Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009 , geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
Käesolev direktiiv sätestab üldised meetmed geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamiseks suletud keskkonnas, pidades silmas inimeste tervise ja keskkonna kaitset.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „mikroorganism”– rakuline või mitterakuline mikrobioloogiline isend, kes on võimeline replikatsiooniks või geneetilise materjali ülekandeks, kaasa arvatud viirused, viroidid ning loomsed ja taimsed rakukultuurid;
b) „geneetiliselt muundatud mikroorganism” (GMM)– mikroorganism, mille geneetilist materjali on muudetud sellisel viisil, mis loomuliku paaritumise ja/või rekombinatsiooni teel ei ole võimalik; käesolevas määratluses:
i)
kasutatakse geneetilisel muundamisel vähemalt I lisa A osas loetletud meetodeid;
ii)
käsitletakse I lisa B osas loetletud meetodeid geneetilist muundamist mittepõhjustavatena;
c) „suletud keskkonnas kasutamine”– iga tegevus, mille käigus mikroorganisme geneetiliselt muundatakse või selliseid GMMisid kasvatatakse, ladustatakse, veetakse, hävitatakse, käsutatakse või mõnel muul viisil kasutatakse ja mille puhul kasutatakse erilisi isoleerimismeetmeid, et piirata nende kokkupuudet rahvastiku ja keskkonnaga ning tagada viimati nimetatute ohutuse kõrge tase;
d) „õnnetus”– kõik juhtumid, millega kaasneb suletud keskkonnas kasutamise käigus GMMide märkimisväärne ja ettekavatsematu vabastamine, mis võib põhjustada vahetut või hilisemat ohtu inimeste tervisele või keskkonnale;
e) „kasutaja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab GMMide suletud keskkonnas kasutamise eest;
f) „teatamine”– nõutava teabe esitamine liikmesriigi pädevatele asutustele.
1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi:
a)
juhul, kui geneetiline muundamine saavutatakse II lisa A osas loetletud menetluste/meetodite kasutamise teel, või
b)
suletud keskkonnas kasutamise suhtes, mis hõlmab ainult II lisa B osas loetletud kriteeriumidele vastavaid GMMide liike, mis kinnitavad nende ohutust inimeste tervisele ja keskkonnale. Need GMMide liigid on loetletud II lisa C osas.
2. Artikli 4 lõikeid 3 ja 6 ning artikleid 5–11 ei kohaldata GMMide veo suhtes maanteel, raudteel, siseveeteedel, merel või õhus.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata GMMide ladustamise, kultureerimise, veo, hävitamise, käsutamise või kasutamise suhtes, mis on turule viidud vastavalt direktiivile 2001/18/EÜ või muudele ühenduse õigusaktidele, mis sätestavad nimetatud direktiivis ettenähtuga sarnase keskkonnaalase riskianalüüsi juhul, kui suletud keskkonnas kasutamine on kooskõlas turule viimise nõusoleku võimalike tingimustega.
1. Liikmesriigid tagavad kõigi vajalike meetmete võtmise, et vältida GMMide suletud keskkonnas kasutamisest tulenevat võimalikku kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.
2. Sel eesmärgil annab kasutaja suletud keskkonnas kasutamisele hinnangu ohtude osas, mida selline suletud keskkonnas kasutamine võib tekitada inimeste tervisele ja keskkonnale, kasutades vähemalt III lisa A ja B jaos sätestatud hindamise elemente ja korda.
3. Lõikes 2 osutatud hinnangu tulemus on suletud keskkonnas kasutamiste lõplik liigitamine nelja liiki, kohaldades III lisas ette nähtud korda, mille tulemusel määratakse isoleerimistasemed vastavalt artiklile 5:
Liik 1
:
ohutud või tühiselt ohtlikud tegevused, s.o tegevused, mille puhul inimeste tervise ja keskkonna kaitseks sobib isoleerituse 1. tase.
Liik 2
:
vähem ohtlikud tegevused, s.o tegevused, mille puhul inimeste tervise ja keskkonna kaitseks sobib isoleerituse 2. tase.
Liik 3
:
mõõdukalt ohtlikud tegevused, s.o tegevused, mille puhul inimeste tervise ja keskkonna kaitseks sobib isoleerituse 3. tase.
Liik 4
:
väga ohtlikud tegevused, s.o tegevused, mille puhul inimeste tervise ja keskkonna kaitseks sobib isoleerituse 4. tase.
4. Kui pole selge, milline liik sobib kavandatava suletud keskkonnas kasutamise puhul, kohaldatakse rangemaid kaitsemeetmeid, kui piisav tõendus pädeva asutuse nõusolekul ei õigusta leebemate meetmete kasutamist.
5. Lõikes 2 osutatud hinnangus võetakse eriti arvesse jäätmete ja heitvete kõrvaldamist. Vajaduse korral rakendatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitseks vajalikke ohutusmeetmeid.
6. Kasutaja säilitab lõikes 2 osutatud hindamise protokolli ja teeb selle sobival kujul pädevale asutusele kättesaadavaks teatamise osana vastavalt artiklitele 6, 8 ja 9 või taotluse korral.
1. Välja arvatud määral, mil IV lisa punkt 2 võimaldab kohaldada muid meetmeid, kohaldab kasutaja IV lisas sätestatud üldpõhimõtteid ning kohaseid isoleerimis- ja muid kaitsemeetmeid, mis vastavad suletud keskkonnas kasutamise liigile, et hoida töökoha ja keskkonna kokkupuuteid kõigi GMMidega madalaimal tegelikult võimalikul tasemel ja tagada ohutuse kõrge tase.
2. Artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnang ning kohaldatavad isoleerimis- ja muud kaitsemeetmed vaadatakse läbi korrapäraselt ja viivitamatult juhul, kui:
a)
kohaldatavad isoleerimismeetmed ei ole enam piisavad või suletud keskkonnas kasutamisele määratud liik ei ole enam õige või
b)
on põhjust kahtlustada, et uute teaduslike või tehniliste teadmiste põhjal otsustades ei ole hinnang enam sobiv.
Kui tööruume kasutatakse esmakordselt suletud keskkonnas kasutamiseks, peab kasutaja esitama pädevatele asutustele enne sellise kasutamise algust teate, mis sisaldab vähemalt V lisa A osas loetletud teavet.
Pärast artiklis 6 osutatud teatamist võib edasine 1. liigi suletud keskkonnas kasutamine jätkuda uue teatamiseta. 1. liigi GMMide suletud keskkonnas kasutamise korral peavad kasutajad säilitama iga artikli 4 lõikes 6 osutatud hinnangu dokumentatsiooni, mis tehakse taotluse põhjal kättesaadavaks pädevale asutusele.
1. Vastavalt artiklile 6 teatatud tööruumides toimuvate esmakordsete ja järgnevate 2. liigi kasutamiste puhul esitatakse V lisa B osas loetletud teavet sisaldav teade.
2. Kui tööruumide kohta on esitatud varasem teade 2. või kõrgema liigi suletud keskkonnas kasutamise kohta ja kõik sellega seotud nõusoleku nõuded on täidetud, võib 2. liigi suletud keskkonnas kasutamine jätkuda kohe pärast teatamist.
Taotleja ise võib pädevalt asutuselt taotleda ametliku loa andmise otsust. Otsus tuleb teha hiljemalt 45 päeva jooksul pärast teatamist.
3. Kui tööruumide kohta pole varem esitatud teadet 2. või kõrgema liigi suletud keskkonnas kasutamise kohta, võib 2. liigi suletud keskkonnas kasutamine jätkuda, kui lõikes 1 osutatud teate esitamisest on möödunud 45 päeva, või pädeva asutuse nõusolekul varem, kui pädev asutus ei esita mingeid vastuväiteid.
1. Vastavalt artiklile 6 teatatud tööruumides toimuvate esmakordsete ja järgnevate 3. või 4. liigi kasutamiste puhul esitatakse V lisa C osas loetletud teavet sisaldav teade.
2. 3. või kõrgema liigi suletud keskkonnas kasutamine ei tohi jätkuda ilma eelneva nõusolekuta pädevalt asutuselt, kes edastab oma otsuse kirjalikult:
a)
hiljemalt 45 päeva möödumisel uue teate esitamisest tööruumide puhul, mille suhtes on varem esitatud teade 3. või kõrgema liigi suletud keskkonnas kasutamise kohta ja kus kõik vastavad nõusoleku nõuded suletud keskkonnas kasutamise kavandatava või kõrgema liigi jaoks on täidetud;
b)
muudel juhtudel hiljemalt 90 päeva möödumisel teate esitamisest.
1. Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, mis on pädevad rakendama meetmeid, mida nad võtavad käesoleva direktiivi kohaldamiseks, ning vastu võtma ja heaks kiitma artiklites 6, 8 ja 9 osutatud teateid.
2. Pädevad asutused uurivad teadete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, esitatud teabe täpsust ja täielikkust, artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu õigsust ja suletud keskkonnas kasutamise liiki ning vajaduse korral isoleerimis- ja muude kaitsemeetmete, jäätmekorralduse ja päästemeetmete sobivust.
3. Vajaduse korral võib pädev asutus:
a)
paluda kasutajal esitada edasist teavet või muuta kavandatava suletud keskkonnas kasutamise tingimusi või muuta suletud keskkonnas kasutamis(t)ele määratud liiki. Sel juhul võib pädev asutus nõuda, et suletud keskkonnas kasutamine, kui seda kavandatakse, ei algaks, või kui see toimub, peatataks või lõpetataks, kuni pädev asutus on andnud oma heakskiidu saadud edasise teabe või suletud keskkonnas kasutamise muudetud tingimuste alusel;
b)
piirata suletud keskkonnas kasutamise loa tähtaega või seada sellele teatavaid konkreetseid tingimusi.
4. Artiklites 8 ja 9 märgitud tähtaegade arvutamisel ei võeta arvesse aega, mille kestel pädev asutus:
a)
ootab edasist teavet, mida ta võis teatajalt taotleda vastavalt lõike 3 punktile a, või
b)
korraldab avaliku küsitluse või ärakuulamise vastavalt artiklile 12.
1. Kui kasutaja saab asjakohast uut teavet või muudab suletud keskkonnas kasutamist viisil, millel võib olla olulisi tagajärgi sellest tulenevatele ohtudele, teavitatakse võimalikult kiiresti pädevat asutust ning vastavalt artiklitele 6, 8 ja 9 esitatud teadet muudetakse.
2. Kui pädevale asutusele saab edaspidi kättesaadavaks teave, millel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed suletud keskkonnas kasutamisest tekkivatele ohtudele, võib pädev asutus nõuda kasutajalt suletud keskkonnas kasutamise tingimuste muutmist, kasutamise peatamist või lõpetamist.
Kui liikmesriik peab seda vajalikuks, võib ta ette näha, et kavandatava suletud keskkonnas kasutamise ükskõik millise aspekti osas konsulteeritakse rühmade või avalikkusega, ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist.
1. Pädevad asutused tagavad, et enne suletud keskkonnas kasutamise algust:
a)
koostatakse päästeplaan suletud keskkonnas kasutamise puhul, kui isoleerimismeetmete tõrge võib kaasa tuua vahetu või hilisema tõsise ohu inimestele väljaspool rajatist ja/või keskkonnale, välja arvatud juhtudel, kui selline päästeplaan on koostatud vastavalt muudele ühenduse õigusaktidele;
b)
esitatakse organitele ja asutustele, keda õnnetus tõenäoliselt mõjutab, sobival viisil teave (ilma et viimased peaksid seda taotlema) selliste päästeplaanide kohta, kaasa arvatud asjakohased kohaldatavad ohutusmeetmed,. Seda teavet ajakohastatakse korrapäraste ajavahemike tagant. Samuti tehakse see avalikult kättesaadavaks.
2. Samaaegselt teevad asjaomased liikmesriigid igasuguse vajaliku konsulteerimise alusena nende kahepoolsete suhete raames teistele asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks sama teabe, mida levitatakse nende endi kodanike seas.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et õnnetuse korral nõutakse kasutajalt viivitamatut teatamist artiklis 10 nimetatud pädevale asutusele ja järgmise teabe esitamist:
a)
õnnetuse asjaolud;
b)
kõnealuste GMMide identiteet ja kogused;
c)
kogu teave, mis on vajalik selleks, et hinnata õnnetuse mõju rahvastiku tervisele ja keskkonnale;
d)
võetud meetmed.
2. Kui teavet esitatakse vastavalt lõikele 1, peavad liikmesriigid:
a)
tagama kõigi vajalike meetmete võtmise ja viivitamatult hoiatama iga liikmesriiki, keda õnnetus võib mõjutada;
b)
koguma võimaluse korral õnnetuse täielikuks analüüsiks vajalikku teavet ja esitama vajaduse korral soovitusi selliste õnnetuste vältimiseks tulevikus ja nende tagajärgede piiramiseks.
1. Liikmesriigid on kohustatud:
a)
konsulteerima päästeplaanide kavandatava rakendamise osas teiste liikmesriikidega, keda õnnetus võib mõjutada;
b)
teatama komisjonile võimalikult kiiresti igast käesoleva direktiivi rakendusalasse kuuluvast õnnetusest, esitades teabe õnnetusjuhtumi asjaoludest, asjaomaste GMMide identiteedi ja kogused, võetud päästemeetmed ja nende tõhususe ning õnnetuse analüüsi, kaasa arvatud soovitused selle mõju piiramiseks ja tulevikus samalaadsete õnnetusjuhtumite vältimiseks.
2. Komisjon kehtestab liikmesriikidega konsulteerides teabe vahetamise korra vastavalt lõikele 1. Samuti rajab ta ja hoiab liikmesriikide käsutuses käesoleva direktiiviga reguleeritavate õnnetusjuhtumite registri, kaasa arvatud õnnetuste põhjuste analüüsid, omandatud kogemused ja edaspidi samalaadsete õnnetusjuhtumite vältimiseks võetud meetmed.
Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus korraldab inspekteerimisi ja võtab muid vajalikke kontrollmeetmeid tagamaks, et kasutajad järgivad käesolevat direktiivi.
1. Liikmesriigid saadavad komisjonile iga aasta lõpus kokkuvõtliku aruande sel aastal vastavalt artiklile 9 teatatud 3. ja 4. liigi suletud keskkonnas kasutamiste kohta, kaasa arvatud suletud keskkonnas kasutamis(t)e kirjeldus, eesmärk ja ohud.
2. Liikmesriigid saadavad iga kolme aasta tagant komisjonile aruande käesoleva direktiivi suhtes omandatud kogemuste kohta, esimene aruanne esitatakse 5. juunil 2003.
3. Komisjon avaldab iga kolme aasta tagant kokkuvõtte lõikes 2 osutatud aruannetest, esimene kokkuvõte avaldatakse 5. juunil 2004.
4. Komisjon võib avaldada üldist statistilist teavet käesoleva direktiivi rakendamise ja sellega seotud küsimuste kohta, kuni see ei sisalda teavet, mis võib kahjustada mõne kasutaja konkurentsivõimet.
1. Teataja võib vastavalt käesolevale direktiivile esitatud teadetes näidata teabe, mida tuleb käsitada konfidentsiaalsena, kui selle avaldamine mõjutab üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (8) artikli 4 lõikes 2 nimetatud punktidest. Sellisel juhul tuleb esitada kontrollitav põhjendus.
Pädev asutus otsustab pärast nõupidamist teatajaga, millist teavet tuleb käsitleda konfidentsiaalsena, ja teatab teatajale oma otsusest.
2. Mingil juhul ei tohi konfidentsiaalsena käsitleda järgmist vastavalt artiklitele 6, 8 või 9 esitatud teavet:
a)
GMMide üldiseloomustus, teataja nimi ja aadress ning kasutamise asukoht;
b)
suletud keskkonnas kasutamise liik ja isoleerimismeetmed;
c)
ennustatavate mõjude hindamine, eriti igasugune kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.
3. Komisjon ja pädevad asutused ei tohi avaldada kolmandatele isikutele käesoleva direktiivi alusel teatatud või muul viisil esitatud teavet, mida vastavalt lõike 1 teisele lõigule loetakse konfidentsiaalseks, ning kaitsevad saadud andmetega seotud intellektuaalomandi õigusi.
4. Kui teataja mingil põhjusel võtab teate tagasi, peab pädev asutus hoidma esitatud teavet konfidentsiaalsena.
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ja mis on seotud II, III, IV ja V lisa kohandamisega tehnika arenguga ning II lisa C osa kohandamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
Direktiiv 90/219/EMÜ, mida on muudetud VI lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.