Määrus 1010/2009

Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 tuleb käesoleva määruse I lisas sätestatud kalandustooteid lossivatest laevadest teatada neli tundi ette.

1. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikes 1 osutatud eelteatise vorm on esitatud käesoleva määruse IIA lisas. 2. Juhul kui iga püügiga on kaasas kinnitatud püügisertifikaat, võib kasutada IIB lisas esitatud eelteatise vormi.

1. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõikes 1 osutatud lossimisele eelneva deklaratsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse IIIA lisas. 2. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 8 lõikes 1 osutatud ümberlaadimisele eelneva deklaratsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse IIIB lisas. 3. Kolmanda riigi kalalaev võib esitada lossimisele või ümberlaadimisele eelneva deklaratsiooni elektroonilises vormingus, kui liikmesriik, kelle määratud lossimissadamaid ja ümberlaadimisrajatisi ta kavatseb kasutada, ning laeva lipuriik on nõustunud vahetama andmeid elektroonilisel teel. 4. Juhul kui lõikes 3 osutatud kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti, tuleb kolmanda riigi kalalaeva puhul lossimisele või ümberlaadimisele eelnev deklaratsioon esitada a) kas selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus lossimine või ümberlaadimine toimub, või b) inglise keeles, kui selle kiidab heaks liikmesriik, kus lossimine või ümberlaadimine toimub. 5. Lossimisele või ümberlaadimisele eelnev deklaratsioon tuleb esitada vähemalt neli tundi enne kavandatud lossimist või ümberlaadimist.

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikes 1 osutatud sadamas tehtava kontrolli võrdlusalused hõlmavad järgmisi kriteeriume: a) asjaomaste liikide puhul kehtib varude majandamise või taastamise kava; b) esineb kahtlus, et asjaomase kalalaeva puhul ei rakendata kalalaevade satelliitseiresüsteemi (VMS) kehtivaid sätteid vastavalt komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (4) IV peatükile; c) asjaomast kalalaeva ei ole viimase kolme kuu jooksul sadamaliikmesriigi sadamas kontrollitud; d) sadamaliikmesriik ei ole asjaomast kalalaeva viimase kuue kuu jooksul kontrollinud; e) kalalaev ei ole nende ettevõtete loetelus, kust teatavate loomsete saaduste import on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (5) artikli 12 kohaselt lubatud; f) toimub suure kaubandusliku väärtusega liikidest valmistatud kalandustoodete import, eksport või kaubavahetus; g) tootma on hakatud uut liiki kalandustooteid või kasutusele võetud uus kaubandusstruktuur; h) esineb vastuolu lipuriigi kaubandusstruktuuri ja teadaolevate kalapüügiga seotud tegevuste vahel, eelkõige seoses liikide, mahu või kalalaevastiku omadustega; i) esineb vastuolu kolmanda riigi kaubandusstruktuuri ja teadaolevate kalapüügiga seotud tegevuste vahel, eelkõige seoses selle töötleva tööstuse omadustega või kalandustoodete kaubavahetusega; j) kaubandusstruktuur ei ole majanduslike kriteeriumide seisukohast õigustatud; k) kaasatud on hiljuti asutatud ettevõtja; l) teatavate liikide kaubandusmaht on oluliselt ja järsult suurenenud; m) esitatakse püügisertifikaatide koopiad koos määruse (EÜ) nr 1005/2008 IV lisa kohaste töötlemist kinnitavate avaldustega nt juhul, kui püük on tootmise ajal jagatud osadeks; n) vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6 nõutavat eelteatist ei esitata õigeks ajaks või teave on puudulik; o) esineb vastuolu ettevõtja deklareeritud püügiandmete ja muu pädevale asutusele kättesaadava teabe vahel; p) esineb kahtlus, et laev või laevaomanik on või oli seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga; q) kalalaeva nime, lippu või registrinumbrit on hiljuti muudetud; r) lipuriigist või reeksportivast riigist ei ole teatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 20 või on kättesaadav teave võimalikest rikkumistest asjaomase liikmesriigi püügisertifikaatide kinnitamisel (nt pädeva asutuse tempel või kinnitav pitser on kadunud, varastatud või võltsitud); s) lipuriigi kontrollisüsteemis esinevad oletatavad puudused; t) asjaomased ettevõtjad on juba olnud seotud ebaseadusliku tegevusega, mis kujutab võimalikku ohtu seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

1. Liikmesriigid esitavad artiklis 4 osutatud võrdlusaluste kohaldamise kohta aruande oma aruandes, mis tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 55 lõikele 1 esitada komisjonile iga kahe aasta tagant. 2. Nende aruannete ja oma tähelepanekute põhjal hindab komisjon võrdlusaluseid ja kohandab neid vajaduse korral.

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kolmandate riikide järgmiste kalalaevade suhtes: a) laevad üldpikkusega alla 12 meetri ilma veetavate püügivahenditeta; b) laevad üldpikkusega alla kaheksa meetri ilma veetavate püügivahenditeta; c) ilma tekiehitiseta laevad või d) laevad tonnaažiga alla 20 GT. 2. Artiklis 1 osutatud kolmandate riikide kalalaevade selliste püükide puhul, mille saak lossitakse üksnes nende laevade oma lipuriigis ning mis koos moodustavad ühe kaubasaadetise, võib määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 12 osutatud püügisertifikaadi asemel kaasneda lihtsustatud korras väljastatud püügisertifikaat. Lihtsustatud korras väljastatud püügisertifikaat peab sisaldama kõiki käesoleva määruse IV lisas esitatud näidises ette nähtud andmeid ja selle kinnitab lipuriigi ametiasutus, kes on pädev tõendama teabe õigsust. 3. Lihtsustatud korras väljastatud püügisertifikaadi kinnitamist taotleb kaubasaadetise eksportija, esitades ametiasutusele kõik IV lisas esitatud näidises ette nähtud andmed.

1. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud püügidokumendimenetlusi, mis on loetletud käesoleva määruse V lisa I osas, tunnustatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 13 lõike 1 tähenduses ilma lisatingimusteta kõnealuse määruse nõuetele vastavatena. 2. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud püügidokumendimenetlusi, mis on loetletud käesoleva määruse V lisa II osas, tunnustatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 13 lõike 1 tähenduses ilma lisatingimusteta kõnealuse määruse nõuetele vastavatena.

Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõikest 1 kehtivad käesoleva määruse VI lisas osutatud transpordivahenditega imporditud kalandustoodete püügisertifikaatide esitamisel kõnealuses lisas sätestatud lühemad tähtajad.

Ettevõtjale võidakse taotluse alusel anda heakskiidetud ettevõtja sertifikaat (edaspidi „APEO sertifikaat”) määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 tähenduses üksnes juhul, kui a) tal on volitatud ettevõtja sertifikaat (edaspidi „AEO sertifikaat”) kooskõlas komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (6) (edaspidi „ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjad”) ning b) ta vastab määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punktides a–g sätestatud ning käesoleva määruse artiklites 10–13 täpsustatud tingimustele.

1. Asukohaliikmesriigis peab olema sooritatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punkti b kohaselt piisaval arvul ning koguses imporditoiminguid. 2. Iga liikmesriik määrab kindlaks imporditoimingute minimaalse arvu ja koguse ning teatab need komisjonile.

1. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punktis c osutatud tõendit kaitse- ja majandamismeetmete nõuete täitmise kohta käsitatakse nõuetekohasena, kui taotlusele eelneva kolme aasta jooksul ei ole taotleja a) tõsiselt rikkunud ühise kalanduspoliitika eeskirju; b) korduvalt rikkunud ühise kalanduspoliitika eeskirju; c) otseselt ega kaudselt osalenud selliste laevade või ettevõtjate tegevuses või toetanud nende tegevust, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või keda sellega seoses uuritakse, ning d) otseselt ega kaudselt osalenud selliste laevade tegevuses või toetanud nende tegevust, kes on kantud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastu võetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi laevade loetelusse. 2. Olenemata lõikest 1 võib tõendit kaitse- ja majandamismeetmete nõuete täitmise kohta pidada asjakohaseks, kui liikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et taotleja toime pandud rikkumine a) ei ole tõsine ja b) on taotleja imporditoimingute arvu ja suurust silmas pidades väheoluline.

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punkti d kohast püügisertifikaatide ja vajaduse korral töötlemist käsitlevate dokumentide haldamise süsteemi loetakse piisavaks, kui see tagab a) kalandustoodete kaubavahetusega seotud püügisertifikaatide käsitlemise; b) taotleja dokumentide ja teabe arhiveerimise ja c) kaitse teabe kaotamise vastu.

Taotleja kontrollivahendeid, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 punktis e, käsitatakse nõuetekohasena, kui nende abil a) hoitakse ära lubamatu juurdepääs ladudele, veoaladele, laadimiskaidele ja lastialadele; b) tagatakse kalandustoodete käitlemine, sealhulgas kaitse kaubasaadetiste omavolilise avamise vastu; c) tagatakse keeldude ja piirangutega seotud impordi- ja/või ekspordilitsentside käitlemine ning püügisertifikaati vajavate kalandustoodete eristamine kalandustoodetest, mille puhul ei ole vaja püügisertifikaati.

1. APEO sertifikaadi taotlus esitatakse vastavalt VII lisas esitatud näidisele selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil importija on asutatud. 2. Taotlus peab sisaldama andmeid ja dokumente, sealhulgas vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjadele väljastatud AEO sertifikaadi koopiat, mis võimaldavad liikmesriigi pädeval asutusel kontrollida ja jälgida käesoleva määruse artiklite 9 ja 13 täitmist. Taotleja esitab vajalikud andmed liikmesriigi pädevale asutusele. 3. Kui osa asjaomaseid andmeid ja dokumente hoitakse mõnes teises liikmesriigis, kohaldatakse artiklis 17 osutatud konsulteerimiskorda. 4. Kui liikmesriigi pädev asutus tuvastab, et taotlus ei sisalda kogu vajalikku teavet, esitab ta 30 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest taotlejale asjakohase teabe esitamise nõude. 5. Kui ametiasutus on saanud kogu vajaliku teabe, teavitab ta taotlejat, et taotlust loetakse täielikuks, ja määrab kuupäeva, millest alates hakkavad jooksma käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 sätestatud tähtajad. 6. Ettevõtja, kellele on ühes liikmesriigis antud heakskiidetud ettevõtja staatus, peab sama staatuse taotlemisel teises liikmesriigis lisama esimeses liikmesriigis antud APEO sertifikaadi koopia.

Artiklis 14 osutatud taotlust ei võeta vastu, kui a) taotlus ei vasta artiklile 14 või b) taotlus on esitatud kolme aasta jooksul pärast artikli 27 lõike 1 punktides a, b ja d osutatud APEO sertifikaadi tühistamist.

1. Sertifikaati välja andev liikmesriigi asutus kontrollib artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmist. Liikmesriigi pädev asutus dokumenteerib nii kontrollimise käigu kui ka tulemused. 2. Artiklis 13 sätestatud kriteeriumide täitmise kontrollimine ei ole kohustuslik, kui taotlejal on olemas ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjade artiklis 14a osutatud „AEO sertifikaat – turvalisus ja julgeolek” või „AEO sertifikaat – tollialased lihtsustused / turvalisus ja julgeolek”. 3. Juhul kui taotlejale on varem antud heakskiidetud ettevõtja staatus mõnes muus liikmesriigis, kontrollib sertifikaati välja andev asutus, kas on täidetud a) artiklites 12 ja 13 sätestatud kriteeriumid; b) vajaduse korral artiklites 10 ja 11 sätestatud kriteeriumid. 4. Sertifikaati välja andev asutus võib arvesse võtta artiklites 12 ja 13 osutatud valdkondade ekspertide esitatud järeldusi nendes artiklites osutatud kriteeriumide täitmise kohta. Ekspert ei tohi olla taotlejaga mitte mingil viisil seotud.

1. Sertifikaati väljaandev asutus konsulteerib teiste liikmesriikide pädevate asutustega, kui artiklites 9 ja 13 sätestatud ühe või mitme kriteeriumi täitmist ei ole võimalik kontrollida kas teabe või selle kontrollimise võimaluse puudumise tõttu. Liikmesriigi pädev asutus, kelle poole pöörduti, peab vastama 60 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil sertifikaati välja andva liikmesriigi asutus taotluse edastas. 2. Kui pädev asutus, kelle poole pöörduti, ei vasta lõikes 1 osutatud 60 kalendripäeva jooksul, võib sertifikaati välja andev asutus eeldada, et taotleja on täitnud kriteeriumid, millega seoses konsulteeriti.

1. Sertifikaati välja andev asutus väljastab APEO sertifikaadi vastavalt VIII lisas sätestatud näidisele. 2. APEO sertifikaat väljastatakse 90 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil on saadud kogu vajalik teave vastavalt artiklile 14. 3. Lõikes 2 sätestatud 90 kalendripäeva pikkust tähtaega võib ühe korra pikendada 30 kalendripäeva, kui pädev asutus ei suuda tähtajast kinni pidada. Sellisel juhul teavitab liikmesriigi pädev asutus taotlejat tähtaja pikendamise põhjustest enne lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist. 4. Lõikes 2 sätestatud tähtaega võib samuti pikendada juhul, kui artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmise kontrollimise käigus teeb taotleja kriteeriumide täitmiseks kohandusi ja teatab nendest pädevale asutusele.

1. Kui vastavalt artiklitele 16 ja 17 tehtud kontrolli tulemused põhjustavad tõenäoliselt taotluse tagasilükkamise, teatab sertifikaati välja andev asutus nendest tulemustest taotlejale ja annab talle enne taotluse tagasilükkamist võimaluse esitada vastuväited 30 kalendripäeva jooksul. Lõikes 2 ette nähtud tähtaeg lükkub vastavalt edasi. 2. Kui taotlus lükatakse tagasi, teavitab pädev asutus taotlejat oma otsuse põhjustest. Taotluse tagasilükkamise otsus edastatakse taotlejale artikli 18 lõigetes 2, 3 ja 4 ning käesolevas artikli lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 3. Sertifikaati välja andev asutus teavitab komisjoni taotluse tagasilükkamisest võimalikult kiiresti. Komisjon teeb selle teabe elektroonilisel teel kättesaadavaks teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

1. Kui APEO sertifikaadi omanik on teavitanud pädevat liikmesriigi asutust kalatoodete saabumisest, võib see asutus teavitada sellest heakskiidetud ettevõtjat enne kaubasaadetise saabumist asjaomasesse liikmesriiki, kui kaubasaadetis on määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 17 kohase riskianalüüsi tulemusena valitud lisakontrolliks. Teatis esitatakse üksnes juhul, kui see ei sea ohtu tehtavat kontrolli. 2. APEO sertifikaadi omaniku puhul tehakse vähem füüsilisi ja dokumendikontrolle kui teiste importijate puhul, kui liikmesriigi pädev asutus ei otsusta teisiti, et võtta arvesse konkreetset ohtu või muudes ühenduse õigusaktides sätestatud kontrollikohustusi. 3. Kui liikmesriigi pädev asutus valib pärast riskianalüüsi edasiseks läbivaatuseks kaubasaadetise, millele on lisatud heakskiidetud ettevõtja esitatud püügisertifikaat, teeb ta vajalikud kontrollid esmajärjekorras. Heakskiidetud ettevõtja taotlusel ja kokkuleppel liikmesriigi asjaomase pädeva asutusega võib kõnealuseid kontrolle teha mujal kui liikmesriigi pädeva asutuse asukohas.

1. APEO sertifikaat jõustub kümnendal tööpäeval pärast selle väljaandmist. APEO sertifikaat antakse määramata tähtajaks. 2. APEO sertifikaat kehtib üksnes selle välja andnud asutuse liikmesriigis. 3. Pädevad asutused teevad artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmise järelevalvet. 4. Kui APEO sertifikaat antakse vähem kui kolm aastat tagasi asutatud taotlejale, tehakse esimese aasta jooksul pärast sertifikaadi andmist põhjalikku järelevalvet. 5. Sertifikaati välja andev asutus hindab artiklites 9–13 osutatud kriteeriumide täitmist uuesti järgmistel juhtudel: a) oluliste muudatuste korral asjakohastes ühenduse õigusaktides; b) kui on põhjendatult alust arvata, et heakskiidetud ettevõtja ei vasta enam asjakohastele kriteeriumidele. 6. Artikli 16 lõiget 4 kohaldatakse kordushindamise puhul. 7. Sertifikaati välja andev asutus teavitab komisjoni kordushindamise tulemustest võimalikult kiiresti. Komisjon teeb selle teabe elektroonilisel teel kättesaadavaks kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

1. Sertifikaati välja andev asutus peatab heakskiidetud ettevõtja staatuse, juhul kui a) tuvastatakse, et artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud; b) liikmesriigi pädeval asutusel on piisavalt põhjust arvata, et heakskiidetud ettevõtja on toime pannud teo, mis annab alust kohtumenetluseks ning on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade või määruse (EÜ) nr 1005/2008 rikkumisega; c) volitatud ettevõtja staatus on peatatud vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjadele ning d) peatamist taotleb heakskiidetud ettevõtja, kes ajutiselt ei suuda täita mõnda artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumidest. 2. Liikmesriigi pädev asutus edastab enne otsuse tegemist vastavalt lõike 1 punktidele a, b ja c oma järeldused asjaomasele heakskiidetud ettevõtjale. Ettevõtjal on õigus esitada oma seisukoht 30 kalendripäeva jooksul pärast järelduste kättesaamise kuupäeva. 3. Staatus tuleb siiski viivitamata peatada, kui seda tingib teatava kalavaru või -varude kaitsemeetmeid ähvardava ohu olemus või tase. Staatust peatav asutus teavitab viivitamata komisjoni, et teised liikmesriigid saaksid võtta asjakohased meetmed. 4. Lõikes 1 osutatud peatamine jõustub järgmisel päeval pärast sellest teatamist heakskiidetud ettevõtjale. See peatamine ei mõjuta impordiprotseduure, mida alustati enne staatuse peatamise kuupäeva ega ole veel lõpetatud.

1. Kui heakskiidetud ettevõtja ei paranda artikli 22 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel olukorda kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul, peatatakse heakskiidetud ettevõtja staatus 30 kalendripäevaks. Liikmesriigi pädev asutus teavitab peatamisest viivitamata ettevõtjat ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. 2. Kui asjaomane ettevõtja ei ole lõikes 1 osutatud 30 kalendripäeva pikkuse staatuse peatamise tähtaja jooksul olukorda parandanud, kuid tõendab, et staatuse peatamise tähtaja pikendamise korral on tingimuste täitmine võimalik, peatab sertifikaati välja andev asutus volitatud ettevõtja staatuse veel 30 kalendripäevaks. Pikendamisest teavitatakse teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. 3. Kui asjaomane ettevõtja on lõigetes 1 ja 2 ette nähtud tähtaja jooksul võtnud vajalikud meetmed artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmiseks, tühistab sertifikaati välja andev asutus staatuse peatamise ning teavitab sellest asjaomast ettevõtjat ja komisjoni. Peatamise võib tühistada enne lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja möödumist.

1. Artikli 22 lõike 1 punktis b osutatud juhul peatab sertifikaati välja andev asutus heakskiidetud ettevõtja staatuse menetluse ajaks. Ta teavitab sellest heakskiidetud ettevõtjat. Teatis saadetakse ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. 2. Liikmesriigi pädev asutus võib siiski otsustada, et ta ei peata heakskiidetud ettevõtja staatust, kui ta peab rikkumist asjaomase ettevõtja imporditoimingute arvu või mahuga võrreldes väheoluliseks.

Artikli 22 lõike 1 punktis c osutatud juhul peatab sertifikaati välja andev asutus heakskiidetud ettevõtja staatuse seni, kuni tühistatakse volitatud ettevõtja staatuse peatamine. Ta teavitab sellest heakskiidetud ettevõtjat. Ta teavitab sellest ka teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

1. Artikli 22 lõike 1 punktis d osutatud juhul teavitab heakskiidetud ettevõtja sertifikaati välja andvat asutust ajutisest võimetusest täita artiklites 9–13 sätestatud kriteeriume ja määrab kindlaks kuupäeva, mil kriteeriumid on taas täidetud. Heakskiidetud ettevõtja teavitab sertifikaati välja andvat asutust ka kõigist kavandatavatest meetmetest ja nende ajakavast. 2. Väljaandev asutus saadab teatise komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. 3. Kui heakskiidetud ettevõtja ei suuda teatises osutatud aja jooksul olukorda parandada, võib sertifikaati välja andev asutus anda mõistliku ajapikenduse, kui heakskiidetud ettevõtja on toiminud heas usus. Väljaandev asutus saadab ajapikenduse kohta teatise komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

1. APEO sertifikaat tühistatakse, kui a) heakskiidetud ettevõtja ei võta vajalikke meetmeid artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmiseks vastavalt artikli 23 lõikele 3; b) on tuvastatud, et heakskiidetud ettevõtja on toime pannud ühise kalanduspoliitika eeskirjade või määruse (EÜ) nr 1005/2008 tõsise või korduva rikkumise ning edasikaebamise õigus puudub; c) heakskiidetud ettevõtja ei võta vajalikke meetmeid artiklites 9–13 sätestatud kriteeriumide täitmiseks vastavalt artiklile 26; d) vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjadele antud volitatud ettevõtja staatus on tühistatud ning e) heakskiidetud ettevõtja on esitanud vastava taotluse. 2. Lõike 1 punktis b osutatud juhul võib pädev asutus otsustada, et ei tühista APEO sertifikaati, kui rikkumised on ettevõtja imporditoimingute arvu ja suurust silmas pidades väheolulised. 3. Tühistamine jõustub järgmisel päeval pärast sellest teatamist heakskiidetud ettevõtjale. 4. Sertifikaati välja andev asutus teavitab komisjoni viivitamata APEO sertifikaadi tühistamisest.

1. Heakskiidetud ettevõtja teavitab sertifikaati välja andvat asutust kõigist pärast sertifikaadi andmist esile kerkinud teguritest, mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust. 2. Kogu sertifikaati välja andva asutuse käsutuses olev asjakohane teave tema poolt heaks kiidetud ettevõtja kohta tehakse taotluse korral kättesaadavaks komisjonile ja pädevatele asutustele teistes liikmesriikides, kus heakskiidetud ettevõtja teeb imporditoiminguid.

1. Komisjon ja kõigi liikmesriikide pädevad asutused säilitavad vastavalt kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele kolm aastat või kauem järgmisi andmeid ning omavad neile juurdepääsu: a) taotluste elektrooniliselt edastatud andmed; b) andmed APEO sertifikaatide ning vajaduse korral nende muutmise või tühistamise või heaskiidetud ettevõtja staatuse peatamise kohta. 2. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 51 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi infosüsteemi võib kasutada pädevate asutuste vahelises teabe- ja sideprotsessis ning komisjoni ja ettevõtjate teavitamiseks käesolevas peatükis sätestatud korras. 3. Komisjon võib avalikustada heakskiidetud ettevõtjate loetelu Internetis, olles eelnevalt kokku leppinud asjaomaste heakskiidetud ettevõtjatega. Kõnealust loetelu ajakohastatakse.

1. Liikmesriigid esitavad teabe heakskiidetud ettevõtja kava kohaldamise kohta vastavalt käesolevas peatükis sätestatule aruandes, mis tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 55 lõikele 1 komisjonile edastada iga kahe aasta tagant. 2. Nende aruannete ja oma tähelepanekute põhjal hindab komisjon heakskiidetud ettevõtja kava ja kohandab seda vajaduse korral.

Kontrollimistel, millega püütakse tagada määruse (EÜ) nr 1005/2008 sätete täitmine, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 17, tuleb keskenduda ohtudele, mis on tuvastatud järgmiste ühenduse kriteeriumide põhjal: a) toimub suure kaubandusliku väärtusega liikidest valmistatud kalandustoodete import, eksport või kaubavahetus; b) tootma on hakatud uut liiki kalandustooteid või kasutusele võetud uus kaubandusstruktuur; c) esineb vastuolu lipuriigi kaubandusstruktuuri ja teadaolevate kalapüügiga seotud tegevuste vahel, eelkõige seoses liikide, mahu või kalalaevastiku omadustega; d) esineb vastuolu kolmanda riigi kaubandusstruktuuri ja teadaolevate kalapüügiga seotud tegevuste vahel, eelkõige seoses selle töötleva tööstuse omadustega või kalandustoodete kaubavahetusega; e) kaubandusstruktuur ei ole majanduslike kriteeriumide seisukohast õigustatud; f) kaasatud on hiljuti asutatud ettevõtja; g) teatavate liikide kaubandusmaht suureneb oluliselt ja järsult; h) esitatakse püügisertifikaatide koopiad koos määruse (EÜ) nr 1005/2008 IV lisa kohaste töötlemist kinnitavate avaldustega nt juhul, kui püük on tootmise ajal jagatud osadeks; i) vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6 nõutavat eelteatist ei esitata õigeks ajaks või teave on puudulik; j) esineb vastuolu ettevõtja deklareeritud püügiandmete ja muu pädevale asutusele kättesaadava teabe vahel; k) esineb kahtlus, et laev või laevaomanik on või oli seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga; l) kalalaeva nime, lippu või registrinumbrit on hiljuti muudetud; m) lipuriigist või reeksportivast riigist ei ole teatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 20 või on kättesaadav teave võimalikest rikkumistest asjaomase liikmesriigi püügisertifikaatide kinnitamisel (nt pädeva asutuse tempel või kinnitav pitser on kadunud, varastatud või võltsitud); n) lipuriigi kontrollisüsteemis esinevad oletatavad puudused; o) asjaomased ettevõtjad on juba olnud seotud ebaseadusliku tegevusega, mis kujutab võimalikku ohtu seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

1. Liikmesriigid esitavad teabe artiklis 31 osutatud ühenduse kriteeriumide kohaldamise kohta aruandes, mis edastatakse komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 55 lõikele 1 iga kahe aasta tagant. 2. Nende aruannete ja oma tähelepanekute põhjal hindab komisjon ühenduse kriteeriume ja kohandab neid vajaduse korral.

1. Käesoleva määruse IX lisas on loetletud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö raames sõlmitud halduskokkulepped, mille alusel koostatakse, kinnitatakse või esitatakse püügisertifikaadid elektroonilisel teel või asendatakse püügisertifikaadid elektrooniliste jälgimissüsteemidega, mis tagavad samasuguse asutuste kontrolli taseme. 2. Komisjon teavitab 15 tööpäeva jooksul pärast uue halduskokkuleppe sõlmimist seoses määruse (EÜ) nr 1005/2008 püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamisega sellest liikmesriikide pädevaid asutusi, avaldab teabe võimalikult kiiresti oma veebileheküljel ja ajakohastab käesoleva määruse IX lisa.

1. Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 49 lõikes 1 osutatud vorm täheldatud kalalaevade kohta teabe edastamiseks on esitatud käesoleva määruse XA lisas. 2. Lõikes 1 osutatud vormi täitmise juhised on esitatud käesoleva määruse XB lisas.

1. Käesolevas jaotises on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid teevad halduskoostööd üksteise, kolmandate riikide, komisjoni ja selle määratud asutusega, et tagada määruse (EÜ) nr 1005/2008 ja käesoleva määruse tõhus kohaldamine. 2. Käesolev jaotis ei kohusta liikmesriike üksteist abistama, kui see tõenäoliselt kahjustaks nende riiklikku õigussüsteemi, avalikku korda, julgeolekut või muid põhihuvisid. Enne abiandmisest keeldumist peab taotluse saanud liikmesriik pidama nõu taotleva liikmesriigiga, et määrata kindlaks, kas eritingimustel võidakse abi anda osaliselt. Kui abitaotlust ei ole võimalik rahuldada, teatatakse keeldumisest ja selle põhjustest viivitamata taotlejaliikmesriigile ning komisjonile. 3. Käesolev jaotis ei mõjuta kriminaalmenetlust ja kriminaalasjades vastastikust abi reguleerivate eeskirjade, sealhulgas kohtuliku uurimise saladuse hoidmise eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

1. Käesolev määrus ei kahjusta ega mõjuta ühenduse ja riigisiseste õigusaktidega ette nähtud üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, ning eelkõige ei muuda see liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega direktiivi 95/46/EÜ alusel ega ühenduse institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et järgitaks kõiki määruses (EÜ) nr 45/2001 ja direktiivis 95/46/EÜ sätestatud kohaldatavaid sätteid. 2. Isikute õigusi seoses nende liikmesriikide andmebaasides töödeldavate registreerimisandmetega kasutatakse vastavalt isikuandmed talletanud liikmesriigi seadusele ning eelkõige vastavalt direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud sätetele. Isikute õigusi seoses nende ühenduse andmebaasis töödeldavate registreerimisandmetega kasutatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

1. Taotlejaliikmesriik kasutab vastavalt käesolevale jaotisele edastatud teavet üksnes määruse (EÜ) nr 1005/2008 rakendamiseks ning alati vastavalt direktiivile 95/46/EÜ. Sellise teabe kasutamiseks muul otstarbel on vajalik eelnev kirjalik konsulteerimine taotluse saanud liikmesriigiga, kes teabe edastas. Teabe sellisel kasutamisel kehtivad kõik tingimused, mille on taotluse saanud liikmesriik kehtestanud teabe avaldamata jätmiseks vastavalt direktiivile 95/46/EÜ. Isikuandmete kasutamine muuks otstarbeks on kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud tingimustega. 2. Taotlejaliikmesriik võtab arvesse teabe avaldamisega seotud erinõudeid, nagu teabe abil tuvastatud või tuvastatavate isikute ohutus ja eraelu puutumatus. 3. Sellist teavet tuleb kaitsta samamoodi, nagu võimaldavad samalaadsete andmete korral vastuvõtva liikmesriigi õigusaktid ning vastuvõtva ühenduse institutsiooni suhtes kohaldatavad vastavad sätted. Teavet saav liikmesriik võib seda kasutada tõendina kriminaal- ja haldusmenetlustes vastavalt selle liikmesriigi õigusele. 4. Igasuguse riiklikes ametiasutustes töötavatele isikutele edastatud teabe puhul kehtib konfidentsiaalsuskohustus ja ametisaladuse hoidmise kohustus, kui andmete avaldamine kahjustaks a) üksikisiku eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitset, eelkõige vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele ühenduse õigusaktidele; b) füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit; c) kohtumenetlusi ja juriidilist nõu või d) kontrolli või uurimise eesmärki. 5. Lõiget 4 ei kohaldata, kui avaldamine on vajalik, et lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsised rikkumised, ning kõnealust teavet edastav ametiasutus nõustub selle avaldamisega.

Liikmesriigid kannavad ise oma kulud, mis tekivad abitaotluse täitmisest, ning loobuvad kõigist käesoleva jaotise kohaldamisel tekkinud kulude hüvitamise nõuetest.

1. Iga liikmesriik määrab ühe kontaktasutuse, kes vastutab käesoleva jaotise kohaldamise eest. 2. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele vastutava kontaktasutuse andmed ning ajakohastab seda teavet. 3. Komisjon avaldab vastutavate kontaktasutuste loetelu Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab seda.

1. Kui riigiasutus otsustab vastuseks käesoleva jaotise põhjal esitatud abitaotlusele või pärast omaalgatuslikku teabevahetust võtta meetmed, mida võib rakendada üksnes õigusasutuse loal või nõudel, edastab ta asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile nende meetmete kohta kogu teabe, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiste rikkumistega või käesoleva määruse rikkumisega. 2. Sellise teatamise puhul peab olema õigusasutuse eelnev luba, kui sellist luba nõutakse riigi õigusaktidega.

1. Kui liikmesriik saab teavet võimaliku ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiste rikkumiste kohta või tal on põhjust kahtlustada, et selline tegevus või rikkumine võib aset leida, teavitab ta sellest viivitamata asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni. Teatises esitatakse kogu vajalik teave ning see edastatakse artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu. 2. Kui liikmesriik võtab täitemeetmed seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või lõikes 1 osutatud rikkumisega, teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike ning komisjoni artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu. 3. Kõik käesoleva artikli kohased teatised tuleb esitada kirjalikult.

Käesolevas jaotises tähendab mõiste „abitaotlus” seda, kui üks liikmesriik taotleb teiselt liikmesriigilt a) teavet; b) täitemeetmete võtmist või c) haldusteatist.

1. Taotlev liikmesriik tagab, et abitaotlus sisaldab piisavalt teavet, sealhulgas kõiki vajalikke tõendeid, mida on võimalik saada taotleva liikmesriigi territooriumil, et taotluse saanud liikmesriik saaks taotluse rahuldada. 2. Abitaotluse võib esitada üksnes põhjendatud juhul, kui on põhjust kahtlustada, et on toimunud ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsised rikkumised ning kui abi taotlev liikmesriik ei suuda enda vahenditega saada nõutavat teavet või võtta nõutavaid meetmeid.

1. Taotluse saadab üksnes taotleva liikmesriigi ühtne asutus või komisjon selle liikmesriigi ühtsele asutusele, kellelt abi taotletakse. Kõik taotlusele saadud vastused edastatakse samal viisil. 2. Vastastikuse abi taotlused ja asjakohased vastused edastatakse kirjalikult. 3. Asjaomased ühtsed asutused lepivad taotluste ja edastatava teabe puhul kasutatavad keeled kokku enne taotluste esitamist. Kui kokkuleppele ei jõuta, edastatakse taotlused taotleva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) ja vastused taotluse saanud liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes).

1. Taotluse saanud liikmesriik esitab taotleva liikmesriigi või komisjoni nõudel asjaomase nõutava teabe, et teha kindlaks, kas on toimunud ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsised rikkumised või kas on põhjust kahtlustada, et need võivad aset leida. Selline teave edastatakse artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu. 2. Taotluse saanud liikmesriik teeb taotluse esitanud liikmesriigi või komisjoni nõudel asjakohase haldusuurimise seoses toimingutega, mis kujutavad endast ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiseid rikkumisi või mis taotlejaliikmesriigile sellena tunduvad. Taotluse saanud liikmesriik teavitab haldusuurimise tulemustest taotluse esitanud liikmesriiki ja komisjoni. 3. Taotluse esitanud liikmesriigi või komisjoni nõudel võib taotluse saanud liikmesriik lubada taotluse esitanud liikmesriigi pädeval ametnikul viibida lõikes 2 osutatud haldusuurimise juures, mida viivad läbi taotluse saanud liikmesriigi või komisjoni ametnikud. Kuivõrd kriminaalmenetlust reguleerivates riigi õigusaktides antakse teatavate toimingute sooritamise õigus üksnes riigi õigusaktidega ametisse määratud ametnikele, ei tohi taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud neis toimingutes osaleda. Mitte mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises ega isikute ametlikel ülekuulamistel kriminaalõiguse alusel. Taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud, kes viibivad taotluse saanud liikmesriigis, peavad igal ajal suutma esitada volikirja, millest nähtub nende isik ja ametikoht. 4. Taotluse esitanud liikmesriigi nõudel edastab taotluse saanud liikmesriik talle kõik oma valduses olevad dokumendid, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiste rikkumistega. 5. Taotluse alusel teabevahetuse tüüpvorm on esitatud XI lisas.

1. Taotluse saanud liikmesriik võtab taotluse esitanud liikmesriigi või komisjoni nõudel kõik vajalikud täitemeetmed, et lõpetada viivitamata tema territooriumil või tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsised rikkumised. 2. Taotluse saanud liikmesriik võib lõikes 1 osutatud täitemeetmete võtmisel konsulteerida taotluse esitanud liikmesriigi ja komisjoniga. 3. Taotluse saanud liikmesriik annab võetud meetmetest ja nende mõjust viivitamatult aru taotluse esitanud liikmesriigile, teistele asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu.

1. Liikmesriik, kellelt abi taotletakse, edastab artikli 45 lõike 1 ja artikli 46 lõike 3 kohase teabe võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui neli nädalat pärast taotluse saamise kuupäeva. Taotluse saanud ja taotluse esitanud liikmesriik või komisjon võivad kokku leppida erinevad tähtajad. 2. Kui taotluse saanud liikmesriik ei suuda taotlusele tähtajaks vastata, teavitab ta selle põhjustest taotluse esitanud liikmesriiki või komisjoni kirjalikult ning määrab tähtaja, millal ta on suuteline vastama.

1. Taotluse saanud liikmesriik teeb taotluse esitanud liikmesriigi nõudel ning enda samalaadsetest juriidilistest dokumentidest ja otsustest teatamist käsitlevate eeskirjade kohaselt adressaadile teatavaks kõik juriidilised dokumendid ja otsused, mille taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutused on vastu võtnud ja teinud määrusega (EÜ) nr 1005/2008 reguleeritavates valdkondades ning mida rakendatakse selle liikmesriigi territooriumil, kellelt abi taotletakse. 2. Haldusteatise nõude esitamiseks kasutatakse käesoleva määruse XII lisas esitatud tüüpvormi. 3. Taotluse saanud liikmesriik edastab oma vastuse taotluse esitanud liikmesriigile kohe pärast teavitamist artiklis 39 osutatud vastutava asutuse kaudu. Vastuse edastamiseks kasutatakse käesoleva määruse XII lisas esitatud tüüpvormi.

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile niipea, kui see on neile kättesaadav, mis tahes teabe, mida nad peavad asjakohaseks seoses meetodite, tavade või tuvastatud tendentsidega, mida on kasutatud või mille puhul on kahtlus, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks, teatamata ja reguleerimata kalapüügiks või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsisteks rikkumisteks. 2. Komisjon edastab liikmesriikidele niipea, kui see on talle kättesaadav, mis tahes teabe, mis aitab neil rakendada määrust (EÜ) nr 1005/2008.

1. Kui liikmesriik saab teavet toimingute kohta, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiseid rikkumisi ning mis on eriti olulised ühenduse tasandil, teatab ta komisjonile võimalikult kiiresti igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik asjaolude kindlaks tegemiseks. Komisjon edastab selle teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele. 2. Lõike 1 kohaldamisel peetakse toiminguid, mis kujutavad endast ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiseid rikkumisi, eriti oluliseks ühenduse tasandil, kui a) need on või võivad olla seotud teiste liikmesriikidega või b) liikmesriigi arvates on tõenäoline, et sellised toimingud on aset leidnud ka teistes liikmesriikides. 3. Kui komisjon leiab, et toimingud, mis kujutavad endast ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiseid rikkumisi, on aset leidnud ühes või mitmes liikmesriigis, teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike, kes teevad võimalikult kiiresti uurimise. Asjaomased liikmesriigid edastavad uurimistulemused komisjonile võimalikult kiiresti.

1. Kui liikmesriik saab kolmandalt riigilt asjakohast teavet, et tagada määruse (EÜ) nr 1005/2008 ja käesoleva määruse tõhus kohaldamine, edastab ta selle teabe vastutava asutuse kaudu teistele asjaomastele liikmesriikidele, kui seda võimaldavad kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsed abistamiskokkulepped. 2. Käesoleva jaotise kohaselt saadud teavet võib liikmesriik edastada kolmandale riigile vastutava asutuse kaudu vastavalt kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsele abistamiskokkuleppele. Teave edastatakse pärast konsulteerimist liikmesriigiga, kes teabe esialgselt edastas, ning vastavalt ühenduse ja riiklikele õigusaktidele, mis käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel. 3. Komisjon võib ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete või piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või samalaadsete kokkulepete raames, milles ühendus on lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline, edastada asjakohase teabe seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktides b ja c osutatud tõsiste rikkumistega nende kokkulepete või organisatsioonidega seotud teistele osalistele, kui teabe edastanud liikmesriik on selleks nõusoleku andnud.

Kuni määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 51 lõikes 2 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi infosüsteemi loomiseni teevad liikmesriikide pädevad asutused vastavalt käesolevale jaotisele üksteise ja komisjoniga koostööd olemasolevate teabevahetuse kokkulepete alusel.

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 I lisa, mis sisaldab loetelu toodetest, mis ei kuulu artikli 2 lõikes 8 esitatud „kalandustoodete” mõiste alla, muudetakse vastavalt käesoleva määruse XIII lisale.

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.