Määrus 951/2007

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1638/2006 piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „tehniline abi” – ettevalmistus-, haldus-, seire-, hindamis-, teavitus-, auditeerimis- ja kontrollitegevus ning mis tahes haldussuutlikkust tõstev tegevus, mis on vajalik ühiste rakenduskavade elluviimiseks; 2. „abisaaja” – asutus, kes on ühise juhtorganiga alla kirjutanud toetuslepingule ning kannab kõnealuse juhtorgani ees täielikku õiguslikku ja rahalist vastutust projekti rakendamise eest; ta saab ühiselt juhtorganilt rahalist toetust ning tagab selle haldamise ja võimaliku jaotamise vastavalt oma partneritega sõlmitud lepingutele; ta on ühise juhtorgani ees ainuvastutav ja annab otse juhtorganile aru, kuidas kulgeb meetme rakendamine ja rahade kasutamine; 3. „töövõtja” – asutus, kes on ühise juhtorganiga alla kirjutanud teenuste-, tööde- või tarnelepingu ning võtab ühise juhtorgani ees endale täieliku õigusliku ja rahalise vastutuse kõnealuse lepingu elluviimise eest; 4. „strateegiadokument” – määruse (EÜ) nr 1638/2006 artikli 7 lõikega 3 ettenähtud dokument, mis kehtestab muuhulgas ühiste rakenduskavade nimekirja, nende soovituslikud mitmeaastased assigneeringud ja iga programmi abikõlblikud territoriaalsed üksused; 5. „osalejariigid” – kõik ühises rakenduskavas osalevad liikmesriigid ja partnerriigid; 6. „partnerriigid” – määruse (EÜ) nr 1638/2006 lisas loetletud riigid ja territooriumid; 7. „olulise ulatusega projektid” – projektid, mis hõlmavad töid, meetmeid või teenuseid, mis on suunatud ühe konkreetse tervikülesande täitmiseks, mille eesmärgid on selgelt kindlaks määratud ning pakuvad ühist huvi, et teostada piiriüleseid investeeringuid; 8. „ühises rakenduskavas osalevate riikide omavahendid” – rahalised vahendid, mis on pärit osalevate riikide riigi, piirkondlikust või kohalikust eelarvest; 9. „projektide tegevuse järelevalve” – programmi kaudu rahastatava tegevuse järelevalve vastavalt projektide etapiviisilise haldamise meetodile, st alates kavandamisest kuni hindamiseni, mis hõlmab rakendamise tehnilist järelevalvet.

Iga ühine rakenduskava määratakse kindlaks kõikide osalejariikide ühise kokkuleppega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1638/2006, strateegiadokumendi ja käesoleva määrusega.

Igas ühises rakenduskavas kirjeldatakse kavandatava tegevuse eesmärke, prioriteete ja sellega seotud meetmeid ning selgitatakse nende vastavust teistes asjaomastes riikides ja piirkondades käimasolevate või kavandatavate kahepoolsete ja mitmepoolsete programmidega, eriti Euroopa Liidu rahastatavate programmide raames. Igas ühises rakenduskavas: a) esitatakse määruses (EÜ) nr 1638/2006 ja strateegiadokumendis kindlaksmääratud abikõlblikud territoriaalsed üksused, sealhulgas võimalikud piirialad, kus programmi raames rahastatavaid meetmeid võib ellu viia; b) määratletakse selliste kolmandate riikide piirialade programmides osalemise kord, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 1638/2006 rakendusalasse ja millel on lubatud osaleda koostöös strateegiadokumendi alusel; c) määratletakse prioriteedid ja meetmed, mis vastavad strateegiadokumendis kindlaksmääratud eesmärkidele; d) teatatakse ühise seirekomitee koosseis vastavalt käesoleva määruse artiklile 11; e) määratakse osalejariikide valitud organ, mis hakkab täitma ühise juhtorgani ülesandeid; f) kirjeldatakse struktuuri, mille kehtestab ühine juhtorgan rakenduskava haldamiseks käesoleva määruse artiklite 14, 15, 16 ja 17 kohaselt. Kõnealune kirjeldus peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjonil tekiks piisav kindlustunne, et sisekontroll on tõhus ja efektiivne ning põhineb parimal rahvusvahelisel taval; g) sisaldub finantstabel, mis kirjeldab rakenduskava kulukohustuste ja maksete prognoositud aastast jaotust, mis koostatakse vastavalt prioriteetidele ja milles täpsustatakse eriti tehnilisele abile eraldatud summasid; h) määratakse kindlaks rakenduskava rakendamise meetodid kooskõlas käesoleva määruse artiklis 23 osutatud lepinguliste menetlustega; i) täpsustatakse prognoositav soovituslik ajakava menetluste algatamiseks ja rahastatavate projektide väljavalimiseks; j) kirjeldatakse keskkonnamõju uuringutega seotud võimalikke õiguslikke kohustusi ning määratletakse kõnealuste uuringute tegemise prognoositav soovituslik ajakava; k) määratakse kindlaks rakenduskavas kasutatav keel või keeled; l) sisaldub vastavalt artiklile 42 teavitus- ja teabevahetuskava. Teise lõigu punktis g osutatud tabelis määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse toetus ja jaotatakse prognoositavad esialgsed kulukohustused, mis komisjonil tuleb võtta igal aastal kuni aastani 2013 (summad ajavahemikuks 2011–2013 tuleb uuesti kinnitada neid aastaid käsitlevas näidisprogrammis). Tabelis esitatakse samuti osalejariikide omavahenditest ettenähtud prognoositavad esialgsed kaasrahastamise summad. Teise lõigu punkti h kohaldamisel valitakse rakenduskava kaudu rahastatavad projektid üldjuhul konkursikutse alusel. Siiski võivad osalejariigid komisjoni nõusolekul ka ühisel kokkuleppel määrata kindlaks olulise ulatusega piiriüleste investeeringute projekte, mida ei valita konkursikutsete alusel: kõnealused projektid peavad sellisel juhul olema rakenduskavas eraldi mainitud või nende suhtes peab artiklites 11 ja 13 mainitud ühine seirekomitee tegema otsuse hiljem, kui nad vastavad rakenduskava prioriteetidele ja meetmetele ning kui selleks otstarbeks on ette nähtud eraldi eelarve.

1. Ühine juhtorgan esitab iga ühise rakenduskava komisjonile pärast seda, kui on saanud selgesõnalise nõusoleku kõikidelt rakenduskava ettevalmistamises osalenud ja sellesse oma panuse andnud riikidelt. 2. Komisjon vaatab ühise rakenduskava läbi ja kontrollib, et selles sisalduvad kõik artiklis 4 osutatud elemendid, eelkõige: a) hindab selle vastavust strateegiadokumendile; b) kontrollib analüüsi kvaliteeti ning kooskõla esitatud prioriteetide ja meetmetega, samuti selle kooskõla teiste käimasolevate või kavandatavate kahepoolsete ja mitmepoolsete programmidega rakenduskava asjaomastes piirkondades; c) kontrollib rakenduskava vastavust selle suhtes kohaldatavatele ühenduse õigusnormidele; d) kontrollib, kas vajaduse korral tehtavad keskkonnamõjude uuringud on teostatud või kavandatud enne esitatud projektide rakendamist; e) veendub kava finantstabeli sidususes, eriti komisjoni kulukohustuste osas; f) veendub, et ühise juhtorgani juhtimissuutlikkuses on vastavuses rakenduskavaga ettenähtud tegevuse mahu, sisu ja keerukusega. Komisjon kontrollib eriti, et ühisel juhtorganil oleks kvalifitseeritud ja piisav inimressurss, kes tegeleksid ainult rakenduskavaga, vajalikud arvutipõhised haldus- ja raamatupidamisvahendid ning kehtivatele ühenduse õigusnormidele vastav rahade liikumine. Kõnealust kontrolli võib teostada kohapealse eelauditi kaudu, kui komisjon seda vajalikuks peab; g) veendub, et ühine juhtorgan on ette näinud ja kehtestanud piisavad sisekontrolli ja auditi süsteemid, mis põhinevad parimal rahvusvahelisel taval. 3. Ühise rakenduskava läbivaatamise järel võib komisjon paluda osalejariikidel esitada lisateavet või vaadata vajaduse korral teatavad punktid uuesti läbi. 4. Iga ühise rakenduskava vastuvõtmist käsitatakse ühise juhtorgani loodud haldus- ja kontrollistruktuuride eelakrediteerimisena komisjoni poolt. 5. Iga ühine rakenduskava võetakse vastu komisjoni otsusega, mis kehtib kava kogu kestusaja kohta.

1. Iga ühise rakenduskava järelevalve ja hindamise eesmärk on parandada selle rakendamise kvaliteeti, tõhusust ja sidusust. Hindamise tulemustega arvestatakse edasiste programmide koostamisel. 2. Vastavalt strateegiadokumendile tehakse kava läbivaatamise käigus ühise rakenduskava vahehindamine. Kõnealust hindamist teeb komisjon ja selle tulemuste alusel, mis edastatakse ühisele seirekomiteele ja rakenduskava ühisele juhtorganile, tuleb võib-olla esialgset kava kohandada. 3. Lisaks vahehindamisele võib komisjon igal ajal hinnata ühist rakenduskava tervikuna või selle ühte osa. 4. Komisjon teeb kava järelhindamise aastal, mis järgneb ühise rakenduskava kaudu rahastatavate projektide rakendamisetapi lõpuleviimisele.

1. Ühine juhtorgan võib ühist rakenduskava finantstabelit muuta otse pärast ühiselt seirekomiteelt loa saamist, kui see hõlmab ainult ühenduse vahendite ümberpaigutamist ühelt prioriteedilt teisele ning kui asjaomane summa moodustab kuni 20 % igale prioriteedile esialgselt ettenähtud summast. Kõnealused muudatused edastab komisjonile ühine juhtorgan. Ühenduse assigneeringutest rahastatava tehnilise abi suhtes saab seda reeglit kohaldada vaid pärast komisjonilt eelnevalt loa saamist. 2. Ühise seirekomitee põhjendatud taotlusel või komisjoni algatusel, mis on kooskõlastatud ühise seirekomiteega, võib ühiseid rakenduskavasid uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral parandada järgmistel juhtudel: a) et võtta arvesse suuri sotsiaalmajanduslikke muutusi või ühenduse, riiklike või piirkondlike prioriteetide olulist muutmist rakenduskava alla kuuluval territooriumil; b) raskuste korral, mis on seotud rakendamisega ja mis põhjustavad eeskätt olulist hilinemist rakenduskava täitmisel; c) kui ühenduse vahendeid paigutatakse ümber ühelt prioriteedilt teisele, ületades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud paindlikkuse määra; d) artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud hindamiste tulemusena; e) rakenduskava võimaliku peatamise korral vastavalt artiklile 44. 3. Ühise rakenduskava muutmine, mis on ette nähtud lõikes 2 esitatud juhtudel, võetakse vastu komisjoni otsusega ja selleks on vaja sõlmida artiklis 10 osutatud rahastamiskokkulepete kõrvalleping.

1. Igas ühises rakenduskavas kasutatakse haldusstruktuuride töökeelena üht või mitut Euroopa Liidu ametlikku keelt. 2. Võttes arvesse, et rakenduskavad põhinevad partnerlusel, võivad projektide kaudu abisaajad esitada ühisele juhtorganile kõik oma projektiga seotud dokumendid oma riigikeeles, tingimusel et see on rakenduskavas eraldi mainitud ning ühine seirekomitee näeb ühise juhtorgani vahendusel ette vajalikud suulise ja kirjaliku tõlke vahendid. 3. Suulise ja kirjaliku tõlke kulude katmine kõikide rakenduskavas kasutatavate keelte puhul on ette nähtud: a) ühise rakenduskava tasandil: tehnilisele abile määratud eelarvereast; b) projektide tasandil: iga projekti eelarvest.

1. Pärast ühise rakenduskava vastuvõtmist komisjoni otsusega käivitub rakenduskava liikmesriikides viivitamata, põhinedes Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringutel, mis on ette nähtud piiriülesele koostööle finantsperspektiivide rubriigist 1B (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01). (2) Ette võib võtta ka rakenduskava käivitamiseks vajalikke ühismeetmeid, nagu näiteks: a) ühise juhtorgani ja tehnilise sekretariaadi loomine; b) ühise seirekomitee esimesed koosolekud, kus osalevad ka selliste partnerriikide esindajad, kes ei ole veel rahastamislepingut alla kirjutanud; c) hanke- või konkursimenetluste ettevalmistamine ja algatamine, kasutades vajaduse korral rahastamislepingute allakirjutamisega seotud peatamisklauslit. 2. Lõikes 1 osutatud komisjoni otsust kohaldatakse iga rakenduskava partnerriigi suhtes kohe pärast rahastamislepingu sõlmimist selle riigiga vastavalt artiklile 10.

1. Komisjoni ja asjaomase ühise rakenduskava iga partnerriigi vahel koostatakse rahastamisleping. Iga ühise rakenduskava põhjal määratud ühine juhtorgan võib anda rahastamislepingule kaasallkirja. 2. Rahastamislepingu tehniline lisa koosneb komisjoni vastu võetud ühisest rakenduskavast. 3. Iga rahastamisleping sõlmitakse hiljemalt enne selle aasta lõppu, mis järgneb aastale, mil komisjon võtab vastu otsuse ühise rakenduskava vastuvõtmise kohta („N+1-reegel”). 4. Juhul, kui lepingut ei sõlmita ettenähtud ajaks, ei saa alustada asjaomase partnerriigiga ühise tegevuskava välistegevuse osa. Kui rakenduskavasse on kaasatud mitu partnerriiki, võib see alata iga asjaomase riigi puhul eraldi kohe pärast seda, kui ta on kirjutanud alla teda käsitlevale rahastamislepingule. 5. Kui ükski partnerriik ei kirjuta rahastamislepingut alla ettenähtud tähtajaks, kaotab ühise rakenduskava välistegevuse osa kehtivuse ning selle suhtes kohaldatakse artikli 44 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud menetlust.

1. Ühine seirekomitee koosneb iga osalejariigi volitatud esindajatest, kes võtavad vastu kõik ühist rakenduskava käsitlevad otsused, mis kuuluvad komitee pädevusse. Liikmetel on volitus oma riiki esindada ameti, mitte eraisiku tasandil. Komiteesse kuulub samuti esimees ja sekretär. Sekretär valitakse ühise juhtorgani liikmete seast. 2. Lisaks nõuetekohaselt volitatud esindajatele on oluline, et osalejariigid tagaksid piisava kodanikuühiskonna esindatuse (kohalikud omavalitsused, majandus- ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühendused), et kindlustada kohaliku tasandi sidusrühmade tihe kaasamine ühise rakenduskava elluviimisse. 3. Komisjoni kutsutakse kõikidele ühise seirekomitee koosolekutele teiste osalejatega samal ajal ning teda teavitatakse töö tulemustest. Komisjon võib omal algatusel osaleda igal komitee istungil või selle osal ilma otsustamisõiguseta vaatlejana.

1. Ühise seirekomitee volitatud liikmed võtavad ühehäälselt vastu komitee kodukorra. 2. Ühine seirekomitee võtab vastu otsuseid konsensuse põhimõttel. Siiski võib ta kasutada teatud juhtudel hääletamist, eriti projektide lõpliku valiku tegemiseks ja nendele eraldatud toetussummade üle otsustamiseks. Hääletamise korral on igal riigil, olenemata tema esindajate hulgast, üks hääl. 3. Volitatud esindajad valivad esimehe. Komitee võib usaldada esimehe ülesanded ühise juhtorgani ühele esindajale või mõnele teisele välisele isikule. Ühise seirekomitee esimees täidab vahemehe ülesandeid ja juhib arutelusid. Talle jääb alles tema hääleõigus, välja arvatud juhul, kui esimehe ülesanded usaldati ühise juhtorgani esindajale või mõnele teisele välisele isikule. Viimasel juhul täidetakse esimehe ülesandeid ilma hääleõigust omamata. 4. Ühine seirekomitee tuleb kokku nii tihti kui vaja ning vähemalt üks kord aastas. Komitee kutsub kokku esimees ühise juhtorgani taotlusel või ühe selle volitatud liikme või komisjoni põhjendatud taotlusel. Komitee võib teha otsuseid ka kirjaliku menetluse teel, oma esimehe, ühise juhtorgani või liikmesriikide taotluse alusel. Lahkarvamuse puhul võib iga liige nõuda asja läbivaatamist koosolekul. 5. Ühise seirekomitee iga koosoleku lõpus koostatakse protokoll, millele kirjutavad ühiselt alla esimees ja sekretär. See saadetakse igale komitee liikmele ja komisjonile.

Komitee täidab eeskätt järgmisi ühise rakenduskavaga seotud ülesandeid: a) ühise juhtorgani tööprogrammi kinnitamine; b) rakenduskava kaudu tehnilisele abile ja inimressurssidele suunatud vahendite eraldamise ja nende mahu üle otsustamine; c) ühise juhtorgani vastu võetud haldusaktide läbivaatamine igal koosolekul; d) projektide valikukomiteede nimetamine; e) projektide valikukriteeriumide kehtestamine ning lõppotsuse tegemine projektide valimise ja nendele eraldatud toetussummade kohta; f) ühise rakenduskava eesmärkide täitmise hindamine igal koosolekul ühise juhtorgani esitatud dokumentide põhjal; g) kõikide ühise juhtorgani esitatud aruannete läbivaatamine ja vajaduse korral sobivate meetmete võtmine; h) vaidlustatud sissenõuete, millest ühine juhtorgan on teatanud, läbivaatamine. Kui ühine seirekomitee otsustab esimese lõigu punktis e mainitud otsuste tegemisel mitte järgida kõiki või osasid valikukomitee soovitusi, peab ta oma otsust kirjalikult põhjendama. Kõnealune otsus edastatakse seejärel ühise juhtorgani kaudu komisjonile eelneva nõusoleku saamiseks. Komisjon esitab oma arvamuse ühisele juhtorganile 15 tööpäeva jooksul. Ühine seirekomitee peab oma ülesannete täitmisel lähtuma kehtivatest määrustest ja sätetest. Juhtorgan peab tagama, et seirekomitee otsused vastavad kõnealustele normidele.

1. Ühine juhtorgan on üldjuhul riiklik, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus. Ühine juhtorgan võib samuti olla eraõiguslik juriidiline isik, kes osutab avalikke teenuseid. Kõnealune asutus peab andma piisavad rahalised tagatised ja pidama kinni nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (3) eriti selle artikliga 54, ning komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, (4) eriti selle artiklitega 38, 39 ja 41 ettenähtud tingimustest. 2. Osalejariigid usaldavad ühisele juhtorganile ühise rakenduskava ülesandeid, mida nad peavad täitma rakenduskava haldamiseks. Nende kohuseks on kontrollida ühise seirekomitee raames, et vahendite kasutamine vastab rakenduskava haldamise eeskirjadele ja põhimõtetele. 3. Ühise juhtorgani tegevust võib rahastada nii ühenduse rahastamise raames antud tehnilise abi assigneeringutest kui ka kaasrahastamise kaudu, eriti artikli 19 lõikega 3 ettenähtud mitterahaliste toetuste kaudu. 4. Ühise juhtorgani koostatud raamatupidamise kohta teeb artiklis 31 osutatud tingimustele vastav sõltumatu organisatsioon igal aastal välise järelauditi. 5. Ühise juhtorgani korraldus rajaneb parimal rahvusvahelisel haldus- ja sisekontrollitaval, kasutades nende ülesannete täitmiseks kohandatud haldus- ja sisekontrollisüsteeme, et tagada oma toimingute seaduslikkus, korrektsus ja vastavus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele. Ühises juhtorganis on operatiivjuhtimine ja finantsjuhtimine korraldatud eraldiseisvalt. Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud ja neid ei või omavahel ühendada. 6. Ühisel juhtorganil on siseauditi osakond, mis on sõltumatu eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja juhtimise ülesandeid täitvatest osakondadest. 7. Ühine juhtorgan kehtestab menetlused, et tagada rakenduskava alusel deklareeritud kulutuste põhjendatus ja korrektsus ning usaldusväärsed ja arvutipõhised raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsteabesüsteemid. 8. Ühine juhtorgan kontrollib eriti kolmandate isikutega sõlmitud toetus- ja hankelepingute tingimuste ja maksetähtaegade järgimist. Ta tagab sobivate kontrollimenetluste abil, et toetusteks ja hangeteks eraldatud vahendeid kasutatakse ainuüksi ette nähtud eesmärkidel. Juhtorgan kasutab üldist toetuste ja hangete haldus- ja finantsjuhtimise aruandlus- ja järelevalvesüsteemi (kirjavahetus, meeldetuletuskirjadega tegelemine, aruannete kättesaamine jne). 9. Ühine juhtorgan teavitab otsekohe komisjoni ja ühist seirekomiteed kõikidest muutustest oma menetlustes ja korralduses või mis tahes muudest asjaoludest, mis võiksid mõjutada rakenduskava kohaldamist. 10. Ühist juhtorganit nagu ka projektide rakendamiseks juhtorgani poolt allakirjutatud lepingute erinevaid abisaajaid, töövõtjaid ja partnereid kontrollivad komisjon, Euroopa Ühenduste Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastase Amet (OLAF).

1. Ühise juhtorgani ülesanne on ühise rakenduskava, sealhulgas tehnilise abi, rakendamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega, ning vajalike kontrollide teostamine vastavalt kohaldatavate haldusnormidega ettenähtud tingimustele ja korrale. 2. Ühise juhtorgani ülesannete hulka kuuluvad eeskätt: a) ühise seirekomitee koosolekute korraldamine ja sekretariaaditeenus, sealhulgas koosolekuprotokollide koostamine; b) rakenduskava üksikasjalike aastaeelarvete ettevalmistamine ja vajalike assigneeringute taotluste ettevalmistamine Euroopa Komisjonile; c) iga-aastaste tegevus- ja finantsaruannete koostamine ning nende edastamine ühisele seirekomiteele ja komisjonile; d) ühise juhtorgani sisemise rahade liikumise ja menetluste nõuetekohase rakendamise auditeerimisprogrammi elluviimine siseauditi osakonna abil; siseauditi aastaaruanded tuleb kindlasti edastada ühisele seirekomiteele ja komisjonile; e) projektide valimiseks korraldatavate pakkumis- ja konkursikutsete väljakuulutamine pärast ühise seirekomitee heakskiitu; f) projektitaotluste vastuvõtmine, valikukomiteede töö korraldamine, juhatamine ja sekretariaaditeenus ning valikukomiteede soovitusi sisaldavate aruannete edastamine ühisele seirekomiteele ja komisjonile; g) projektidega seotud lepingute sõlmimine abisaajatega ja töövõtjatega pärast seda, kui ühine seirekomitee on projektid välja valinud; h) projektide tegevuse järelevalve ja finantsjuhtimine; i) ühise seirekomitee kohene teavitamine kõikidest vaidlustatud sissenõuete juhtumitest; j) programmi võimalike keskkonnamõju uuringute tegemine; k) teavitus- ja nähtavuse alaste kavade rakendamine vastavalt artiklile 42.

1. Ühise seirekomitee eelneva nõusoleku korral võib iga ühist juhtorganit ühise rakenduskava toimingute igapäevasel juhtimisel abistada ühine tehniline sekretariaat, kellele antakse vastavad vahendid. Ühise tehnilise sekretariaadi toimimist rahastatakse tehnilise abi assigneeringutest. 2. Ühisel tehnilisel sekretariaadil võib vajaduse korral olla osalejariikides väikeseid allkontoreid, mille eesmärk on teavitada võimalikke abisaajaid asjaomastes riikides rakenduskavade raames ette nähtud meetmetest.

Juhul kui juba olemasolev ühine juhtorgan, mille mehhanismid on komisjoni heaks kiitnud käimasolevate või varasemate rakenduskavade haldamiseks, määratakse uuesti juhtima uut ühist rakenduskava, ei ole vaja muuta selle organi olemasolevat korraldust, kui see vastab käesoleva määruse nõuetele.

Ühenduse rahastatava tehnilise abi piirmäär on 10 % ühisele rakenduskavale eraldatavast ühenduse kogutoetusest. Siiski võib rakenduskava läbivaatamise käigus juhtumipõhiselt, eelmiste tegutsemisaastate jooksul tehtud kulutuste ja rakenduskava prognoositavate ning põhjendatud vajaduste kohta esitatud argumentide põhjal tõsta rakenduskava jaoks esialgselt määratud tehnilise abi summasid.

1. Kaasrahastamine toimub ühises rakenduskavas osalevate riikide või asutuste omavahenditest. 2. Osalejariikidel on vabadus otsustada kaasrahastamise päritolu, summa ja eesmärkide ning prioriteetide jaotuse üle iga ühise rakenduskava raames. 3. Ühise juhtorgani mitterahalisi toetusi võib pärast komisjoni eelnevat heakskiitu käsitada kaasrahastamisena. Sellisel juhul tuleb neid otseselt mainida rakenduskava dokumendis.

1. Kaasrahastamine moodustab vähemalt 10 % ühisele rakenduskavale eraldatavast ühenduse kogutoetusest, arvestamata ühenduse toetuse kaudu rahastatavat tehnilise abi summat. 2. Kaasrahastamine jaotatakse võimaluse korral ühtlaselt rakenduskava kestuse peale, et rakenduskava lõpuks saavutada miinimumeesmärk 10 %.

1. Raamatupidamise ülesandeid täitev osakond avab ühises juhtorganis rakenduskava jaoks eraldi eurokonto ja haldab seda. Kõnealusel kontol tehingute tegemiseks on vaja nii ühise juhtorgani eelarvevahendite käsutaja kui ka pearaamatupidaja allkirja. 2. Juhul kui pangakontolt arvestatakse intressi, kirjendatakse eelmakse ülekannete tagajärjel kogunenud intressid asjaomasele ühisele rakenduskavale ning nendest teatatakse komisjonile artiklis 32 osutatud lõpparuandes.

Ühise rakenduskava raamatupidamisega tegeleb ühises juhtorganis finantstoimingute eest vastutav osakond. Raamatupidamine on sõltumatu ja eraldatud ning kajastab vaid ühise rakenduskavaga seotud toiminguid. Ta võimaldab programmi analüütilist järelevalvet eesmärgi, prioriteedi ja meetmete kaupa. Ühine juhtorgan esitab ühisele seirekomiteele ja komisjonile rakenduskava kontrolli tulemused kõnealuse raamatupidamise vastavuse kohta rakenduskava pangakonto jäägiga, et täiendada aastaaruannet ja iga täiendava eelmakse taotlust.

1. Ühine juhtorgan viib rakenduskavasid ellu; nende elluviimiseks vajalikud hanke- ja toetuslepingutega seotud lepingulised menetlused on samad, mida kohaldatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklites 162–170 ning määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklites 231–256 esitatud välistegevuse suhtes. Nii rakendatavad menetlused kui ka standarddokumendid ja vastavad näidislepingud on esitatud välistegevuse lepinguliste menetluste praktilises juhendis ja selle lisades, mis kehtivad hankemenetluse algatamise või konkursikutsete väljakuulutamise hetkel. 2. Pakkumistes ja konkursikutsetes osalemisega seotud abikõlblikkuse eeskirjad on esitatud määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklis 14 vastavalt käesoleva määruse artiklitele 40 ja 41. 3. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse rakenduskava kogu geograafilise piirkonna ulatuses, samuti liikmesriikide ja partnerriikide territooriumil.

Lisaks ühise rakenduskava vastuvõtmise otsusega seotud esialgsele eelarvelisele kulukohustusele võtab komisjon igal aastal vastava eelarvelise kulukohustuse hiljemalt asjaomase aasta 31. märtsiks. Kõnealuse kulukohustuse summa määratakse vastavalt finantstabelile, kus on kirjeldatud ühises rakenduskavas esitatud eeldatav iga-aastane vahendite jaotus vastavalt rakenduskava edenemisele ning vabade assigneeringute piires. Komisjon teatab ühisele juhtorganile täpse kuupäeva, millal iga-aastane eelarveline kulukohustus võetakse.

1. Komisjon teeb ühenduse toetuse väljamakseid olemasolevate rahaliste vahendite piires. Komisjon arvab iga ühisele juhtorganile tehtud makse automaatselt maha kõige varasemast eelarvelisest kulukohustuse osamaksest, kuni selle osamakse täieliku kulutamiseni. Pärast iga-aastase eelarvelise kulukohustuse varaseima osamakse täielikku kulutamist võib hakata kasutama järgmist osamakset. 2. Maksed tehakse eurodes ühise rakenduskava pangakontole. 3. Maksed võib teha eelmaksena või lõppmaksena.

1. Ühine juhtorgan võib igal aastal kohe pärast seda, kui talle on eelarvelisest kulukohustusest teatatud, paluda eelmaksena maksimaalselt 80 % ühenduse toetuse ülekandmist käimasoleva eelarveaasta rahastamiseks. Alates ühise rakenduskava teisest tegevusaastast lisatakse eelmaksetaotlusele esialgne aasta finantsaruanne, mis hõlmab eelmise aasta kõiki kulusid ja tulusid, mida ei ole veel välisauditeerimise aruandega kinnitatud ning millele on lisatud ühise juhtorgani järgmise aasta kulukohustuste ja kulutuste esialgne eelarve. Pärast kõnealuse aruande läbivaatamist, rakenduskava tegelike finantseerimisvajaduste hindamist ja vabade vahendite olemasolu kontrollimist teeb komisjon taotletud eelmakse kas kogusummas või osaliselt. 2. Aasta jooksul võib ühine juhtorgan täiendava eelmaksena taotleda ühenduse aastase toetuse jäägi täielikku või osalist väljamaksmist. Ühine juhtorgan esitab oma taotluse toetuseks finantsvahearuande, milles põhjendatakse, et tegelikud või prognoositavad aastased kulud ületavad eelnevate eelmaksete summa. Kõnealune täiendav ülekanne kujutab endast täiendavaid eelmakseid, kuna seda ei ole kinnitatud välise auditeerimisaruandega. 3. Iga rakenduskava tegevusaasta teisel poolel kontrollib komisjon eelmisi eelmakseid, võttes arvesse tegelikke ja abikõlblikke kulusid, mis on kinnitatud artiklis 31 määratletud välisauditeerimise aastaaruandes. Kontrollimise tulemuste põhjal teeb komisjon vajaduse korral vajalikud finantskohandused.

1. Ühine juhtorgan vastutab põhjendamatute või abikõlbmatute kulude sissenõudmise eest ja sissenõutud summade komisjonile tagasi maksmise eest proportsionaalselt rakenduskavale antud toetusega. Juhul kui mõne lepingu lõpparuande saamisel või kontrolli või auditi käigus tuvastatakse juba välja makstud abikõlbmatud kulud, koostab ühine juhtorgan asjaomastele abisaajatele ja töövõtjatele sissenõudekorraldused. 2. Juhul kui sissenõudmine hõlmab abisaaja, töövõtja või partneri võlakohustust ühes liikmesriigis ning kui ühisel juhtorganil ei õnnestu kõnealuseid kulusid sisse nõuda ühe aasta jooksul pärast sissenõudekorralduse väljastamist, maksab liikmesriik, kus asub asjaomane abisaaja, töövõtja või partner, ühisele juhtorganile võlanõude välja ning esitab seejärel nõude abisaaja, töövõtja või partneri vastu. 3. Juhul kui sissenõudmine hõlmab abisaaja, töövõtja või partneri võlakohustust partnerriigis ja kui ühisel juhtorganil ei õnnestu kõnealuseid kulusid sisse nõuda ühe aasta jooksul pärast sissenõudekorralduse väljastamist, pöördub ühine juhtorgan komisjoni poole, kes võtab asja üle täieliku toimiku põhjal, et nõuda kulud sisse partnerriigis asuvalt abisaajalt, töövõtjalt või partnerilt või otse asjaomase riigi ametiasutustelt. 4. Liikmesriigile või komisjonile saadetud toimik sisaldab kõiki sissenõudmiseks vajalikke dokumente ning tõendeid ühise juhtorgani nõutud summa tagasisaamiseks võetud meetmete kohta abisaaja või töövõtja suhtes. 5. Ühine juhtorgan hoolitseb selle eest, et tagada tagasimaksmine ühe aasta jooksul pärast sissenõudekorralduse väljastamist. Ta tagab, et võlanõue oleks kindel, kindlasummaline ja tasumisele kuuluv. Kui ühine juhtorgan kavatseb loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on nõuetekohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega. Loobumisotsus peab olema põhjendatud ja see tuleb esitada eelneva nõusoleku saamiseks ühisele seirekomiteele ja komisjonile. 6. Kui võlakohustuse sissenõudmine ei olnud võimalik või kui lõike 4 järgset täielikku toimikut ei olnud võimalik edastada liikmesriigile või komisjonile ühise juhtorgani vea või hooletuse tõttu, lasub vastutus sissenõudmise eest ühisel juhtorganil ning tasutav summa kuulutatakse ühenduse rahastamise raames abikõlbmatuks. 7. Lõigete 2 ja 3 kohaselt peavad ühise juhtorgani rakenduskava raames sõlmitud lepingud sisaldama punkti, mis võimaldab komisjonil või asjaomasel liikmesriigil nõuda abisaajalt, töövõtjalt või partnerilt sisse summa juhul, kui võlakohustus on jätkuvalt kehtiv üks aasta pärast sissenõudekorralduse väljastamist ühise juhtorgani poolt.

1. Hiljemalt iga aasta 30. juunil esitab ühine juhtorgan komisjonile aastaaruande rakenduskava rakendamise kohta, mis hõlmab eelneva aasta ajavahemikku 1. jaanuar kuni 31. detsember ning mis on kinnitatud artiklis 31 osutatud auditeerimisaruandega ning mille on eelnevalt heaks kiitnud ühine seirekomitee. Esimene aastaaruanne esitatakse hiljemalt rakenduskava teise tegevusaasta 30. juunil. 2. Iga aastaaruanne sisaldab: a) tehnilist osa, milles kirjeldatakse: — rakenduskava ja selle prioriteetide rakendamisel tehtud edusamme, — üksikasjalikku loetelu allakirjutatud lepingutest ning võimalikest esinenud raskustest, — eelneva aasta jooksul tehnilise abi raames võetud meetmeid, — projektide kontrollimiseks, hindamiseks ja auditeerimiseks võetud meetmeid, nende tulemusi ja tuvastatud probleemide lahendamiseks võetud meetmeid, — teavitus- ja teabevahetustegevust, — järgmisel aastal rakendatavat tegevuskava; b) finantsosa, milles esitatakse iga prioriteedi puhul eurodes: — summad, mis komisjon eraldas ühisele juhtorganile ühenduse abina, ning summad, mis osalejariigid eraldasid kaasrahastamisena, samuti rakenduskava muud võimalikud tulud, — maksed ja sissenõuded, mis ühine juhtorgan tegi tehnilise abi raames ja projektide toetamiseks, ning vastavusse viimine rakenduskava pangakontoga, — projektide abikõlblike kulude summad, mis abisaajad on esitanud oma aruannetes ja maksete taotlustes, — ühise juhtorgani järgmise aasta kulukohustuste ja kulutuste eelarveprognoos; c) ühise juhtorgani esindaja poolt allakirjutatud avaldust, millega tagatakse, et eelneval aastal rakenduskavaga kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemid vastavad jätkuvalt komisjoni heaks kiidetud mudelile ning on toiminud nõnda, et annavad piisava tagatise finantsaruandes esitatud kuluaruannete õigsuse ning nende aluseks olnud tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kohta.

1. Ühise juhtorgani siseauditi osakond kontrollib igal aastal ühise juhtorgani sisemist rahade liikumist ja menetluste nõuetekohase rakendamist. Osakond koostab aastaaruande, mille ta edastab ühise juhtorgani esindajale. 2. Ühine juhtorgan esitab lõikes 1 mainitud aruande komisjonile ja ühisele seirekomiteele artiklis 28 osutatud aastaaruande lisas.

1. Ühine juhtorgan koostab igal aastal aruande artiklis 37 osutatud projektide auditeerimisprogrammi rakendamise kohta eelneva aasta jooksul. Kõnealuses aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult meetodeid, mida ühine juhtorgan on kasutanud projektide ülevaatliku valimi koostamiseks, ning milliseid kontrolle on ühine juhtorgan teostanud, milliseid soovitusi andnud ja järeldusi teinud asjaomaste projektide finantsjuhtimise kohta. 2. Ühine juhtorgan esitab lõikes 1 mainitud aruande komisjonile ja ühisele seirekomiteele artiklis 28 osutatud aastaaruande lisas.

1. Sõltumata ühise juhtorgani asukohariigi ametiasutuste korraldatavatest ühise juhtorgani välistest auditeerimistest, pöördub ühine juhtorgan sõltumatu riikliku organisatsioon poole või sõlmib lepingu tunnustatud sõltumatu audiitoriga, kes on aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise alase rahvusvaheliselt tunnustatud järelevalveühenduse liige, et teha igal aastal vastavalt Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni (IFAC) standarditele ja eeskirjadele ühise juhtorgani finantsaastaaruandes esitatud kuluaruannete ja deklareeritud tulude järelkontroll. 2. Välisaudit hõlmab kulusid, mis ühine juhtorgan tegi otse tehnilise abi ja projektide haldamise (maksed) kaudu. Välisauditi aruanne kinnitab ühise juhtorgani finantsaastaaruandes esitatud kuluaruanded ja deklareeritud tulud, eriti selle, et deklareeritud kulud on ka tegelikult kantud ning on täpsed ja abikõlblikud. 3. Ühine juhtorgan esitab välisauditi aruande komisjonile ja ühisele seirekomiteele artiklis 28 osutatud aruande lisas.

Lõpparuanne ühise rakenduskava rakendamise kohta sisaldab kogu rakenduskava kestuse kohta mutatis mutandis samu elemente kui aastaaruanded, sealhulgas lisasid. Lõpparuanne esitatakse hiljemalt 30. juunil 2016.

1. Ühenduse abi saamiseks peavad ühise rakenduskava kulud olema kantud artiklis 43 määratletud rakenduskava rakendamisperioodi jooksul. 2. Abikõlblike kuludena käsitatakse kulusid, mis ühine juhtorgan on rakenduskava elluviimiseks tehnilise abi raames kandnud ning mis vastavad järgmistele kriteeriumidele: a) kulud on vajalikud rakenduskava elluviimiseks, pidades silmas rakenduskava ja ühise seirekomitee kindlaks määratud kriteeriume, ning vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eriti säästlikkuse ja kulutasuvuse põhimõtetele; b) kulud on registreeritud rakenduskava raamatupidamises, on kindlakstehtavad ja kontrollitavad ning tõestatud originaaldokumentidega; c) kulud kanti kehtivate hankemenetluste kohaselt. 3. Kui lõigetest 1 ja 2 ei tulene teisiti, on abikõlblikud: a) rakenduskava otstarbeks määratud personalikulud, mis vastavad tegelikele palkadele, millele on lisatud sotsiaalmaksud ning muud töötasus sisalduvad kulud. Kulud ei tohi ületada ühist juhtorganit või ühist tehnilist sekretariaati hõlmava struktuuri tavapäraseid palku ja kulusid, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et need ülekulud on vältimatud ühise rakenduskava rakendamiseks; b) töötajate ja teiste ühises rakenduskavas osalevate isikute reisi- ja elamiskulud, niivõrd kui need vastavad rakenduskava haldamiseks määratud asutuste väljakujunenud tavadele. Lisaks sellele ei tohi elamiskulude katmiseks kindlaksmääratud summad ületada arvutustabeli määrasid, mis komisjon on avaldanud ühise rakenduskava vastuvõtmise ajal; c) (uute või kasutatud) seadmete ja tarvete ostu- või rendikulud, mis on mõeldud spetsiaalselt ühise juhtorgani või ühise tehnilise sekretariaadi vajadusteks ühise rakenduskava rakendamisel; samuti osutatud teenuste kulud, niivõrd kui need kulud vastavad turuhindadele; d) kulud tarbekaupadele; e) kaudsed kulud üldiste halduskulude katteks; f) alltöövõtukulud; g) kulud, mis tulenevad otseselt käesoleva määrusega ja rakenduskavaga kehtestatud nõuetest (näiteks teavituse ja nähtavuse alane tegevus, hindamised, välisauditid, tõlked jne), sealhulgas finantsteenuste kulud (eriti pangaülekannete kulud).

Ühise juhtorgani poolt rakenduskava elluviimiseks tehnilise abi raames kantud kuludest peetakse abikõlbmatuteks järgmisi kulusid: a) võlad ja kahjumi või võlgade katmine; b) võlaintressid; c) kulud, mida on juba rahastatud mõnel muul viisil; d) maa või hoonete ostmine; e) vahetuskurssidega seoses kantud kahjud; f) maksud, sealhulgas käibemaks, välja arvatud juhul, kui ühine juhtorgan ei saa neid tagasi ja kui kehtivad õigusnormid ei keela nende katmist; g) laenud kolmandatele asutustele; h) trahvid.

Võimalikud osalejariikide antud mitterahalised toetused ja vajaduse korral muud allikad peavad olema ühise rakenduskava eelarves eraldi mainitud ning need ei ole abikõlblikud. Neid ei saa arvata osalejariikide kaasrahastamise hulka artiklis 20 osutatud piirmäära 10 % alusel, välja arvatud ühise juhtorgani esialgsed mitterahalised toetused, mis on mainitud käesoleva määruse artikli 19 lõikes 3. Personalikulusid, mis osalejariigid määravad rakenduskava tehnilisele abile, ei peeta mitterahalisteks kuludeks ning neid ei saa pidada rakenduskava eelarves kaasrahastamise alla kuuluvateks.

1. Iga projekti kulud peavad olema kantud iga asjaomase lepingu täitmise perioodi jooksul. 2. Projektide abikõlblikud kulud, abikõlbmatud kulud ja mitterahaliste toetuste võimalus on kindlaks määratud abisaajate ja töövõtjatega allakirjutatud lepingutes.

1. Alates ühise tegevuskava esimese aasta lõpust koostab ühine juhtorgan igal aastal tema rahastatavate projektide auditeerimisprogrammi. 2. Lõikes 1 mainitud kontrolle teostab ühine juhtorgan dokumentide suhtes ja koha peal vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditel põhinevale juhusliku statistilise valimi meetodile välja valitud projektide valimi suhtes, võttes eriti arvesse projektide kogusummaga, tegevuse tüübiga, abisaaja tüübiga või muude asjaomaste elementidega seotud riskifaktoreid. Valim on piisavalt ülevaatlik, et ühise juhtorgani otseste kontrollide tulemusena oleks vastuvõetaval tasemel tagatud projektides esitatud kulude olulisus, täpsus ja abikõlblikkus.

Komisjon, OLAF, Euroopa Ühenduste Kontrollikoda ja kõik eespool mainitud institutsioonide volitatud audiitorid võivad kontrollida dokumentide põhjal ja koha peal, kuidas ühine juhtorgan ning projektide erinevad abisaajad ja partnerid kasutavad ühenduse vahendeid. Mainitud kontrolli võidakse teha täieliku auditi kujul, võttes aluseks tõendavad dokumendid, arved ja raamatupidamisdokumendid ning mis tahes muud ühise rakenduskava ja projekti rahastamisega seotud dokumendid (sealhulgas ühise juhtorgani puhul kõik valiku ja lepingutega seotud dokumendid).

Liikmesriigid võivad luua riikliku kontrollisüsteemi, mille abil saab kontrollida nende territooriumil tehtavate toimingute või nende osade kohta esitatud kulude paikapidavust ning kõnealuste kulutuste ja nendega seotud toimingute või nende osade vastavust ühenduse ja riigisisestele eeskirjadele.

1. Projektide esitajaks on taotlejad, kes esindavad partnerlusi, kuhu kuulub ühe rakenduskavas osaleva liikmesriigi vähemalt üks partner ja ühe rakenduskavas osaleva partnerriigi vähemalt üks partner. 2. Taotlejad ja lõikes 1 mainitud partnerid asuvad artikli 4 punktides a ja b määratletud piirkondades ning vastavad käesoleva määruse artikli 23 lõikes 2 määratletud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Kui projektide eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma muudes kui esimeses lõikes määratletud piirkondades asuvate partnerite osaluseta, võib kõnealuste muude partnerite osalust lubada.

Projekte võib olla kolme laadi: a) lõimitud projektid, mille puhul partnerid teostavad igaüks oma territooriumil projekti üht osa; b) sümmeetrilised projektid, mille puhul samasugune tegevus toimub paralleelselt ühelt poolt liikmesriikides ja teiselt poolt partnerriikides; c) projektid, mis viiakse ellu peamiselt või ainuüksi ühes liikmesriigis või partnerriigis, kuid millest saavad kasu kõik ühise rakenduskava partnerid või mõned neist. Projektid viiakse ellu käesoleva määruse artikli 4 punktides a ja b määratletud piirkondades. Erandjuhtudel võib projekte osaliselt viia ellu mujal kui teises lõigus määratletud piirkondades, kui seda on vaja projektide eesmärkide saavutamiseks.

1. Ühine juhtorgan vastutab ühise rakenduskava teavitustegevuse ja nähtavuse eest. Täpsemalt võtab ühine juhtorgan vajalikud meetmed, et tagada enda tegevuse ja rakenduskava raames rahastatavate projektide tegevuse ühenduse rahastamise ja kaasrahastamise nähtavus. Kõnealused meetmed peavad järgima komisjoni määratletud ja avaldatud välistegevuse nähtavuse kohta kehtivaid eeskirju. 2. Tehnilise sekretariaadi kontorid, mis on asutatud vajaduse korral osalejariikidesse, tegelevad ühise rakenduskava tegevuse tutvustamisega ja teavitavad sellest asutusi, kellele võib see huvi pakkuda.

1. Iga ühise rakenduskava tegevusperiood algab kuupäeval, mil komisjon ühise rakenduskava vastu võtab, ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2016. 2. Tegevusperiood koosneb kolmest järgust: a) ühise rakenduskava rakendamise järk, mis kestab maksimaalselt seitse aastat ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2013. Pärast seda kuupäeva ei saa algatada ega avaldada mitte ühtegi pakkumismenetlust ega konkursikutset ning ei saa alla kirjutada ühtegi lepingut, välja arvatud auditeerimis- ja hindamislepingud; b) ühise rakenduskava kaudu rahastatavate projektide rakendamise järk, mis algab samal ajal kui rakenduskava rakendamise periood ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2014. Rakenduskava kaudu rahastatavad projektid peavad olema lõpule viidud hiljemalt mainitud kuupäevaks; c) ühise rakenduskava finantsalane lõpetamise järk, mis hõlmab kõikide rakenduskava raames sõlmitud lepingute finantsalast lõpetamist, rakenduskava järelhindamist, lõpparuande esitamist ja komisjoni tehtavaid lõppmakseid või lõplikke sissenõudmisi ning mis lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2016.

1. Määruse (EÜ) nr 1638/2006 artikli 9 lõike 10 punktidega c ja d ettenähtud juhtudel või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon ühise seirekomitee taotlusel või komisjoni enda algatusel pärast ühise seirekomiteega konsulteerimist otsustada lõpetada ühise rakenduskava enne ette nähtud tegevusperioodi lõppemise tähtaega. 2. Kõnealusel juhul pöördub ühine juhtorgan vastava taotlusega komisjoni poole ja esitab lõpparuande kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsust. Pärast varasemate eelmaksete kontrollimist teeb komisjon lõppmakse või esitab vajaduse korral ühisele juhtorganile lõpliku sissenõudekorralduse. Komisjon vabastab ka järelejäänud kulukohustuste jäägi. 3. Kui programmi lõpetamise põhjus on asjaolu, et partnerriigid ei ole kirjutanud rahastamislepinguid alla nõutud tähtajaks, jäävad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringud, mis on juba eelarveliste kulukohustustega kaetud ja mis on määratud piiriüleseks koostööks ning mis on pärit finantsperspektiivi rubriigist 1B (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01), kättesaadavaks oma tavalise kasutusperioodi vältel, kuid nendega saab katta vaid asjaomastes liikmesriikides võetavaid meetmeid. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringud, mis on juba eelarveliste kulukohustustega kaetud ja mis on määratud piiriüleseks koostööks ning mis on pärit finantsperspektiivide rubriigist 4 (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01), vabastatakse. 4. Juhul kui partnerriigid ei kirjuta alla rahastamislepingut või kui komisjon otsustab lõpetada ühise rakenduskava ennetähtaegselt, rakendatakse järgmist menetlust: a) Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringutest, mis on määratud piiriüleseks koostööks ja mis on pärit finantsperspektiivide rubriigist 1B (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01), kasutatakse summasid, mis on ette nähtud asjaomase ühise rakenduskava edasisteks aastasteks kulukohustusteks, Euroopa Regionaalarengu Fondi raames vastavalt määruse (EÜ) nr 1638/2006 artikli 9 lõikes 10 osutatud menetlusele; b) Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringutest, mis on määratud piiriüleseks koostööks ja mis on pärit finantsperspektiivide rubriigist 4 (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01), kasutatakse summasid, mis on ette nähtud asjaomase ühise rakenduskava edasisteks aastasteks kulukohustusteks, muude määruse (EÜ) nr 1638/2006 kohaselt abikõlblike programmide või projektide rahastamiseks.

Ühine juhtorgan ning projektide abisaajad ja partnerid peavad seitsme aasta jooksul alates rakenduskava või iga projekti toetuse maksmisest säilitama kõik ühise rakenduskavaga või projektiga seotud dokumendid, eriti aruanded ja tõendavad dokumendid, arved ja raamatupidamisdokumendid ja mis tahes muud ühise rakenduskava või iga projekti rahastamisega seotud dokumendid (sealhulgas ühise juhtorgani puhul kõik valiku ja lepingutega seotud dokumendid).

1. Ühist rakenduskava peetakse lõpetatuks pärast järgmisi toiminguid: a) kõik kõnealuse rakenduskava raames sõlmitud lepingud on lõpetatud; b) lõppmakse on välja või tagasi makstud; c) komisjon on assigneeringud vabastanud. 2. Ühise rakenduskava lõpetamine ei mõjuta komisjoni õigust teha vajaduse korral hilisemaid finantskorrektsioone ühise juhtorgani või projektide abisaajate suhtes, kui rakenduskava või projektide abikõlblikku lõppsummat on vaja läbi vaadata pärast lõpetamise kuupäeva tehtud kontrolle.

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.