1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud „sööt”, „söödakäitlemisettevõtja” ja „turuleviimine”;
b)
määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud „söödalisandid”, „eelsegud”, „abiained” ja „päevaratsioon” ning
c)
määruses (EÜ) nr 183/2005 sätestatud „üksus” ja „pädev asutus”.
2. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
„söödakäitleja” – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise tagamise eest tema kontrollitavas söödakäitlemisettevõttes;
b)
„loomade suukaudne söötmine” – sööda looma seedetrakti viimine suu kaudu eesmärgiga katta looma toitumisvajadusi ja/või säilitada tervete loomade tootlikkus;
c)
„toidu tootmise eesmärgil peetavad loomad” – kõik loomad, keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse inimtoidu tootmise eesmärgil, sealhulgas loomad, keda inimtoiduks ei tarvitata, kuid kes kuuluvad liiki, mida tavaliselt ühenduses tarvitatakse inimtoiduks;
d)
„loomad, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil” – kõik loomad, keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse, kuid keda ei kasutata inimtoiduks, näiteks karusloomad, lemmikloomad ning laborites, loomaaedades või tsirkustes peetavad loomad;
e)
„karusloomad” – loomad, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, kuid keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse karusnaha tootmiseks ning keda inimtoiduks ei tarvitata;
f)
„lemmikloomad” – loomad, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, kuid kes kuuluvad liiki, keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse, ent keda tavaliselt ühenduses inimtoiduks ei tarvitata;
g)
„söödamaterjalid” – peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud töötlemata, värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstusliku töötlemise abil saadud tooted ning orgaanilised või anorgaanilised ained, kas söödalisanditega või ilma, mis on mõeldud loomadele söötmiseks kas töötlemata kujul, pärast töötlemist või segasöötade koostises või eelsegude kandjatena;
h)
„segasööt” – täis- või täiendsöödana loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või -lisanditeta vähemalt kahe söödamaterjali segu;
i)
„täissööt” – segasööt, mis on oma koostiselt piisav päevaratsiooni rahuldamiseks;
j)
„täiendsööt” – segasööt, milles on rohkesti teatavaid aineid, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega;
k)
„mineraalsööt” – täiendsööt, mille toortuha sisaldus on vähemalt 40 %;
l)
„piimaasendaja” – kuivalt või kindlas koguses vedelikus lahjendatuna noorloomadele antav segasööt pärast ternespiima antava piima täiendamiseks või asendamiseks või tapamajja minevate noorloomade, nagu vasikate, lamba- või kitsetallede söötmiseks;
m)
„kandja” – aine, mida kasutatakse söödalisandi lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks selle tehnoloogilist funktsiooni muutmata (ning mis ise ei avalda mingit tehnoloogilist mõju), et hõlbustada selle käsitsemist, rakendamist või kasutamist;
n)
„erisöötmise eesmärk” – eesmärk rahuldada selliste loomade konkreetsed toitumisvajadused, kelle seedimis-, imendumis- või ainevahetusprotsessid on kahjustatud või võivad kahjustuda ajutiselt või pöördumatult ja kellel seetõttu võib olla kasu nende tervise seisundiga sobiva sööda manustamisest;
o)
„erisööt” – sööt, mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Erisööt ei hõlma ravimsöötasid direktiivi 90/167/EMÜ tähenduses;
p)
„saastunud materjalid” – sööt, mille soovimatute ainete tase ületab direktiivis 2002/32/EÜ lubatud taset;
q)
„minimaalne säilivusaeg” – periood, mille vältel märgistamise eest vastutav isik tagab, et nõuetekohastes ladustamistingimustes säilivad asjaomase sööda märgitud omadused; sööda kui terviku kohta võib märkida üksnes ühe minimaalse säilivusaja, mis määratakse kindlaks sööda iga komponendi minimaalse säilivusaja alusel;
r)
„partii” – identifitseeritav sööda kogus, millel on ühised tunnused, näiteks päritolu, sort, pakendi tüüp, pakendaja, kaubasaatja või märgistamine; tootmisprotsessi kontekstis on partii toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud järjest ja koos ladustatud;
s)
„märgistamine” – söödale sõnade, andmete, kaubamärkide, margitoodete nimede, kujunduselementide või sümbolite omistamine, esitades selle teabe vahendil, mis viitab sellisele söödale või on sellega kaasas, nagu näiteks pakendil, mahutil, sedelil, etiketil, dokumendil, rõngal, kaelaetiketil või Internetis, kaasa arvatud reklaami eesmärgil;
t)
„märgistus” – sööda pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, kohrutatud, tembeldatud või külge kinnitatud silt, märk, tähis, kujundus- või muu kirjeldav element;
u)
„esitusviis” – kuju, välimus või pakend ja sööda pakendamiseks kasutatud materjalid, samuti selle esitamise viis ja keskkond.