Direktiiv 2008/62

1. Seoses direktiividega 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ hõlmatud põllukultuuride sortidega sätestatakse käesolevas direktiivis teatud erandid, mis on seotud taimede geneetiliste ressursside in situ säilitamise ja jätkusuutliku kasutamisega kasvatamise ja turustamise kaudu: a) kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmisel riiklikesse põllukultuuride kataloogidesse kandmiseks vastavalt direktiivile 2002/53/EÜ; b) kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks. 2. Kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/53/EÜ, 2002/54/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „säilitamine in situ” – geneetilise materjali säilitamine tema loomulikus keskkonnas ja kultuurtaimeliikide puhul põllumajanduskeskkonnas, kus on välja kujunenud nende eriomadused; b) „geneetiline erosioon” – sama liigi populatsioonide või sortide geneetilise mitmekesisuse kadumine aja jooksul või liigi geneetilise baasi kitsenemine inimtegevuse või keskkonnamuutuste tõttu; c) „rahvaselektsioonsort” – taimeliikide populatsioonid või kloonid, mis on kohanenud oma piirkonna keskkonnaoludega; d) „seemned” – seemned ja seemnekartul, v.a juhul, kui seemnekartul on sõnaselgelt välja jäetud.

Liikmesriigid võivad artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud rahvaselektsioonsordid ja sordid riiklikesse põllukultuuride kataloogidesse kandmiseks heaks kiita tingimusel, et on täidetud artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuded. Kõnealused rahvaselektsioonsordid või sordid kantakse ühisesse põllukultuuride kataloogi „säilitussortidena”.

1. Et artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud rahvaselektsioonsorti või sorti käsitataks säilitussordina, peab see huvi pakkuma taimede geneetiliste ressursside säilitamise seisukohast. 2. Erandina direktiivi 2003/90/EÜ artikli 1 lõikest 2 võivad liikmesriigid ise vastu võtta sätted, mis käsitlevad säilitussortide eristatavust, püsivust ja ühtlikkust. Sellisel juhul tagavad nad, et eristatavuse ja püsivuse puhul kohaldatakse vähemalt näitajaid, millele on osutatud järgmistes dokumentides: a) tehnilised küsimustikud, mis on seotud direktiivi 2003/90/EÜ I lisas nimetatud Ühenduse Sordiameti (CPVO) suunistega, mida kohaldatakse kõnealuse liigi suhtes, või b) direktiivi 2003/90/EÜ II lisas nimetatud Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) suuniste tehnilised küsimustikud, mida kohaldatakse kõnealuse liigi suhtes. Ühtlikkuse hindamisel kohaldatakse direktiivi 2003/90/EÜ. Kui ühtlikkust hinnatakse mittesordiehtsate taimede põhjal, tuleb kohaldada populatsioonistandardit 10 % usutavuse läve 90 % juures.

Erandina direktiivi 2002/53/EÜ artikli 7 lõike 1 esimesest lausest ei ole ametlik katsetuskontroll vajalik, kui säilitussordi heakskiitmise kohta otsuse tegemiseks piisab järgmisest teabest: a) säilitussordi kirjeldus ja sordinimi; b) mitteametlike katsete tulemused; c) kasvatamise, paljundamise ja kasutamise käigus omandatud praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmised, millest taotleja on liikmesriigile teatanud; d) muu teave ja eelkõige see, mis on pärit taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriigis selleks tunnustatud organisatsioonidelt.

Säilitussorti ei kanta riiklikku põllukultuuride kataloogi, kui: a) see on juba kantud ühisesse põllukultuuride kataloogi muu kui „säilitussordina” või on välja arvatud ühisest põllukultuuride kataloogist viimase kahe aasta jooksul või viimase kahe aasta jooksul pärast direktiivi 2002/53/EÜ artikli 15 lõikes 2 ette nähtud aja möödumist või b) see on võetud nõukogu määruses (EÜ) nr 2100/94 (13) sätestatud ühenduse sordikaitse alla või riikliku sordikaitse alla või kõnealuse kaitse alla võtmise taotlus on läbivaatamisel.

1. Enne 25. maid 2000. aastat tuntud sordinimega säilitussortide puhul võivad liikmesriigid lubada erandi tegemist määrusest (EÜ) nr 930/2000, välja arvatud juhul, kui nimetatud erand rikuks kolmandate isikute varasemaid õigusi, mida kaitseb kõnealuse määruse artikkel 2. 2. Olenemata direktiivi 2002/53/EÜ artikli 9 lõikest 2 võivad liikmesriigid sordi jaoks heaks kiita rohkem kui ühe sordinime, kui need nimed on ajalooliselt tuntud.

1. Kui liikmesriik kiidab säilitussordi heaks, määrab ta piirkonna või piirkonnad, kus seda sorti on ajalooliselt kasvatatud ja kus see on kohanenud (edaspidi „päritolupiirkond”). Ta võtab arvesse taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriikides selleks tunnustatud organisatsioonidelt saadud teavet. Kui päritolupiirkond asub rohkem kui ühes liikmesriigis, määravad selle kõik asjaomased liikmesriigid omavahelisel kokkuleppel. 2. Päritolupiirkonda määravad liikmesriigid teatavad määratud piirkonna komisjonile.

Liikmesriigid tagavad, et säilitussorti säilitatakse selle päritolupiirkonnas.

1. Erandina direktiivi 66/401/EMÜ artikli 3 lõikes 1, direktiivi 66/402/EMÜ artikli 3 lõikes 1, direktiivi 2002/54/EÜ artikli 3 lõikes 1, direktiivi 2002/56/EÜ artikli 3 lõikes 1 ja direktiivi 2002/57/EÜ artikli 3 lõikes 1 sätestatud sertifitseerimisnõuetest võivad liikmesriigid ette näha, et säilitussordi seemne võib viia turule, kui see vastab käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4. 2. Seeme peab pärinema seemnest, mis on toodetud kooskõlas sordi säilitamise tunnustatud tavadega. 3. Seeme, v.a Oryza sativa seeme, peab vastama sertifitseeritud seemne sertifitseerimisele esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ, v.a minimaalset sordipuhtust ja ametlikku kontrolli või ametliku järelevalve all teostatud kontrolli käsitlevad nõuded. Oryza sativa seeme peab vastama direktiivis 66/402/EMÜ sätestatud „teise põlvkonna sertifitseeritud seemne” sertifitseerimise nõuetele, v.a minimaalset sordipuhtust ja ametlikku kontrolli või ametliku järelevalve all teostatud kontrolli käsitlevad nõuded. Seeme peab olema piisavalt sordipuhas. 4. Seoses seemnekartuliga võivad liikmesriigid sätestada, et direktiivi 2002/56/EÜ artiklit 10, mis käsitleb suurust, ei kohaldata.

1. Liikmeriigid tagavad, et säilitussordi seemneid võib toota ainult päritolupiirkonnas. Kui artikli 10 lõikes 3 sätestatud sertifitseerimisnõudeid ei suudeta kõnealuses piirkonnas täita konkreetse keskkonnaprobleemi tõttu, võivad liikmesriigid kiita heaks täiendavad seemnetootmispiirkonnad, võttes arvesse taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriigis selleks tunnustatud organisatsioonidelt saadud teavet. Kõnealustes täiendavates piirkondades toodetud seemet võib siiski kasutada üksnes päritolupiirkondades. 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele täiendavad piirkonnad, mida nad kavatsevad lõike 1 alusel seemnetootmiseks heaks kiita. Komisjon ja teised liikmesriigid võivad 20 päeva jooksul pärast kõnealuse teate saamist taotleda asja üleandmist alalisele põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komiteele. Et vajaduse korral sätestada selliste piirkondade määramiseks piirangud või tingimused, tehakse otsus vastavalt olukorrale direktiivi 66/401/EMÜ artikli 22a lõike 1 punkti b, direktiivi 66/402/EMÜ artikli 22a lõike 1 punkti b, direktiivi 2002/53/EÜ artikli 4 lõike 6, artikli 20 lõike 2 ja artikli 21, direktiivi 2002/54/EÜ artikli 30 lõike 1 punkti b, direktiivi 2002/56/EÜ artikli 10 lõike 1 ja artikli 27 lõike 1 punkti b või direktiivi 2002/57/EÜ artikli 27 lõike 1 punkti b alusel. Kui komisjon ega ükski teine liikmesriik ei esita teises lõigus nimetatud taotlust, võib kõnealune liikmesriik teates nimetatud täiendavad seemnetootmispiirkonnad heaks kiita.

1. Liikmesriigid tagavad, et säilitussortide seemneid kontrollitakse, et teha kindlaks nende vastavus artikli 10 lõikes 3 sätestatud sertifitseerimisnõuetele. Selline kontroll toimub kooskõlas hetkel kasutusel olevate rahvusvaheliste meetoditega või selliste meetodite puudumisel kooskõlas muude asjakohaste meetoditega. 2. Lõikes 1 nimetatud kontrolli puhul tagavad liikmesriigid, et proovid võetakse homogeensetest partiidest. Nad kohaldavad direktiivi 66/401/EMÜ artikli 7 lõikes 2, direktiivi 66/402/EMÜ artikli 7 lõikes 2, direktiivi 2002/54/EÜ artikli 9 lõikes 2 ja direktiivi 2002/57/EÜ artikli 9 lõikes 2 sätestatud eeskirju partii ja proovi massi kohta.

1. Liikmeriigid tagavad, et säilitussordi seemneid võib turustada üksnes järgmistel tingimustel: a) need on toodetud oma päritolupiirkonnas või artiklis 11 nimetatud piirkonnas; b) turustamine toimub seemnete päritolupiirkonnas. 2. Erandina lõike 1 punktist b võib liikmesriik oma territooriumil heaks kiita täiendavaid piirkondi, kus võib turustada säilitussordi seemneid, tingimusel, et need piirkonnad on antud sordi looduslike ja poollooduslike kasvukohtade poolest päritolupiirkonnaga võrreldavad. Kui liikmesriigid selliseid täiendavaid piirkondi heaks kiidavad, tagavad nad, et seemnekogus, mis on vajalik vähemalt artiklis 14 osutatud seemnekoguse tootmiseks, jäetakse sordi säilitamiseks selle päritolupiirkonnas. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele selliste täiendavate piirkondade heakskiitmisest. 3. Kui liikmesriik kiidab artikli 11 kohaselt heaks täiendava seemnetootmispiirkonna, ei kasuta ta käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud erandit.

Kõik liikmesriigid tagavad, et mis tahes säilitussordi turustatud seemne kogus ei ületa 0,5 % kõnealuses liikmesriigis ühe kasvuperioodi jooksul kasutatava sama liigi seemnest või 100 hektari külvamiseks vajalikku kogust, olenevalt sellest, kumb kogus on suurem. Liikide puhul nagu Pisum sativum, Triticum spp., Hordeum vulgare, Zea mays, Solanum tuberosum, Brassica napus ja Helianthus annuus ei tohi kõnealune osakaal ületada 0,3 % või 100 hektari külvamiseks vajalikku kogust, olenevalt sellest, kumb kogus on suurem. Igas liikmesriigis turustatava säilitussordi seemne kogus ei tohi siiski ületada 10 % kõnealuse liigi seemnest, mida kasutatakse selles liikmesriigis ühe aasta jooksul. Juhul kui selle tulemusena saadav kogus on väiksem kui 100 hektari külvamiseks vajalik kogus, võib selles liikmesriigis ühe aasta jooksul külvatava asjaomase liigi seemne kogust suurendada nii, et see ulatuks 100 hektari külvamiseks vajaliku koguseni.

1. Liikmesriigid tagavad, et tootjad teatavad neile enne iga tootmisperioodi algust seemnetootmisala suuruse ja asukoha. 2. Kui lõikes 1 nimetatud teadete põhjal ületatakse tõenäoliselt artiklis 14 sätestatud koguseid, määravad liikmesriigid igale asjaomasele tootjale koguse, mida ta võib vastaval tootmisperioodil turustada.

Liikmesriigid tagavad ametliku seirega, et säilitussortide seemnete kasvatus on vastavuses käesoleva direktiivi sätetega, pöörates erilist tähelepanu sordile, seemnetootmise kohtadele ja kogustele.

1. Liikmesriigid tagavad, et säilitussortide seemneid turustatakse üksnes suletud ja pitseeritud pakendites või konteinerites. 2. Tarnija pitseerib seemnete pakendid ja konteinerid nii, et neid ei saa avada pitseerimissüsteemi kahjustamata või tarnija etiketile, pakendile või konteinerile avamisjälgi jätmata. 3. Et tagada pitseerimine lõike 2 kohaselt, peab pitseerimissüsteem hõlmama vähemalt etiketi või pitseri kinnitamist.

Liikmesriigid tagavad, et säilitussortide seemnete pakendid on varustatud tarnija etiketi või trükitud või templiga löödud sildiga, mis sisaldab järgmist teavet: a) sõnad „EÜ eeskirjad ja standardid”; b) etiketi paigaldamise eest vastutava isiku nimi ja aadress või tunnusmärk; c) pitseerimise aasta järgmisel viisil: „pitseeritud …” (aasta) või, v.a seemnekartuli puhul, idanevuse analüüsi eesmärgil tehtud viimase proovivõtu aasta järgmisel viisil: „proov võetud …” (aasta); d) liik, e) säilitussordi nimi; f) sõna „säilitussort”; g) päritolupiirkond; h) kui seemnetootmispiirkond erineb päritolupiirkonnast, märgitakse ka seemnetootmispiirkond; i) partii viitenumber, mille annab etiketi paigaldamise eest vastutav isik; j) deklareeritud neto- või brutomass või (v.a seemnekartuli puhul) deklareeritud seemnete arv; k) juhul, kui on märgitud mass ning on kasutatud granuleeritud pestitsiide, puhtimisaineid või muid tahkeid lisandeid, keemilise töötluse või lisandi laad ning ligikaudne puhaste seemnete massi ja kogumassi suhe, v.a seemnekartuli puhul.

Liikmesriigid tagavad, et seemnete sordiehtsust ja -puhtust kontrollitakse ametlikult ja pisteliselt.

Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil tegutsevad tarnijad teatavad igal tootmisperioodil kõikide turuleviidud säilitussortide seemnete kogused. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele viimaste nõudmisel nende territooriumil turustatud säilitussortide seemnete kogused.

Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 5 punktis d, artikli 8 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 nimetatud tunnustatud organisatsioonid.

31. detsembriks 2011 hindab komisjon artikli 4, artikli 13 lõike 2 ning artiklite 14 ja 15 rakendamist.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2009. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti ning kõnealuste õigus- ja haldusnormide ning käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.