Direktiiv 2009/33

Käesolevas direktiivis nõutakse, et tellivad asutused, ostjad ning teatavad ettevõtjad võtaksid maanteesõidukite ostmisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning süsinikdioksiidi ja teatavate muude saasteainete heitkoguseid, eesmärgiga edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust Euroopa Liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse.

Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest lepingud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmiseks, millele ei kohaldata nende territooriumil tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust.

Direktiivi kohaldatakse maanteesõidukite ostmiseks sõlmitud lepingute suhtes, kui: a) ostu sooritavad tellivad asutused või ostjad ja neil on kohustus korraldada direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud hankemenetlusi; b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) (17) tähenduses avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku teenuse osutamise kohustust täitvad ettevõtjad künnise ulatuses, mis ületab liikmesriikide määratletud künnise, kuid mis ei tohi ületada direktiividega 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud künnise väärtusi.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „tellivad asutused”– tellivad asutused direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti a ning direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 tähenduses; 2) „ostjad”– ostjad direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 2 tähenduses; 3) „maanteesõiduk”– mootorsõiduk, mis kuulub mõnda lisa tabelis 3 loetletud sõidukikategooriasse.

1. Liikmesriigid tagavad, et alates 4. detsembrist 2010 võtavad kõik artiklis 3 osutatud tellivad asutused, ostjad ja ettevõtjad maanteesõidukite ostmisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju vastavalt lõikes 2 sätestatule ning kohaldavad vähemalt ühte lõikes 3 nimetatud valikuvõimalust. 2. Kogu kasutusiga hõlmava energia- ja keskkonnamõju arvesse võtmisel arvestatakse vähemalt järgmisi tegureid: a) energiatarbimine; b) süsinikdioksiidi heitkogused ja c) lämmastikoksiidide (NOx) ja muude süsivesinike kui metaan ning tahkete osakeste heitkogused. Lisaks esimeses lõigus nimetatud kogu kasutusiga hõlmavale energia- ja keskkonnamõjule võivad tellivad asutused, ostjad ja ettevõtjad võtta arvesse ka teisi keskkonnamõjusid. 3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks on järgmised valikud: a) lisades maanteesõidukite hankedokumentidesse energia- ja keskkonnatõhususe tehnilised spetsifikatsioonid iga arvessevõetava mõju ning võimalike muude keskkonnamõjude lõikes või b) võttes ostuotsuse tegemisel arvesse energia- ja keskkonnamõju, kusjuures — hankemenetluse korral käsitletakse kõnealust mõju lepingu sõlmimise kriteeriumina ning — kui mõju väljendatakse ostuotsuse tegemisel rahalises väärtuses, kasutatakse artiklis 6 sätestatud metoodikat.

1. Artikli 5 lõike 3 punkti b teise taande kohaldamisel väljendatakse ostetavate sõidukite kogu kasutusiga hõlmav käitamisega seotud energiatarbimise kulu ja lisa tabelis 2 märgitud süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkoguste kulu rahalises väärtuses ja arvutatakse vastavalt järgmistes punktides sätestatud metoodikale. a) Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud energiatarbimise kulu arvutatakse järgmisel meetodil: — sõiduki kütusekulu kilomeetri kohta vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 arvestatakse energiatarbimise ühikutes kilomeetri kohta, ükskõik kas see on antud vahetult, mis on nii näiteks elektriautode puhul, või mitte. Kui kütusekulu on antud teistsugustes ühikutes, teisendatakse see energiatarbimiseks kilomeetri kohta, kasutades lisa tabelis 1 (kütuste energiasisaldus) esitatud ümberarvestustegureid; — kasutatakse ühtset rahalist väärtust energiaühiku kohta. See ühtne väärtus on autokütusena kasutatava bensiini või diislikütuse energiaühiku madalaim hind enne maksude tasumist; — sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud energiatarbimise kulu arvutamiseks korrutatakse sõiduki lõike 3 kohane läbisõit kogu kasutusea jooksul, võttes vajaduse korral arvesse senist läbisõitu, käesoleva punkti esimeses taandes määratletud energiatarbimisega kilomeetri kohta ning käesoleva punkti teises taandes määratletud energiaühiku hinnaga. b) Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud süsinikdioksiidi heite kulu arvutamiseks korrutatakse sõiduki lõike 3 kohane läbisõit kogu kasutusea jooksul, võttes vajaduse korral arvesse senist läbisõitu, lõike 2 kohase süsinikdioksiidi heitega kilogrammides kilomeetri kohta ning lisa tabelis 2 esitatud kuluvahemikuga kilogrammi kohta. c) Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud muude saasteainete heitkoguste kulu arvutamiseks liidetakse kasutusiga hõlmavad lämmastikoksiidide, muude süsivesinike kui metaani ja tahkete osakeste heite kulud. Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava iga saasteaine kulu arvutamiseks korrutatakse sõiduki lõike 3 kohane läbisõit kogu kasutusea jooksul, võttes vajaduse korral arvesse senist läbisõitu, lõike 2 kohase heitkogusega grammides kilomeetri kohta ning vastava kuluga grammi kohta. Kulu aluseks võetakse lisa tabelis 2 esitatud ühenduse keskmist väljendavad väärtused. Artiklis 3 osutatud tellivad asutused, ostjad ja ettevõtjad võivad kohaldada suuremat kulu eeldusel, et need kulud ei ole suuremad lisa tabelis 2 toodud vastavatest väärtustest korrutatuna teguriga 2. 2. Kütusetarbimine ning lisa tabelis 2 loetletud süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkoguste kulu kilomeetri kohta sõiduki käitamisel põhinevad ühenduse standarditud katsete läbiviimise korral nende sõidukite puhul, mille tarvis katsete kord on määratletud tüübikinnitust käsitlevates ühenduse õigusaktides. Sõidukite puhul, mis ei ole ühenduse standarditud katsete läbiviimise korraga hõlmatud, tagatakse eri pakkumiste võrreldavus, kasutades laialdaselt tunnustatud katsete läbiviimise korda, ametiasutuse katsete tulemusi või tootjalt saadud teavet. 3. Sõiduki läbisõit kogu kasutusea jooksul põhineb lisa tabelil 3, kui ei ole märgitud teisiti.

Komisjon kohandab inflatsiooni ja tehnika arenguga maanteesõidukite kasutusiga hõlmavate käitamiskulude arvutamiseks vajalikud ning lisas esitatud andmed. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon hõlbustab ja struktureerib teadmiste ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel tegevuse vallas, millega edendatakse keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite ostmist artiklis 3 osutatud tellivate asutuste, ostjate ja ettevõtjate poolt.

1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

1. Iga kahe aasta tagant alates 4. detsembrist 2010 valmistab komisjon ette aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta ning keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite ostmise edendamiseks liikmesriikide võetud meetmete kohta. 2. Aruannetes hinnatakse käesoleva direktiivi, eelkõige artikli 5 lõikes 3 osutatud valikute mõju ja vajadust edasiste meetmete võtmiseks, ning vajadusel lisatakse asjakohased ettepanekud. Kõnealustes aruannetes võrdleb komisjon kõigis lisa tabelis 3 loetletud sõidukite kategooriates parima turualternatiivi alusel ostetud sõidukite nominaal- ja suhtarve, võttes aluseks kogu kasutusiga hõlmavad energia- ja keskkonnamõjud, kogu asjaomaste sõidukite turuga, ning hindab, kuidas artikli 5 lõikes 3 osutatud valikud on turgu mõjutanud. Komisjon hindab samuti edasiste meetmete võtmise vajadust, lisades vajadusel ettepanekud. 3. Komisjon kontrollib hiljemalt esimese aruande tähtajaks artikli 5 lõikes 3 osutatud valikuid, esitab artiklis 6 sätestatud metoodika hinnangu ja teeb vajadusel asjakohased ettepanekud.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. detsembriks 2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.