Määrus 663/2009

Käesoleva määrusega luuakse rahastamisvahend nimetusega Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava („EEPR”), et arendada ühenduse energeetikavaldkonda kuuluvaid projekte, mis finantsstiimuli andmise kaudu aitavad kaasa majanduse elavdamisele, energiavarustuse kindluse tagamisele ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisele. Käesoleva määrusega luuakse allprogrammid kõnealuste eesmärkide suunas liikumiseks järgmistes valdkondades: a) gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuur; b) avamere tuuleenergia ning c) süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks iga allprogrammi kaudu finantseeritavad projektid ja esitatakse kriteeriumid osutatud projektide elluviimiseks vajalike meetmete määramiseks ja rakendamiseks.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine” – tööstusrajatiste süsinikdioksiidi (CO2) kogumine, säilitamiskohta transportimine ja juhtimine püsiva säilitamise eesmärgil sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni; b) „abikõlblikud kulud” – sama tähendusega kui määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002; c) „gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuur” – i) kõik kõrgepingeliinid (v.a jaotusvõrkude liinid) ning veealused kaablid, tingimusel et asjakohast infrastruktuuri kasutatakse piirkondade- või riikidevaheliseks ülekandeks või ühendamiseks; ii) kõrgsurve-gaasijuhtmed, välja arvatud jaotusvõrgud; iii) punktis ii nimetatud kõrgsurve-gaasijuhtmetega ühendatud maa-alused gaasihoidlad; iv) veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks, hoidmiseks ja taasgaasistamiseks vajalikud seadmed ning v) kõik alapunktides i, ii, iii või iv osutatud infrastruktuuri nõuetekohaseks tööks vajalikud seadmed ja rajatised, sealhulgas turva-, seire- ja juhtimissüsteemid; d) „projekti osa” – iga tegevus, mis on finantsiliselt, tehniliselt või ajas sõltumatu ja mis aitab kaasa projekti elluviimisele; e) „investeerimisetapp” – projekti etapp, mil ehitatakse ja tehakse põhikapitali kulutusi; f) „avamere tuuleenergia” – elektrienergia, mis on toodetud merel – kas kalda lähedal või kaugemal – paiknevate tuuleturbiinide abil; g) „kavandamisetapp” – projekti etapp, mis eelneb investeerimisetapile ja mille jooksul valmistatakse ette projekti elluviimist ning mis hõlmab vajaduse korral teostatavuse hindamist, ettevalmistavaid ja tehnilisi uuringuid, litsentside ja lubade saamist ning põhikapitali kulutusi.

1. EEPRi elluviimiseks nähakse 2009. ja 2010. aastaks ette 3 980 000 000 eurot, mis eraldatakse alljärgneval viisil: a) gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektid: 2 365 000 000 eurot; b) avamere tuuleenergia projektid: 565 000 000 eurot; c) süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid: 1 050 000 000 eurot. 2. 2009. ja 2010. aasta eelarveliste kulukohustuste täitmiseks võetud eraldi juriidilised kohustused täidetakse hiljemalt 31. detsembriks 2010.

Ühendus edendab gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projekte, millel on ühenduse jaoks suurim lisandväärtus ja mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele: a) energiaallikate, tarneteede ja energiavarustuse kindlus ning mitmekesistamine; b) energiavõrgu läbilaskevõime optimeerimine ja energia siseturu ühendamine, eelkõige piiriüleste lõikudega seoses; c) võrgu arendamine, et tugevdada ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust kõige ebasoodsamate piirkondade või saarte eraldatuse vähendamisega; d) seotus taastuvate energiaallikatega ning nende integreerimine ning e) ühendatud energiavõrkude turvalisus, usaldusväärsus ning koostalitlusvõime, sealhulgas vajaduse korral võime kasutada mitmesuunalisi gaasivooge.

EEPRi ülesanne on kiiresti kohandada ja arendada ühenduse jaoks erilise tähtsusega energiavõrke, kuna need toetavad energia siseturu toimimist, ning eelkõige suurendada energiavõrkude ühendamise võimsust, energiavarustuse kindlust ja tarneallikate mitmekesistamist, ületades keskkonnaalased, tehnilised ja rahalised takistused. Energiavõrkude intensiivsemaks arendamiseks ja nende ehitamise kiirendamiseks on vaja ühenduse eritoetust, seda eriti piirkondades, kus tarneteede ja tarneallikate mitmekesisus on väike.

1. EEPRi alusel antavat finantsabi („EEPRi abi”) gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektidele antakse meetmetele, millega rakendatakse lisa A osas loetletud projekte või selliste projektide osi, mis toetavad artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamist. 2. Komisjon kuulutab välja projektikonkursi, et teha kindlaks lõikes 1 osutatud meetmed, ja hindab tehtud pakkumiste vastavust artiklis 7 esitatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja artiklis 8 esitatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele. 3. Komisjon teavitab abisaajaid antavast EEPRi abist.

1. Pakkumised on kõlblikud EEPRi abi saamiseks ainult juhul, kui nendega viiakse ellu lisa A osas loetletud projekte, nendega ei ületata samas esitatud EEPRi abi maksimumsummat ning need vastavad artiklis 8 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumitele. 2. Pakkumisi võib esitada a) üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ühiselt; b) kõnealuse projektiga vahetult seotud kõikide liikmesriikide nõusolekul i) üks või mitu ühiselt tegutsevat avalik-õiguslikku või eraõiguslikku ettevõtjat või organit; ii) üks või mitu ühiselt tegutsevat rahvusvahelist organisatsiooni või iii) ühisettevõte. 3. Füüsiliste isikute pakkumised ei ole abikõlblikud.

1. Artikli 6 lõikes 2 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi valikukriteeriume: a) lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus; b) meetme kogu investeerimisetapi finantspaketi usaldusväärsus. 2. Artikli 6 lõikes 2 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi lepingu sõlmimise kriteeriume: a) ettevalmistatus, mida määratletakse investeerimisetappi jõudmisena ja suurte kapitalikulutuste kandmisena 2010. aasta lõpuks; b) millisel määral on juurdepääsu puudumine rahastamisele viivitanud meetme rakendamist; c) millisel määral aitab EEPRi abi stimuleerida riiklike ja erainvesteeringute tegemist; d) sotsiaal-majanduslik mõju; e) keskkonnamõju; f) panus energiavõrgu jätkusuutlikkusse ja koostalitlusvõimesse ning võrgu võimsuse optimeerimisse; g) panus teenuse kvaliteedi, ohutuse ja tarnekindluse tagamisse; h) panus hästi integreeritud energiaturu loomisse.

1. EEPRi abiga toetatakse projekti rakendamise eesmärgil tehtud ja projektiga seotud kulusid, mida kannavad abisaajad või projekti rakendamise eest vastutavad kolmandad isikud. 2. EEPRi abi osatähtsus ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest.

1. Pärast artikli 6 lõikes 2 osutatud projektikonkurssi valib komisjon vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele välja pakkumised, millele antakse EEPRi abi, ja määrab kindlaks antava EEPRi abi summa. Komisjon täpsustab pakkumiste rakendamise tingimused ja meetodid. 2. EEPRi abi antakse komisjoni otsuse alusel.

1. Liikmesriigid teevad projektide tehnilist järelevalvet ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad projektide või projektide osadega seoses tehtud kulutuste summat ja nõuetele vastavust. Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealses kontrollimises. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt võetud meetmetest ning esitavad eelkõige projektide eduka lõpuleviimise tagamiseks loodud kontrolli-, juhtimis- ja järelevalvesüsteemide kirjelduse.

1. EEPRi abi antakse avamere tuuleenergia projektidele projektikonkursi alusel, mis on piiratud lisa B osas loetletud projektide rakendamiseks vajalike meetmetega. 2. Komisjon kuulutab välja projektikonkursi, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud meetmed, ning hindab pakkumiste vastavust artiklis 13 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja artiklis 14 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele. 3. Komisjon teavitab abisaajaid antavast EEPRi abist.

1. Pakkumised on kõlblikud EEPRist abi saamiseks ainult juhul, kui nendega viiakse ellu lisa B osas loetletud projekte, nendega ei ületata samas esitatud EEPRi abi maksimumsummat ning need vastavad artiklis 14 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumitele. Kõnealuseid projekte juhivad äriettevõtjad. 2. Pakkumisi võib esitada kas üks ettevõtja või mitu ettevõtjat ühiselt. 3. Füüsiliste isikute pakkumised ei ole abikõlblikud.

1. Artikli 12 lõikes 1 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi valikukriteeriume: a) lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus; b) projekti kogu investeerimisetapi finantspaketi usaldusväärsus. 2. Artikli 12 lõikes 1 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi lepingu sõlmimise kriteeriume: a) ettevalmistatus, mida määratletakse investeerimisetappi jõudmisena ja suurte kapitalikulutuste kandmisena 2010. aasta lõpuks; b) millisel määral on juurdepääsu puudumine rahastamisele viivitanud meetme rakendamist; c) millisel määral muudab projekt juba ehitatavaid või kavandamisjärgus olevaid seadmeid ja infrastruktuuri paremaks või laiendab nimetatud struktuuri ulatust; d) millisel määral sisaldab projekt täiemõõduliste tööstuslike seadmete ja infrastruktuuri ehitamist ning eelkõige millisel määral lahendatakse sellega järgmisi ülesandeid: i) tuuleelektri muutlikkuse tasakaalustamine ühendamissüsteemidega; ii) suuremahuliste säilitamise süsteemide olemasolu; iii) tuuleparkide kui virtuaalelektrijaamade (võimsusega üle 1 GW) juhtimine; iv) selliste turbiinide olemasolu, mis paigutatakse kaugemale kaldast või sügavamasse vette (20–50 m), kui on praegu tavaks; v) uudsed allstruktuuride lahendused või vi) koostamis-, paigaldamis-, käitamis- ja dekomisjoneerimisprotsessid ning nende katsetamine reaalsuurusprojektidega; e) projekti innovaatilised jooned ja millisel määral selliseid jooni rakendatakse; f) projekti mõju ja panus ühenduse avamere-energiavõrkude süsteemi, sealhulgas projekti sobivus laialdasse kasutusse võtmiseks; g) abisaajate tõendatud valmidus levitada projektis kasutatud uudseid tehnilisi lahendusi teiste Euroopa käitajate hulgas vastavalt ühenduse õigusele ja eelkõige Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas ette nähtud eesmärkidel ja struktuurides.

1. EEPRi abist kaetakse projekti rakendamise eesmärgil tehtud ja projektiga seotud kulusid. 2. EEPRi abi osatähtsus ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest.

1. Pärast artikli 12 lõikes 1 osutatud projektikonkurssi valib komisjon vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele välja pakkumised, millele antakse EEPRi abi, ja määrab kindlaks abisumma. Komisjon täpsustab pakkumiste rakendamise tingimused ja meetodid. 2. EEPRi abi antakse toetuslepingute alusel.

1. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide EEPRi abi antakse meetmetele, millega rakendatakse lisa C osas loetletud projekte. 2. Komisjon kuulutab välja projektikonkursi, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed, ja hindab pakkumiste vastavust artiklis 18 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja artiklis 19 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele. 3. Kui mitu ühes ja samas liikmesriigis asuvate projektidega seotud pakkumist vastavad artiklis 18 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja artikli 19 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumidele, valib komisjon artikli 19 lõikes 2 sätestatud lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel EEPRi abi jaoks esitatud pakkumiste hulgast välja mitte rohkem kui ühe pakkumise liikmesriigi kohta. 4. Komisjon teavitab abisaajaid antavast EEPRi abist.

1. Pakkumised on kõlblikud EEPRist abi saamiseks ainult juhul, kui nendega viiakse ellu lisa C osas loetletud projekte, need vastavad artiklis 19 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumitele ning järgmistele tingimustele: a) projektis on tõendatud, et sel viisil saab tööstusrajatistes koguda vähemalt 80 % CO2-st, transportida see säilitamiskohta ja turvaliselt ladustada maa alla; b) elektrijaamade puhul on CO2 kogumine tõendatud vähemalt 250 MW või samaväärse väljundvõimsusega elektrijaamade osas; c) projektijuhid esitavad siduva avalduse, et katsekäitisega saadavad üldteadmised tehakse kättesaadavaks tööstusettevõtjate laiale ringile ja komisjonile ning nendega aidatakse kaasa Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava täitmisele. 2. Pakkumise esitab üks ettevõtja või mitu ettevõtjat ühiselt. 3. Füüsiliste isikute pakkumised ei ole abikõlblikud.

1. Artikli 17 lõikes 2 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi valikukriteeriume: a) lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus; b) küpsus, mida määratletakse investeerimisetappi jõudmisena, mis hõlmab ladustamisvõimaluste uurimist ja arendamist ning projekti suurte, investeeringutega seotud kulutuste kandmist 2010. aasta lõpuks; c) projekti täieliku investeerimisetapi finantspaketi usaldusväärsus; d) kõigi projekti kohasteks ehitustöödeks ja projekti käitamiseks nõutavate lubade olemasolu ning strateegia nimetatud lubade kindlustamiseks. 2. Artikli 17 lõikes 2 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi lepingu sõlmimise kriteeriume: a) millisel määral on juurdepääsu puudumine rahastamisele viivitanud meetme rakendamist; b) taotletav toetussumma ühe tonni kogutava CO2 kohta projekti käitamise esimesel viiel aastal; c) projekti keerukus, kogu käitise, sealhulgas sellekohase uurimistöö üldine innovaatilisus, abisaajate tõendatud valmidus levitada projektis kasutatud uudseid tehnilisi lahendusi teiste Euroopa käitajate hulgas vastavalt ühenduse õigusele ja eelkõige Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas ette nähtud eesmärkidel ja struktuurides; d) juhtimiskava usaldusväärsus ja õigsus, arvestades sealhulgas projektis esitatud teaduslikku, inseneri- ja tehnilist teavet ning andmeid, millega on dokumenteeritud, et esitatud põhimõtete alusel on võimalik saavutada projektis ette nähtud käitise töö alustamine 31. detsembriks 2015.

1. EEPRi abiga toetatakse ainult projekti rakendamise eesmärgil tehtud ja projektiga seotud kulusid, mis on seotud süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamisega, võttes arvesse võimalikku tegevustulu. 2. EEPRi abi ei ületa 80 % abikõlblike investeerimiskulude üldsummast.

1. Pärast artikli 17 lõikes 2 osutatud projektikonkurssi valib komisjon vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele välja pakkumised, millele antakse EEPRi abi, ja määrab kindlaks antava EEPRi abi summa. Komisjon täpsustab pakkumiste rakendamise tingimused ja meetodid. 2. EEPRi abi antakse toetuslepingute alusel.

1. Osa ühenduse abist lisas loetletud projektidele võib anda asjakohase rahastamisvahendi toetamise teel Euroopa Investeerimispanga vahenditest. Kõnealune toetus ei ületa 500 miljonit eurot. 2. Ühenduse osalus laenutagamisvahendis või muus rahastamisvahendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub ühenduse poolt kõnealusele rahastamisvahendile antava toetusega ning Euroopa Liidu eelarve suhtes ei jää kehtima edasisi kohustusi. 3. Komisjon teeb vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele otsuse kõnealusele rahastamisvahendile antava EEPRi abi summa kohta. Komisjon ja Euroopa Investeerimispank kirjutavad alla vastastikuse mõistmise memorandumile, milles täpsustatakse kõnealuse otsuse rakendamise tingimused ja meetodid.

1. Komisjon käivitab projektikonkursid otse, võttes arvesse artikli 3 lõikes 1 osutatud eelarvevõimalusi ning II peatükis sätestatud abikõlblikkus-, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume. 2. EEPRi abist rahastatakse üksnes projektiga seotud kulusid, mida kannavad projekti rakendamise eest vastutavad abisaajad ning seoses artiklis 9 osutatud projektidega ka kolmandad isikud. Kulud on abikõlblikud alates artiklis 29 osutatud kuupäevast. 3. Käibemaks, välja arvatud tagastamatu käibemaks, ei ole abikõlblik kulu. 4. Käesoleva määruse kohaselt rahastatavaid projekte ja meetmeid viiakse ellu kooskõlas ühenduse õigusega ja nende puhul tuleb arvesse võtta ühenduse mis tahes asjakohaseid poliitikavaldkondi, eelkõige neid, mis käsitlevad konkurentsi (sealhulgas riigiabieeskirjad), keskkonnakaitset, tervist, säästvat arengut ning riigihankeid.

Liikmesriigid teevad oma vastutusvaldkonnas kõik endast sõltuva EEPRi abi saavate projektide rakendamiseks, tehes seda eelkõige tõhusa haldusmenetluse ning lubade, litsentside ja sertifikaatide andmise menetluse abil.

1. Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust takistavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning määrusega (EÜ) nr 1073/1999. 2. Käesoleva määruse alusel rahastatavate ühenduse meetmete puhul mõistetakse rikkumise all määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu. 3. Kõigi käesoleva määruse rakendusmeetmete puhul nähakse eelkõige ette nende järelevalve ja finantskontroll komisjoni või tema volitatud esindaja poolt ning Euroopa Kontrollikoja tehtavate auditeerimiste abil, mis vajaduse korral tehakse sealhulgas kohapeal.

1. Komisjoni abistavad järgmised komiteed: a) gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 680/2007 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas) (9) artikli 15 alusel loodud komitee; b) avamere tuuleenergia projektide puhul nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/971/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”) (10) artikli 8 alusel loodud komitee; c) süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide puhul otsuse 2006/971/EÜ artikli 8 alusel loodud komitee; 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

1. Komisjon teeb 31. detsembriks 2011 EEPRi hindamise, et otsustada, kuidas programm on aidanud kaasa assigneeringute tõhusale kasutamisele. 2. Komisjon võib toetust saavalt liikmesriigilt nõuda erihinnangu esitamist käesoleva määruse II peatüki 1. jao kohaselt rahastatavate projektide kohta või vajaduse korral anda liikmesriigile nimetatud projektide hindamiseks vajalikku teavet ja abi. 3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hindamisaruande EEPRi tulemuste kohta.

Komisjon kontrollib käesoleva määruse rakendamist. Igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos esialgse eelarveprojektiga aruande EEPRi rakendamise kohta. Kui aruandega tuvastatakse prioriteetsete projektide elluviimisel tekkivaid tõsiseid ohte, soovitab komisjon meetmeid kõnealuste ohtude vältimiseks ning teeb vajaduse korral ja kooskõlas majanduse elavdamise kavaga täiendavaid ettepanekuid selliste projektide kohta.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.