Käesoleva direktiivi eesmärgid on järgmised:
a)
luua ühenduse raamistik, et säilitada ja edendada tuumaohutuse ja selle reguleerimise jätkuvat parandamist;
b)
tagada, et liikmesriigid kehtestaksid kõrgetasemelise tuumaohutuse asjakohase siseriikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks tuumaseadmete ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi tsiviilotstarbeliste tuumaseadmete suhtes, mida käitatakse artikli 3 lõikes 4 määratletud loa alusel, ning kõnealuse loaga hõlmatud kõigi etappide suhtes.
2. Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikidel kooskõlas ühenduse õigusega käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes rangemate ohutusmeetmete võtmist.
3. Käesoleva direktiiviga täiendatakse seoses tuumaseadmete tuumaohutusega asutamislepingu artiklis 30 osutatud põhistandardeid, ilma et see piiraks direktiivi 96/29/Euratom kohaldamist.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „tuumaseade”–
a)
rikastuskäitis, tuumakütuse valmistamise tehas, tuumaelektrijaam, ümbertöötlemiskäitis, uurimisreaktor, rajatis kasutatud kütuse ladustamiseks ning
b)
rajatis radioaktiivsete jäätmete hoidmiseks, mis asub samas kohas ning on otseselt seotud punktis a loetletud tuumaseadmetega;
2) „tuumaohutus”– õigete käitamistingimuste saavutamine, avariide ärahoidmine ja nende tagajärgede leevendamine, mille tulemuseks on töötajate ja muu elanikkonna kaitse tuumaseadmete ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest;
3) „pädev reguleeriv asutus”– asutus või asutuste süsteem, kellele on liikmesriigis tehtud ülesandeks tegutseda tuumaseadmete ohutuse reguleerimise valdkonnas vastavalt artiklile 5;
4) „luba”– liikmesriigi jurisdiktsioonis antud õiguslik dokument, millega määratakse vastutus tuumaseadme asukoha planeerimise, tuumaseadme projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtmise, käitamise või dekomisjoneerimise eest;
5) „loa omaja”– juriidiline või füüsiline isik, kellel on üldine vastutus loas nimetatud tuumaseadme eest.
Artikkel 4 - Õiguslik, reguleeriv ja organisatsiooniline raamistik
1. Liikmesriigid kehtestavad tuumaseadmete ohutuse tagamiseks siseriikliku õigusliku, reguleeriva ja organisatsioonilise raamistiku (edaspidi „siseriiklik raamistik”), mille abil määratakse kindlaks asjaomaste riiklike asutuste vastutus ja koordineeritakse nende vahelist tööd, ning tagavad selle raamistiku toimimise. Siseriikliku raamistikuga kehtestatakse vastutus järgmise eest:
a)
riiklike tuumaohutusnõuete vastuvõtmine. Liikmesriikide pädevusse jääb selle otsustamine, kuidas tuumaohutusnõuded vastu võetakse ning millise õigusakti abil neid kohaldatakse;
b)
tuumaseadmetele lubade andmise süsteemi ja tuumaseadmete loata käitamise keelamise süsteemi kehtestamine;
c)
tuumaohutuse kontrollimise süsteemi kehtestamine;
d)
jõustamismeetmed, sealhulgas tuumaseadme käitamise peatamine ja loa muutmine või kehtetuks tunnistamine.
2. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikku raamistikku säilitatakse ja vajadusel ka täiustatakse, võttes arvesse käitamiskogemusi, tuumaseadmete käitamise ohutusanalüüside andmeid, tehnoloogia arengut ja ohutusuuringute tulemusi, kui need on kättesaadavad ja asjakohased.
1. Liikmesriigid asutavad pädeva reguleeriva asutuse tuumaseadmete tuumaohutuse valdkonnas ja tagavad selle toimimise.
2. Liikmesriigid tagavad, et pädev reguleeriv asutus on funktsionaalselt eraldatud muust asutusest või organisatsioonist, mis tegeleb tuumaenergia edendamise või kasutamisega, sealhulgas elektrienergia toomisega, eesmärgiga tagada pädeva reguleeriva asutuse tegelik sõltumatus ja kaitsta teda reguleerivate otsuste tegemisel põhjendamatu mõju eest.
3. Liikmesriigid tagavad, et pädeval reguleerival asutusel on volitused ning inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks seoses artikli 4 lõikes 1 kirjeldatud siseriikliku raamistikuga, pidades esmatähtsaks ohutust. See hõlmab volitusi ja ressursse, et:
a)
nõuda loa omajalt siseriiklike tuumaohutuse nõuete ja asjaomase loaga kehtestatud tingimuste täitmist;
b)
nõuda kõnealuste nõuete ja tingimuste, sealhulgas artikli 6 lõigetes 2 kuni 5 sätestatud nõuete täitmise tõendamist;
c)
kontrollida nõuete ja tingimuste täitmist, kasutades selleks regulatiivseid hindamisi ja kontrollkäike, ning
d)
võtta regulatiivseid jõustamismeetmeid, mis hõlmavad ka tuumaseadme käitamise peatamist kooskõlas tingimustega, mis on määratletud artikli 4 lõikes 1 osutatud siseriiklikus raamistikus.
1. Liikmesriigid tagavad, et loa omajal on esmavastutus tuumaseadme tuumaohutuse eest. Seda vastutust ei saa edasi delegeerida.
2. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud siseriikliku raamistikuga kohustatakse loa omajaid pädeva reguleeriva asutuse järelevalvel korrapäraselt hindama, kontrollima ja võimalikult suures ulatuses pidevalt parandama oma tuumaseadmete tuumaohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil.
3. Lõikes 2 osutatud hindamised hõlmavad selle kontrollimist, et kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja loa omaja halduslike kaitsemenetluste osas, mis toimimise kestel kaitsevad töötajate ja muu elanikkonna tervist ioniseeriva kiirguse märkimisväärse mõju eest.
4. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud siseriikliku raamistikuga nõutakse loa omajatelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid juhtimissüsteeme, mis peavad esmatähtsaks tuumaohutust ning mida pädev reguleeriv asutus regulaarselt kontrollib.
5. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud siseriikliku raamistikuga nõutakse loa omajatelt piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamist ja olemasolu, et täita lõigetes 1 kuni 4 sätestatud kohustusi seoses tuumaseadme tuumaohutusega.
Artikkel 7 - Tuumaohutusalased ekspertteadmised ja oskused
Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud siseriikliku raamistikuga nõutakse kõigilt asjaosalistelt haridus- ja koolitusmeetmete võtmist, et säilitada ja täiendada kõigi tuumaseadmete tuumaohutusega seotud ülesandeid täitvate töötajate tuumaohutusalaseid ekspertteadmisi ja oskuseid.
Liikmesriigid tagavad, et tuumaohutuse reguleerimist käsitlev teave avalikustatakse töötajatele ja muule elanikkonnale. See kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab elanikkonda oma pädevusvaldkonnast. Teave avalikustatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele ning tingimusel, et sellega ei kahjustata teisi huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud siseriiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega.
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile esimese aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 22. juuliks 2014 ja seejärel iga kolme aasta tagant, kasutades tuumaohutuse konventsioonis ettenähtuid läbivaatamis- ja aruandlustsükleid.
2. Liikmesriikide aruannete põhjal esitab komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi rakendamisel saavutatud edu kohta.
3. Tuumaohutuse jätkuva parandamise eesmärgil hindavad liikmesriigid vähemalt kord kümne aasta jooksul ise oma siseriiklikku raamistikku ja pädevaid reguleerivaid asutusi ning kutsuvad vähemalt kord kümne aasta jooksul oma siseriiklikku raamistikku ja/või pädevaid reguleerivaid asutusi hindama rahvusvahelised eksperdid. Eksperdihinnangute tulemustest teavitatakse liikmesriike ja komisjoni.
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juuliks 2011. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti ning kõnealuste õigusnormide hilisemad muudatused.