Direktiiv 2008/120

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tarbe- ja nuumsigade kaitse miinimumnõuded.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „siga” – mistahes vanuses siga, keda peetakse aretuse või nuumamise eesmärgil; 2. „kult” – suguküps isane siga, keda peetakse aretamise eesmärgil; 3. „nooremis” – suguküps emane siga enne poegimist; 4. „emis” – emane juba poeginud siga; 5. „poegiv emis” – emane siga sünnituseelsest perioodist kuni põrsaste võõrutusperioodini; 6. „mitteimetav tiine emis” – emis alates põrsaste võõrutusperioodist kuni sünnituseelse perioodini; 7. „põrsas” – siga alates sünnist kuni võõrutusperioodini; 8. „võõrdepõrsas” – siga võõrutusperioodist kuni kümnenädalaseks saamiseni; 9. „tarbesiga” – kümne nädala vanune siga kuni tapmise või paaritamiseni; 10. „pädev asutus” – nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) (7) artikli 2 lõikes 6 määratletud pädev asutus.

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik põllumajandusettevõtted vastavad järgmistele nõuetele: a) iga rühmas peetava võõrdepõrsa või tarbesea, välja arvatud paaritatud nooremise kasutatav vaba põrandapind peab olema vähemalt: Kehamass (kilogrammides) m2 Mitte rohkem kui 10 0,15 Rohkem kui 10, aga mitte rohkem kui 20 0,20 Rohkem kui 20, aga mitte rohkem kui 30 0,30 Rohkem kui 30, aga mitte rohkem kui 50 0,40 Rohkem kui 50, aga mitte rohkem kui 85 0,55 Rohkem kui 85, aga mitte rohkem kui 110 0,65 Rohkem kui 110 1,00 b) nooremiste ja/või emiste rühmas pidamise korral peab igal paaritatud nooremisel olema kasutada vähemalt 1,64 m2 ja igal emisel vähemalt 2,25 m2 vaba põrandapinda; kui kõnealuseid loomi peetakse vähem kui kuueliikmelistes rühmades, tuleb vaba põrandapinda suurendada 10 %; kui kõnealuseid loomi peetakse vähemalt 40-liikmelistes rühmades, võib vaba põrandapinda vähendada 10 %. 2. Liikmesriigid tagavad, et põrandapinnad vastavad järgmistele nõuetele: a) paaritatud nooremiste ja tiinete emiste puhul: osa lõike 1 punktis b nõutud põrandapinnast, mille suurus on vähemalt 0,95 m2 nooremise kohta ja vähemalt 1,3 m2 emise kohta, peab olema sile ja jäigast materjalist ning kuni 15 % sellest peab olema ette nähtud äravooluavade jaoks; b) kui rühmas peetavate sigade puhul kasutatakse restiga betoonist põrandat i) peab avade suurim laius olema: — 11 mm põrsaste puhul; — 14 mm võõrdepõrsaste puhul; — 18 mm tarbesigade puhul; — 20 mm paaritatud nooremiste ja emiste puhul; ii) peab resti avade minimaalne laius olema: — 50 mm põrsaste ja võõrdepõrsaste puhul ja — 80 mm tarbesigade, paaritatud nooremiste ja emiste puhul. 3. Liikmesriigid tagavad, et selliste rajatiste ehitamine või rajatiste ümberehitamine sellisteks, kus emiseid ja nooremiseid lõastatakse, on keelatud. Alates 1. jaanuarist 2006 keelatakse emiste ja nooremiste lõastamine. 4. Liikmesriigid tagavad, et emiseid ja nooremiseid peetakse rühmades ajavahemiku jooksul, mis algab nelja nädala möödumisel paaritamisest ja kestab kuni ühe nädalani enne oodatavat poegimist. Rühmasulu külgede pikkus peab olema üle 2,8 m. Kui rühma kuulub alla 6 sea, peab rühmasulu külgede pikkus olema üle 2,4 m. Erandina esimese lõigu sätetest võib alla 10 emisega põllumajandusettevõttes kasvatatavaid emiseid ja nooremiseid selles lõikes nimetatud ajavahemiku jooksul pidada individuaalsetes sulgudes tingimusel, et nad saavad end vabalt ümber pöörata. 5. Liikmesriigid tagavad, ilma et see piiraks I lisas sätestatud nõudeid, et emistel ja nooremistel on pidevalt juurdepääs tuhnimismaterjalile, mis vastab vähemalt kõnealuse lisa asjakohastele nõuetele. 6. Liikmesriigid tagavad, et rühmades peetavaid emiseid ja nooremiseid söödetakse süsteemiga, mille puhul on tagatud, et iga siga saaks piisaval hulgal sööta, ka võistlejate kohaloleku korral. 7. Liikmesriigid tagavad, et kõikidele mitteimetavatele tiinetele emistele ja nooremistele antakse nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks piisav kogus mahukat või kiudainerikast sööta ning energiasööta. 8. Liikmesriigid tagavad, et rühmas peetavaid sigu, kes on eriti agressiivsed, keda teised sead on rünnanud või kes on haiged või vigastatud, võib ajutiselt pidada individuaalsulgudes. Sel juhul peab kasutatav individuaalsulg võimaldama loomal end hõlpsalt ümber pöörata, kui see ei ole vastuolus veterinaararsti konkreetse soovitusega. 9. Lõike 1 punktiga b, lõigetega 2, 4 ja 5 ette nähtud sätteid ning lõike 8 viimast lauset kohaldatakse kõikide uute või ümberehitatud või pärast 1. jaanuari 2003 esimest korda kasutusele võetud seakasvatusettevõtete suhtes. Alates 1. jaanuarist 2013 kohaldatakse neid sätteid kõikide seakasvatusettevõtete suhtes. Lõike 4 esimese lõiguga ette nähtud sätteid ei kohaldata seakasvatusettevõtete suhtes, kus on vähem kui kümme emist.

Liikmesriigid peavad tagama, et seapidamisnõuded vastavad I lisaga ette nähtud üldsätetele.

I lisa sätteid võib muuta vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud korrale teaduse arengu arvessevõtmiseks.

Liikmesriigid tagavad, et a) mis tahes isik, kes võtab tööle või kaasab töösse isikuid, kes peavad sigade eest hoolitsema, tagab, et loomade eest hoolitsev isik on saanud juhendid ja suunised I lisa ja artikli 3 asjakohaste sätete kohta; b) asjakohased koolituskursused on kättesaadavad; sellised koolituskursused peavad keskenduma eelkõige heaoluküsimustele.

1. Soovitavalt enne 1. jaanuari 2005 ning igal juhul hiljemalt 1. juuliks 2005 esitab komisjon nõukogule aruande, mis on koostatud Euroopa Toiduohutusameti arvamuse põhjal. Aruande koostamisel võetakse arvesse sotsiaal-majanduslikke ja sanitaarseid tagajärgi, mõju keskkonnale ning erinevaid ilmastikutingimusi. Samuti võetakse arvesse seakasvatuse ja lihatöötlemise meetodite ja süsteemide arengut, mis võib tõenäoliselt vähendada kirurgilise kastreerimise kasutamise vajadust. Aruandele lisatakse vajaduse korral võõrdepõrsaste ja tarbesigade heaolu suhtes kohaldatavad asjakohased õigusloomealased ettepanekud erinevate ruumivõimaluste ja põrandatüüpide mõju kohta. 2. Hiljemalt 1. jaanuaril 2008 esitab komisjon nõukogule aruande, mis on koostatud Euroopa Toiduohutusameti arvamuse põhjal. Aruanne hõlmab eelkõige järgmist teavet: a) loomkoormuse, sealhulgas rühma suuruse ja loomade rühmitamise meetodite mõju sigade heaolule ja tervisele erinevates põllumajandustootmise süsteemides; b) sulu konstruktsiooni ja erinevate põrandatüüpide mõju sigade heaolule, sealhulgas tervisele, võttes arvesse erinevaid ilmastikutingimusi; c) sabade hammustamisega seotud ohutegurid ja soovitused sabade lõikamise vajaduse vähendamiseks; d) tiinete emiste rühmas pidamise süsteemi täiustamine, võttes arvesse nii eri süsteemide patoloogilisi, zooloogilisi, füsioloogilisi ja etoloogilisi aspekte ning nende mõju tervisele ja keskkonnale kui ka erinevaid ilmastikutingimusi; e) ruuminõuete, sealhulgas üksikult peetavate täiskasvanud tõukultide puhul paaritamisala kindlaksmääramine; f) tiinete emiste ning imetavate emiste lahtiselt pidamise süsteemi täiustamine, mis vastab emiste vajadustele ilma põrsaste elu ohtu seadmata; g) tarbijate käitumine ja hoiakud sealiha suhtes vastavalt loomade heaolu parandamise tasemele; h) erinevate seakasvatussüsteemide sotsiaal-majanduslikud põhjused ning nende mõju ühenduse majanduspartneritele. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased õigusloomealased ettepanekud.

1. Liikmesriigid peavad tagama, et pädeva asutuse vastutusel viiakse läbi käesoleva direktiivi sätete täitmise kontrolle. Nimetatud kontrollid, mida võidakse viia läbi teistel eesmärkidel teostatavate kontrollide käigus, hõlmavad iga aasta statistiliselt esindusliku valimi igas liikmesriigis kasutatavatest erinevatest põllumajandustootmise süsteemidest. 2. Komisjon kinnitab vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele eeskirjad, mida tuleb järgida käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kontrollide läbiviimisel. 3. Iga kahe aasta tagant aprilli viimaseks tööpäevaks ja esimest korda 30. aprilliks 1996 peavad liikmesriigid teatama komisjonile kahe viimase aasta jooksul vastavalt käesolevale artiklile läbiviidud kontrollide tulemustest, sealhulgas läbiviidud kontrollide arvu nende territooriumil olevate majandite arvu suhtes.

Kolmandatest riikidest ühendusse imporditavate loomadega peab olema kaasas asjaomase riigi pädeva asutuse poolt väljastatud sertifikaat, mis kinnitab, et neid on koheldud vähemalt samaväärselt käesolevas direktiivis ühendusest pärit loomade kohta sätestatuga.

Komisjoni veterinaareksperdid võivad koostöös pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle, kui see on vajalik käesoleva direktiivi ühtseks kohaldamiseks. Nimetatud kontrolle läbiviivad isikud peavad täitma spetsiaalseid isikliku hügieeni meetmeid haiguste edasikandumise riski välistamiseks. Liikmesriik, mille territooriumil kontrolli läbi viiakse, annab ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi. Komisjon teatab kontrolli tulemustest asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab tarvitusele kõik vajalikud meetmed kontrolli tulemuste arvessevõtmiseks. Suhetes kolmandate riikidega kohaldatakse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ (millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted) (8) III peatüki sätteid. Käesoleva artikli kohaldamise üldeeskirjad võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (9) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee, edaspidi „komitee”. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Liikmesriigid võivad vastavalt asutamislepingu üldnõuetele siiski säilitada või kohaldada sigade kaitseks rangemaid sätteid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile kõigist taolistest meetmetest.

Direktiiv 91/630/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.