Määrus 584/2010

Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) koostab direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõikes 1 osutatud teate vastavalt käesoleva määruse lisaga kehtestatud näidisele.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused koostavad vastavalt käesoleva määruse II lisaga kehtestatud näidisele tõendi selle kohta, et eurofond täidab direktiivi 2009/65/EÜ tingimusi, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 3.

1. Pädevad asutused määravad direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõikes 3 osutatud dokumentatsiooni edastamiseks ja kõnealuse artikliga kehtestatud teatamise korraga seotud teabe vahetamiseks e-posti aadressi. 2. Pädevad asutused teatavad määratud e-posti aadressi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja tagavad, et kõnealuse aadressi muutmisest teatatakse neile koheselt. 3. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõike 3 teises lõigus osutatud kõik dokumendid üksnes selle liikmesriigi pädevate asutuste määratud e-posti aadressile, kus eurofond kavatseb oma osakuid turustada. 4. Pädevad asutused kehtestavad korra, millega nad tagavad, et nende teadete saamiseks määratud e-posti kontrollitakse igal tööpäeval.

1. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad e-posti teel direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõike 3 teises lõigus osutatud täieliku dokumentatsiooni selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus eurofond kavatseb oma osakuid turustada. Kõik teate lisad, nagu on määratletud I lisas, loetletakse e-postis ning saadetakse üldkasutatavas vormingus, nii et neid on võimalik vaadata ja välja trükkida. 2. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõike 3 teises lõigus osutatud täieliku dokumentatsiooni edastamine loetakse mittetoimunuks üksnes järgmistel juhtudel: a) edastada tulev dokument on puudu, ebatäielik või muus vormingus kui lõikes 1 sätestatud; b) eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei kasuta seda e-posti aadressi, mille on määranud selle liikmesriigi pädevad asutused, kus eurofond kavatseb turustada oma osakuid vastavalt artikli 3 lõikele 1; c) eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel ebaõnnestus täieliku dokumentatsiooni saatmine nende elektroonilise süsteemi tehnilise rikke tõttu. 3. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõikes 3 osutatud täielik dokumentatsioon edastatakse eurofondile enne, kui nad eurofondi sellest teavitavad. 4. Kui eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele antakse teada või nad saavad teada, et täielikku dokumentatsiooni edastamine ei õnnestunud, võtavad nad kohe meetmeid täieliku dokumentatsiooni edastamiseks. 5. Pädevad asutused võivad olla nõus vahetama direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõike 3 teises lõigus osutatud täieliku dokumentatsiooni edastamise viisi elektroonilise side e-postist arenenuma vahendi vastu või kehtestama täiendavad menetlused, et parandada saadetud e-posti turvalisust. Mis tahes alternatiivne meetod või täiendatud menetlus järgib direktiivi 2009/65/EÜ XI peatükis sätestatud teatamise ajalisi piirmäärasid ning ei vähenda eurofondi võimalusi siseneda muu liikmesriigi kui päritoluliikmesriigi turule.

1. Juhul kui selle liikmesriigi pädevad asutused, kus eurofond kavatseb turustada oma osakuid, saab dokumendid, mis tuleb neile edastada vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõikele 3, kinnitavad nad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul alates kõnealuste dokumentide saamise kuupäevast, kas: a) kõik manused, mis tuleb loetleda vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 1, on kätte saadud; ning b) kõiki dokumente, mis tuleb neile edastada, saab vaadata või välja trükkida. Kinnituse võib saata e-posti teel eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutustele, kasutades vastavalt artikli 3 lõikele 1 määratud aadressi, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused on leppinud kokku, et nad kasutavad kättesaamise kinnitamiseks keerukamat meetodit. 2. Juhul kui eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud kinnitust selle liikmesriigi, kus eurofond kavatseb oma osakuid turustada, pädevatelt asutustelt lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, võtavad nad ühendust selle liikmesriigi, kus eurofond kavatseb oma osakuid turustada, pädevate asutustega, ja kontrollivad, kas täielik dokumentatsioon on edastatud.

1. Pädev asutus, kes kavatseb viia teise liikmesriigi territooriumil läbi kohapealse kontrolli või uurimise (taotlev asutus), esitab kirjaliku taotluse kõnealuse teise liikmesriigi pädevale asutusele (taotluse saanud asutus). Taotlus sisaldab järgmist teavet: a) taotluse põhjused, sealhulgas õigusnormid, mida kohaldatakse taotleva asutuse jurisdiktsioonis ning millel taotlus põhineb; b) kohapealse kontrolli või uurimise ulatus; c) taotleva asutuse juba võetud meetmed; d) meetmed, mida taotluse saanud asutus peab võtma; e) kohapealse kontrolli või uurimise kavandatud metoodika ning põhjused, miks taotlev asutus selle valis. 2. Taotlus esitatakse piisavalt vara enne kohapealse kontrolli või uurimise toimumist. 3. Juhul kui kohapealse kontrolli või uurimise abi taotlus on pakiline, võib selle edastada e-postiga ja täiendavalt kinnitada kirjalikult. 4. Taotluse saanud asutus kinnitab taotluse saamist ilma liigse viivituseta. 5. Taotlev asutus esitab taotluse saanud asutusele kogu teabe, mida see soovib, et taotluse saanud asutus saaks pakkuda vajalikku abi. 6. Taotluse saanud asutus esitab seoses kohapealse kontrolli või uurimise põhjuste ja ulatusega ilma liigse viivituseta kogu teabe ja kõik dokumendid, mis talle on kättesaadavad ja on olulised või kasulikud taotlevale asutusele. 7. Taotluse saanud asutus ja taotlev asutus hindavad uuesti kohapealse kontrolli ja uurimise vajalikkust vastavalt lõikele 5 või 6 esitatud dokumentide või teabe põhjal. 8. Taotluse saanud asutus otsustab, kas ta viib kohapealse kontrolli või uurimise läbi ise või lubab taotleval asutusel viia läbi kohapealse kontrolli või uurimise, või kas ta lubab audiitoritel või teistel ekspertidel viia läbi kohapealse kontrolli või uurimise. 9. Taotluse saanud asutus ja taotlev asutus lepivad kokku kohapealse kontrolli või uurimisega seotud kulude jagamises.

1. Juhul kui taotluse saanud asutus on otsustanud kohapealse kontrolli või uurimise viia läbi ise, teeb ta seda vastavalt selle liikmesriigi seadustele, kus kohapealne kontroll või uurimine toimub. 2. Juhul kui taotlev asutus on palunud, et tema ametnikud saadavad taotluse saanud asutuse ametnikke kontrolli või uurimise ajal vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 101 lõikele 5, lepivad taotlev ja taotluse saanud asutus kokku sellise osalemise praktilistes üksikasjades.

1. Juhul kui taotluse saanud asutus on otsustanud lubada viia kohapealse kontrolli või uurimise läbi taotleval asutusel, viiakse kohapealne kontroll või uurimine läbi vastavalt selle liikmesriigi seadustele, kus kohapealne kontroll või uurimine toimub. 2. Juhul kui taotluse saanud asutus on otsustanud lubada viia kohapealse kontrolli või uurimise läbi taotleval asutusel, pakub ta vajalikku abi, et lihtsustada kohapealse kontrolli või uurimise läbiviimist. 3. Juhul kui taotlev asutus avastab olulist teavet, mis on oluline taotluse saanud asutusele ülesannete täitmiseks kohapealse kontrolli või uurimise läbiviimise ajal, edastab ta selle viivitamata taotluse saanud asutusele.

1. Juhul kui taotluse saanud asutus on otsustanud lubada kohapealse kontrolli või uurimise läbi viia audiitoritel või ekspertidel, viiakse kõnealune kontroll või uurimine läbi vastavalt selle liikmesriigi seadusele, kelle territooriumil kohapealne kontroll või uurimine toimub. 2. Juhul kui taotluse saanud asutus on otsustanud lubada viia kohapealse kontrolli või uurimise läbi audiitoritel või ekspertidel, pakub ta vajalikku abi, et lihtsustada kõnealustel audiitoritel ülesannete täitmist. 3. Juhul kui taotlev asutus teeb ettepaneku määrata audiitorid või eksperdid, edastab ta kõnealuste audiitorite ja ekspertide isikuandmed ja nende kutsekvalifikatsiooni taotluse saanud asutusele. Taotluse saanud asutus teavitab koheselt taotlevat asutust sellest, kas ta nõustub ettepanekuga. Juhul kui taotluse saanud asutus ei nõustu ettepanekuga või kui taotlev asutus ei tee ettepanekut määrata audiitorid või eksperdid, on taotluse saanud asutusel õigus teha audiitorite või ekspertide määramise ettepanek. 4. Juhul kui taotluse saanud asutus ja taotlev asutus ei suuda kokku leppida audiitorite või ekspertide määramises, otsustab taotluse saanud asutus, kas ta viib kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi või lubab seda teha taotleval asutusel. 5. Kui taotluse saanud asutus ja taotlev asutus ei lepi kokku teisiti, kannab asjaomased kulud see asutus, kes tegi audiitorite või ekspertide määramise ettepaneku. 6. Kui audiitorid või eksperdid avastavad kohapealse kontrolli või uurimise käigus olulist teavet, mis on taotluse saanud asutusele tema ülesannete täitmisel oluline, edastavad nad kõnealuse teabe koheselt taotluse saanud asutusele.

1. Juhul kui taotlev asutus peab vajalikuks intervjueerida teise liikmesriigi territooriumil asuvaid isikuid, esitab ta kirjaliku taotluse kõnealuse teise liikmesriigi pädevatele asutustele. 2. Taotlus sisaldab järgmist teavet: a) taotluse põhjused, sealhulgas õigusnormid, mida kohaldatakse taotleva asutuse jurisdiktsioonis ning millel taotlus põhineb; b) intervjuude ulatus; c) taotleva asutuse juba võetud meetmed; d) meetmed, mida taotluse saanud asutus peab võtma; e) intervjuude läbiviimise kavandatud metoodika ning taotleva asutuse põhjused selle valimiseks. 3. Taotlus esitatakse piisavalt vara enne intervjuude toimumist. 4. Juhul kui abi taotlus teise liikmesriigi territooriumil asuvate isikutega intervjuude läbiviimiseks on pakiline, võib selle edastada e-postiga ja täiendavalt kinnitada kirjalikult. 5. Taotluse saanud asutus kinnitab taotluse saamist ilma liigse viivituseta. 6. Taotlev asutus esitab taotluse saanud asutusele kogu teabe, mida see soovib, et taotluse saanud asutus saaks osutada vajalikku abi. 7. Taotluse saanud asutus esitab seoses intervjueerimise põhjuste ja ulatusega ilma liigse viivituseta kogu teabe ja kõik dokumendid, mis talle on kättesaadavad ja on olulised või kasulikud taotlevale asutusele. 8. Taotluse saanud asutus ja taotlev asutus hindavad uuesti intervjuude vajalikkust vastavalt lõikele 6 või 7 esitatud dokumentide või teabe põhjal. 9. Taotluse saanud asutus otsustab, kas ta teeb intervjuud ise või lubab need teha taotleval asutusel. 10. Taotluse saanud asutus ja taotlev asutus lepivad kokku intervjuudega seotud kulude jagamises. 11. Taotlev asutus võib osaleda vastavalt lõikele 1 taotletud intervjuudes. Enne intervjuusid ja nende ajal võib taotlev asutus esitada küsimused, mida tuleb küsida.

1. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad üksteist mis tahes kohapealsetest kontrollidest ja uurimistest, mis tuleb läbi viia seoses fondivalitseja või eurofondi üle teostatava järelevalvega. Pärast kõnealust teavitamist võib teavitatud pädev asutus koheselt taotleda, et teavitav pädev asutus lisab kohapealse kontrolli või uurimise ulatusse teemad, mis kuuluvad teavitatud asutuse järelevalve alla. 2. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda, et eurofondi päritoluliikmesriigi pädev asutus osutab vajaduse korral abi seoses eurofondi depositooriumi kohapealse kontrolli ja uurimisega, et täita oma järelevalveülesandeid, mis on seotud fondivalitsejaga. 3. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused lepivad kokku korras, kuidas jagada nende järelevalve alla kuuluva fondivalitseja ja eurofondi kohapealse kontrolli või uurimise tulemusi. 4. Vajaduse korral lepivad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused kokku edasistes meetmetes, mida tuleb võtta seoses kohapealse kontrolli ja uurimisega.

1. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad kohe eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi ning kui eurofondi valitseb fondivalitseja, kes asub teises liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriigis, fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi järgmisest: a) otsus tühistada eurofondi tegevusluba; b) kõik otsused, mis on kehtestatud eurofondi suhtes seoses tema osakute väljalaskmise, tagasiostmise või tagasivõtmisega; c) mis tahes muu oluline meede, mida on võetud eurofondi suhtes. 2. Juhul kui eurofondi valitseb fondivalitseja, kes asub teises liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriik, teavitavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused koheselt eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi, kui fondivalitseja võime korralikult täita eurofondi valitsemisega seotud ülesandeid võib olla tõsiselt kahjustatud või et fondivalitseja ei vasta direktiivi 2009/65/EÜ III peatüki nõuetele. 3. Juhul kui eurofondi valitseb fondivalitseja, kes asub teises liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriik, lihtsustavad eurofondi päritoluliikmesriik ja fondivalitseja päritoluliikmesriik teabevahetust, mida on vaja direktiivi 2009/65/EÜ kohaste ülesannete täitmiseks, sealhulgas kehtestavad asjakohase teabevahetuse korra. See hõlmab teabevahetust, mis toimub järgmistel põhjustel: a) fondivalitsejale tegevusloa andmise protseduur tegevuste sooritamiseks teise liikmesriigi territooriumil vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklitele 17 ja 18; b) fondivalitsejale tegevusloa andmise protseduur, mille kohaselt ta võib vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 20 valitseda eurofondi, kellel on teise liikmesriigi kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi tegevusluba; c) fondivalitsejate ja eurofondide pidev järelevalve.

Pädevad asutused edastavad eelnevalt luba küsimata ja liigselt viivitamata teisele pädevale asutuse kogu valiku teabe, mis võib olla oluline ülesannete täitmiseks vastavalt direktiivile 2009/65/EÜ.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2011.