Direktiiv 2009/128

Käesolevas direktiivis sätestatakse raamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks pestitsiididest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevate riskide ning mõju vähendamise teel ning integreeritud taimekaitse ja alternatiivsete lähenemisviiside või võtete, nagu näiteks pestitsiidide kemikaalivabade alternatiivide kasutamise edendamise abil.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse pestitsiidide suhtes, mis on artikli 3 punkti 10 alapunkti a määratluse kohaselt taimekaitsevahendid. 2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks muude asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaldamist. 3. Käesoleva direktiivi sätted ei takista liikmesriikidel ettevaatuspõhimõtte kohaldamist, kui piiratakse või keelustatakse pestitsiidide kasutamine eritingimustel ja konkreetsetel aladel.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „professionaalne kasutaja” – isik, kes kasutab pestitsiide oma kutsetegevuse käigus, sh operaatorid, tehnikud, tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad nii põllumajanduses kui ka muudes sektorites; 2) „turustaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes laseb pestitsiide turule, sealhulgas hulgimüüjad, jaemüüjad, edasimüüjad ja tarnijad; 3) „nõustaja” – isik, kes on omandanud vastavad teadmised ning oma kutsetegevuse või äriteenuse raames annab taimekahjustajate tõrje ja pestitsiidide ohutu kasutamise alast nõu, sealhulgas nõustamisteenuseid osutavad füüsilisest isikust ettevõtjad, avalikud nõustamisteenistused, kaubandusagendid, toiduainete tootjad ja vajaduse korral jaemüüjad; 4) „pestitsiididega töötlemise seadmed” – seadmed, mis on mõeldud pestitsiididega töötlemiseks, sealhulgas tarvikud, mis on selliste seadmete tõhusaks tööks esmatähtsad, näiteks pihustid, manomeetrid, filtrid, sõelad ja paakide puhastusseadmed; 5) „õhust pritsimine” – pestitsiididega töötlemine õhusõidukilt (lennuk või helikopter); 6) „integreeritud taimekaitse” – kõigi kasutatavate taimekaitsemeetodite hoolikas kaalumine ning sellele järgnev kahjulike organismide populatsioonide arengut tõkestavate sobivate meetmete integreerimine, nii et taimekaitsevahendite kasutamise ja muude sekkumiste ulatus püsiks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning ohtusid inimeste tervisele ja keskkonnale vähendataks või viidaks miinimumini. Integreeritud taimekaitse rõhutab tervete põllukultuuride kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajandus-ökosüsteeme ning soodustab loomulikke taimekahjustajate tõrjemehhanisme; 7) „riskinäitaja” – arvutusmeetodi tulemus, mille alusel hinnatakse pestitsiididest tulenevat ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale; 8) „kemikaalivabad meetodid” – keemiliste pestitsiidide alternatiivsed meetodid, mida kasutatakse taimekaitseks ja taimekahjustajate tõrjeks ning mis põhinevad sellistel agrotehnilistel võtetel, nagu on osutatud III lisa punktis 1, või füüsilised, mehhaanilised või bioloogilised taimekahjustajate tõrjemeetodid; 9) mõistete „pinnavesi” ja „põhjavesi” tähendus on sama, mis direktiivis 2000/60/EÜ; 10) „pestitsiid” a) taimekaitsevahend vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 määratlusele; b) biotsiid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivile 98/8/EÜ biotsiidide turuleviimise kohta (19).

1. Liikmesriigid võtavad vastu riiklikud tegevuskavad, et määrata kindlaks pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele tulenevate ohtude ja mõju vähendamise koguselised sihid, eesmärgid, meetmed ja ajakavad ning soodustada integreeritud taimekaitse ning alternatiivsete lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, eesmärgiga vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest. Need eesmärgid võivad hõlmata erinevaid huvivaldkondi, näiteks töötajate kaitset, keskkonnakaitset, jääkaineid, erivõtete kasutamist või konkreetsete põllukultuuride puhul kasutamist. Riiklikud tegevuskavad sisaldavad ka näitajaid, et kontrollida nende taimekaitsevahendite kasutust, mis sisaldavad erilist muret valmistavaid toimeaineid, eriti kui alternatiivid on olemas. Liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu taimekaitsevahenditele, mis sisaldavad nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) (20) kohaselt heaks kiidetud toimeaineid, mis heakskiidu pikendamise korral vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009 ei vasta heakskiitmiseks vajalikele kriteeriumidele, mis on sätestatud selle määruse II lisa punktides 3.6–3.8. Selliste näitajate alusel ning võttes vajaduse korral arvesse riski või kasutamise vähendamise eesmärke, mis on juba saavutatud enne käesoleva direktiivi kohaldamist, kehtestatakse ka kasutamise vähendamise ajakavad ja eesmärgid, eriti kui kasutamise vähendamine on asjakohane vahend riski vähendamiseks, arvestades artikli 15 lõike 2 punkti c kohaselt kindlaks määratud prioriteetseid küsimusi. Need eesmärgid võivad olla vahe- või lõppeesmärgid. Liikmesriigid kasutavad kõiki vajalikke vahendeid, mis on ette nähtud nende eesmärkide saavutamiseks. Oma riiklike tegevuskavade koostamisel ja läbivaatamisel võtavad liikmesriigid arvesse kavandatavate meetmete tervise-, sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid, konkreetseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke olusid ning kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Liikmesriigid kirjeldavad oma riiklikes tegevuskavades, kuidas nad rakendavad meetmeid vastavalt artiklitele 5–15, et saavutada käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud eesmärke. Riiklikes tegevuskavades võetakse arvesse kavasid ühenduse muude õigusaktide alusel, mis käsitlevad pestitsiidide kasutamist, näiteks direktiivi 2000/60/EÜ alusel kavandatud meetmeid. 2. Liikmesriigid edastavad oma riiklikud tegevuskavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele hiljemalt 14. detsembriks 2012. Riiklikud tegevuskavad vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta tagant ja kõikidest kõnealustesse tegevuskavadesse tehtud sisulistest muudatustest teatatakse põhjendamatu viivituseta komisjonile. 3. Hiljemalt 14. detsembriks 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide edastatud teabe kohta seoses riiklike tegevuskavadega. Aruandes käsitletakse kasutatavaid meetodeid ja mõju, mis puudutab erinevat liiki eesmärkide püstitamist pestitsiididega kaasnevate riskide ja pestitsiidide kasutamise vähendamiseks. Hiljemalt 14. detsembriks 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide saadud kogemuste kohta seoses lõike 1 kohaselt kehtestatud riiklike eesmärkide rakendamisega, et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid. Vajaduse korral võidakse lisada asjakohased õigusloomealased ettepanekud. 4. Komisjon teeb lõike 2 kohaselt edastatud teabe üldsusele kättesaadavaks veebilehel. 5. Riiklike tegevuskavade koostamise ja muutmise suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/35/EÜ artikli 2 sätteid üldsuse kaasamise kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik professionaalsed kasutajad, turustajad ja nõustajad saavad pädevate asutuste määratud organite korraldatud asjaomase väljaõppe. Väljaõpe hõlmab nii esmast väljaõpet kui ka täiendusõpet, et teadmisi omandada ja neid vastavalt vajadusele täiendada. Väljaõpe kavandatakse selliselt, et tagada kasutajatele, turustajatele ja nõustajatele piisavate teadmiste omandamine I lisas loetletud teemadel, võttes arvesse nende erinevaid rolle ja vastutust. 2. Hiljemalt 14. detsembriks 2013 kehtestavad liikmesriigid tunnistuste süsteemid ja määravad nende rakendamise eest vastutavad pädevad asutused. Kõnealused tunnistused tõendavad vähemalt I lisas loetletud teemade kohta piisavate teadmiste omamist, mis professionaalsed kasutajad, turustajad ja nõustajad on omandanud kas väljaõppe teel või muul viisil. Tunnistuste süsteem sisaldab tunnistuste väljastamise, uuendamise ja tühistamise nõudeid ja korda. 3. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ja mis on seotud I lisa muutmisega, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

1. Liikmesriigid tagavad, et turustajate juures töötab piisaval arvul artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistust omavaid töötajaid. Nimetatud töötajad peavad olema müügi ajal kättesaadavad selleks, et anda klientidele piisavat teavet pestitsiidide kasutamise, tervise- ja keskkonnariskide ning kõnealuste toodete ohutusjuhendite kohta riskijuhtimise eesmärgil. Väiketurustajate suhtes, kes müüvad üksnes mitteprofessionaalseks kasutamiseks mõeldud tooteid, võib teha erandi, kui nad ei müü pestitsiidisegusid, mida klassifitseeritakse mürgiseks, väga mürgiseks, kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivile 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (21). 2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et professionaalseks kasutamiseks lubatud pestitsiidide müümist piirataks nii, et see toimuks isikutele, kellel on artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistus. 3. Liikmesriigid nõuavad, et mitteprofessionaalsetele kasutajatele pestitsiide müüvad turustajad annaksid üldist teavet pestitsiidide kasutamisega seotud riskide kohta inimeste tervisele ja keskkonnale, eriti ohtude, kokkupuute, nõuetekohase ladustamise, käitlemise, taimede nendega töötlemise ja pestitsiidide ohutu kõrvaldamise kohta kooskõlas jäätmeid käsitlevate ühenduse õigusaktidega ning samuti madalama riskiastmega alternatiivide kohta. Liikmesriigid võivad nõuda pestitsiidide tootjatelt sellise teabe esitamist. 4. Lõigetega 1 ja 2 ette nähtud meetmed kehtestatakse hiljemalt 14. detsembriks 2015.

1. Liikmesriigid võtavad meetmeid avalikkuse teavitamiseks ning teavitus- ja teadlikkuse parandamise programmide edendamiseks ning parandavad pestitsiididega seotud täpse ja tasakaalustatud teabe kättesaadavust üldsusele, eelkõige nende kasutamisest tingitud ohtude ning võimalike ägedate ja krooniliste mõjude kohta inimeste tervisele, sihtrühmavälistele organismidele ja keskkonnale ning kemikaalivabade alternatiivide kasutamise kohta. 2. Liikmesriigid kehtestavad süsteemid, et koguda teavet ägedate pestitsiidimürgituste ja võimaluse korral krooniliste mürgistuste kulgemise kohta elanikerühmade seas, kes võivad pestitsiididega regulaarselt kokku puutuda, nagu kasutajad, põllumajandustöötajad või isikud, kes elavad pestitsiididega töödeldavate alade lähedal. 3. Teabe võrreldavuse parandamiseks töötab komisjon koostöös liikmesriikidega hiljemalt 14. detsembriks 2012 välja strateegilise suunisdokumendi pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva mõju järelevalve ja uurimise kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et professionaalseks kasutamiseks ette nähtud pestitsiididega töötlemise seadmed läbivad tehnilise kontrolli korrapäraste ajavahemike järel. Tehniliste kontrollide vaheline ajavahemik ei ole 2020. aastani pikem kui viis aastat ning seejärel ei ületa selle pikkus kolme aastat. 2. Hiljemalt 14. detsembriks 2016 tagavad liikmesriigid, et pestitsiididega töötlemise seadmete tehniline kontroll on läbi viidud vähemalt üks kord. Pärast seda kuupäeva kasutatakse professionaalsel eesmärgil üksnes selliseid pestitsiididega töötlemise seadmeid, mis on tehnilise kontrolli edukalt läbinud. Uusi seadmeid kontrollitakse vähemalt kord viie aasta jooksul pärast nende ostmist. 3. Erandina lõigetest 1 ja 2 ning pärast inimeste tervise ja keskkonnaohtude, sealhulgas seadmete kasutamise ulatuse hindamist võivad liikmesriigid a) kohaldada erinevaid ajakavasid ja tehniliste kontrollide vahelisi ajavahemikke pestitsiididega töötlemise seadmete suhtes, mida ei kasutata pestitsiidide pritsimiseks, käes ja seljas kantavate seadmete suhtes ja selliste täiendavate pestitsiididega töötlemise seadmete suhtes, mida kasutatakse väga vähesel määral, ning mis loetletakse artiklis 4 osutatud riiklikes tegevuskavades. Järgmiseid täiendavaid pestitsiididega töötlemise seadmeid ei käsitata mingil juhul väga vähesel määral kasutatavatena: i) pritsimisseadmed, mis on kinnitatud rongidele või õhusõidukitele; ii) vähemalt 3 m laiused poomiga seadmed, sealhulgas külvamisseadmetele kinnitatud poomiga seadmed; b) vabastada tehnilisest kontrollist käes ja seljas kantavad seadmed. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et operaatoreid on teavitatud nii vajadusest regulaarselt vahetada tarvikuid kui ka nende seadmetega seotud konkreetsetest riskidest, ning et operaatorid on saanud nende töötlemisseadmete nõuetekohase kasutamise alal väljaõppe vastavalt artiklile 5. 4. Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse, et pestitsiididega töötlemise seadmed vastavad II lisas loetletud asjakohastele nõuetele, et saavutada inimeste tervise ja keskkonna kaitse hea tase. Artikli 20 lõike 1 kohaselt väljatöötatud ühtlustatud standarditele vastavaid pestitsiididega töötlemise seadmeid käsitatakse peamistele tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele vastavatena. 5. Vastavalt artikli 5 kohaselt saadud asjakohasele väljaõppele teostavad professionaalsed kasutajad pestitsiididega töötlemise seadmete korrapärast kalibreerimist ja tehnilist kontrolli. 6. Liikmesriigid määravad tehnilise kontrolli süsteemide rakendamise eest vastutavad organid ning teatavad nendest komisjonile. Iga liikmesriik kehtestab tunnistuste süsteemid, mille abil on võimalik tehnilise kontrolli läbimist kontrollida ja tunnustada teistes liikmesriikides väljastatud tunnistusi, mis vastavad lõikes 4 osutatud nõuetele, ning mille puhul teises liikmesriigis läbi viidud viimasest tehnilisest kontrollist möödunud ajavahemik on võrdne tema enda territooriumil kohaldatava tehniliste kontrollide vahelise ajavahemikuga või sellest lühem. Liikmesriigid püüavad tunnustada teistes liikmesriikides välja antud tunnistusi, tingimusel et on järgitud lõikes 1 nimetatud tehniliste kontrollide vahelisi ajavahemikke. 7. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ja mis on seotud II lisa muutmisega, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

1. Liikmesriigid tagavad õhust pritsimise keelustamise. 2. Erandina lõikest 1 võib õhust pritsimist lubada vaid erandjuhtudel, kui on täidetud järgmised tingimused: a) ei või olla muid praktiliselt rakendatavaid alternatiive või peavad olema selged eelised seoses väiksema mõjuga inimeste tervisele ja keskkonnale võrreldes pestitsiididega töötlemisega maapinnalt; b) kasutatav pestitsiid peab olema liikmesriigi poolt õhust pritsimiseks heaks kiidetud, millele järgneb õhust pritsimisest tulenevate ohtude konkreetne hindamine; c) õhust pritsimist teostaval operaatoril peab olema artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistus. Üleminekuperioodil, kui tunnistuste süsteemi ei ole veel kehtestatud, võivad liikmesriigid aktsepteerida muid piisavate teadmiste omamise tõendeid; d) õhust pritsimise eest vastutaval ettevõttel peab olema sellise pädeva asutuse väljastatud sertifikaat, kes annab loa pestitsiidide õhust pritsimise seadmete ja õhusõidukite kasutamiseks; e) kui õhust pritsitav ala asub üldkasutatavate kohtade läheduses, sisaldab luba konkreetseid riskijuhtimise meetmeid, millega tagatakse, et kõrvalseisjate tervist ei kahjustata. Õhust pritsitav ala ei või asuda elamupiirkondade läheduses; f) alates 2013. aastast on õhusõidukid varustatud tarvikutega, mis kujutavad endast parimat võimalikku tehnoloogiat pestitsiidi kõrvalekalde vähendamiseks. 3. Liikmesriigid määravad asutused, kelle pädevuses on kehtestada eritingimused, mille kohaselt õhust pritsimist võib läbi viia, kontrollida lõike 4 kohaseid taotlusi ja avalikustada teavet põllukultuuride, piirkondade, asjaolude ja konkreetsete nõuete kohta, sealhulgas ilmastikutingimuste kohta, mille puhul võib lubada õhust pritsimist. Loa andmisel määratlevad pädevad asutused elanike ja kõrvalseisjate õigeaegseks hoiatamiseks ning pritsitavat ala ümbritseva keskkonna kaitsmiseks vajalikud meetmed. 4. Professionaalne kasutaja, kes soovib pestitsiide õhust pritsida, esitab pädevale asutusele taotluse kiita heaks töötlemiskava, millele on lisatud tõendid selle kohta, et lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimused on täidetud. Kooskõlas heakskiidetud töötlemiskavaga esitatakse pädevale asutusele õigeaegselt taotlus õhust pritsimiseks. See sisaldab teavet pritsimise eeldatava aja ning kasutatavate pestitsiidide koguste ja liigi kohta. Liikmesriigid võivad ette näha, et heakskiidetud töötlemiskava kohased õhust pritsimise taotlused, mille kohta langetatud otsuse suhtes ei antud vastust pädevate asutuste kehtestatud ajavahemiku jooksul, loetakse rahuldatuks. Erijuhtudel, nagu hädaolukorrad või eriti rasked olukorrad, võib esitada ka üksiktaotluse õhust pritsimiseks. Kui see on põhjendatud, on pädevatel asutustel võimalus kohaldada kiirmenetlust, et kontrollida, kas lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimused on enne õhust pritsimist täidetud. 5. Liikmesriigid tagavad lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimuste täitmise asjakohase järelevalve abil. 6. Pädevad asutused peavad lõikes 4 osutatud taotluste ja lubade üle arvestust ning avalikustavad neis sisalduva asjakohase teabe, nagu õhust pritsitav ala, pritsimise eeldatav kuupäev ja kellaaeg ning pestitsiidi liik, kooskõlas kohaldatavate siseriiklike või ühenduse õigusaktidega.

Liikmesriigid võivad lisada oma riiklikesse tegevuskavadesse sätteid selle kohta, kuidas teavitada isikuid, kes võivad kokku puutuda pestitsiidi kõrvalekaldega.

1. Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete vastuvõtmise veekeskkonna ja joogiveevarude kaitsmiseks pestitsiidide mõju eest. Nimetatud meetmed toetavad direktiivi 2000/60/EÜ ja määruse (EÜ) nr 1107/2009 asjakohaseid sätteid ja on nendega vastavuses. 2. Lõikes 1 ette nähtud meetmed hõlmavad järgmist: a) selliste pestitsiidide eelistamist, mis ei ole direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt klassifitseeritud veekeskkonnale ohtlikena ega sisalda direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 3 sätestatud prioriteetseid ohtlikke aineid; b) kõige tõhusamate töötlemistehnikate eelistamist, näiteks vähese kõrvalekaldega pestitsiididega töötlemise seadmete kasutamist eelkõige selliste püstiste põllukultuuride puhul nagu humal ja need, mida leidub viljapuuaedades ja viinamarjakasvatustes; c) riskide vähendamise meetmete kasutamist, millega minimeeritakse pestitsiidi kõrvalekaldumisest, nõrgumistest ja valgumisest tingitud saastumise levikut töödeldavast alast väljapoole. Nimetatud meetmed sisaldavad sihtrühmaväliste veeorganismide kaitseks asjakohase suurusega puhvertsoonide ning joogivee ammutamiseks kasutatavate pinna- ja põhjaveekogude kaitsevööndite loomist, kus pestitsiide ei tohi kasutada ega ladustada; d) pestitsiididega töötlemise vähendamist või vältimist teedel ja raudteeliinidel või nende ääres, väga läbilaskvatel pindadel või muudel infrastruktuuridel, mis asuvad pinna- või põhjavee läheduses või tihendatud pindadel, kus on suur risk, et pestitsiid võib valguda pinnavette või kanalisatsioonisüsteemidesse.

Vajalikke hügieeni- ja rahvatervisenõudeid ning bioloogilist mitmekesisust või asjaomaste riskihinnangute tulemusi asjakohaselt arvesse võttes tagavad liikmesriigid pestitsiidide kasutamise minimeerimise või keelustamise teatud konkreetsetes piirkondades. Võetakse asjakohaseid riskijuhtimise meetmeid ning kasutamisel eelistatakse madalama riskiastmega taimekaitsevahendeid, nagu need on määratletud määruses (EÜ) nr 1107/2009, ja bioloogilise tõrje meetodeid. Kõnealused konkreetsed piirkonnad on: a) üldsuse või määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 3 määratletud tundlike rahvastikurühmade kasutatavad alad, nagu avalikud pargid ja aiad, spordi- ja puhkealad, koolialad ja laste mänguväljakud ning alad tervishoiuasutuste vahetus läheduses; b) direktiivis 2000/60/EÜ määratletud kaitsealad või muud alad, mis määratakse kindlaks vajalike kaitsemeetmete sätestamisel kooskõlas direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ sätetega; c) hiljuti töödeldud alad, mida kasutavad põllumajandustöötajad või millele neil on juurdepääs.

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et inimeste tervist ega keskkonda ei ohusta professionaalsete kasutajate ja vajaduse korral turustajate järgmised toimingud: a) pestitsiidide ladustamine, käitlemine, lahjendamine ja segamine enne kasutamist; b) pestitsiidipakendite ja -jääkide käitlemine; c) kasutamisest paaki järele jäävate segude kõrvaldamine; d) seadmete puhastamine pärast kasutamist; e) pestitsiidijääkide ja -pakendite taaskasutamine ja kõrvaldamine vastavalt jäätmeid käsitlevatele ühenduse õigusaktidele. 2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed seoses mitteprofessionaalseks kasutamiseks lubatud pestitsiididega, et vältida ohtlikke käitlemistoiminguid. Kõnealused meetmed võivad hõlmata vähemürgiste pestitsiidide ning valmissegude kasutamist ning taara ja pakendite suuruse piiranguid. 3. Liikmesriigid tagavad, et professionaalseks kasutamiseks mõeldud pestitsiidide ladustamise kohad ehitatakse selliselt, et pestitsiidide tahtmatu loodusesse sattumine on välistatud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nimetatud alade asukohale, suurusele ja kasutatud ehitusmaterjalidele.

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et edendada vähese pestitsiidikasutusega taimekaitset, eelistades võimaluse korral kemikaalivabu meetodeid, nii et professionaalsed pestitsiidikasutajad läheksid sama taimekahjustaja probleemi puhul üle kättesaadavatele tõrjeviisidele ja toodetele, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige ohutumad. Vähese pestitsiidikasutusega taimekaitse hõlmab nii integreeritud taimekaitset kui ka mahepõllumajandust vastavalt nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta (22). 2. Liikmesriigid loovad integreeritud taimekaitse rakendamiseks vajalikud tingimused või toetavad kõnealuste tingimuste loomist. Eelkõige tagavad nad, et professionaalsete kasutajate käsutuses on integreeritud taimekaitse alane teave ning vahendid taimekahjustajate monitooringuks ja otsuste tegemiseks, samuti nõustamisteenused. 3. Liikmesriigid annavad komisjonile 30. juuniks 2013 aru lõigete 1 ja 2 rakendamise kohta ning eelkõige selle kohta, kas on olemas integreeritud taimekaitse rakendamiseks vajalikud tingimused. 4. Liikmesriigid kirjeldavad riiklikes tegevuskavades, kuidas nad tagavad III lisas esitatud integreeritud taimekaitse üldiste põhimõtete rakendamise kõigi professionaalsete pestitsiidikasutajate poolt hiljemalt 1. jaanuariks 2014. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ja mis on seotud III lisa muutmisega, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 5. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased stiimulid, et innustada professionaalseid kasutajaid vabatahtlikult rakendama igale põllukultuurile või sektorile kohandatud integreeritud taimekaitse alaseid suuniseid. Ametiasutused ja/või konkreetseid professionaalseid kasutajaid esindavad organisatsioonid võivad koostada vastavad suunised. Liikmesriigid viitavad asjakohaseks tunnistatud suunistele oma riiklikes tegevuskavades.

1. Kehtestatakse IV lisas osutatud ühtlustatud riskinäitajad. Lisaks ühtlustatud näitajatele võivad liikmesriigid siiski jätkata olemasolevate riiklike näitajate kasutamist või võtta vastu muid asjakohaseid näitajaid. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ja mis on seotud IV lisa muutmisega, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 2. Liikmesriigid: a) arvutavad välja lõikes 1 nimetatud ühtlustatud riskinäitajad, kasutades selleks taimekaitsetoodete statistikat käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaselt kogutud statistilisi andmeid koos muude asjakohaste andmetega; b) teevad kindlaks teatavate toimeainete kasutamise arengusuunad; c) määravad kindlaks prioriteetsed küsimused, nagu toimeained, põllukultuurid või tavad, mis nõuavad erilist tähelepanu, või head tavad, mida saab võtta eeskujuks käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel, et vähendada pestitsiidide kasutamisest tulenevaid ohte ja mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale ning soodustada integreeritud taimekaitse ning alternatiivsete lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, et vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest. 3. Liikmesriigid edastavad lõike 2 kohaselt tehtud hindamiste tulemused komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning teevad kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks. 4. Taimekaitsetoodete statistikat käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaselt kogutud statistilisi andmeid ja muid asjakohaseid andmeid kasutades arvutab komisjon välja ühenduse tasandi riskinäitajad, et hinnata pestitsiidide kasutamisest tulenevate riskidega seotud suundumusi. Komisjon kasutab kõnealuseid andmeid ja kõnealust teavet ka selleks, et hinnata edusamme, mis on tehtud muude ühenduse poliitikasuundade eesmärkide saavutamisel, millega taotletakse pestitsiidide mõju vähendamist inimeste tervisele ja keskkonnale. Tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks artikli 4 lõikes 4 osutatud veebilehel.

Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammudest ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise puhul, ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt 14. detsembriks 2012 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõigist nende hilisematest muudatustest.

Komisjon teeb ettepaneku käsitleda teabe ja heade tavade vahetust pestitsiidide säästva kasutamise ja integreeritud taimekaitse valdkonnas esmatähtsa arutlusteemana pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia eksperdirühmas.

1. Liikmesriigid võivad käesolevast direktiivist tulenevate kohustustega seotud tööga kaasnevate kulude katteks kohaldada tasusid või makse. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud tasud või maksud kehtestatakse läbipaistval viisil ja need vastavad tehtud töö tegelikule maksumusele.

1. Käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 4 osutatud standardid kehtestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (23) artikli 6 lõikes 3 ette nähtud menetlusega. Taotluse kõnealuste standardite väljatöötamiseks võib esitada, konsulteerides artikli 21 lõikes 1 osutatud komiteega. 2. Komisjon avaldab viited kõnealustele standarditele Euroopa Liidu Teatajas. 3. Kui liikmesriik või komisjon arvab, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult nõudeid, mida ta käsitleb ja mis on sätestatud II lisas, siis toob komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 asutatud komitee ette ja esitab oma argumendid. Komitee avaldab, olles konsulteerinud asjakohaste Euroopa standardiasutustega, viivitamatult oma arvamuse. Võttes arvesse komitee arvamust, otsustab komisjon, kas avaldada, mitte avaldada, osaliselt avaldada, säilitada, osaliselt säilitada või kustutada Euroopa Liidu Teatajast viited asjaomastele harmoneeritud standarditele. Komisjon teavitab asjaomast Euroopa standardiasutust ja taotleb vajaduse korral asjaomaste harmoneeritud standardite ülevaatamist.

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (24) artikli 58 alusel asutatud toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Pestitsiidide säästva kasutamise alaste ühtlustatud poliitikasuundade ja süsteemide rajamise toetuseks võib komisjon rahastada a) ühtlustatud süsteemi, sealhulgas asjakohase andmebaasi väljatöötamist kõikide pestitsiidide riskinäitajate kohta andmete kogumiseks ja hoidmiseks ning kõnealuse teabe pädevatele asutustele, teistele huvitatud isikutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks; b) õigusaktide koostamiseks ja väljatöötamiseks vajalike uuringute läbiviimist, sealhulgas käesoleva direktiivi lisade kohandamist vastavalt tehnika arengule; c) suuniste ja heade tavade väljatöötamist käesoleva direktiivi rakendamise hõlbustamiseks.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 14. detsembriks 2011. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.