Direktiiv 2009/45

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada uutel ja olemasolevatel reisilaevadel ning kiirreisilaevadel ühetaoline inimelu ja vara ohutuse tase, kui mõlemat liiki laevu kasutatakse kohalikuks rannasõiduks, ning sätestada läbirääkimiste kord rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas rahvusvahelisi merereise tegevate reisilaevade eeskirjade ühtlustamist.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „rahvusvahelised konventsioonid”– 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (1974. aasta SOLASe konventsioon) muudetud kujul ja 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ning nende protokollid ja muudatused; b) „vigastamata laeva püstuvuse koodeks”– IMO assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsioonis A.749(18) sisalduvate IMO õigusaktidega hõlmatud mis tahes tüüpi vigastamata laeva püstuvuse koodeks (muudetud kujul); c) „kiirlaevakoodeks”– IMO meresõiduohutuse komitee 20. mai 1994. aasta resolutsioonis MSC 36(63) sisalduv kiirlaevade ohutuse rahvusvaheline koodeks (ajakohastatud versioon); d) „GMDSS”– 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) IV peatükis sätestatud ülemaailmne merepääste ja -ohutussüsteem; e) „reisilaev”– laev, mis on mõeldud rohkem kui 12 reisijale; f) „ro-ro reisiparvlaev”– üle 12 reisijaga laev, millel on ro-ro lasti- või eriruumid, nagu on määratletud I lisa reeglis II-2/A/2; g) „kiirreisilaev”– 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) reeglis X/1 määratletud kiirlaev enam kui 12 reisija vedamiseks, välja arvatud kohalikel rannasõitudel kasutatavad B-, C- või D-klassi reisilaevad, kui nende: i) veeväljasurve, mis vastab kavandatud veepiirile, on alla 500 m3, ja ii) kiirlaevakoodeksi punktis 1.4.30 määratletud suurim kiirus on alla 20 sõlme; h) „uus laev”– laev, mille kiil pandi maha või mis oli samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 1998 või pärast seda. Samasugune ehitusjärk tähendab ehitusjärku, milles: i) algab kindla laeva ehitusena käsitatav tegevus ja ii) on alanud kõnealuse laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1 % kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem; i) „olemasolev laev”– laev, mis ei ole uus laev; j) „vanus”– laeva vanus, mis on väljendatud laeva tarnekuupäevast möödunud aastate arvuna; k) „reisija”– iga inimene, kes ei ole: i) kapten ja meeskonnaliikmed või muud isikud, kes töötavad ükskõik kellena laeval selle laeva huvides, ja ii) alla üheaastane laps; l) „laeva pikkus”– kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, siis 96 % kogupikkusest veepiiril, mis on 85 % kõrgusel vähimast teoreetilisest parda kõrgusest, mõõdetuna kiilujoonelt, või pikkus vöörtäävi välisservast roolipalleri telgjooneni samal veepiiril, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veepiiriga paralleelsel veepiiril; m) „vööri kõrgus”– vööri kõrgus, mis on 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 39. reeglis määratletud kui vertikaalne kaugus vööriperpendikulaari juures suvisele vabapardale vastava veeliini ning kavandatud diferendi ja avatud teki tipu vahel laeva küljel; n) „täistekiga laev”– laev, mis on varustatud täieliku ilmale ja merele avatud tekiga, mille ülatekiosa kõigil avadel on alalised sulgemisvahendid ja millest allpool on kõik avad laeva külgedes varustatud alaliste vähemalt ilmastikukindlate sulgemisvahenditega. Täistekk võib olla veekindel tekk või samaväärne ehitis, mis koosneb mitteveekindlast tekist, mida katab täielikult ilmastikukindel ehitis, mis on piisava tugevusega ilmastikukindla terviklikkuse säilitamiseks ja varustatud ilmastikukindlate sulgemisvahenditega; o) „rahvusvaheline merereis”– merereis liikmesriigi sadamast väljaspool seda liikmesriiki asuvasse sadamasse või vastupidi; p) „kohalik rannasõit”– merereis liikmesriigi sadamast samasse või teise selle liikmesriigi sadamasse; q) „merepiirkond”– vastavalt artikli 4 lõikele 2 kehtestatud piirkond. Raadiosidet käsitlevate sätete kohaldamisel on merepiirkonnad määratletud 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) IV peatüki 2. reeglis; r) „sadamaala”– ala, mis ei ole liikmesriikide määratletud merepiirkond, mis ulatub sadamasüsteemi lahutamatu osa moodustavate välimiste alaliste sadamaehitisteni või jõesuuet või muud sellist varjatud ala kaitsvate looduslike geograafiliste moodustistega määratletud piirideni; s) „ohutu paik”– iga looduslikult või tehislikult varjatud ala, mida laev võib kasutada varjupaigana tingimustes, mis võivad ohustada tema ohutust; t) „lipuriigi ametiasutus”– pädev asutus riigis, mille lipu all on laeval õigus sõita; u) „vastuvõtjariik”– liikmesriik, kelle sadama(te)sse või sadama(te)st teeb kohalikke rannasõite teise riigi lipu all sõitev laev; v) „tunnustatud organisatsioon”– nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivi 94/57/EÜ (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (13) artikli 4 kohaselt tunnustatud organisatsioon; w) „meremiil”– 1 852 meetrit; x) „märkimisväärne lainekõrgus”– konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainekõrguste kõrgeima kolmandiku keskmine kõrgus; y) „piiratud liikuvusega isikud”– kõik isikud, kellel on raskusi ühistranspordi kasutamisel, sealhulgas eakad, puudega või meelepuudega isikud ja ratastoolikasutajad, rasedad ja väikelastega isikud.

1. Olenemata nende lipuriigist kohaldatakse käesolevat direktiivi alljärgnevate kohalikke rannasõite tegevate laevade suhtes: a) uued reisilaevad; b) olemasolevad 24 meetri pikkused ja pikemad reisilaevad; c) kiirreisilaevad. Vastuvõtjariigina tagab iga liikmesriik, et reisilaevad ja kiirreisilaevad, mis sõidavad teise riigi lipu all, vastavad täielikult käesoleva direktiivi nõuetele, enne kui need tohivad teha kohalikke rannasõite selles liikmesriigis. 2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu: a) reisilaevad, mis on: i) sõjalaevad ja sõjaväe isikkoosseisu transpordilaevad; ii) ilma mehhaanilise jõuallikata laevad; iii) laevad, mis ei ole ehitatud terasest või samaväärsest materjalist ja mida ei reguleeri kiirlaevu (resolutsioon MSC 36 (63)) või liuglaevu (resolutsioon A.373 (X)) käsitlevad standardid; iv) algelise ehitusega puidust laevad; v) algupärased, enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolised reisilaevad ja nende üksikkoopiad, mis on ehitatud valdavalt algupärastest materjalidest; vi) lõbusõidujahid, kui need ei ole mehitatud või neid ei mehitata ning kui need ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat, või vii) eranditult sadamaaladel kasutatavad laevad; b) kiirreisilaevad, mis on: i) sõjalaevad ja sõjaväe isikkoosseisu transpordilaevad; ii) lõbusõidujahid, kui need ei ole mehitatud või neid ei mehitata ning kui need ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat, või iii) eranditult sadamaaladel kasutatavad laevad.

1. Reisilaevad jagatakse järgmistesse klassidesse vastavalt merepiirkonnale, kus neid kasutatakse: „A-klass” reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite, mis ei ole hõlmatud B-, C- või D-klassiga. „B-klass” reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite, mille jooksul ta ei ole kordagi kaugemal kui 20 miili rannikust, kus merehädalised võiksid maabuda, vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele. „C-klass” reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite merepiirkonnas, kus 2,5 meetrise märkimisväärse lainekõrguse ületamise võimalus on väiksem kui 10 % aastaringselt või konkreetsel piiratud ajavahemikul tegevuseks ainult sellel ajavahemikul (nt suvine hooajaline tegevus), mille käigus ta ei ole kordagi kaugemal kui 15 miili ohutust paigast ega rohkem kui 5 miili rannikust, kus merehädalised võiksid maabuda, vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele. „D-klass” reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite merepiirkonnas, kus 1,5 meetrise märkimisväärse lainekõrguse ületamise võimalus on väiksem kui 10 % aastaringselt või konkreetsel piiratud ajavahemikul tegevuseks ainult sellel ajavahemikul (nt suvine hooajaline tegevus), mille käigus ta kordagi ei ole kaugemal kui 6 miili ohutust paigast ega rohkem kui 3 miili rannikust, kus merehädalised võiksid maabuda, vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele. 2. Iga liikmesriik: a) kehtestab ja vajaduse korral ajakohastab oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate merepiirkondade nimekirja, määratledes tsoonid aastaringseks ja vajaduse korral piiratud hooajaliseks tegevuseks laevaklassidele, kasutades lõikes 1 sätestatud klasside kriteeriume; b) avaldab nimekirja pädeva veeteede ameti veebisaidil asuvas üldkasutatavas andmekogus; c) teavitab komisjoni kõnealuse teabe asukohast ja muudatustest nimekirjas. 3. Kiirreisilaevade puhul kohaldatakse kiirlaevakoodeksi 1. peatüki punktides 1.4.10 ja 1.4.11 määratletud kategooriaid.

1. Uued ja olemasolevad reisilaevad ning kiirreisilaevad peavad kohalikke rannasõite tehes järgima käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid ohutuseeskirju ja -nõudeid. 2. Liikmesriigid ei takista käesolevast direktiivist tulenevatel põhjustel kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade ja kiirreisilaevade tegevust, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, kaasa arvatud kõik lisanõuded, mille liikmesriik võib kehtestada vastavalt artikli 9 lõikele 1. Vastuvõtjariigina tunnustab iga liikmesriik kohalikke rannasõite tegevate kiirlaevade kiirlaeva ohutuse tunnistust ja kiirlaeva tegevusluba, mille on välja andnud teine liikmesriik, või artiklis 13 nimetatud reisilaeva ohutuse tunnistust, mille on välja andnud teine liikmesriik kohalikke rannasõite tegevale reisilaevale. 3. Vastuvõtjariik võib vastavalt direktiivi 95/21/EÜ sätetele kohalikke rannasõite tegeva reisilaeva või kiirreisilaeva üle vaadata ja selle dokumente kontrollida. 4. Kogu laeva pardal olevat laevavarustust, mis on loetletud direktiivi 96/98/EÜ A.1 lisas ja vastab selle nõuetele, käsitatakse käesolevale direktiivile vastavana hoolimata sellest, kas käesoleva direktiivi I lisas nõutakse selle varustuse tunnustamist ja katsetamist lipuriigi ametiasutust rahuldaval viisil.

1. Uute ja olemasolevate A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevade puhul: a) peab laevakere, pea- ja abimehhanismide ning elektri- ja automaatseadmete ehitus ja hooldus vastama klassifikatsiooni standarditele, mis on täpsustatud tunnustatud organisatsiooni eeskirjades või samaväärsetes eeskirjades, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikele 2; b) kohaldatakse 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) IV peatüki, kaasa arvatud GMDSSi muudatused, V ja VI peatüki sätteid; c) kohaldatakse 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) V peatüki 12. reegli sätteid, mis käsitlevad pardal olevaid navigatsiooniseadmeid. Pardal olevad navigatsiooniseadmed, mis on loetletud direktiivi 96/98/EÜ A.1 lisas ja vastavad selle nõuetele, loetakse SOLASe 1974. aasta konventsiooni (muudetud kujul) reegli V/12(r) tüübikinnitusnõuetele vastavaks. 2. Uute reisilaevade puhul: a) üldnõuded: i) uued A-klassi reisilaevad peavad täielikult vastama 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) nõuetele ning käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele. Reeglite puhul, mille tõlgendamise jätab 1974. aasta SOLASe konventsioon (muudetud kujul) ametiasutuse otsustada, kohaldab lipuriigi ametiasutus I lisas sisalduvaid tõlgendusi; ii) uued B-, C- ja D-klassi reisilaevad peavad vastama käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele; b) laadungimärgi nõuded: i) kõik uued reisilaevad, mille pikkus on 24 meetrit ja rohkem, peavad vastama 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile; ii) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kriteeriumidega samaväärse ohutustasemega kriteeriume kohaldatakse vastavalt pikkusele ja klassile uute reisilaevade suhtes pikkusega alla 24 meetri; iii) olenemata alapunktidest i ja ii tehakse uutele D-klassi laevadele erand 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni minimaalse vöörikõrguse nõudest; iv) uutel A, B-, C- ja D-klassi reisilaevadel peab olema täistekk. 3. Olemasolevate reisilaevade puhul: a) olemasolevad A-klassi reisilaevad peavad vastama 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) olemasolevate reisilaevade nõuetele ning käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele. Reeglite puhul, mille tõlgendamise jätab 1974. aasta SOLASe konventsioon (muudetud kujul) ametiasutuse otsustada, kohaldab lipuriigi ametiasutus I lisas sisalduvaid tõlgendusi; b) olemasolevad B-klassi laevad peavad vastama käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele; c) olemasolevad C- ja D-klassi laevad peavad vastama käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele ning nende nõuetega reguleerimata küsimustes lipuriigi ametiasutuse eeskirjadele. Sellised eeskirjad peavad kindlustama I lisa II.1 ja II.2 peatükkidega samaväärse ohutustaseme, võttes samas arvesse konkreetseid kohalikke töötingimusi, mis on seotud merepiirkondadega, kus nende klasside laevu võib kasutada. Enne kui olemasolevad C- ja D-klassi laevad võivad vastuvõtjariigis teha regulaarseid kohalikke rannasõite, peab lipuriigi ametiasutus saama vastuvõtjariigi nõusoleku selliste eeskirjade kohaldamiseks; d) kui liikmesriik leiab, et vastuvõtjariigi ametiasutuse poolt vastavalt punktile c nõutavad eeskirjad on põhjendamatud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile; komisjon algatab menetluse otsuse tegemiseks vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele; e) ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine ning asjaomased kohandused peavad vastama lõike 2 punktis a kirjeldatud uutele laevadele kehtivatele nõuetele; olemasoleva laeva ümberehitamist, mis on kavandatud ainult laeva parema vastupidavuse saavutamiseks, ei käsitata ulatusliku muutmisena; f) punkti a sätteid, kui 1974. aasta SOLASe konventsioonis (muudetud kujul) ei ole täpsustatud varasemaid kuupäevi, ning punktide b ja c sätteid, kui käesoleva direktiivi I lisas ei ole täpsustatud varasemaid kuupäevi, ei kohaldata laevade suhtes, millele pandi kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus: i) enne 1. jaanuari 1940: kuni 1. juulini 2006; ii) 1. jaanuaril 1940 või hiljem, kuid enne 31. detsembrit 1962: kuni 1. juulini 2007; iii) 1. jaanuaril 1963 või hiljem, kuid enne 31. detsembrit 1974: kuni 1. juulini 2008; iv) 1. jaanuaril 1975 või hiljem, kuid enne 31. detsembrit 1984: kuni 1. juulini 2009; v) 1. jaanuaril 1985 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1998: kuni 1. juulini 2010. 4. Kiirreisilaevade puhul: a) kiirlaevad, mis on ehitatud või mida on remonditud, ümberehitatud või ulatuslikult muudetud 1. jaanuaril 1996 või hiljem, peavad vastama 1974. aasta SOLASe konventsiooni reegli X/3 nõuetele (muudetud kujul), välja arvatud juhul, kui: i) neile pandi kiil või nad olid samasuguses ehitusjärgus hiljemalt 4. juunil 1998, ii) üleandmine ja kasutuselevõtt on toimunud hiljemalt 4. detsembril 1998 ja iii) nad vastavad täielikult liuglaevade ohutuse koodeksi (DSC koodeks) nõuetele, mis sisaldub IMO assamblee 14. novembri 1977. aasta resolutsioonis A.373(X), muudetud meresõiduohutuse komitee 19. mai 1994. aasta resolutsiooniga MSC 37(63); b) enne 1. jaanuari 1996 ehitatud kiirreisilaevu, mis vastavad kiirlaevakoodeksi nõuetele, võib jätkuvalt kasutada, kui nad saavad tunnistuse vastavalt sellele koodeksile. Enne 1. jaanuari 1996 ehitatud kiirreisilaevad, mis ei vasta kiirlaevakoodeksi nõuetele, võivad kohalikke rannasõite teha ainult juhul, kui neid kasutatakse juba kohalikul rannasõidul liikmesriigis 4. juunil 1998, millisel juhul neil võib lubada jätkata kohalikku rannasõitu selles liikmesriigis; sellised laevad peavad vastama DSC koodeksi nõuetele; c) kiirreisilaeva ja selle varustuse ehitus ning hooldus peavad vastama tunnustatud organisatsiooni kiirlaevade klassifitseerimise eeskirjadele või samaväärsetele eeskirjadele, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikele 2.

1. Kõik A-, B- ja C-klassi ro-ro reisiparvlaevad, millele pannakse kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus 1. oktoobril 2004 või pärast seda, peavad vastama direktiivi 2003/25/EÜ artiklitele 6, 8 ja 9. 2. Kõik A- ja B-klassi ro-ro reisiparvlaevad, millele pannakse kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus enne 1. oktoobrit 2004, peavad 1. oktoobriks 2010 vastama direktiivi 2003/25/EÜ artiklitele 6, 8 ja 9, kui nende kasutusest kõrvaldamine ei toimu kõnealusel kuupäeval või hilisemal kuupäeval, mil nad saavad 30aastaseks, kuid hiljemalt 1. oktoobril 2015.

1. Liikmesriigid tagavad, et võetakse asjakohased meetmed, mis teostatavuse korral tuginevad III lisas esitatud suunistele, et võimaldada piiratud liikuvusega isikutele ohutu pääs kõigile ühistranspordis kasutatavatele A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevadele ja kõigile kiirreisilaevadele, millele pandi kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus 1. oktoobril 2004 või pärast seda. 2. Liikmesriigid teevad koostööd ja konsulteerivad piiratud liikuvusega isikuid esindavate organisatsioonidega III lisas esitatud suuniste rakendamise osas. 3. Ühistranspordis kasutatavate nende A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevade ja kiirreisilaevade ümberehitamisele, millele pandi kiil või mis olid samasuguses ehitusjärgus enne 1. oktoobrit 2004, kohaldavad liikmesriigid III lisas esitatud suuniseid niivõrd, kui see on majanduslikult mõistlik ja teostatav. Liikmesriigid koostavad siseriikliku tegevuskava suuniste kohaldamise kohta selliste laevade ja kiirlaevade suhtes. Nad edastavad tegevuskava komisjonile hiljemalt 17. mail 2005. 4. Liikmesriigid teevad hiljemalt 17. mail 2006 komisjonile ettekande käesoleva artikli rakendamise kohta kõigi artiklis 1 nimetatud laevade suhtes, lõikes 3 nimetatud üle 400 reisija vedamiseks ettenähtud reisilaevade ning kõigi kiirreisilaevade suhtes.

1. Kui liikmesriik või liikmesriikide rühm leiab, et kehtivaid ohutusnõudeid tuleks teatavates olukordades konkreetsete kohalike tingimuste tõttu täiustada, ja kui see vajadus on tõestatud, võivad nad lõikes 4 sätestatud korras võtta meetmeid ohutusnõuete täiustamiseks. 2. Liikmesriik võib lõikes 4 sätestatud korras võtta meetmeid, mis lubavad samaväärseid nõudeid nagu I lisas sisalduvad reeglid, kui samaväärsed nõuded on vähemalt sama tõhusad kui nimetatud reeglid. 3. Kui ohutustase ei vähene ja järgitakse lõikes 4 sätestatud korda, võib liikmesriik võtta meetmeid laevade vabastamiseks teatavatest käesoleva direktiivi erinõuetest selles riigis toimuvatel riigisisestel rannasõitudel, kaasa arvatud avamere mõjude eest kaitstud saarestike merealad, teatavates töötingimustes, nagu näiteks väiksem märkimisväärne lainekõrgus, piiratud hooaeg, reisid ainult päevasel ajal või sobivates kliima- või ilmastikutingimustes või reisi piiratud kestus või päästeteenistuste lähedus. 4. Lõigete 1, 2 või 3 sätteid kasutav liikmesriik toimib käesoleva lõike lõikude kaks kuni kuus kohaselt. Liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mida ta kavatseb võtta, sealhulgas üksikasjadest, mida on vaja piisava ohutustaseme säilimises veendumiseks. Kui kuue kuu jooksul teatamisest otsustatakse vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele, et pakutud meetmed ei ole põhjendatud, nõutakse kõnealuselt liikmesriigilt pakutud meetmete muutmist või võtmata jätmist. Võetavad meetmed täpsustatakse riigi asjakohaste õigusaktidega ja edastatakse komisjonile, kes teatab kõikidest üksikasjadest teistele liikmesriikidele. Iga sellist meedet kohaldatakse kõigi sama klassi reisilaevade suhtes, kui neid kasutatakse samades kindlaksmääratud tingimustes, neid lipuriigi või reederi kodakondsuse või tegevuskoha alusel diskrimineerimata. Lõikes 3 osutatud meetmeid kohaldatakse üksnes seni, kuni laeva kasutatakse kindlaksmääratud tingimustes. 5. Kui liikmesriik leiab, et selles riigis kohalikke rannasõite tegev reisilaev ohustab, hoolimata tõsiasjast, et see vastab käesoleva direktiivi nõuetele, tõsiselt inimelusid või vara või keskkonda, võib laeva käitamise peatada või kehtestada täiendavad kaitsemeetmed, kuni oht kõrvaldatakse. Sel juhul kohaldatakse järgmist korda: a) liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele, põhjendades oma otsust; b) komisjon selgitab välja, kas käitamise peatamine või lisameetmed on põhjendatud tõsise ohu tõttu turvalisusele ja keskkonnale; c) vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele otsustatakse, kas liikmeriigi otsus peatada sellise laeva käitamine või kehtestada lisameetmed on põhjendatud tõsise ohuga inimelule, varale või keskkonnale, ning kui peatamine või meetmed ei ole põhjendatud, tuleks nõuda asjaomaselt liikmesriigilt peatamise või meetmete võtmise otsuse tühistamist.

1. Rahvusvahelise ja eriti IMOs toimunud arengu arvesse võtmiseks võib kohandada: a) määratlusi artikli 2 punktides a, b, c, d ja v; b) artiklis 12 nimetatud ülevaatuste korra ja suunistega seotud sätteid; c) artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 4, artikli 12 lõike 3 ja artikli 13 lõike 3 sätteid, mis käsitlevad 1974. aasta SOLAS konventsiooni (muudetud kujul) ja kiirlaevakoodeksit (kaasa arvatud selle hilisemaid muudatusi); d) konkreetseid viiteid artikli 2 punktides g, m ja q, artikli 3 lõike 2 punktis a, artikli 6 lõike 1 punktides b ja c, artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 13 lõikes 3 nimetatud rahvusvahelistele konventsioonidele ja IMO resolutsioonidele. 2. Lisasid võib muuta, et: a) käesoleva direktiivi tähenduses kohaldada rahvusvahelistes konventsioonides tehtud muudatusi; b) kogemustele tuginedes täiustada tehnospetsifikaate. 3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 4. Käesoleva direktiivi artiklis 2 nimetatud rahvusvahelistes õigusaktides tehtud muudatused võib määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta.

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikliga 3 asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS). 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kaks kuud. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

1. Lipuriigi ametiasutus korraldab igale uuele reisilaevale punktides a, b ja c nimetatud ülevaatused: a) ülevaatus enne laeva kasutuselevõtmist; b) korrapärane ülevaatus iga 12 kuu järel ja c) täiendavad ülevaatused, kui selleks tekib vajadus. 2. Lipuriigi ametiasutus korraldab igale olemasolevale reisilaevale punktides a, b ja c nimetatud ülevaatused: a) esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõtmist kohalikul rannasõidul vastuvõtjariigis olemasolevate laevade puhul, mis teevad kohalikke rannasõite liikmesriigis, mille lipu all nad sõidavad; b) korrapärane ülevaatus iga 12 kuu järel ja c) täiendavad ülevaatused, kui selleks tekib vajadus. 3. Igale kiirreisilaevale, mis peab vastavalt käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 4 sätetele vastama kiirlaevakoodeksi nõuetele, korraldab lipuriigi ametiasutus kiirlaevakoodeksis nõutavad ülevaatused. Kiirreisilaevadele, mis peavad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 6 lõikele 4 vastama DSC koodeksi nõuetele, korraldab lipuriigi ametiasutus DSC koodeksis nõutavad ülevaatused. 4. Järgida tuleb reisilaeva ohutuse tunnistuse asjakohast korda ja suuniseid, mis on täpsustatud IMO assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsioonis A.746(18) ülevaatuse suuniste kohta ülevaatuste ja tunnistuste andmise ühtlustatud süsteemi alusel, või sama eesmärgi saavutamiseks kavandatud korda. 5. Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud ülevaatusi teevad ainult lipuriigi ametiasutuse enda, tunnustatud organisatsiooni või lipuriigi poolt ülevaatuste tegemiseks volitatud liikmesriigi põhikohaga ülevaatajad eesmärgiga veenduda, et järgitakse kõiki käesoleva direktiivi kohaldatavaid nõudeid.

1. Kõik uued ja olemasolevad reisilaevad saavad käesolevale direktiivile vastava reisilaeva ohutuse tunnistuse. Tunnistuse vorm on sätestatud II lisas. Tunnistuse annab lipuriigi ametiasutus pärast artikli 12 lõike 1 punktis a ja artikli 12 lõike 2 punktis a kirjeldatud esmast ülevaatust. 2. Reisilaeva ohutuse tunnistus antakse kuni 12 kuuks. Lipuriigi ametiasutus võib tunnistuse kehtivust pikendada kuni ühe kuu võrra alates sellel märgitud kehtivuse lõppkuupäevast. Kehtivuse pikendamisel algab tunnistuse uus kehtivusaeg olemasoleva tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevast enne selle pikendamist. Reisilaeva ohutuse tunnistust uuendatakse pärast artikli 12 lõike 1 punktis b ja artikli 12 lõike 2 punktis b kirjeldatud korrapärast ülevaatust. 3. Kiirlaevakoodeksi nõuetele vastavatele kiirreisilaevadele annab lipuriigi ametiasutus vastavalt kiirlaevakoodeksi sätetele kiirlaeva ohutuse tunnistuse ja kiirlaeva tegevusloa. DSC koodeksi nõuetele vastavatele kiirreisilaevadele annab lipuriigi ametiasutus vastavalt DSC koodeksi sätetele DCS konstruktsiooni ja varustuse tunnistuse ja DSC tegevusloa. Enne vastuvõtjariigis kohalikke rannasõite tegevale kiirreisilaevale tegevusloa andmist lepib lipuriigi ametiasutus vastuvõtjariigiga kokku kõigis tegevustingimustes, mis seostuvad laeva tegevusega selles riigis. Lipuriigi ametiasutus esitab kõik sellised tingimused tegevusloal. 4. Artikli 9 lõike 3 sätete alusel ja nendega kooskõlas laevadele tehtud erandid märgitakse reisi- või kiirlaeva tunnistusele.

1. Rahvusvahelisi merereise tegevate reisilaevade puhul esitab ühendus IMO-le taotlused: a) kiirendada IMOs jätkuvat tööd 1974. aasta SOLASe konventsiooni (muudetud kujul) peatükkide II-1, II-2 ja III reeglite läbivaatamisel, mis sisaldavad ametiasutuse otsustada jäetud küsimusi, et kehtestada neile reeglitele ühtlustatud tõlgendused ja võtta vastu nende vastavad parandused, ja b) võtta meetmeid MSC ringkirja 606 (sadamariigi nõustumise kohta SOLASe konventsiooni eranditega) sätete aluseks olevate põhimõtete kohustuslikuks kohaldamiseks. 2. Lõikes 1 nimetatud taotlused esitavad nõukogu eesistujariik ja komisjon I lisas sätestatud ühtlustatud reeglite alusel. Liikmesriigid teevad kõik võimaliku tagamaks, et IMO asub kiiresti nimetatud reegleid ja meetmeid välja töötama.

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest määratavaid karistusi käsitlevad õigusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste kohaldamine. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Direktiiv 98/18/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.