Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011 , millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks
1. Käesoleva direktiiviga luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, et vältida tarbetu koormuse tekitamist tulevastele põlvkondadele.
2. Direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid kehtestavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise asjakohase riikliku korra ohutuse kõrge taseme tagamiseks, et kaitsta töötajaid ja muud elanikkonda ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.
3. Direktiiviga tagatakse vajalikul määral üldsuse teavitamine kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisest ning üldsuse kaasamine, võttes asjakohaselt arvesse julgeoleku ja ärisaladusena käsitletava teabe küsimusi.
4. Ilma et see piiraks direktiivi 96/29/Euratom kohaldamist, täiendatakse käesoleva direktiiviga Euratomi asutamislepingu artiklis 30 osutatud põhistandardeid, niivõrd kuivõrd need on seotud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega.
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse
a)
tsiviilotstarbelise tegevuse käigus tekkinud kasutatud tuumkütuse käitlemise kõikidele etappidele;
b)
tsiviilotstarbelise tegevuse käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidele etappidele, jäätmete tekitamisest kuni lõppladustamiseni.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata
a)
selliste kaevandamistegevuse käigus tekkinud jäätmete suhtes, mis võivad olla radioaktiivsed ja on hõlmatud direktiivi 2006/21/EÜ reguleerimisalaga;
b)
lubatud heite suhtes.
3. Käesoleva direktiivi artikli 4 lõiget 4 ei kohaldata
a)
kinniste kasutamata allikate tarnijale või tootjale tagasisaatmisele;
b)
uurimisreaktorite kasutatud tuumkütuse tagasisaatmisele või ekspordile, võttes arvesse kohaldatavaid rahvusvahelisi lepinguid;
c)
olemasoleva Krško tuumaelektrijaama jäätmetele ja kasutatud tuumkütusele, kui see on seotud Sloveenia ja Horvaatia vaheliste vedudega.
4. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriigi või liikmesriigis asuva ettevõtja õigust saata radioaktiivsed jäätmed pärast nende töötlemist tagasi jäätmete päritoluriiki, kui
a)
radioaktiivsed jäätmed saadetakse kõnealusesse liikmesriiki või kõnealusele ettevõtjale töötlemiseks või
b)
muud ained saadetakse kõnealusesse liikmesriiki või kõnealusele ettevõtjale jäätmete taaskasutuse eesmärgil.
Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriigi või selles liikmesriigis asuva sellise ettevõtja, kellele kasutatud tuumkütus töötlemiseks või ümbertöötamiseks saadetakse, õigust saata töötlemise või ümbertöötamise käigus taaskasutusse võetud radioaktiivsed jäätmed või kokku lepitud ekvivalendid päritoluriiki tagasi.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „sulgemine”– igasuguse tegevuse lõpetamine mingil ajal pärast kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete paigutamist lõppladustamisrajatisse, kaasa arvatud lõplikud insenertehnilised või muud tööd rajatise viimiseks pikaajalise ohutuse seisundisse;
2) „pädev reguleeriv asutus”– asutus või asutuste süsteem, kellele liikmesriigis on tehtud ülesandeks tegutseda kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse reguleerimise valdkonnas vastavalt artiklile 6;
3) „lõppladustamine”– kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine rajatisse ilma kavatsuseta seda sealt välja võtta;
4) „lõppladustamisrajatis”– iga rajatis või seade, mille esmane otstarve on radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine;
5) „tegevusluba”– igasugune juriidiline dokument, mis on liikmesriigi jurisdiktsiooni all välja antud tegevuseks, mis on seotud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega, või millega kehtestatakse vastutus kasutatud tuumkütuse käitlemise koha või radioaktiivsete jäätmete käitlemise koha asukoha valimise, projekteerimise, ehitamise, kasutusse võtmise, kasutamise, dekomisjoneerimise või sulgemise eest;
6) „tegevusloa omanik”– juriidiline või füüsiline isik, kes vastutab kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevuse või koha eest, nagu on täpsustatud tegevusloas;
7) „radioaktiivsed jäätmed”– gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne aine, millele liikmesriik või juriidiline või füüsiline isik, kelle otsust liikmesriik tunnustab, ei näe ette ega kaalu edasist kasutust ning mida pädev reguleeriv asutus käsitleb liikmesriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus radioaktiivsete jäätmetena;
8) „radioaktiivsete jäätmete käitlemine”– igasugune tegevus, mis on seotud radioaktiivsete jäätmetega ümber käimisega, nende eeltöötlemise, töötlemise, sobivale kujule viimise, ladustamise või lõppladustamisega, välja arvatud käitlemiskohaväline vedu;
9) „radioaktiivsete jäätmete käitlemise koht”– iga rajatis või seade, mille esmane otstarve on radioaktiivsete jäätmete käitlemine;
10) „ümbertöötamine”– protsess või tegevus, mille eesmärk on eraldada lõhustuv ja muundamiseks sobiv materjal kasutatud tuumkütusest selle edasiseks kasutamiseks;
11) „kasutatud tuumkütus”– tuumkütus, mida on kiiritatud ning mis on reaktori südamikust jäädavalt eemaldatud; kasutatud tuumkütust võib pidada kasutatavaks ressursiks, mida saab ümber töötada, või määrata lõppladustamisele, kui see klassifitseeritakse radioaktiivseteks jäätmeteks;
12) „kasutatud tuumkütuse käitlemine”– igasugune tegevus, mis on seotud kasutatud tuumkütusega ümber käimisega, selle ladustamise, ümbertöötamise või lõppladustamisega, välja arvatud käitlemiskohaväline vedu;
13) „kasutatud tuumkütuse käitlemise koht”– iga rajatis või seade, mille esmane otstarve on kasutatud tuumkütuse käitlemine;
14) „ladustamine”– kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine rajatisse kavatsusega see sealt välja võtta.
1. Liikmesriigid kehtestavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku poliitika ja tagavad selle toimimise. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, lasub igal liikmesriigil lõplik vastutus liikmesriigis tekitatud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest.
2. Kui radioaktiivseid jäätmeid või kasutatud tuumkütust veetakse liikmesriiki või kolmandasse riiki töötlemise või ümbertöötamise eesmärgil, siis lasub lõplik vastutus nende ainete (sealhulgas võimalike kõrvalsaadusena tekkivate jäätmete) ohutu ja vastutustundliku lõppladustamise eest radioaktiivse materjali vedanud liikmesriigil või kolmandal riigil.
3. Riiklik poliitika tugineb kõigile järgmistele põhimõtetele:
a)
radioaktiivsete jäätmete tekitamine hoitakse mõistlikult teostataval miinimumtasemel nii aktiivsuse kui ka koguse poolest, kasutades sobivaid projekteerimismeetmeid ning käitamis- ja dekomisjoneerimistavasid, kaasa arvatud ainete ringlussevõtt ja taaskasutus;
b)
arvesse võetakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete tekitamise kõikide etappide vahelisi sõltuvusi;
c)
kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult, sealhulgas on oluline pikaajaline ohutus koos passiivsete ohutusmeetmetega;
d)
meetmeid võetakse etapiviisiliselt;
e)
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulud kannab nimetatud ainete tekitaja;
f)
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikides etappides kohaldatakse tõenditel põhinevat ja dokumenteeritud otsustusprotsessi.
4. Radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse liikmesriigis, kus need tekitati, välja arvatud juhul, kui jäätmete veo ajaks on asjaomase liikmesriigi ja teise liikmesriigi või kolmanda riigi vahel jõustunud kokkulepe lõppladustamisrajatise kasutamiseks selles riigis, võttes arvesse direktiivi 2006/117/Euratom artikli 16 lõike 2 kohaselt komisjoni poolt kehtestatud kriteeriume.
Eksportiv liikmesriik teavitab komisjoni enne vedu kolmandasse riiki sellise kokkuleppe sisust ning võtab mõistlikke meetmeid, et olla kindel järgmises:
a)
sihtriik on sõlminud Euroopa Aatomienergiaühendusega kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitleva lepingu või on kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni („ühiskonventsioon”) osaline;
b)
sihtriigil on olemas radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise programmid, mille kõrget ohutustaset taotlevad eesmärgid on samaväärsed käesoleva direktiiviga kehtestatud eesmärkidega, ja
c)
sihtriigi lõppladustamisrajatisel on luba radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmiseks, kõnealune rajatis on töös enne vedu ning seda juhitakse nimetatud sihtriigi radioaktiivsete jäätmete käitlemise programmide raames seatud nõuetega kooskõlas.
1. Liikmesriigid kehtestavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tagamiseks riikliku õigusliku, reguleeriva ja organisatsioonilise raamistiku („riiklik raamistik”), mille abil määratakse kindlaks vastutus ja asjaomaste pädevate asutuste töö koordineerimine, ning tagavad selle raamistiku toimimise. Riikliku raamistikuga nähakse ette kõik järgnev:
a)
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika rakendamist käsitlev riiklik programm;
b)
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlev riiklik kord. Liikmesriikide pädevusse jääb otsustada, kuidas selline kord vastu võetakse ning millise õigusakti abil seda kohaldatakse;
c)
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuse või koha või mõlema jaoks tegevuslubade andmise süsteem, mis hõlmab sellise tegevusloata tegevuse, koha või mõlema käitamise või mõlema keelamist ning näeb vajaduse korral ette tegevuse, koha või mõlema edasise haldamise tingimused;
d)
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuse või koha või mõlema jaoks asjakohane kontrollisüsteem, haldamise süsteem, korrapärased inspekteerimised, dokumenteerimis- ja aruandluskohustus, sealhulgas asjakohased meetmed lõppladustamisrajatiste sulgemisjärgsete perioodide puhuks;
e)
jõustamismeetmed, sealhulgas käitlemise peatamine ja tegevusloa muutmine, kehtivusaja lõppemine või kehtetuks tunnistamine, vajaduse korral koos nõuetega alternatiivsetele lahendustele, mis annavad tulemuseks tõhustatud ohutuse;
f)
vastutuse kindlaksmääramine asutuste vahel, kes osalevad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eri etappides. Riikliku raamistiku alusel lasub esmavastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete eest jäätmete tekitajal või teatud erioludes tegevusloa omanikul, kellele pädevad organid on sellise vastutuse usaldanud;
g)
riiklikud nõuded üldsuse teavitamisele ja osalemisele;
h)
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise rahastamiskava(d) vastavalt artiklile 9.
2. Liikmesriigid tagavad, et riiklikku raamistikku vajaduse korral täiustatakse, võttes arvesse käitamiskogemusi, artikli 4 lõike 3 punktis f osutatud otsustusprotsessi tulemusi, asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid.
1. Iga liikmesriik asutab pädeva reguleeriva asutuse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse valdkonnas ja tagab selle toimimise.
2. Liikmesriigid tagavad, et pädev reguleeriv asutus on funktsionaalselt eraldatud igast muust asutusest või organisatsioonist, kes tegeleb tuumaenergia või radioaktiivsete ainete kasutamise või kasutamise edendamisega, sealhulgas elektrienergia tootmise ja radioisotoopide rakendustega või kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega, et tagada pädeva reguleeriva asutuse tegelik sõltumatus ja kaitsta teda reguleerimisel põhjendamatu mõju eest.
3. Liikmesriigid tagavad, et pädeval reguleerival asutusel on volitused ning inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks seoses artikli 5 lõike 1 punktides b, c, d ja e kirjeldatud riikliku raamistikuga.
1. Liikmesriigid tagavad, et esmavastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise koha ja/või tegevuse ohutuse eest on tegevusloa omanikul. Seda vastutust ei saa edasi anda.
2. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse reguleeriva kontrolli all korrapäraselt hindama, kontrollima ja mõistlikus võimalikus ulatuses pidevalt parandama oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise koha või tegevuse ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil. Seda saab saavutada asjakohase ohutushindamise ja muude andmete ja tõendite abil.
3. Käitlemise kohale või tegevusele loa andmise ühe osana hõlmab ohutuse tõendamine tegevuse väljaarendamist ja teostamist ning koha väljaarendamist, käitamist ja dekomisjoneerimist või lõppladustamisrajatise sulgemist ja sulgemisjärgset etappi. Ohutuse tõendamise ulatus peab olema vastavuses tegevuse keerukusega ja kasutatud tuumkütuse ning radioaktiivsete jäätmete, käitlemise koha või tegevusega seotud ohu suurusega. Tegevuslubade väljastamisega aidatakse kaasa käitlemise koha või tegevuse ohutusele tavapärastes käitamistingimustes, ettearvatavate käitamisjuhtumite ja projekteerimisel ette nähtud õnnetuste korral. Ohutuse tõendamisega kinnitatakse koha või tegevuse ohutust. Kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mille mittetoimimise tagajärjel võiks ioniseeriv kiirgus hakata oluliselt mõjutama töötajate ja muu elanikkonna tervist. Kõnealuse lähenemisviisiga selgitatakse välja ebakindlad valdkonnad ja vähendatakse neid.
4. Liikmesriigid tagavad, et riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid integreeritud juhtimissüsteeme, sealhulgas kvaliteedi tagamist, milles peetakse esmatähtsaks kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust ning mida pädev reguleeriv asutus regulaarselt kontrollib.
5. Liikmesriigid tagavad, et riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamist ja olemasolu, et täita lõigetes 1–4 sätestatud kohustusi seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega.
Liikmesriigid tagavad, et riikliku raamistikuga nõutakse kõigilt osalistelt nende töötajate koolitamist ja väljaõpetamist, samuti uurimis- ja arendustööga tegelemist, et rahuldada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku programmi vajadused, et saada, säilitada ja edasi arendada vajalikke eksperditeadmisi ja oskusi.
Liikmesriigid tagavad, et riikliku raamistikuga nõutakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu, kui neid vajatakse artiklis 11 osutatud riiklike programmide rakendamiseks, eelkõige kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, võttes vajalikul määral arvesse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete tekitajate vastutust.
1. Liikmesriigid tagavad, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitlev vajalik teave avalikustatakse töötajatele ja muule elanikkonnale. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab üldsust oma pädevusalas. Teave avalikustatakse üldsusele riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustuste kohaselt ning tingimusel, et sellega ei kahjustata muid huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud riiklikes õigusaktides või rahvusvahelistes kohustustes.
2. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse riigi õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustuste kohaselt asjakohane võimalus tõhusalt osaleda kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud otsuste tegemises.
1. Iga liikmesriik tagab selle, et rakendatakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku programmi („riiklik programm”), mis hõlmab tema jurisdiktsioonis tekkinud igasugust liiki kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõiki etappe tekitamisest kuni lõppladustamiseni.
2. Iga liikmesriik vaatab oma riikliku programmi korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda, võttes vajadust mööda arvesse tehnika ja teaduse saavutusi ning eksperdihinnangutest teada saadud soovitusi, õppetunde ja häid tavasid.
1. Riiklikus programmis nähakse ette, mil viisil kavatseb liikmesriik viia ellu oma artiklis 4 osutatud riiklikku poliitikat kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmine, ning programm hõlmab kõike järgmist:
a)
liikmesriigi riikliku poliitika üldised eesmärgid seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega;
b)
olulised verstapostid ja selge ajaline raamistik nende verstapostideni jõudmiseks riikliku programmi üldiste eesmärkide raames;
c)
ülevaade kasutatud tuumkütusest ja radioaktiivsetest jäätmetest ning tulevikus tekkivate koguste prognoosid, kaasa arvatud dekomisjoneerimise korral tekkivad kogused, näidates selgelt radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse asukoha ja koguse vastavalt asjakohasele radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioonile;
d)
põhimõtted või plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekitamisest kuni lõppladustamiseni;
e)
põhimõtted või plaanid lõppladustamisrajatise sulgemise järgseks ajaks, sealhulgas ajavahemikuks, mille jooksul säilitatakse asjakohane kontroll ja vahendid, mida kasutatakse lõppladustamisrajatist käsitleva teabe pikaajaliseks säilitamiseks;
f)
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise lahenduste rakendamiseks vajalikud teadusuuringud, arendustööd ja tõendamistegevused;
g)
vastutus riikliku programmi elluviimise eest ja peamised näitajad, mille kaudu saab jälgida programmi rakendamise edenemist;
h)
riikliku programmi kulude hinnang ning nimetatud hinnangu lähtekohad ja eeldused, sealhulgas nende esitamine eri hetkedel;
i)
kehtiv(ad) rahastamiskava(d);
j)
artiklis 10 osutatud läbipaistvuspoliitika või -protsess;
k)
nende olemasolu korral liikmesriigi või kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepe/kokkulepped kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta, sealhulgas lõppladustamisrajatiste kasutamise kohta.
2. Riiklik programm ja riiklik poliitika võib sisalduda ühes või mitmes dokumendis.
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma riikliku programmi ja selle hilisemad olulised muudatused.
2. Kuue kuu jooksul pärast teatamise kuupäeva võib komisjon paluda selgitusi ja/või avaldada arvamust selle kohta, kas riikliku programmi sisu on kooskõlas artikliga 12.
3. Kuue kuu jooksul pärast komisjoni palve saamist või arvamuse avaldamist esitab liikmesriik nõutud selgituse ja/või teavitab komisjoni riikliku programmi mis tahes muutmisest.
4. Kui komisjon teeb otsuse Euratomi rahalise või tehnilise abi eraldamise kohta kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade või tegevuste jaoks, võtab ta arvesse liikmesriigi selgitusi riikliku programmi kohta ja selle raames tehtud edusamme.
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile esimese aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 23. augustiks 2015 ja seejärel iga kolme aasta tagant vastavalt ühiskonventsioonis ette nähtud läbivaatamisele ja aruandlusele.
2. Liikmesriikide aruannete põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmised dokumendid:
a)
aruande käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammude kohta ning
b)
ülevaate ühenduse territooriumil olevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete kohta ja osutatud materjalide tekkimise tulevikuprognoosi.
3. Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ohutusnormide kõrge taseme saavutamiseks hindavad liikmesriigid regulaarselt ning vähemalt kord kümne aasta jooksul ise oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle rakendamist ning kutsuvad rahvusvahelised eksperdid hindama oma riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust ja/või riiklikku programmi. Mis tahes eksperdihinnangute tulemused tehakse teatavaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning need võidakse teha kättesaadavaks üldsusele, kui ei teki vastuolu julgeoleku ja ärisaladuse huvidega.
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 23. augustiks 2013. Liikmesriigid teavitavad neist viivitamata komisjoni.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Käesoleva direktiivi kasutatud tuumkütusega seotud sätete ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Eesti, Iirimaa, Küprose, Luksemburgi, Läti, Malta ja Taani suhtes seni kaua, kui nad ei otsusta viia ellu tuumkütusega seotud mis tahes tegevust.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti ning kõnealuste õigusnormide hilisemad muudatused.
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile esimest korda oma kõiki artiklis 12 nimetatud punkte hõlmava riikliku programmi sisu võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 23. augustil 2015.