Komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ, 31. juuli 2009 , millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (EMPs kohaldatav tekst)
Käesolevas direktiivis sätestatakse vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 lõikele 3 vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad. Selles nähakse ette miinimumkriteeriumid analüüsimeetoditele, mida liikmesriigid kohaldavad vee seisundi, sette ja elustiku seireks, ning eeskirjad analüüsitulemuste kvaliteedi tõendamiseks.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„avastamispiir” on väljundsignaali või kontsentratsiooni väärtus, millest suuremate väärtuste puhul on kindlaksmääratud usaldusnivool võimalik tõendada, et proov erineb nullproovist, mis ei sisalda määratavat ainet;
2)
„määramispiir” on avastamispiiri kindlaksmääratud kordne määratava aine sellise sisalduse korral, mida on võimalik kindlaks määrata piisava täpsusega. Määramispiiri on võimalik arvutada, kasutades asjakohast standardit või proovi ja selle võib saada kalibreerimiskõvera madalaimast kalibreerimispunktist; nullproovi seejuures ei arvestata;
3)
„mõõtemääramatus” on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõdetavale suurusele omistatud väärtuste hajuvust.
Liikmesriigid tagavad, et kõik direktiivi 2000/60/EÜ alusel keemilise seire kavade elluviimisel kasutatavad analüüsimeetodid, sealhulgas laboratoorsed, väli- ja on-line-meetodid, valideeritakse ja dokumenteeritakse kooskõlas EN ISO/IEC-17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.
Artikkel 4 - Analüüsimeetodite miinimumkriteeriumid
1. Liikmesriigid tagavad, et kõikide kohaldatavate analüüsimeetodite miinimumkriteeriumid põhinevad nõudel, mille kohaselt mõõtemääramatus on kuni 50 % (k = 2), ning määramispiir kuni 30 % asjaomastest keskkonnakvaliteedi normidest.
2. Kui näitaja jaoks ei ole asjaomast keskkonnakvaliteedi normi või kui ei ole analüüsimeetodit, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, tagab liikmesriik, et seireks kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, mis ei too kaasa ülemääraseid kulutusi.
1. Kui füüsikalis-keemilised või keemilised mõõdetavad suurused vaadeldavas proovis on määramispiirist allpool, võetakse keskväärtuste arvutamise aluseks mõõtmistulemus, mis on asjaomase määramispiiri väärtusest poole väiksem.
2. Kui lõikes 1 osutatud mõõtmistulemuse keskväärtus on määramispiirist allpool, nimetatakse seda tulemuseks allpool määramispiiri.
3. Lõiget 1 ei kohaldata mõõdetavate suuruste suhtes, mis väljendavad vaadeldavate füüsikalis-keemiliste näitajate või keemiliste mõõdetavate suuruste, sealhulgas nende asjakohaste metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguhulka. Sellisel juhul on üksiku aine määramispiirist allapoole jääva tulemuse väärtuseks null.
1. Liikmesriigid tagavad, et laborid ja nende alltöövõtjad kohaldavad kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas EN ISO/IEC-17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.
2. Liikmesriigid tagavad, et laborid ja alltöövõtjad tõendavad oma pädevust asjaomaste füüsikalis-keemiliste või keemiliste mõõdetavate suuruste määramisel järgmiselt:
a)
osalemine tasemekontrollikavades, mis hõlmavad käesoleva direktiivi artiklis 3 nimetatud analüüsimeetodeid mõõdetavate ainete sellise kontsentratsiooni määramiseks, mis on esinduslik direktiivi 2000/60/EÜ alusel elluviidavate keemilise seire kavade suhtes;
b)
artikli 4 lõikes 1 osutatud asjaomastele keskkonnakvaliteedi normidele vastavas kontsentratsioonis uuritavaid aineid sisaldavate proovide suhtes esindavate kättesaadavate võrdlusmaterjalide analüüsimine.
3. Lõike 2 punktis a viidatud tasemekontrollikavasid korraldavad akrediteeritud või rahvusvaheliselt või riiklikult tunnustatud asutused, kes vastavad ISO/IEC juhendi 43-1 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõuetele.
Kõnealustes kavades osalemise tulemusi hinnatakse ISO/IEC juhendis 43-1 või ISO-13528 standardis või muus samaväärses rahvusvaheliselt tunnustatud standardis ette nähtud hindamissüsteemide alusel.
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.