1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lihakanade suhtes.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata siiski:
a)
vähem kui 500 kanaga ettevõtete suhtes;
b)
ettevõtete suhtes, kus peetakse ainult kanade sugukarja;
c)
haudejaamade suhtes;
d)
kanade ulatusliku sees- ja vabapidamise puhul, nagu on osutatud komisjoni 5. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1538/91 (millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (10) IV lisa punktides b, c, d ja e, ning
e)
mahepõllumajanduslikult kasvatatud kanade suhtes vastavalt nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusele (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta. (11)
2. Direktiivi kohaldatakse tootmiskarja suhtes ettevõtetes, kus peetakse nii sugu- kui ka tootmiskarja.
Liikmesriigid võivad võtta käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas rangemaid meetmeid.
Esmane vastutus loomade heaolu eest lasub loomade omanikul või pidajal.
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„omanik” – iga juriidiline või füüsiline isik, kes omab ettevõtet, kus peetakse kanu;
b)
„pidaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes hoolitseb või vastutab kanade eest püsivalt või ajutiselt lepingu või seaduse alusel;
c)
„pädev asutus” – liikmesriigi keskasutus, mille pädevusse kuulub loomade heaolu, veterinaar- ja zootehniliste kontrollide läbiviimine, või mis tahes muu selleks volitatud asutus piirkondlikul, kohalikul või muul tasandil;
d)
„riiklik veterinaararst” – veterinaararst, kellel on määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa III jao IV (A) peatüki. kohased volitused ettenähtud ülesannete piires tegutsemiseks ja kelle määrab pädev asutus;
e)
„kana” – liiki Gallus gallus kuuluv loom, keda peetakse liha tootmise eesmärgil;
f)
„ettevõte” – tootmiskoht, kus kanu peetakse;
g)
„tootmisüksus” – ettevõtte hoone, kus kanakarja peetakse;
h)
„kasutatav ala” – allapanuga kaetud ala, millele kanadel on igal ajal juurdepääs;
i)
„loomkoormus” – tootmisüksuses samaaegselt viibivate kanade eluskaal kasutatava ala ühe ruutmeetri kohta;
j)
„kari” – kanad, kes on paigutatud ühte ettevõtte tootmisüksustest ning kes selles üksuses pidevalt viibivad;
k)
„päevane suremus(tase)” – tootmisüksuses sama päeva jooksul surnud kanade arv, sealhulgas kanad, kes on haiguse tõttu või muudel põhjustel välja praagitud, jagatuna tootmisüksuses samal päeval viibinud kanade arvuga ning korrutatuna 100ga;
l)
„kumulatiivne päevane suremus” – päevaste suremusnäitajate summa.
2. Tulenevalt Euroopa Toiduohutusameti teadushinnangutest mõju kohta, mida omab kanade heaolule allapanuga mitte kaetud ala, võib lõike 1 punktis h esitatud „kasutatava ala” mõistet seoses allapanuga katmata pinnaga täiendada vastavalt artiklis 11 osutatud menetlusele.
1. Liikmesriigid tagavad, et:
a)
kõik tootmisüksused vastavad I lisas sätestatud nõuetele;
b)
nõutud ning sealhulgas III lisas sätestatud kontrolli, seiret ja järelkontrolli viivad läbi pädevad asutused või riiklik veterinaararst.
2. Liikmesriigid tagavad, et maksimaalne loomkoormus ettevõttes või ettevõtte tootmisüksuses ei ületa kunagi 33 kg/m2.
3. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et kanasid peetakse suurema loomkoormuse tingimustes, eeldusel et kanakarja omanik või pidaja täidab lisaks I lisas sätestatud nõuetele ka II lisas sätestatud nõudeid.
4. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui tehakse erand lõike 3 alusel, ei ületa maksimaalne loomkoormus ettevõttes või ettevõtte tootmisüksuses kunagi 39 kg/m2.
5. Kui on täidetud V lisas esitatud kriteeriumid, võivad liikmesriigid lubada lõikes 4 osutatud maksimaalse loomkoormuse suurendamist maksimaalselt 3 kg/m2.
Artikkel 4 - Kanadega tegelevate isikute väljaõpe ja juhendamine
1. Liikmesriigid tagavad füüsilisest isikust pidajatele piisava väljaõppe ning asjakohaste koolituskursuste kättesaadavuse.
2. Lõikes 1 nimetatud koolituskursustel keskendutakse heaoluaspektidele ning hõlmatakse eeskätt IV lisas loetletud teemasid.
3. Liikmesriigid tagavad koolituskursuste kontrolli ja heakskiitmise süsteemi loomise. Kanade pidajal peab olema sertifikaat, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus tunnustab ning mis kinnitab nimetatud koolituskursuse läbimist või sellise koolitusega võrdse praktilise kogemuse omandamist.
4. Liikmesriigid võivad tunnistada enne 30. juunit 2010 omandatud kogemused võrdväärseks sellistel koolituskursustel osalemisega ning väljastavad samaväärsust tõendava sertifikaadi.
5. Liikmesriigid võivad näha ette, et lõigetes 1–4 sätestatud nõuded kehtivad ka omanike suhtes.
6. Omanik või pidaja annab nende poolt kanade eest hoolitsema või kanu püüdma ja laadima palgatud või kaasatud isikutele juhiseid ja suuniseid asjaomaste loomade heaolu käsitlevate nõuete kohta, sealhulgas ettevõtetes kasutatavatele väljapraakimismeetoditele esitatavate nõuete kohta.
Hiljemalt 31. detsembriks 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb loomade heaolu standarditel põhineva ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu kanaliha, lihatoodete ja valmististe puhul.
Nimetatud aruanne käsitleb võimalikke sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mõju ühenduse majanduspartneritele ning sellise märgistussüsteemi vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele.
Aruandele on lisatud asjakohased õigusloome ettepanekud, kus on arvestatud nimetatud kaalutlusi ning liikmesriikide vabatahtlike märgistussüsteemide kohaldamisel saadud kogemusi.
Artikkel 6 - Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule
1. Euroopa Toiduohutusameti teadushinnangu põhjal esitab komisjon hiljemalt 31. detsembril 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse geneetiliste parameetrite mõju kindlaks tehtud puudustele, mis põhjustavad kanade ebapiisavat heaolu. Vajaduse korral lisatakse nimetatud aruandele asjakohased õigusloome ettepanekud.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile vähemalt ühe aasta jooksul tapetud karjade valimi seire põhjal läbi viidud andmete kogumise tulemused. Selleks et ajakohast analüüsi oleks võimalik teostada, peaksid III lisas osutatud valimid ja andmenõuded olema teaduslikult põhjendatud, objektiivsed ja võrreldavad ning need tuleks sätestada vastavalt artiklis 11 osutatud menetlusele.
Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaseks andmete kogumiseks vajada ühenduse rahalist toetust.
3. Olemasolevate andmete põhjal ja võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid, esitab komisjon hiljemalt 30. juuniks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb käesoleva direktiivi kohaldamist ja selle mõju kanade heaolule, samuti heaolunäitajate arengut. Nimetatud aruandes võetakse arvesse erinevaid tootmistingimusi ja -meetodeid. Samuti võtab komisjon arvesse käesoleva direktiivi sotsiaal-majanduslikke ja haldusmõjusid, sealhulgas piirkondlikke aspekte.
1. Pädev asutus kontrollib käesoleva direktiiviga sätestatud nõuete järgimist, viies läbi mittediskrimineerivaid kontrolle.
Selliseid kontrolle viiakse läbi liikmesriigis hoitavate loomade arvuga proportsionaalses suhtes ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 asjaomaste sätetega ning neid võib läbi viia üheaegselt teistel eesmärkidel läbiviidavate kontrollidega.
Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused loomkoormuse kindlaksmääramiseks.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks eelnenud aasta aruande lõikes 1 ette nähtud kontrollimiste kohta. Aruandele lisatakse loetelu pädeva asutuse poolt peamiste heaoluprobleemide kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta.
Liikmesriigid toetavad hea juhtimistava suuniste väljatöötamist, mis sisaldavad suuniseid käesoleva direktiivi täitmise kohta. Selliste suuniste levitamist ja kasutamist soodustatakse.
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest meetmetest hiljemalt 30. juuniks 2010, samuti teatavad nad viivitamata kõikidest edaspidistest karistusi mõjutavatest muudatustest.
1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (12) loodud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee (komitee).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2010.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.