Direktiiv 2009/38

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada liikmesriigiüleste ettevõtete ja kontsernide töötajate õigust saada teavet ja tagada, et nendega konsulteeritaks. 2. Selleks luuakse artikli 5 lõikes 1 sätestatud korras esitatud taotluse korral igas liikmesriigiüleses ettevõttes või kontsernis Euroopa töönõukogu või kehtestatakse töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord. Töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse viisil, mis tagab selle korra ning ettevõtte või kontserni otsustusprotsessi tõhusa toimimise. 3. Töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine toimub asjakohasel juhtimis- ja esindustasandil, sõltuvalt arutatavast küsimusest. Seepärast piirdub Euroopa töönõukogu pädevus ning käesoleva direktiiviga reguleeritav töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord ainult riigiüleste küsimustega. 4. Riigiüleste küsimustena käsitatakse küsimusi, mis on seotud liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga tervikuna või vähemalt kahe ettevõttesse või kontserni kuuluva ettevõtte või asutusega, mis asuvad kahes eri liikmesriigis. 5. Kui liikmesriigiülene kontsern artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses hõlmab ühte või mitut sellist ettevõtet või kontserni, mis artikli 2 lõike 1 punktide a või c tähenduses on liikmesriigiülesed ettevõtted või liikmesriigiülesed kontsernid, luuakse erandina lõikest 2 Euroopa töönõukogu kontserni tasandil, kui artiklis 6 osutatud kokkulepped ei sätesta teisiti. 6. Kui artiklis 6 osutatud kokkulepetega ei nähta ette suuremat tegevusulatust, hõlmavad Euroopa töönõukogude volitused ja pädevus ning lõikes 1 kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks sisse seatud teavitamis- ja konsulteerimiskord liikmesriigiülese ettevõtte puhul kõiki liikmesriikides paiknevaid asutusi ning liikmesriigiülese kontserni puhul kõiki liikmesriikides paiknevaid kontserni ettevõtteid. 7. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat direktiivi ei kohaldata kaubalaevastike laevaperede puhul.

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „liikmesriigiülene ettevõte”– ettevõte, millel on liikmesriikide piires vähemalt 1 000 töötajat ja vähemalt kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat; b) „kontsern”– kontrolliv ettevõte ja selle poolt kontrollitavad ettevõtted; c) „liikmesriigiülene kontsern”– järgmiste tunnustega kontsern: — vähemalt 1 000 töötajat liikmesriikide piires; — vähemalt kaks kontserni kuuluvat ettevõtet eri liikmesriikides ja — vähemalt üks 150 töötajaga kontserni ettevõte ühes liikmesriigis ning vähemalt veel üks vähemalt 150 töötajaga kontserni ettevõte mõnes teises liikmesriigis; d) „töötajate esindajad”– riigisisese õiguse ja/või tavaga ette nähtud töötajate esindajad; e) „keskjuhatus”– liikmesriigiülese ettevõtte keskjuhatus või liikmesriigiülese kontserni puhul kontrolliva ettevõtte keskjuhatus; f) „teavitamine”– tööandjapoolne andmete edastamine töötajate esindajatele, et nad saaksid asjaomase teemaga tutvuda ja seda uurida. Teavet antakse sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, nagu on vaja selleks, et töötajate esindajatel oleks võimalik põhjalikult hinnata selle võimalikku mõju ning vajaduse korral valmistuda konsulteerimiseks liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni pädeva organiga; g) „konsulteerimine”– dialoogi arendamine ning arvamuste vahetamine töötajate esindajate ja keskjuhatuse või mõne muu vastava juhtimistaseme vahel sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, mis võimaldaks töötajate usaldusisikutel edastatud teabest lähtuvalt ja juhatuse kohustusi piiramata esitada mõistliku aja jooksul konsulteerimise teemaks olevate kavandatavate meetmete kohta oma arvamuse, mida liikmesriigiülene ettevõte või liikmesriigiülene kontsern võivad arvesse võtta; h) „Euroopa töönõukogu”– vastavalt artikli 1 lõikele 2 või I lisa sätetele asutatud nõukogu, mille eesmärk on töötajate teavitamine ja nõustamine; i) „läbirääkimiste erikomisjon”– organ, mis on asutatud vastavalt artikli 5 lõikele 2, et kooskõlas artikli 1 lõikega 2 pidada keskjuhatusega läbirääkimisi Euroopa töönõukogu või teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmise küsimuses. 2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tehakse töötajate arvu ettenähtud künnis kindlaks, lähtudes riigisisestest õigusaktidest ja/või tavadest, võttes aluseks viimased kaks aastat töötanud töötajate (kaasa arvatud osalise tööajaga töötajate) keskmise arvu.

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „kontrolliv ettevõte” see ettevõte, millel on kas omandist, rahalisest osalusest või ettevõtte tegevust reguleerivatest eeskirjadest tulenevalt ülekaalukas mõjuvõim teise ettevõtte („kontrollitava ettevõtte”) üle. 2. Kui ei ole tõendatud vastupidist, võib ülekaalukat mõjuvõimu teise ettevõtte suhtes eeldada, kui ettevõttel otseselt või kaudselt a) on enamik selle ettevõtte märgitud kapitalist; b) on kontroll selle ettevõtte emiteeritud aktsiakapitaliga seotud häälteenamuse üle või c) on võimalik ametisse nimetada üle poolte nimetatud ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest. 3. Lõike 2 kohaldamisel kuuluvad kontrolliva ettevõtte hääleõiguse ja ametisse nimetamise õiguse hulka ka teiste kontrollitavate ettevõtete õigused ning kõikide oma nimel, kuid kontrolliva või mis tahes teise kontrollitava ettevõtte huvides tegutsevate isikute või organite õigused. 4. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei loeta ettevõtet „kontrollivaks ettevõtteks” teise ettevõtte suhtes, milles tal on osalus, kui esimesena nimetatud ettevõte on niisugune äriühing, millele viidatakse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) (9) artikli 3 lõike 5 punktis a või c. 5. Ülekaaluka mõjuvõimu kasutamist ei saa eeldada ainuüksi seetõttu, et vastavate volitustega isik täidab kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega likvideerimise, pankroti, maksejõuetuse, maksete lakkamise, kompromissi või muude selliste menetlustega seotud ülesandeid. 6. Selleks et määrata kindlaks, kas ettevõte on kontrolliv ettevõte, kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, mille jurisdiktsiooni alla nimetatud ettevõte kuulub. Kui nimetatud ettevõte ei juhindu liikmesriigi õigusaktidest, kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, mille territooriumil paikneb kas nimetatud ettevõtte esindaja või, sellise esindaja puudumisel, kontserni suurima töötajate arvuga ettevõtte keskjuhatus. 7. Kui lõike 2 kohaldamisel ilmneb õigusnormide vastuolu ja kontserni kaks või enam ettevõtet vastavad ühele või mitmele nimetatud lõikes sätestatud kriteeriumile, loetakse kontrollivaks ettevõtteks kõnealuse lõike punktis c sätestatud kriteeriumile vastav ettevõte, kuni tõestatakse mõne teise ettevõtte ülekaalukas mõjuvõim.

1. Liikmesriigiüleses ettevõttes või liikmesriigiüleses kontsernis vastutab artikli 1 lõikes 2 sätestatud Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmiseks vajalike tingimuste ja vahendite loomise eest keskjuhatus. 2. Kui keskjuhatus ei paikne liikmesriigis, võtab lõikes 1 osutatud vastutuse enda peale vajaduse korral selleks määratud keskjuhatuse esindaja liikmesriigis. Nimetatud esindaja puudumisel võtab lõikes 1 osutatud vastutuse enda peale sellise asutuse või kontserni kuuluva ettevõtte juhatus, kus on kõige rohkem liikmesriigis töötavaid töötajaid. 3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse keskjuhatuseks esindaja või esindajad, nende puudumisel aga lõike 2 teises lõigus osutatud juhatus. 4. Liikmesriigiülese kontserni iga ettevõtte juhatus, samuti liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni keskjuhatus või keskjuhatusena käsitatav organ lõike 2 teise lõigu tähenduses vastutab, et huvitatud isikud, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, saavad kasutada ja neile edastatakse artiklis 5 osutatud läbirääkimiste alustamiseks vajalikku teavet, eelkõige ettevõtte või kontserni struktuuri ja personali kohta. Kohustus hõlmab eelkõige artikli 2 lõike 1 punktides a ja c osutatud teavet töötajate arvu kohta

1. Selleks et saavutada artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärki, alustab keskjuhatus omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi kahe ettevõtte või asutuse vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjaliku taotluse korral läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmiseks. 2. Sel eesmärgil moodustatakse järgmiste suuniste kohaselt läbirääkimiste erikomisjon: a) liikmesriigid määravad kindlaks nende territooriumil valitavate või ametisse nimetatavate läbirääkimiste erikomisjoni liikmete valimise või ametisse nimetamise korra. Liikmesriigid näevad ette, et nende ettevõtete ja/või asutuste töötajatel, kus neist mitteolenevatel põhjustel puuduvad töötajate esindajad, on läbirääkimiste erikomisjoni liikmete valimise või ametisse nimetamise õigus. Teine lõik ei piira riigisiseste õigusaktide ja/või tava kohaldamist, milles nähakse ette töötajate esindusorganite asutamiseks vajalik künnis; b) läbirääkimiste erikomisjoni liikmed valitakse või nimetatakse ametisse proportsionaalselt liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni töötajate arvuga igas liikmesriigis, kusjuures igale liikmesriigile eraldatakse üks koht sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10 % või osa sellest; c) keskjuhatust, kohalikku juhtkonda ning asjaomaseid Euroopa töötajate ja tööandjate organisatsioone tuleb teavitada läbirääkimiste erikomisjoni koosseisust ja läbirääkimiste alustamisest. 3. Läbirääkimiste erikomisjoni ülesanne on koos keskjuhatusega kirjalikus kokkuleppes kindlaks määrata Euroopa töönõukogu(de) tegevusulatus, koosseis, ülesanded ja ametiaeg või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra rakendamine. 4. Selleks et sõlmida artikli 6 kohane kokkulepe, korraldab keskjuhatus läbirääkimiste erikomisjoniga koosoleku. Keskjuhatus teavitab koosolekust kohalikke juhtkondi. Enne ja pärast iga keskjuhatusega peetud koosolekut on läbirääkimiste erikomisjonil õigus korraldada koosolek ilma keskjuhatuse esindajate osaluseta ja kasutada selleks vajalikke kommunikatsioonivahendeid. Läbirääkimiste pidamisel võib läbirääkimiste erikomisjon küsida oma töös abi enda valitud ekspertidelt, kelle hulgas võib olla pädevate tunnustatud ühenduse tasandi töötajate organisatsioonide esindajaid. Kõnealused eksperdid ja selliste ametiühingute esindajad võivad läbirääkimiste erikomisjoni taotlusel osaleda läbirääkimistel nõuandjana. 5. Läbirääkimiste erikomisjon võib vähemalt kahe kolmandiku häälteenamusega otsustada kooskõlas lõikega 4 läbirääkimisi mitte alustada või juba alanud läbirääkimised lõpetada. Niisugune otsus peatab artiklis 6 osutatud kokkuleppe sõlmimise menetluse. Kui selline otsus on tehtud, ei kohaldata I lisas toodud sätteid. Uue taotluse läbirääkimiste erikomisjoni kokkukutsumise kohta saab esitada alles kaks aastat pärast eespool nimetatud otsuse vastuvõtmist, kui asjaosalised pooled ei sätesta lühemat ajavahemikku. 6. Kõik lõigetes 3 ja 4 osutatud läbirääkimistega seotud kulud kannab keskjuhatus, nii et läbirääkimiste erikomisjonil oleks võimalik oma ülesandeid asjakohaselt täita. Vastavalt sellele põhimõttele võivad liikmesriigid kehtestada normid läbirääkimiste erikomisjoni tegevuse rahastamiseks. Eelkõige võivad nad piirduda ainult ühe eksperdi kulude katmisega.

1. Keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon peavad pidama läbirääkimisi koostöö vaimus, et saavutada kokkulepe artikli 1 lõikes 1 sätestatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra rakendamise kohta. 2. Poolte autonoomiat piiramata määratakse lõikes 1 osutatud keskjuhatuse ja läbirääkimiste erikomisjoni vahelise kirjaliku kokkuleppega kindlaks a) nimetatud kokkuleppega hõlmatud liikmesriigiülese kontserni ettevõtted või liikmesriigiülese ettevõtte asutused; b) Euroopa töönõukogu koosseis, selle liikmete arv, kohtade jaotus, järgides võimaluste piires töötajate proportsionaalset esindatust tegevusvaldkonna, töötajate kategooriate ja soolise kuuluvuse lõikes, ning ametiaeg; c) Euroopa töönõukogu tööülesanded, teavitamis- ja konsulteerimiskord ning Euroopa töönõukogu ja töötajaid esindavate riiklike organisatsioonide teavitamise ja nendega konsulteerimise korra kooskõlastamismeetmed, järgides artikli 1 lõikes 3 sätestatud põhimõtteid; d) Euroopa töönõukogu koosolekute koht, sagedus ja kestus; e) vajaduse korral Euroopa töönõukogu vähendatud komitee koosseis, liikmete nimetamise kord, tööülesanded ja koosolekute toimumise kord; f) Euroopa töönõukogule eraldatud raha ja materiaalsed vahendid; g) kokkuleppe jõustumise kuupäev ja kestus, kokkuleppe muutmise ja lõpetamise kord ning uute läbirääkimiste alustamise tingimused ja kokkuleppe uuendamise kord, kaasa arvatud juhul, kui liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni struktuuri muudetakse. 3. Keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon võivad kirjalikult otsustada, et Euroopa töönõukogu loomise asemel seavad nad sisse ühe või mitu teavitamis- ja konsulteerimiskorda. Kokkuleppes peab olema kindlaks määratud, millisel viisil on töötajate esindajatel õigus kohtuda, et arutada neile edastatud teavet. Eelkõige on nimetatud teave seotud töötajate huve märkimisväärselt mõjutavate riigiüleste küsimustega. 4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud kokkulepete puhul ei kehti I lisas toodud täiendavad nõuded, kui kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti. 5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud kokkulepete sõlmimisel tegutseb läbirääkimiste erikomisjon oma liikmete häälteenamuse alusel.

1. Artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse selle liikmesriigi õigusaktidega sätestatud täiendavaid nõudeid, kus keskjuhatus paikneb, — kui keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon nii otsustavad; — kui keskjuhatus keeldub läbirääkimisi alustamast kuue kuu jooksul pärast artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluse esitamist või — kui nad kolme aasta möödudes pärast nimetatud taotluse esitamist pole suutelised sõlmima artiklis 6 ette nähtud kokkulepet ning läbirääkimiste erikomisjon ei ole võtnud vastu artikli 5 lõikes 5 sätestatud otsust. 2. Lõikes 1 osutatud täiendavad nõuded, mis on vastu võetud liikmesriigi õigusaktides, peavad vastama I lisas toodud sätetele.

1. Liikmesriigid näevad ette, et läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogude liikmetel ja neid abistavatel ekspertidel ei ole lubatud avaldada mingit otseselt neile antud konfidentsiaalset teavet. Sama kehtib ka teavitamisel ja konsulteerimisel osalevate töötajate esindajate kohta. Nimetatud kohustus kehtib esimeses ja teises alalõigus nimetatud isikute suhtes olenemata nende asukohast ka pärast nende ametiaja lõppemist. 2. Liikmesriigid näevad ette, et erijuhtudel ja riigisiseste õigusaktidega sätestatud tingimustel ning piires ei ole nende territooriumil paiknev keskjuhatus kohustatud edastama sellist teavet, mis objektiivsete kriteeriumide järgi võiks oma olemuselt asjaosaliste ettevõtete tegutsemist tõsiselt kahjustada ning nende huve riivata. Liikmesriik võib sellisest kohustusest vabastada eelneva haldus- või kohtuloa alusel. 3. Tingimusel, et käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval on riigisisestes õigusaktides vastavad erisätted juba olemas, võib iga liikmesriik kehtestada erisätteid oma territooriumil paiknevate ettevõtete keskjuhatuse suhtes, kelle otseseks ja põhiliseks eesmärgiks on teavitamise ja arvamuste väljendamise ideoloogiline suunamine.

Keskjuhatus ja Euroopa töönõukogu teevad koostööd, võttes arvesse vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Sama kehtib ka keskjuhatuse ja töötajate esindajate koostöö kohta töötajate teavitamisel ja nendega konsulteerimisel.

1. Ilma et see piiraks muude asutuste ja organisatsioonide tegevust selles valdkonnas, peavad Euroopa töönõukogu liikmetel olema vajalikud vahendid käesolevast direktiivist tulenevate õiguste kohaldamiseks ning liikmesriikideülese ettevõtte või liikmesriikideülese kontserni töötajate huvide kollektiivseks esindamiseks. 2. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, annab Euroopa töönõukogu asutuste või liikmesriigiülese kontserni ettevõtete töötajate esindajatele või nende puudumisel kogu töötajaskonnale teada käesolevale lisale vastava teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisust ja tulemusest. 3. Läbirääkimiste erikomisjoni liikmetel, Euroopa töönõukogude liikmetel ja artikli 6 lõikes 3 osutatud korrale vastavalt oma tööülesandeid täitvatel töötajate esindajatel on tööülesannete täitmisel õigus samasugusele kaitsele ja tagatistele, nagu on riigisiseste õigusaktide ja/või tavaga sätestatult tagatud töötajate esindajatele selles riigis, kus nad töötavad. Eelkõige kehtib see läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogude koosolekutel või mis tahes muudel artikli 6 lõikes 3 osutatud kokkuleppe alusel toimuvatel koosolekutel osalemise kohta, samuti palga väljamaksmise kohta liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni personali liikmetele töölt puudumise ajal, kui see on vajalik nende kohustuste täitmiseks. 4. Läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmetele tagatakse koolitus palka kaotamata sellises ulatuses, mis on vajalik nende esinduskohustuste täitmiseks rahvusvahelisel tasandil.

1. Iga liikmesriik tagab, et tema territooriumil paiknev liikmesriigiülese ettevõtte asutuste juhtkond ja liikmesriigiülesesse kontserni kuuluvate ettevõtete juhtkond ning nende töötajate esindajad või olukorrale vastavalt töötajad järgivad käesoleva direktiiviga sätestatud kohustusi, hoolimata sellest, kas keskjuhatus paikneb tema territooriumil või mitte. 2. Liikmesriigid näevad ette asjakohased meetmed, kui käesolevat direktiivi ei täideta; eelkõige tagavad nad, et käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste jõustamiseks oleksid kättesaadavad vastavad haldus- ja kohtumenetlused. 3. Artikli 8 kohaldamisel sätestavad liikmesriigid haldusliku või kohtuliku edasikaebamise korra, mida töötajate esindajad võivad kasutada, kui keskjuhatus peab andmeid konfidentsiaalseks või ei anna nimetatud artiklis osutatud teavet. Nimetatud kord võib hõlmata ka kõne all oleva teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks kavandatud menetlusi.

1. Euroopa töönõukogu teavitamist ja temaga konsulteerimist kooskõlastatakse töötajate riiklike esindusorganitega, võttes arvesse nende mõlema pädevust ja tegevusvaldkondi ning järgides artikli 1 lõikes 3 sätestatud põhimõtteid. 2. Euroopa töönõukogu teavitamise ja temaga konsulteerimise kooskõlastamise kord töötajate riiklike esindusorganitega sätestatakse artiklis 6 osutatud kokkuleppes. Kokkulepe ei tohi piirata töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korda reguleerivate riigisiseste sätete või tava kohaldamist. 3. Liikmesriigid näevad ette, et kui kõnealust korda ei ole kokkuleppes sätestatud ja on ette näha selliste otsuste vastuvõtmist, millega muudetakse oluliselt töökorraldust või töölepinguid, viiakse teavitamis- ja konsulteerimismenetlus läbi nii Euroopa töönõukogus kui ka töötajate riiklikes esindusorganites. 4. Käesolev direktiiv ei piira direktiivis 2002/14/EÜ osutatud teavitamis- ja konsulteerimiskorra ega ka direktiivi 98/59/EÜ artiklis 2 ja direktiivi 2001/23/EÜ artiklis 7 osutatud erikorra kohaldamist. 5. Käesoleva direktiivi rakendamine ei ole piisav põhjus liikmesriigis valitseva olukorra halvendamiseks või töötajate üldise kaitsetaseme alandamiseks valdkondades, mille suhtes direktiivi kohaldatakse.

Kui liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni struktuuri oluliselt muudetakse ja kui kehtivas kokkuleppes puuduvad sätted või kui kahe või enama kehtiva kokkuleppe sätted on vastuolulised, algatab keskjuhatus omal algatusel või vähemalt 100 töötaja või nende esindaja, kes töötavad vähemalt kahes ettevõttes või üksuses vähemalt kahes erinevas liikmesriigis, kirjalikul taotlusel artiklis 5 osutatud konsultatsioonid. Lisaks artikli 5 lõike 2 kohaselt valitud või nimetatud liikmetele kuulub läbirääkimiste erikomisjoni kolm liiget toimivast Euroopa töönõukogust või igast toimivast Euroopa töönõukogust. Läbirääkimiste ajal jätkab/jätkavad toimiv(ad) Euroopa töönõukogu(d) oma tegevust kooskõlas Euroopa töönõukogu(de) ja keskjuhatuse vahel sõlmitud kokkuleppe mis tahes üksikasjadega.

1. Piiramata artikli 13 kohaldamist, ei kohaldata käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi nende liikmesriigiüleste ettevõtete või kontsernide puhul, kus a) direktiivi 94/45/EÜ artikli 13 lõike 1 või direktiivi 97/74/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt on sõlmitud kogu töötajaskonda hõlmav kokkulepe või kokkulepped, millega nähakse ette töötajate riigiülese teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, või kui selliseid kokkuleppeid on kohandatud ettevõtte või kontserni struktuuri muutuste tõttu, või b) direktiivi 94/45/EÜ artikli 6 kohaselt sõlmitud kokkulepe on alla kirjutatud või läbi vaadatud 5. juuni 2009. aasta ning 5. juuni 2011. aasta vahel. Kokkuleppe allakirjutamise või läbivaatamise ajal kohaldatavate riigisiseste õigusaktide kohaldamist jätkatakse punkti b esimeses lõigus osutatud ettevõtete või kontsernide suhtes. 2. Kui lõikes 1 osutatud kokkulepped kaotavad kehtivuse, võivad kõnealuste kokkulepete osapooled ühiselt otsustada neid uuendada või need läbi vaadata. Kui seda ei tehta, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid.

Hiljemalt 5. juunil 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased soovitused.

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 1 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 2 lõike 1 punktide f ja g, artikli 3 lõike 4, artikli 4 lõike 4, artikli 5 lõike 2 punktide b ja c, artikli 5 lõike 4, artikli 6 lõike 2 punktide b, c, e ja g ja artiklite 10, 12, 13 ja 14 ning samuti I lisa punkti 1 alapunktide a, c ja d ning punktide 2 ja 3 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 5. juunil 2011 või tagavad hiljemalt selleks kuupäevaks, et tööturu osapooled kehtestavad nõutavad sätted kokkuleppe teel; seejuures on liikmesriigid kohustatud võtma vastu kõik vajalikud õigusnormid, mis tagavad käesoleva direktiiviga ette nähtud tulemused. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Direktiiv 94/45/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 6. juunist 2011, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas nimetatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikli 1 lõikeid 1, 5, 6 ja 7, artikli 2 lõike 1 punkte a kuni e, h ja i, artikli 2 lõiget 2, artikli 3 lõikeid 1, 2, 3, 5, 6 ja 7, artikli 4 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 5 lõikeid 1, 3, 5 ja 6, artikli 5 lõike 2 punkti a, artikli 6 lõiget 1, artikli 6 lõike 2 punkte a, d ja f, artikli 6 lõikeid 3, 4 ja 5 ning artikleid 7, 8, 9 ja 11 ning samuti I lisa punkti 1 alapunkte b, e, f ja punkte 4, 5 ja 6 kohaldatakse alates 6. juunist 2011.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.