestatud võimsuse piirväärtusi tuleb asjakohaste teadusasutuste antud nõuannete alusel korrapäraselt uuesti hinnata seoses võimsuste mõjuga kalavarude kaitsele. 3. Kui lõike 2 punktis a osutatud üldine püügivõimsus ületab selliste 24 m või lühema kogupikkusega majandusvööndis võrdlusperioodil 2000–2001 (edaspidi “võrdluspüügivõimsus”) tegutsenud traalerite üldise püügivõimsuse, jagab komisjon luba taotlevate liikmesriikide huvisid arvesse võttes ülejäänud püügivõimsuse liikmesriikide vahel vastavalt artiklis 29 sätestatud korrale. Võrdluspüügivõimsus vastab 3 600 kW-le. 4. Püügiload lõikes 3 osutatud ülejäänud püügivõimsuse kasutamiseks väljastatakse ainult laevadele, mis on kantud ühenduse laevastikuregistrisse käesoleva artikli kohaldamise kuupäevaks. 5. Kui lõike 2 punkti c kohaselt majandusvööndis püügiloa saanud traalerite üldine püügivõimsus ületab lõike 2 punktis a sätestatud ülempiiri seetõttu, et ülempiiri on pärast lõike 2 punktis d ette nähtud läbivaatamist langetatud, jagab komisjon püügivõimsuse liikmesriikide vahel järgmisel alusel: a) esimesena reastatakse ajavahemikul 2000–2001 vööndis püügiga tegelenud laevade vastav püügivõimsus kilovattides; b) teisena reastatakse muul ajal antud vööndis püügiga tegelenud kalalaevade vastav püügivõimsus kilovattides; c) teistele laevadele alles jäänud püügivõimsus jagatakse liikmesriikide vahel, võttes arvesse luba taotlenud liikmesriikide huvisid. 6. Erandina lõike 1 punktist a lubatakse majandusvööndis püügiga tegeleda seinnootasid või õngejadasid kasutavatel laevadel ning artikli 27 kohaselt kuldmakrelli püüdvatel laevadel. Neile antakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1627/94 artiklile 7 püügiluba ja need kantakse nimekirja, milles on määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas toodud määratluse kohaselt esitatud nende pardatähis ja ühenduse laevastikuregistrinumber, mille iga liikmesriik esitab komisjonile. Püügikoormust kontrollitakse nii või teisiti, et kaitsta selle vööndi kalanduse jätkusuutlikkust. 7. Sellise traaleri kapten, millele on lõike 2 kohaselt antud luba majandusvööndis püügiga tegeleda ja millel ei ole VMS-seiresüsteemi, annab igast majandusvööndi sisenemisest või sealt väljumisest teada vööndi ametiasutustele ja rannikuäärse riigi asutustele.

Artikkel 27 ▼M1 ————— ▼C1 2. Vööndis ei tohi kuldmakrelli püüda üle 130 laeva. 3. Malta ametiasutused kehtestavad peibutuspüügivahendeid kasutavatele laevadele marsruudid ja jagavad need ►M2 liidu ◄ kalalaevadele hiljemalt iga aasta 30. juuniks. ►M2 Liidu ◄ kalalaevadel, mis ei sõida Malta lipu all, ei ole lubatud kasutada peibutuspüügivahendeid marsruudil, mis jääb rannikust 12 miili kaugusele ulatuvasse vööndisse. Komisjon kehtestab artiklis 29 sätestatud korras peibutuspüügivahendite kasutamiseks ette nähtud marsruutide kehtestamisel ja jagamisel kohaldatavad kriteeriumid. ▼M1 ————— ▼C1

Artikkel 28 Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, teeb nõukogu otsuse asutamislepingu artiklis 37 ette nähtud korras.

Artikkel 29 Käesoleva määruse artiklite 26 ja 27 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 29a 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklites 14a ja 15a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juunist 2015. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 14a ja 15a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artiklite 14a ja 15a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 30 Lisade muudatused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 31 Määrus (EÜ) nr 1626/94 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32 Käesolev määrus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.