Direktiiv 2009/145

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „säilitamine in situ”– geneetilise materjali säilitamine tema loomulikus keskkonnas ja kultuurtaimeliikide puhul põllumajanduskeskkonnas, kus on välja kujunenud nende eriomadused; b) „geneetiline erosioon”– sama liigi populatsioonide või sortide geneetilise mitmekesisuse kadumine aja jooksul või liigi geneetilise baasi kitsenemine inimtegevuse või keskkonnamuutuste tõttu; c) „rahvaselektsioonsort”– taimeliikide populatsioonid või kloonid, mis on kohanenud oma piirkonna keskkonnaoludega.

1. Liikmesriigid võivad heaks kiita artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuetele vastavaid säilitussorte. 2. Säilitussordid kiidetakse heaks allpool kirjeldatud viisil. a) Liikmesriigid võivad sordi heaks kiita kui sordi, mille seeme võib olla sertifitseeritud „säilitussordi sertifitseeritud seemnena” või kontrollitud „säilitussordi standardseemnena”. Selline sort kantakse köögiviljasortide ühtsesse kataloogi kui „säilitussort, mille seeme tuleb sertifitseerida vastavalt komisjoni direktiivi 2009/145/EÜ artiklile 10 või mille seemne nõuetele vastavust tuleb kontrollida kõnealuse direktiivi artikli 11 kohaselt”. b) Liikmesriigid võivad sordi heaks kiita kui sordi, mille seemne nõuetele vastavust võib olla kontrollitud üksnes „säilitussordi standardseemnena”. Selline sort kantakse köögiviljasortide ühtsesse kataloogi „säilitussordina, mille seemet tuleb kontrollida vastavalt komisjoni direktiivi 2009/145/EÜ artiklile 11”.

1. Et artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud rahvaselektsioonsorti või sorti käsitataks säilitussordina, peab see huvi pakkuma taimede geneetiliste ressursside säilitamise seisukohast. 2. Erandina direktiivi 2003/91/EÜ artikli 1 lõikest 2 võivad liikmesriigid ise vastu võtta sätted, mis käsitlevad säilitussortide eristatavust, püsivust ja homogeensust. Sellisel juhul tagavad nad, et eristatavuse ja püsivuse suhtes kohaldatakse vähemalt näitajaid, millele on osutatud järgmistes dokumentides: a) direktiivi 2003/91/EÜ I lisas loetletud liikide puhul Ühenduse Sordiameti (CPVO) suunistega seotud tehnilised küsimustikud, mida kohaldatakse kõnealuste liikide suhtes, või b) direktiivi 2003/91/EÜ II lisas loetletud liikide puhul Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) suuniste tehnilised küsimustikud, mida kohaldatakse kõnealuste liikide suhtes. Homogeensuse hindamisel kohaldatakse direktiivi 2003/91/EÜ. Kui homogeensust hinnatakse mittesordiehtsate taimede põhjal, tuleb kohaldada 10 % populatsioonistandardit ning vähemalt 90 % usutavuse läve.

Erandina direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 lõike 1 esimesest lausest ei ole ametlik kontroll vajalik, kui säilitussordi heakskiitmise kohta otsuse tegemiseks piisab järgmisest teabest: a) säilitussordi kirjeldus ja sordinimi; b) mitteametlike katsete tulemused; c) kasvatamise, paljundamise ja kasutamise käigus omandatud praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmised, millest taotleja on asjaomasele liikmesriigile teatanud; d) muu teave, eelkõige see, mis on pärit taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriigis selleks tunnustatud organisatsioonidelt.

Säilitussorti ei kanta riiklikku sordikataloogi, kui a) see on juba kantud ühtsesse köögiviljasortide kataloogi muu kui „säilitussordina” või on välja arvatud sellest kataloogist viimase kahe aasta jooksul või direktiivi 2002/55/EÜ artikli 15 lõikes 2 ette nähtud ajavahemik on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi või b) see on võetud nõukogu määruses (EÜ) nr 2100/94 (8) sätestatud ühenduse sordikaitse alla või riikliku sordikaitse alla või kõnealuse kaitse alla võtmise taotlus on läbivaatamisel.

1. Enne 25. maid 2000. aastat tuntud sordinimega säilitussortide puhul võivad liikmesriigid lubada erandi tegemist määrusest (EÜ) nr 637/2009, välja arvatud juhul, kui nimetatud erand rikub kolmandate isikute varasemaid õigusi, mis on kaitstud kõnealuse määruse artikliga 2. 2. Olenemata direktiivi 2002/55/EÜ artikli 9 lõikest 2 võivad liikmesriigid sordi jaoks heaks kiita rohkem kui ühe sordinime, kui need nimed on ajalooliselt tuntud.

1. Kui liikmesriik kiidab säilitussordi heaks, määrab ta asukoha või asukohad, piirkonna või piirkonnad, kus seda sorti on ajalooliselt kasvatatud ja kus see on kohanenud (edaspidi „päritolupiirkond”). Ta võtab arvesse taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriikides selleks tunnustatud organisatsioonidelt saadud teavet. Kui päritolupiirkond asub rohkem kui ühes liikmesriigis, määravad selle kõik asjaomased liikmesriigid omavahelisel kokkuleppel. 2. Päritolupiirkonda määravad liikmesriigid teatavad määratud piirkonna komisjonile.

Liikmesriigid tagavad, et säilitussorti säilitatakse selle päritolupiirkonnas.

Erandina direktiivi 2002/55/EÜ artiklist 20 võivad liikmesriigid sätestada, et säilitussordi seemet võib sertifitseerida säilitussordi sertifitseeritud seemnena, kui seeme vastab järgmistele nõuetele: a) seeme pärineb seemnest, mis on toodetud kooskõlas sordi säilitamise tunnustatud tavadega; b) seeme vastab direktiivi 2002/55/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud „sertifitseeritud seemne” sertifitseerimise nõuetele, v.a minimaalset sordipuhtust ja ametlikku kontrolli või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käsitlevad nõuded; c) seeme on piisavalt sordipuhas.

Erandina direktiivi 2002/55/EÜ artiklist 20 võivad liikmesriigid sätestada, et säilitussordi seemet võib kontrollida säilitussordi standardseemnena, kui seeme vastab järgmistele nõuetele: a) seeme vastab direktiivis 2002/55/EÜ sätestatud „standardseemne” turustamise nõuetele, v.a minimaalset sordipuhtust käsitlevad nõuded; b) seeme on piisavalt sordipuhas.

1. Liikmesriigid tagavad, et säilitussortide seemnete kontrollimiseks tehakse katseid, et teha kindlaks seemnete vastavus artiklites 10 ja 11 sätestatud nõuetele. 2. Lõikes 1 osutatud kontroll toimub kooskõlas hetkel kasutusel olevate rahvusvaheliste meetoditega või selliste meetodite puudumisel kooskõlas muude asjakohaste meetoditega. 3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud kontrolliks vajalikud proovid võetakse homogeensetest partiidest. Liikmesriigid tagavad, et kohaldatakse direktiivi 2002/55/EÜ artikli 25 lõikes 2 sätestatud eeskirju partii ja sellest võetud proovi kaalu kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et säilitussordi seemneid võib toota ainult päritolupiirkonnas. Kui seemet ei ole võimalik kõnealuses piirkonnas toota konkreetse keskkonnaprobleemi tõttu, võivad liikmesriigid kiita heaks täiendavad seemnetootmispiirkonnad, võttes arvesse taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriigis selleks tunnustatud organisatsioonidelt saadud teavet. Kõnealustes täiendavates piirkondades toodetud seemet võib siiski kasutada üksnes päritolupiirkonnas. 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele täiendavad piirkonnad, mida nad kavatsevad lõike 1 alusel seemnetootmiseks heaks kiita. Komisjon ja teised liikmesriigid võivad 20 päeva jooksul pärast kõnealuse teate saamist taotleda asja üleandmist põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalisele komiteele. Kui on vaja sätestada piirangud ja eritingimused selliste piirkondade määramise suhtes, tuleb vastavalt direktiivi 2002/55/EÜ artikli 48 lõike 1 punktile b vastu võtta asjakohane otsus. Kui komisjon ega ükski teine liikmesriik ei esita teise lõigu kohaselt taotlust, võib kõnealune liikmesriik teates nimetatud täiendavad seemnetootmispiirkonnad heaks kiita.

1. Liikmesriigid tagavad, et säilitussordi seemneid võib turustada üksnes järgmistel tingimustel: a) need on toodetud oma päritolupiirkonnas või artiklis 13 nimetatud piirkonnas; b) turustatakse seemnete päritolupiirkonnas. 2. Erandina lõike 1 punktist b võib liikmesriik oma territooriumil heaks kiita täiendavaid piirkondi, kus võib turustada säilitussordi seemneid, tingimusel et need piirkonnad on antud sordi looduslike ja poollooduslike kasvukohtade poolest päritolupiirkonnaga võrreldavad. Kui liikmesriigid selliseid täiendavaid piirkondi heaks kiidavad, tagavad nad, et seemnekogus, mis on vajalik vähemalt artiklis 15 osutatud seemnekoguse tootmiseks, jäetakse sordi säilitamiseks selle päritolupiirkonnas. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele selliste täiendavate piirkondade heakskiitmisest. 3. Kui liikmesriik kiidab artikli 13 kohaselt heaks täiendava seemnetootmispiirkonna, ei kasuta ta käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud erandit.

Kõik liikmesriigid tagavad, et ühegi säilitussordi puhul ei ületa aastas turustatud seemne kogus kogust, mis on vajalik köögiviljade tootmiseks konkreetse liigi jaoks I lisas kindlaks määratud arvul hektaritel.

1. Liikmesriigid tagavad, et tootjad teatavad neile enne iga tootmisperioodi algust seemnetootmisala suuruse ja asukoha. 2. Kui lõikes 1 nimetatud teadete põhjal ületatakse tõenäoliselt artiklis 15 sätestatud koguseid, määravad liikmesriigid igale asjaomasele tootjale koguse, mida ta võib vastaval tootmisperioodil turustada.

1. Liikmesriigid tagavad, et säilitussortide seemneid turustatakse üksnes suletud ja pitseeritud pakendites. 2. Tarnija pitseerib seemnete pakendid nii, et neid ei saa avada pitseerimissüsteemi kahjustamata või tarnija etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata. 3. Et tagada pitseerimine lõike 2 kohaselt, peab pitseerimissüsteem koosnema vähemalt etiketist või kinnitatud pitserist.

Liikmesriigid tagavad, et säilitussortide seemnete pakendid on varustatud tarnija etiketi või trükitud või templiga löödud sildiga, mis sisaldab järgmist teavet: a) sõnad „EÜ eeskirjad ja standardid”; b) etiketi paigaldamise eest vastutava isiku nimi ja aadress või tunnusmärk; c) pitseerimise aasta järgmisel viisil: „pitseeritud …” (aasta) või, idanevuse analüüsi eesmärgil tehtud viimase proovivõtu aasta järgmisel viisil: „proov võetud …” (aasta); d) liik; e) säilitussordi nimi; f) sõnad „säilitussordi sertifitseeritud seeme” või „säilitussordi standardseeme”; g) päritolupiirkond; h) kui seemnetootmispiirkond erineb päritolupiirkonnast, märgitakse ka seemnetootmispiirkond; i) partii viitenumber, mille annab etiketi paigaldamise eest vastutav isik; j) deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud seemnete arv; k) juhul, kui on märgitud mass ning on kasutatud granuleeritud pestitsiide, puhtimisaineid või muid tahkeid lisandeid, märgitakse keemilise töötluse või lisandi laad ning ligikaudne seemnekogumite või puhaste seemnete massi ja kogumassi suhe.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi raames turustatava säilitussordi seemne sordiehtsust ja -puhtust kontrollitakse ametlikult ja pisteliselt. Lõikes 1 osutatud ametlikku järelkontrolli tehakse kooskõlas hetkel kasutusel olevate rahvusvaheliste meetoditega või selliste meetodite puudumisel kooskõlas muude asjakohaste meetoditega.

Liikmesriigid tagavad tootmise ja turustamise ajal tehtava ametliku seirega, et seeme vastab käesolevas peatükis sätestatule, ning pööravad kontrolli käigus erilist tähelepanu sordile, seemne tootmise asukohtadele ja kogustele.

1. Liikmesriigid võivad heaks kiita eritingimustes kasvamiseks aretatud sorte tingimusel, et need sordid vastavad artiklites 22 ja 23 sätestatud nõuetele. 2. Liikmesriigid võivad eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi heaks kiita kui sordi, mille seemet võib kontrollida üksnes „eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi standardseemnena”. Selline sort kantakse köögiviljasortide ühtsesse kataloogi „eritingimustes kasvamiseks aretatud sordina, mille seemne nõuetele vastavust tuleb kontrollida vastavalt komisjoni direktiivi 2009/145/EÜ artiklile 26”.

1. Selleks et sordi saaks heaks kiita kui eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi, millele on osutatud artikli 1 lõike 1 punktis b, ei tohi sordil olla põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid ta peab olema aretatud eritingimustes kasvamiseks. Sorti loetakse eritingimustes kasvamiseks aretatuks, kui teda on aretatud kasvamiseks teatavates agraartehnilistes, kliima- või mullastikutingimustes. 2. Erandina direktiivi 2003/91/EÜ artikli 1 lõikest 2 võivad liikmesriigid ise vastu võtta sätted, mis käsitlevad eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide eristatavust, püsivust ja homogeensust. Sellisel juhul tagavad nad, et eristatavuse ja püsivuse suhtes kohaldatakse vähemalt näitajaid, millele on osutatud järgmistes dokumentides: a) direktiivi 2003/91/EÜ I lisas loetletud liikide puhul Ühenduse Sordiameti (CPVO) suunistega seotud tehnilised küsimustikud, mida kohaldatakse kõnealuste liikide suhtes, või b) direktiivi 2003/91/EÜ II lisas loetletud liikide puhul Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) suuniste tehnilised küsimustikud, mida kohaldatakse kõnealuste liikide suhtes. Homogeensuse hindamisel kohaldatakse direktiivi 2003/91/EÜ. Kui homogeenust hinnatakse mittesordiehtsate taimede põhjal, tuleb kohaldada 10 % populatsioonistandardit ja 90 % usutavuse läve.

Erandina direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 lõike 1 esimesest lausest ei ole ametlik kontroll vajalik, kui eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi heakskiitmise kohta otsuse tegemiseks piisab järgmisest teabest: a) eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi kirjeldus ja sordinimi; b) mitteametlike katsete tulemused; c) kasvatamise, paljundamise ja kasutamise käigus omandatud praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmised, millest taotleja on liikmesriigile teatanud; d) muu teave, eelkõige see, mis on pärit taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriigis selleks tunnustatud organisatsioonidelt.

Eritingimustes kasvamiseks aretatud sorti ei kiideta heaks riiklikku sordikataloogi kandmiseks, kui a) see on juba kantud ühtsesse köögiviljade sordikataloogi muu kui „eritingimustes kasvamiseks aretatud sordina” või on välja arvatud ühtsest köögiviljade sordikataloogist viimase kahe aasta jooksul või kui direktiivi 2002/55/EÜ artikli 15 lõikes 2 ette nähtud ajavahemik on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi või b) see on võetud määruses (EÜ) nr 2100/94 sätestatud ühenduse sordikaitse alla või riikliku sordikaitse alla või kõnealuse kaitse alla võtmise taotlus on läbivaatamisel.

1. Eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide puhul, mille sordinime tunti enne 25. maid 2000, võivad liikmesriigid lubada erandi tegemist määrusest (EÜ) nr 637/2009, välja arvatud juhul, kui nimetatud erand rikub kolmandate isikute varasemaid õigusi, mida kaitseb kõnealuse määruse artikkel 2. 2. Olenemata direktiivi 2002/55/EÜ artikli 9 lõikest 2 võivad liikmesriigid sordi jaoks heaks kiita rohkem kui ühe sordinime, kui need nimed on ajalooliselt tuntud.

Erandina direktiivi 2002/55/EÜ artiklist 20 võivad liikmesriigid sätestada, et eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi seemet võib kontrollida eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi standardseemnena, kui seeme vastab järgmistele nõuetele: a) seeme vastab direktiivis 2002/55/EÜ sätestatud „standardseemne” turustamise nõuetele, v.a minimaalset sordipuhtust käsitlevad nõuded; b) seeme on piisavalt sordipuhas.

1. Liikmesriigid tagavad, et eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemnete kontrollimiseks tehakse katseid, et teha kindlaks seemnete vastavus artiklis 26 sätestatud nõuetele. 2. Lõikes 1 osutatud kontroll toimub kooskõlas hetkel kasutusel olevate rahvusvaheliste meetoditega või selliste meetodite puudumisel kooskõlas muude asjakohaste meetoditega.

Liikmesriigid tagavad, et eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemneid turustatakse väikestes pakkides, mille netomass ei ületa iga liigi jaoks II lisas sätestatud maksimaalset massi.

1. Liikmesriigid tagavad, et eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemneid turustatakse üksnes suletud ja pitseeritud pakendites. 2. Tarnija pitseerib seemnete pakendid nii, et neid ei saa avada pitseerimissüsteemi kahjustamata või tarnija etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata. 3. Et tagada pitseerimine lõike 2 kohaselt, peab pitseerimissüsteem koosnema vähemalt etiketist või kinnitatud pitserist.

Liikmesriigid tagavad, et eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemnete pakendid on varustatud tarnija etiketi või trükitud või pitseriga kinnitatud sildiga, mis sisaldab järgmist teavet: a) sõnad „EÜ eeskirjad ja standardid”; b) etiketi paigaldamise eest vastutava isiku nimi ja aadress või tunnusmärk; c) pitseerimise aasta järgmisel viisil: „pitseeritud …” (aasta) või idanevuse analüüsi eesmärgil tehtud viimase proovivõtu aasta järgmisel viisil: „proov võetud …” (aasta); d) liik; e) sordi nimi; f) sõnad „sort, mida on aretatud eritingimustes kasvamiseks”; g) partii viitenumber, mille annab etiketi paigaldamise eest vastutav isik; h) deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud seemnete arv; i) juhul, kui on märgitud mass ning on kasutatud granuleeritud pestitsiide, puhtimisaineid või muid tahkeid lisandeid, märgitakse keemilise töötluse või lisandi laad ning ligikaudne seemnekogumi või puhaste seemnete massi ja kogumassi suhe.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi raames turustatava eritingimustes kasvamiseks aretatud sordi seemne sordiehtsust ja -puhtust kontrollitakse ametlikult ja pisteliselt. Lõikes 1 osutatud kontroll toimub kooskõlas hetkel kasutusel olevate rahvusvaheliste meetoditega või selliste meetodite puudumisel kooskõlas muude asjakohaste meetoditega.

Liikmesriigid tagavad tootmise ja turustamise ajal tehtava ametliku seirega, et seeme vastab käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, ning pööravad kontrollide käigus erilist tähelepanu sordile, seemne tootmise asukohtadele ja kogustele.

Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil tegutsevad tarnijad teatavad igal tootmisperioodil kõikide turuleviidud säilitussortide ja eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemnete kogused. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele viimaste nõudmisel nende territooriumil turustatud säilitussortide ja eritingimustes kasvamiseks aretatud sortide seemnete kogused.

Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 5 punktis d, artikli 8 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1 ja artikli 23 punktis d nimetatud tunnustatud organisatsioonid.

Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist 31. detsembriks 2013.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.