1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ohtlike kaupade maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi suhtes liikmesriikide piires või liikmesriikide vahel, sealhulgas peale- ja mahalaadimine, ühelt veoliigilt teisele ümberlaadimine ning veo asjaoludest tingitud peatused.
Seda ei kohaldata ohtlike kaupade veo suhtes:
a)
relvajõududele või nende vastutuse alla kuuluvate sõidukite, vagunite ja laevadega;
b)
merelaevadega mööda siseveeteede alla kuuluvaid mereteid;
c)
parvlaevadega, mis sõidavad üksnes siseveekogu või lahe ühelt kaldalt teisele, või
d)
mis toimub ruumiliselt piiritletud alal.
2. II lisa jaotis II.1 ei ole kohaldatav liikmesriikides, kus puudub raudteesüsteem, seni, kuni kõnealust süsteemi ei ole nende territooriumile loodud.
3. Liikmesriigid võivad ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist otsustada mitte kohaldada III lisa jaotist III.1 mõnel järgmistest põhjustest:
a)
neil puuduvad siseveeteed;
b)
nende siseveeteed ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega või
c)
nende siseveeteedel ei veeta ohtlikke kaupu.
Kui liikmesriik otsustab III lisa jaotise III.1 sätteid mitte kohaldada, teatab ta sellest otsusest komisjonile, kes teavitab teisi liikmesriike.
4. Liikmesriigid võivad kehtestada ohutuse erinõudeid seoses riigisisese ja rahvusvahelise ohtlike kaupade veoga oma territooriumil järgmise osas:
a)
sõidukite, vagunite ja siseveetranspordiga toimuvad ohtlike kaupade veod, mis ei ole käesoleva direktiivi reguleerimisalaga hõlmatud;
b)
kui see on õigustatud, ettenähtud marsruutide kasutamine, sealhulgas ettenähtud transpordiliikide kasutamine;
c)
erinõuded ohtlike kaupade veoks reisirongides.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest sätetest ja nende põhjendustest.
Komisjon teavitab omakorda teisi liikmesriike.
5. Liikmesriigid võivad reguleerida või keelata oma territooriumil ohtlike kaupade veo üksnes muudel kui veoohutusega seotud põhjustel.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1.
„ADR” – 30. septembril 1957 Genfis sõlmitud ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe koos muudatustega;
2.
„RID” – 3. juunil 1999 Vilniuses sõlmitud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) C liites sisalduvad ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad koos muudatustega;
3.
„ADN” – 26. mail 2000 Genfis sõlmitud ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe koos muudatustega;
4.
„sõiduk” – teedel kasutamiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 25 km/h, ja haagis, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid, liikurmasinad ning põllumajandus- ja metsatraktorid, mis ei liigu ohtlike kaupade vedamisel kiirusega üle 40 km/h;
5.
„vagun” – kaubaveoks kasutatav iseseisva jõuseadmeta raudteesõiduk, mis liigub raudteel oma ratastel;
6.
„laev” – sisevee- või merelaev.
1. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, on ohtlike kaupade vedu keelatud I lisa jaotises I.1, II lisa jaotises II.1 ja III lisa jaotises III.1 sätestatud juhtudel.
2. Ilma et see piiraks turulepääsu üldeeskirjade või kaubaveo suhtes kohaldatavate üldeeskirjade kohaldamist, antakse ohtlike kaupade veoks luba, kui täidetud on I lisa jaotises I.1, II lisa jaotises II.1 ja III lisa jaotises III.1 sätestatud tingimused.
Ohtlike kaupade veoks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel antakse luba juhul, kui vedu vastab ADRi, RIDi või ADNi tingimustele, kui lisades ei ole sätestatud teisiti.
1. Liikmesriigid võivad kehtestada veoohutusega seotud põhjustel rangemaid sätteid nende territooriumil registreeritud või kasutusele võetud sõidukite, vagunite ja siseveetranspordiga toimuvate vedude suhtes, kuid mitte ehitusnõuete suhtes.
2. Kui liikmesriik on seisukohal, et kohaldatavad ohutussätted ei ole tema territooriumil toimuva õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi korral piisavad vedudega kaasnevate ohtude piiramiseks, ja kui on tarvis kiiresti tegutseda, teatab liikmesriik komisjonile kavandamisjärgus meetmetest, mida ta kavatseb võtta.
Komisjon otsustab artikli 9 lõikes 2 osutatud korras, kas selliste meetmete rakendamist tuleks lubada, ja määrab nende kestuse.
1. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumi piires toimuvate vedude puhul muude kui lisades sätestatud keelte kasutamist.
2.
a)
Tingimusel, et see ei kahjusta ohutust, võivad liikmesriigid taotleda oma territooriumil teatavate ohtlike kaupade väikeste koguste veoks erandeid I lisa jaotisest I.1, II lisa jaotisest II.1 ja III lisa jaotisest III.1, välja arvatud keskmise või kõrge radioaktiivsusega ainete puhul, tingimusel et kõnealuse veo tingimused ei ole kõnealustes lisades sätestatud tingimustest rangemad.
b)
Tingimusel, et see ei kahjusta ohutust, võivad liikmesriigid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil taotleda erandeid I lisa jaotisest I.1, II lisa jaotisest II.1 ja III lisa jaotisest III.1 samuti:
i)
kohalikeks lühimaavedudeks või
ii)
konkreetsetel kindlaksmääratud marsruutidel toimuvateks kohalikeks raudteevedudeks, mis moodustavad osa tööstusprotsessist ning mida kontrollitakse rangelt kindlaksmääratud tingimustel.
Komisjon kontrollib iga juhtumi puhul, kas punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, ning otsustab artikli 9 lõikes 2 osutatud korras, kas anda erandiks luba ning lisada see I lisa jaotises I.3, II lisa jaotises II.3 või III lisa jaotises III.3 sätestatud riiklike erandite loendisse.
3. Lõikele 2 vastavad erandid kehtivad ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut aastat alates loa andmise kuupäevast, kõnealune ajavahemik sätestatakse loa andmise otsuses. Seoses olemasolevate eranditega, mis on sätestatud I lisa jaotises I.3, II lisa jaotises II.3 ja III lisa jaotises III.3, kehtestatakse loa andmise kuupäevaks 30. juuni 2009. Erandid kehtivad kuus aastat, kui erandis ei ole märgitud teisiti.
Erandeid kohaldatakse diskrimineerimata.
4. Kui liikmesriik taotleb erandiks antud loa pikendamist, vaatab komisjon kõnealuse erandi läbi.
Kui ei ole vastu võetud erandi sisu mõjutavaid I lisa jaotise I.1, II lisa jaotise II.1 või III lisa jaotise III.1 muudatusi, pikendab komisjon artikli 9 lõikes 2 osutatud korras luba täiendavalt ajavahemikuks, mis ei ületa kuut aastat alates loa andmise kuupäevast, kõnealune ajavahemik sätestatakse loa andmise otsuses.
Kui on vastu võetud erandi sisu mõjutavaid I lisa jaotise I.1, II lisa jaotise II.1 või III lisa jaotise III.1 muudatusi, võib komisjon artikli 9 lõikes 2 osutatud korras:
a)
tunnistada erandi iganenuks ning jätta selle asjaomasest lisast välja;
b)
piirata loa kohaldamisala ning muuta vastavalt asjaomast lisa;
c)
pikendada luba veel ajavahemikuks, mis ei ületa kuut aastat alates loa andmise kuupäevast, kõnealune ajavahemik sätestatakse loa andmise otsuses.
5. Iga liikmesriik võib erandjuhul ning turvalisust ohustamata välja anda ühekordseid lube käesoleva direktiiviga keelatud ohtlike kaupade veoks oma territooriumil või selliseks veoks käesolevas direktiivis sätestatust erinevatel tingimustel, juhul kui kõnealused veod on selgelt määratletud ja ajaliselt piiratud.
1. Liikmesriigid võivad jätta oma territooriumil kehtima I lisa jaotises I.2, II lisa jaotises II.2 ja III lisa jaotises III.2 loetletud sätted.
Liikmesriigid, kes jätavad kõnealused sätted kehtima, teavitavad sellest komisjoni. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.
2. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid III lisa jaotise III.1 sätteid mitte kohaldada hiljemalt 30. juunini 2011. Sellisel juhul jätkab asjaomane liikmesriik siseveeteede suhtes direktiivide 96/35/EÜ ja 2000/18/EÜ nende sätete kohaldamist, mis kehtivad 30. juunil 2009.
1. Muudatused, mis on vajalikud lisade kohandamiseks käesoleva direktiiviga hõlmatud teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas uue jälitamis- ja jälgimistehnoloogiaga, et võtta eelkõige arvesse ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
2. Komisjon annab vajaduse korral rahalist abi ADRi, RIDi ja ADNi ning nende muudatuste tõlkimiseks liikmesriikide ametlikesse keeltesse.
1. Komisjoni abistab ohtlike kaupade veo komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse vastavalt üks kuu, üks kuu ja kaks kuud.
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2009. Liikmesriigid teavitavad nendest viivitamata komisjoni.
Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste riiklike õigusnormide teksti.
1. Direktiivid 94/55/EÜ, 96/49/EÜ, 96/35/EÜ ja 2000/18/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 30. juunist 2009.
Kehtetuks tunnistatud direktiivide alusel välja antud tunnistused kehtivad kuni nende kehtivustähtaja lõpuni.
2. Otsused 2005/263/EÜ ja 2005/180/EÜ tunnistatakse kehtetuks.