Direktiiv 2007/14

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti i alapunkti ii, artikli 5 lõike 3 teise lõigu, artikli 5 lõike 4 teise lause, artikli 9 lõigete 1, 2 ja 4, artikli 10, artikli 12 lõigete 1, 2, 4, 5 ja 6, artikli 12 lõike 2 punkti a, artikli 13 lõike 1, artikli 21 lõike 1 ning artikli 23 lõigete 1 ja 6 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Kui emitent valib päritoluliikmesriigi, avaldatakse see valik sama korra kohaselt kui korraldatud teave.

1. Kui poolaasta lühendatud raamatupidamisaruanne ei ole koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (7) artikliga 6 ette nähtud menetluse kohaselt, peab selle sisu vastama käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3. 2. Lühendatud bilansis ja lühendatud kasumiaruandes näidatakse emitendi viimase aasta raamatupidamisaruande kõiki rubriike ja vahesummasid. Lisatakse ka täiendavaid kirjendeid, kui nende väljajätmisel võiks poolaasta raamatupidamisaruanne anda emitendi varadest, kohustustest, finantsseisundist ning kasumist või kahjumist eksitava ülevaate. Peale selle lisatakse järgmised võrdlusandmed: a) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu bilanss ja vahetult eelneva majandusaasta võrdlev bilanss; b) kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist jooksva majandusaasta esimese kuue kuu kasumiaruanne võrdlusandmetega eelmise majandusaasta võrreldava ajavahemiku kohta. 3. Selgitavad lisad peavad sisaldama järgmist: a) piisavalt teavet poolaasta lühendatud raamatupidamisaruande võrreldavuse tagamiseks aasta raamatupidamisaruandega; b) piisavalt teavet ja selgitusi, et tagada asjaomase poolaasta nende oluliste rahaliste muutuste või mis tahes arengute arusaadavus, mida on kajastatud bilansis ja kasumiaruandes.

1. Tegevuse vahearuannetes esitavad aktsiate emitendid vähemalt järgmised seotud osapooltega toimunud suuremad tehingud: a) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu jooksul toimunud tehingud seotud osapooltega, mis on oluliselt mõjutanud ettevõtte finantsseisundit või tegevuse tulemusi kõnealusel ajavahemikul; b) mis tahes muutused viimases aastaaruandes kirjeldatud tehingutes seotud osapooltega, mis võisid oluliselt mõjutada ettevõtte finantsseisundit või jooksva majandusaasta kuue esimese kuu tegevuse tulemusi. 2. Kui aktsiate emitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruannet, peab ta avaldama vähemalt direktiivi 78/660/EMÜ artikli 43 lõike 1 lõigus 7b osutatud tehingud seotud osapooltega.

Tavalise lühikese maksetsükli maksimaalne pikkus on kolm tehingule järgnevat kauplemispäeva.

1. Turutegija, kes soovib kasutada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 9 lõikega 5 ette nähtud vabastust, teatab hiljemalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, et ta tegutseb või kavatseb tegutseda teatava emitendi suhtes turutegijana. Kui turutegija lakkab tegutsemast turutegijana asjaomase emitendi suhtes, teavitab ta sellest pädevat asutust. 2. Ilma et see piiraks direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 kohaldamist, mille puhul pädev asutus nõuab, et turutegija, kes soovib kasutada kõnealuse direktiivi artikli 9 lõikes 5 sätestatud erandit, määrab kindlaks turutegijana tegutsemiseks omatavad aktsiad või finantsinstrumendid ning et turutegija võib need kindlaks määrata mis tahes kontrollitaval viisil. Ainult juhul kui turutegija ei ole võimeline kindlaks määrama asjaomaseid aktsiaid või finantsinstrumente, võidakse talt nõuda nende hoidmist eraldi arvel kõnealuse kindlaksmääramise eesmärgil. 3. Ilma et see piiraks direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 lõike 4 punkti a kohaldamist, kui riiklike õigusaktide alusel on nõutav turul tegutsemise kokkulepe turutegija ja väärtpaberibörsi ja/või emitendi vahel, esitab turutegija asjaomase pädeva asutuse nõudmisel talle kõnealuse kokkuleppe.

1. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 lõigete 2 ja 6 ning artikli 14 lõike 1 kohaldamisel kasutatakse emitendi päritoluliikmesriigi kauplemispäevade kalendrit. 2. Iga pädev asutus avaldab oma veebilehel oma jurisdikstsiooni alla kuuluval territooriumil asuvate või toimivate erinevate reguleeritud turgude kauplemispäevade kalendri.

1. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 lõike 2 kohaldamisel on teatamine, mis on vajalik direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 10 osutatud tehingute tüübi puhul hääleõiguse osakaalu jõudmisel kohaldatava piirmäärani või selle ületamisel või sellest allapoole langemisel, iga kõnealuse direktiivi artiklis 10 osutatud aktsionäri, füüsilise või juriidilise isiku individuaalne kohustus. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 10 punktis a osutatud juhtudel on teatamiskohustus kokkuleppe kõikide osaliste ühine kohustus. 2. Kui aktsionär väljastab direktiivi 2004/109/EÜ artikli 10 punktis h osutatud juhtudel volituse üheks aktsionäride koosolekuks, võib teate esitada ühekordse teatena volituse väljastamise ajal, märkides teates selgelt, milliseks kujuneb hääleõigustega seotud olukord, kui volitatu ei saa enam hääleõigust kasutada iseenda äranägemisel. Kui volitatu saab direktiivi 2004/109/EÜ artikli 10 punktis h osutatud juhtudel ühe või mitu volitust üheks aktsionäride koosolekuks, võib teate esitada ühekordse teatena volituste saamise ajal, märkides teates selgelt, milliseks kujuneb hääleõigustega seotud olukord, kui volitatu ei saa enam hääleõigusi kasutada iseenda äranägemisel. 3. Kui teatamiskohustus on rohkem kui ühel füüsilisel või juriidilisel isikul, võib esitada ühise teate. Ühise ühekordse teate kasutamine ei tarvitse siiski vabastada ükskõik keda asjaomastest füüsilistest või juriidilistest isikutest nende teatega seotud kohustustest.

Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 lõike 2 punkti a kohaldamisel loetakse, et selle direktiivi artiklis 10 osutatud aktsionär või füüsiline või juriidiline isik sai omandamisest, võõrandamisest või hääleõiguste kasutamise võimalusest teada hiljemalt kaks kauplemispäeva pärast tehingu tegemist.

1. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 lõike 4 esimeses lõigus ja lõikes 5 sätestatud osaluste summeerimisest vabastatakse fondivalitseja või investeerimisettevõtja emaettevõtja, kes vastab järgmistele tingimustele: a) tal ei ole lubatud sekkuda otseste või kaudsete juhiste andmise teel ega muul viisil selle fondivalitseja või investeerimisettevõtja hääleõiguste kasutamisse; b) fondivalitsejal või investeerimisettevõtjal peab olema võimalik kasutada vabalt ja emaettevõtjast sõltumatult tema hallatavate varadega seotud hääleõigusi. 2. Kui emaettevõtja soovib vabastust kasutada, peab ta viivitamata esitama nende emitentide päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kelle osalustega seotud hääleõigusi fondivalitseja või investeerimisettevõtja haldab, järgmise teabe: a) fondivalitsejate ja investeerimisettevõtjate nimed, märkides nende üle järelevalvet teostavad pädevad asutused või selle, et ükski pädev asutus ei teosta järelevalvet, kuid osutamata asjaomastele emitentidele; b) õiend iga nimetatud fondivalitseja või investeerimisettevõtja emaettevõtja vastavuse kohta lõikes 1 kehtestatud tingimustele. Emaettevõtja uuendab jooksvalt punktis a osutatud nimekirja. 3. Kui emaettevõtja kavatseb kasutada vabastusi ainult direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 13 osutatud finantsinstrumentide suhtes, teatab ta emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ainult lõike 2 punktis a osutatud nimekirja. 4. Ilma et see piiraks direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 kohaldamist, on fondivalitseja või investeerimisettevõtja emaettevõtja võimeline emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele taotluse korral tõendama järgmist: a) emaettevõtja ja fondivalitseja või investeerimisettevõtja organisatsiooniline struktuur on sellised, et hääleõigust teostatakse emaettevõtjast sõltumatult; b) isikud, kes otsustavad hääleõiguse teostamise üle, tegutsevad sõltumatult; c) kui emaettevõtja on fondivalitseja või investeerimisettevõtja klient või fondivalitseja või investeerimisettevõtte osanik, esineb selge kliendisuhe emaettevõtja ja fondivalitseja või investeerimisettevõtja vahel. Punktis a sätestatud nõuet kohaldatakse miinimumnõudena, mille kohaselt peavad emaettevõtja ja fondivalitseja või investeerimisettevõtja kehtestama kirjalikult mõistliku strateegia ja menetluse, kuidas hääleõiguse teostamise puhul ennetada emaettevõtja ja fondivalitseja või investeerimisettevõtja vahel teabe andmist. 5. Lõike 1 punkti a kohaldamisel tähendavad “otsesed juhtnöörid” emaettevõtja või emaettevõtja kontrollile alluva teise ettevõtja poolt antavaid juhtnööre konkreetsetel juhtudel hääleõiguste kasutamiseks fondivalitseja või investeerimisettevõtja poolt. “Kaudsed juhtnöörid” tähendavad emaettevõtja või emaettevõtja kontrollile alluva teise ettevõtja poolt antavaid üldisi või konkreetseid mis tahes vormis juhtnööre, mis piiravad fondivalitseja või investeerimisettevõtja valikuvabadust hääleõiguste kasutamisel, et teenida emaettevõtja või emaettevõtja kontrollile alluva teise ettevõtja teatavaid ärihuve.

1. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 13 lõike 1 kohaldamisel loetakse finantsinstrumentideks direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos osutatud vabalt võõrandatavad väärtpabereid ning optsioone, futuure, vahetuslepinguid, tähtpäevakursi lepinguid ja muid tuletislepinguid, mis annavad õiguse omandada üksnes omaniku algatusel ja ametliku kokkuleppe alusel juba emiteeritud ja hääleõigusega sellise emitendi aktsiaid, kelle aktsiatega on lubatud kaubelda reguleeritud turul. Instrumendi omanikul peab olema tähtpäeva saabudes kas tingimusteta õigus omandada alusaktsiaid või õigus valida, kas omandada kõnealuseid aktsiaid või mitte. Ametlik kokkulepe on kokkulepe, mis on kohaldatava õiguse kohaselt siduv. 2. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 13 lõike 1 kohaldamisel summeerib omanik kõik sama aluseks oleva emitendiga seotud finantsinstrumendid lõike 1 tähenduses ja teatab neist. 3. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt nõutav teade peab sisaldama järgmist teavet: a) tekkiv hääleõiguste olukord; b) kontrollitavate ettevõtjate ahel, kelle kaudu faktiliselt hoitakse finantsinstrumente (vajaduse korral); c) piirmäära saavutamise või ületamise kuupäev; d) kui instrumendi kasutamiseks on määratud kindel ajavahemik, aktsiate omandamise või omandamise võimaluse tekkimise aeg või ajavahemik (vajaduse korral); e) instrumendi tähtaeg või aegumiskuupäev; f) omaniku andmed; g) aluseks oleva emitendi nimi. Punkti a kohaldamisel arvutatakse hääleõiguste protsent hääleõiguste koguarvust ja kapitali suurusest, mis on vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artiklile 15 viimati avaldatud. 4. Teatamistähtaeg on sama, mis on sätestatud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 lõikes 2 ja sellega seotud rakendussätetes. 5. Teade saadetakse alusaktsia emitendile ja kõnealuse emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Kui finantsinstrument on seotud mitme alusaktsiaga, teatatakse eraldi igale alusaktsiate emitendile.

1. Korraldatud teavet levitatakse direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaldamisel vastavalt lõigetega 2–5 kehtestatud miinimumstandarditele. 2. Korraldatud teavet levitatakse viisil, mis tagab selle levitamise võimalikult laiale üldsusele ja võimalikult üheaegselt päritoluliikmeriigis või direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikes 3 osutatud liikmesriigis ja teistes liikmesriikides. 3. Korraldatud teave esitatakse meediakanalitele toimetamata täistekstina. Direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 4, 5 ja 6 osutatud aruannete ja teadaannete puhul loetakse kõnealune nõue täidetuks, kui korraldatud teabega seotud teade esitatakse meediakanalitele, märkides, millisel veebilehel lisaks kõnealuse direktiivi artiklis 21 osutatud ametlikult kindlaksmääratud tsentraalsele säilitussüsteemile on asjakohased dokumendid kättesaadavad. 4. Korraldatud teave esitatakse meediakanalitele viisil, millega tagatakse teate turvalisus, vähendatakse andmelaostuse ja loata ligipääsu ohtu ning pakutakse kindlustunnet korraldatud teabe allika suhtes. Kättesaamise turvalisuse tagamiseks kõrvaldatakse korraldatud teabe edastamisel tekkinud võimalikud tõrked ja häired võimalikult kiiresti. Emitent või isik, kes on taotlenud luba reguleeritud turul kauplemiseks ilma emitendi nõusolekuta, ei vastuta süsteemivigade ega puuduste eest meediakanalis, millele korraldatud teave on edastatud. 5. Korraldatud teave edastatakse meediakanalitele viisil, mis selgelt näitab, et tegemist on korraldatud teabega, selgelt on nimetatud selle väljastaja, korraldatud teabe teema ning kellaaeg ja kuupäev, mil emitent või isik, kes on taotlenud luba reguleeritud turul kauplemiseks ilma emitendi nõusolekuta, teabe edastas. Emitent või isik, kes on taotlenud luba reguleeritud turul kauplemiseks ilma emitendi nõusolekuta, peab olema võimeline teatama pädevale asutusele viimase soovi korral seoses korraldatud teabe avalikustamisega järgmised andmed: a) teabe meediakanalile edastanud isiku nimi; b) turvalisuse valideerimise andmed; c) teabe meediakanalile edastamise kellaaeg ja kuupäev; d) millise teabevahendi kaudu teave edastati; e) väljastaja korraldatud teabele seatud mis tahes embargo andmed (vajaduse korral).

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 2 punkti b nõuetega samaväärsed nõuded, kui aasta tegevusaruanne peab kõnealuse riigi seaduste kohaselt sisaldama vähemalt järgmist teavet: a) õiglane ülevaade emitendi majandustegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist koos sellega seotud peamiste riskide ja kahtluste kirjeldustega, et ülevaates oleks majandustegevuse mastaape ja keerukust arvesse võttes tasakaalustatult ja igakülgselt analüüsitud emitendi majandustegevuse arengut ja tulemusi ning finantsseisundit; b) võimalikud olulised sündmused pärast majandusaasta lõppu; c) emitendi tõenäolised tulevased arengusuunad. Punktis a osutatud analüüs peab sisaldama konkreetse majandustegevusega seotud peamisi rahandusalaseid ja vajaduse korral ka rahandusega mitteseotud näitajaid, niivõrd kui see on vajalik emitendi arengu, tegevuse tulemuste ja finantsseisundi mõistmiseks.

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 5 lõikes 4 sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded, kui lisaks tegevuse vahearuandele on kõnealuse riigi seaduste kohaselt nõutav esitada lühendatud raamatupidamisaruanne ning tegevuse vahearuanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: a) ülevaade kõnealusest ajavahemikust; b) emitendi tõenäoline arengusuund majandusaasta ülejäänud kuue kuu jooksul; c) aktsiate emitentide puhul suuremad tehingud seotud osapooltega, kui neid ei ole juba jooksvalt avalikustatud.

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 2 punktis c ja artikli 5 lõike 2 punktis c kehtestatud nõuetega samaväärsed nõuded, kui emitendi teatav isik või teatavad isikud vastutavad kõnealuse riigi seaduste kohaselt aasta ja poolaasta finantsteabe, eriti järgmise teabe eest: a) raamatupidamisaruande vastavus kohaldatava aruandlussüsteemiga või raamatupidamisstandardite kogumiga; b) tegevusaruandes sisalduva juhtkonnapoolse ülevaate õiglus.

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 6 sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded, kui emitent peab kõnealuse riigi seaduste kohaselt avaldama kvartali raamatupidamisaruande.

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded, kui kõnealuse riigi seaduste kohaselt ei nõuta üksikaruannete esitamist emaettevõtja poolt, kuid emitent, kelle registreeritud asukoht on kõnealuses kolmandas riigis, peab konsolideeritud aruannetes esitama vähemalt järgmise teabe: a) aktsiate emitentide kohta dividendide arvutamine ja dividendide maksmise võime; b) kõikide emitentide kohta nõuded miinimumkapitalile ja omakapitalile ning andmed likviidsuse kohta (vajaduse korral). Samaväärsuse huvides peab emitent olema ka võimeline esitama päritoluliikmesriigi pädevale asutusele täiendavad auditeeritud andmed, mis sisaldavad emitendi kui eraldi ettevõtja üksikaruannete kohta teavet, mis käsitleb punktides a ja b osutatud teabe elemente. Kõnealused avalikustatavad finantsandmed võib koostada kolmanda riigi raamatupidamisstandardite kohaselt.

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud üksikaruannetele direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on kõnealuses kolmandas riigis, ei ole selle kolmanda riigi seaduste kohaselt kohustatud esitama konsolideeritud aruannet, kuid peab oma üksikaruanded koostama ühenduses kohaldatavate ja määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 kohaselt tunnustatud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite või nendega samaväärsete kolmanda riigi raamatupidamisstandardite kohaselt. Kui kõnealune finantsteave ei ole nende standarditega kooskõlas, tuleb see esitada samaväärsuse huvides korrigeeritud raamatupidamisaruandena. Peale selle peavad üksikaruanded olema kontrollitud sõltumatu audiitori poolt.

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 lõikes 6 sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded, kui ajavahemik, mille jooksul emitenti, kelle registreeritud asukoht on kõnealuses kolmandas riigis, on nõutav selle riigi seaduste kohaselt teavitada suurematest osalustest ja mille jooksul ta peab need suuremad osalused avalikustama, ei ole pikem kui seitse kauplemispäeva. Emitendi teavitamiseks kehtestatud tähtaeg ja edasine emitendipoolne avalikustamise tähtaeg võivad erineda direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 lõigetega 2 ja 6 kehtestatud tähtaegadest.

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 14 sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on kõnealuses kolmandas riigis, peab selle riigi seaduste kohaselt täitma järgmised tingimused: a) kui emitendil on lubatud omada mitte üle 5 % oma hääleõigusega aktsiatest, peab ta kõnealuse piirmäärani jõudmisel või selle ületamisel sellest teatama; b) kui emitendil on lubatud mitte rohkem kui 5–10 % oma hääleõigusega aktsiatest, peab ta 5 % või maksimummäärani jõudmisel või selle ületamisel sellest teatama; c) kui emitendil on lubatud omada üle 10 % oma hääleõigusega aktsiatest, peab ta 5 % või 10 % piirmäärani jõudmisel või selle ületamisel sellest teatama. Samaväärsuse huvides ei ole rohkem kui 10 % piirmäära ületamisel teatamine nõutav.

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 15 sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on kõnealuses kolmandas riigis, peab riigi seaduste kohaselt avalikustama hääleõiguste koguarvu ja kapitali suuruse 30 kalendripäeva jooksul pärast selle koguarvu suurenemist või vähenemist.

Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 17 lõike 2 punktis a ja artikli 18 lõike 2 punktis a sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded teabele koosolekute sisu kohta, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on kõnealuses kolmandas riigis, peab selle riigi seaduste kohaselt esitama teabe vähemalt koosolekute toimumiskoha, aja ja päevakorra kohta.

1. Kolmas riik loetakse olevat kehtestanud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sõltumatuse kohta sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded, kui direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõikes 6 osutatud fondivalitseja või investeerimisettevõtja peab kõnealuse riigi seaduste kohaselt täitma järgmised tingimused: a) fondivalitsejal või investeerimisettevõtjal peab olema võimalik kõigil juhtudel kasutada vabalt ja emaettevõtjast sõltumatult tema hallatavate varadega seotud hääleõigusi; b) fondivalitseja või investeerimisettevõtja peab huvide vastuolu korral jätma arvestamata emaettevõtja või teise emaettevõtja kontrollile alluva ettevõtja huvid. 2. Emaettevõtja täidab käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 2 punktis a ja lõikes 3 sätestatud teatamisnõudeid. Peale selle esitab ta õiendi emaettevõtja vastavuse kohta käesoleva artikli lõiguga 1 kehtestatud tingimustele iga nimetatud fondivalitseja või investeerimisettevõtja suhtes. 3. Ilma et see piiraks direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 kohaldamist, peab taotluse korral emaettevõtja olema võimeline tõendama emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, et käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 4 sätestatud nõuded on täidetud.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 12 kuu jooksul pärast vastuvõtmise kuupäeva. Nad edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste normide teksti ning nende normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli. Kui liikmesriigid võtavad vastu kõnealused normid, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametlikul avaldamisel nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid reguleerivad viitamise viisi. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud riiklike peamiste õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on suunatud liikmesriikidele.