Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ, 18. juuni 2009 , loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (Uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
1. Käesolev direktiiv käsitleb liikmesriigi maapõuest ammutatud ja selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt I lisa I jao sätetele vastava loodusliku mineraalveena tunnustatud vett.
2. Käesolev direktiiv käsitleb ka kolmanda riigi maapõuest ammutatud, ühendusse imporditud ja liikmesriigi vastutava asutuse poolt loodusliku mineraalveena tunnustatud vett.
Esimeses lõigus nimetatud vett võib sellisel moel tunnustada ainult siis, kui vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et see vesi vastab I lisa I jao sätetele ja et II lisa punkti 2 sätete kohaldamist kontrollitakse regulaarselt.
Teises lõigus nimetatud tõendamise kehtivusaeg ei või ületada viit aastat. Esimeses lõigus nimetatud tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui tõendamist enne nimetatud ajavahemiku lõppu uuendatakse.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
a)
vee suhtes, mis on ravim Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (7) tähenduses;
b)
loodusliku mineraalvee suhtes, mida kasutatakse kohapeal kuumaveeallikates ja mineraalveebasseinides ravi eesmärgil.
4. Liikmesriigi vastutav asutus peab lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnustamist nõuetekohaselt põhjendama ja see põhjendus avaldatakse ametlikult.
5. Liikmesriigid peavad komisjoni teavitama lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnustamisest või selle tühistamisest. Sel viisil tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et ainult artiklis 1 nimetatud, käesoleva direktiivi sätetele vastavat vett võib turustada loodusliku mineraalveena.
1. Looduslikku mineraalvett, nagu seda veevõtukohast ammutatakse, ei tohi töödelda, välja arvatud:
a)
vee selliste ebastabiilsete elementide nagu raua- ja väävliühendite eraldamine filtrimise või dekanteerimise teel, millele võib eelneda hapnikuga töötlemine, niivõrd kui selline töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide osas, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused;
b)
raua-, mangaani- ja väävliühendite ning arseeni eraldamine teatavast mineraalveest osooniga rikastatud õhuga töötlemise teel, niivõrd kui selline töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide osas, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused, ja tingimusel et:
i)
töötlemine vastab kasutustingimustele, mille komisjon on kehtestanud pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (8);
ii)
töötlemisest teatatakse pädevatele asutustele, kes seda konkreetselt kontrollivad;
c)
muude kui punktides a või b kindlaksmääratud ebasoovitavate komponentide eraldamine, niivõrd kui selline töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide osas, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused, ja tingimusel et:
i)
töötlemine vastab kasutustingimustele, mille komisjon on kehtestanud pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist;
ii)
töötlemisest teatatakse pädevatele asutustele, kes seda konkreetselt kontrollivad;
d)
vaba süsinikdioksiidi täielik või osaline kõrvaldamine ainult füüsikaliste meetoditega.
Punkti b taandes i ja punkti c taandes i nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Esimene lõik ei takista loodusliku mineraalvee ja allikavee kasutamist karastusjookide valmistamisel.
2. Looduslikule mineraalveele, nagu seda veevõtukohast ammutatakse, ei tohi lisada või uuesti lisada midagi muud kui süsinikdioksiidi I lisa III jaos sätestatud tingimustel.
3. Igasugune desinfitseeriv töötlemine mis tahes vahenditega ja, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, bakteriotsiidsete ainete lisamine või mis tahes muu töötlemine, mis tõenäoliselt muudab loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide hulka, on keelatud.
1. Loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide koguhulk veevõtukohas peab vastama vee tavapärasele eluvõimeliste mikroorganismide hulgale ning piisavalt tõendama, et veevõtukoht on kaitstud igasuguse saaste eest. Mikroorganismide koguhulk määratakse kindlaks I lisa II jao punktis 1.3.3 sätestatud tingimustel.
Pärast villimist võib mikroorganismide koguhulk veevõtukohas olla kuni 100 kolooniat milliliitri kohta 20–22 °C juures agar-agaril või agari ja želatiini segul 72 tunni jooksul ning 20 kolooniat milliliitri kohta 37 °C juures agar-agaril 24 tunni jooksul. Mikroorganismide koguhulka mõõdetakse 12 tunni jooksul pärast villimist ja vett säilitatakse selle 12 tunnise ajavahemiku jooksul 4 °C ± 1 °C juures.
Veevõtukohas peaksid need väärtused tavapäraselt olema kuni 20 kolooniat milliliitri kohta 20–22 °C juures 72 tunni jooksul ja 5 kolooniat milliliitri kohta 37 °C juures 24 tunni jooksul, pidades silmas, et neid väärtusi tuleb käsitada orientiirina ja mitte maksimaalsete lubatud kontsentratsioonidena.
2. Veevõtukohas ja turustamisel peab looduslik mineraalvesi olema vaba:
a)
parasiitidest ja patogeensetest mikroorganismidest;
b)
Escherichia coli’st ja teistest kolibakteritest ning fekaalsetest streptokokkidest mis tahes 250 ml uuritud proovis;
c)
sulfitredutseerivatest anaeroobidest (koos eostega) mis tahes 50 ml uuritud proovis;
d)
Pseudomonas aeruginosa’st mis tahes 250 ml uuritud proovis.
3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 ning II lisas sätestatud kasutamistingimuste kohaldamist tuleb turustamise käigus järgida järgmist:
a)
loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide koguhulk võib tuleneda ainult veevõtukohast võetud vee bakterite hulga tavapärasest kasvust;
b)
looduslikul mineraalveel ei tohi olla mingeid organoleptilisi defekte.
Kõigil loodusliku mineraalvee pakendamiseks kasutatavatel mahutitel peavad olema sulgurid, mis välistavad igasuguse võltsimise või saastamise võimaluse.
1. Loodusliku mineraalvee müüginimetus on „looduslik mineraalvesi” või I lisa III jaos määratletud efervestsentsete looduslike mineraalvete korral vajadusel „looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi”, „allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi” või „karboniseeritud looduslik mineraalvesi”.
Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktis d nimetatud viisil töödeldud loodusliku mineraalvee müüginimetusele tuleb lisada asjakohane märge „täielikult dekarboniseeritud” või „osaliselt dekarboniseeritud”.
2. Loodusliku mineraalvee märgistusel peab samuti olema järgmine kohustuslik teave:
a)
teave analüütilise koostise kohta, milles esitatakse vee iseloomulikud komponendid;
b)
kasutatava allika asukoht ja nimi;
c)
teave artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c nimetatud töötluste kohta.
3. Lõike 2 punktis c nimetatud töötlusalast teavet käsitlevate ühenduse normide puudumisel võivad liikmesriigid jätta jõusse siseriiklikud normid.
1. Paikkonna, küla või koha nimi võib esineda müüginimetuses, tingimusel et see viitab looduslikule mineraalveele, mille allikat kasutatakse selles nimetuses näidatud kohas, ja et see nimi ei ole eksitav allika kasutuskoha suhtes.
2. Ühest ja samast allikast pärit loodusliku mineraalvee turustamine rohkem kui ühe müüginimetuse all on keelatud.
3. Kui müügiks pakutava loodusliku mineraalvee mahutite märgistusel või pealdisel on allika või selle kasutuskoha nimest erinev müüginimetus, näidatakse kõnealune kasutuskoha või allika nimi müüginimetusel kasutatavatest suurimatest tähtedest vähemalt poolteist korda kõrgemate ja laiemate tähtedega.
Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis ja samal eesmärgil nagu allika või selle kasutuskoha nimele omistatava tähtsuse osas loodusliku mineraalvee reklaamis kasutatud mis tahes vormis müüginimetuse puhul.
1. Pakendil või märgistusel ja mis tahes vormis reklaamis on keelatud kasutada väiteid, nimetusi, kaubamärke, margitoote nimesid, pilte või muid märke (kujundlikke või mitte), mis:
a)
loodusliku mineraalvee puhul viitavad omadusele, mida veel eeskätt selle päritolu osas ei ole, kasutusloa saamise kuupäevale, analüüsitulemustele või muudele samalaadsetele õigsustagatistele;
b)
mahutitesse pakendatud I lisa I jao sätetele mittevastava joogivee puhul võivad põhjustada segiajamist loodusliku mineraalveega, eeskätt nimetust „mineraalvesi”.
2. Igasugused väited, millega looduslikule mineraalveele omistatakse haigust vältivaid või raviga seotud omadusi, on keelatud.
III lisas loetletud väited on siiski lubatud, kui need vastavad selles lisas sätestatud asjakohastele kriteeriumidele või nende puudumisel siseriiklikes normides ettenähtud kriteeriumidele ja tingimusel, et need on koostatud füüsikalis-keemiliste analüüside ja vajaduse korral farmakoloogiliste, füsioloogiliste ja kliiniliste uuringute alusel, mis on tehtud teaduslikult tunnustatud meetoditega I lisa I jao punkti 2 kohaselt.
Liikmesriigid võivad lubada väiteid „soodustab seedimist”, „võib parandada sapieritust” või samalaadseid väiteid. Nad võivad lubada ka muude väidete kasutamist tingimusel, et need ei ole vastuolus esimese lõigu põhimõtetega ja on kooskõlas teise lõigu põhimõtetega.
3. Liikmesriigid võivad vastu võtta erinormid, mis käsitlevad nii pakenditel või märgistusel ja reklaamis kasutatavaid väiteid loodusliku mineraalvee sobivuse kohta imiku- või väikelastetoiduks. Sellised normid võivad käsitleda ka vee omadusi, mis annavad alust nimetatud väidete kasutamiseks.
Liikmesriigid, kes kavatsevad selliseid meetmeid võtta, peavad sellest eelnevalt teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile.
4. Mõistet „allikavesi” kasutatakse sellise vee puhul, mis on ette nähtud inimtarbimiseks oma loomulikus olekus ja mida villitakse veevõtukohas, ning mis:
a)
vastab II lisa punktides 2 ja 3 sätestatud kasutustingimustele, mida täies ulatuses kohaldatakse allikavee suhtes;
b)
vastab artiklis 5 sätestatud mikrobioloogilistele nõuetele;
c)
vastab artikli 7 lõike 2 punktides b ja c ning artiklis 8 sätestatud märgistusnõuetele;
d)
ei ole läbinud töötlust, välja arvatud artiklis 4 nimetatud töötlemine. Komisjon võib lubada muid töötlemise viise.
Punktis d nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Lisaks peab allikavesi vastama nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) (9) sätetele.
5. Lõike 4 esimese lõigu punktis d nimetatud allikavee töötlemist käsitlevate ühenduse normide puudumisel võivad liikmesriigid jätta jõusse oma siseriiklikud normid töötlemise kohta.
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käesolevas direktiivis sätestatud määratlustele ja eeskirjadele vastava loodusliku mineraalvee kaubandust ei takistata loodusliku mineraalvee või üldiselt toiduainete omadusi, koostist, kasutustingimusi, pakendamist, märgistamist või reklaami reguleerivate ühtlustamata siseriiklike sätete kohaldamisega.
1. Kui liikmesriigil on üksikasjalikud põhjendused selle kohta, et looduslik mineraalvesi ei vasta käesoleva direktiivi sätetele või ohustab rahvatervist, ehkki see on vabas ringluses ühes või mitmes liikmesriigis, võib see liikmesriik kõnealuse tootega kauplemise oma territooriumil ajutiselt peatada või seda piirata. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab oma otsust.
2. Mis tahes liikmesriigi või komisjoni taotlusel annab nimetatud vett tunnustanud liikmesriik neile kogu asjakohase teabe nimetatud vee tunnustamise kohta koos regulaarsete kontrollide tulemustega.
3. Komisjon uurib lõikes 1 nimetatud liikmesriigi esitatud põhjendusi artikli 14 lõikes 1 nimetatud alalises komitees niipea kui võimalik, esitab viivitamata oma arvamuse ja võtab asjakohased meetmed.
4. Kui komisjon leiab, et rahvatervise kaitse tagamiseks on vaja käesolevat direktiivi muuta, võtab ta need muudatused vastu.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 14 lõikes 3 osutatud kiirmenetlust.
Kaitsemeetmed vastu võtnud liikmesriik võib sel juhul nende kohaldamist jätkata kuni muudatuste vastuvõtmiseni.
Komisjon võtab vastu järgmised meetmed:
a)
loodusliku mineraalvee komponentide kontsentratsiooni piirmäärad;
b)
mis tahes vajalikud sätted teatavate komponentide kõrgele kontsentratsioonile osutamiseks märgistusel;
c)
osooniga rikastatud õhu kasutamise tingimused, mida on nimetatud artikli 4 lõike 1 esimese lõike punktis b;
d)
artikli 7 lõike 2 punktis c nimetatud teave vee töötlemise kohta;
e)
analüüsimeetodid (sealhulgas avastamispiirid) loodusliku mineraalvee reostuse kontrollimiseks;
f)
proovivõtumenetlused ja analüüsimeetodid loodusliku mineraalvee mikrobioloogiliste omaduste kontrollimiseks.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Direktiiv 80/777/EMÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.