Direktiiv 2011/99

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mis võimaldavad anda selle liikmesriigi õigusasutusel või samaväärsel asutusel, kus on kehtestatud kaitsemeede eesmärgiga kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib ohustada isiku elu, kehalist või vaimset puutumatust, väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust, välja Euroopa lähenemiskeeld, et võimaldada teise liikmesriigi pädeval asutusel jätkata asjaomase isiku kaitsmist selle teise liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui otsuse teinud riigi siseriikliku õiguse kohaselt on toime pandud kuritegu või kuriteo toimepanemist oletatakse.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „Euroopa lähenemiskeeld”– liikmesriigi õigusasutuse või samaväärse asutuse poolt seoses kaitsemeetmega tehtud otsus, mille alusel võtab teise liikmesriigi õigusasutus või samaväärne asutus vastavalt oma siseriiklikule õigusele mis tahes asjakohase meetme või asjakohased meetmed eesmärgiga jätkata kaitstava isiku kaitsmist; 2) „kaitsemeede”– otsuse teinud riigis siseriikliku õiguse ja menetluste kohaselt kriminaalasjas tehtud otsus, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu artiklis 5 osutatud keeldu või piirangut, et kaitsta kaitstavat isikut ohustava isiku kuriteo eest, mis võib ohustada kaitstava isiku elu, kehalist või vaimset puutumatust, väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust; 3) „kaitstav isik”– füüsiline isik, kes on kaitse objektiks tulenevalt otsuse teinud riigis kehtestatud kaitsemeetmest; 4) „ohustav isik”– füüsiline isik, kelle suhtes on kehtestatud üks või mitu artiklis 5 osutatud keeldu või piirangut; 5) „otsuse teinud riik”– liikmesriik, kus on kehtestatud kaitsemeede, mis on Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks; 6) „täidesaatev riik”– liikmesriik, kellele Euroopa lähenemiskeeld on tunnustamiseks edastatud; 7) „järelevalvet teostav riik”– liikmesriik, kellele on edastatud kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses.

1. Iga liikmesriik teatab komisjonile, milline õigusasutus (või millised õigusasutused) või samaväärne asutus (või millised samaväärsed asutused) on tema siseriikliku õiguse alusel pädev (pädevad) käesoleva direktiivi kohaselt Euroopa lähenemiskeeldu välja andma ja sellist keeldu tunnustama, kui asjaomane liikmesriik on otsuse teinud riik või täidesaatev riik. 2. Komisjon teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist lõikes 1 osutatud teabega seotud muudatustest.

1. Iga liikmesriik võib määrata oma pädevaid asutusi abistama keskasutuse või, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud, mitu keskasutust. 2. Liikmesriik võib, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutuse(d) vastutama Euroopa lähenemiskeelu edastamise ja vastuvõtmise haldamise ning kogu muu sellega seotud ametliku kirjavahetuse eest. Seetõttu võib kogu pädevate asutuste vahelise suhtluse, konsulteerimise, teabevahetuse ning päringute ja teadete esitamise korraldamiseks kasutada vajaduse korral asjaomase liikmesriigi määratud keskasutus(t)e abi. 3. Liikmesriik, kes soovib kasutada käesolevas artiklis osutatud võimalusi, edastab komisjonile määratud keskasutuse või keskasutustega seotud teabe. Edastatud andmed on otsuse teinud riigi kõigile asutustele siduvad.

Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda üksnes siis, kui varem on otsuse teinud riigis vastu võetud kaitsemeede, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu järgmist keeldu või piirangut: a) keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab; b) keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine, või c) keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine.

1. Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda, kui kaitstav isik otsustab asuda elama teise liikmesriiki või juba elab seal või kui kaitstav isik otsustab viibida või juba viibib teises liikmesriigis. Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise kohta otsuse tegemisel võtab otsuse teinud riigi pädev asutus muu hulgas arvesse selle ajavahemiku või nende ajavahemike pikkust, mille jooksul kaitstav isik kavatseb viibida täidesaatvas riigis, ja kaitsevajaduse tõsidust. 2. Otsuse teinud riigi õigusasutus või samaväärne asutus võib Euroopa lähenemiskeelu välja anda ainult kaitstava isiku taotlusel ja pärast seda, kui ta on kontrollinud, et kaitsemeede vastab artiklis 5 sätestatud nõuetele. 3. Kaitstav isik võib esitada taotluse Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks kas otsuse teinud riigi pädevale asutusele või täidesaatva riigi pädevale asutusele. Kui selline taotlus esitatakse täidesaatvas riigis, siis edastab selle riigi pädev asutus kõnealuse taotluse otsuse teinud riigi pädevale asutusele. 4. Enne Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist antakse ohustavale isikule õigus esitada oma seisukohti ja õigus kaitsemeede vaidlustada, kui talle ei antud neid õigusi kaitsemeetme kehtestamiseni viinud menetluses. 5. Kui pädev asutus võtab vastu kaitsemeetme, mis sisaldab ühte või mitut artiklis 5 osutatud keeldu või piirangut, teavitab ta kaitstavat isikut asjakohasel viisil vastavalt siseriikliku õiguse kohastele menetlustele võimalusest taotleda Euroopa lähenemiskeeldu, kui see isik kavatseb liikuda teise liikmesriiki, ning sellisele taotlusele esitatavatest põhitingimustest. Kõnealune asutus soovitab kaitstaval isikul esitada taotlus enne otsuse teinud riigi territooriumilt lahkumist. 6. Kui kaitstaval isikul on eestkostja või esindaja, võib kõnealune eestkostja või esindaja esitada lõigetes 2 ja 3 osutatud taotluse kaitstava isiku nimel. 7. Kui Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise taotlus lükatakse tagasi, teavitab otsuse teinud riigi pädev asutus kaitstavat isikut kõikidest õiguskaitsevahenditest, mida saab vastavalt tema siseriiklikule õigusele sellise otsuse vastu kasutada.

Euroopa lähenemiskeeld antakse välja käesoleva direktiivi I lisas esitatud kujul. See sisaldab eelkõige järgmisi andmeid: a) kaitstava isiku isikuandmed ja kodakondsus, samuti eestkostja või esindaja isikuandmed ja kodakondsus, kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega; b) kuupäev, millest alates kaitstav isik kavatseb asuda elama täidesaatvas riigis või seal viibida, ning teises riigis viibimise ajavahemik(ud), kui see on teada; c) otsuse teinud riigi pädeva asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress; d) viide (nt number ja kuupäev) õigusaktile, millega on kehtestatud kaitsemeede, mille alusel antakse välja Euroopa lähenemiskeeld; e) kokkuvõte faktidest ja asjaoludest, mis on tinginud otsuse teinud riigis kaitsemeetme kehtestamise; f) Euroopa lähenemiskeelu aluseks oleva kaitsemeetmega ohustava isiku suhtes kehtestatud keelud või piirangud, nende kestus ning viide sanktsioonile, kui see on ette nähtud asjaomase keelu või piirangu rikkumise korral; g) vajaduse korral selliste tehnoloogiliste vahendite kasutamine, mis on antud kaitstava isiku või ohustava isiku käsutusse kaitsemeetme jõustamise eesmärgil; h) ohustava isiku isikuandmed, kodakondsus ja kontaktandmed; i) teave selle kohta, kas otsuse teinud riigis on kaitstavale isikule ja/või ohustavale isikule osutatud tasuta õigusabi, juhul kui otsuse teinud riigi pädev asutus valdab sellist teavet ning selle saamine ei eelda täiendavat järelepärimist; j) vajaduse korral selliste muude asjaolude kirjeldus, mis võiksid mõjutada kaitstavat isikut ähvardava ohu hindamist; k) kui see on asjakohane, selgesõnaline viide sellele, et kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on juba edastatud järelevalvet teostavale riigile, mis ei ole Euroopa lähenemiskeeldu täitev riik, ning sellise kohtuotsuse või otsuse jõustamist teostava pädeva asutuse andmed.

1. Kui otsuse teinud riigi pädev asutus edastab Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi pädevale asutusele, teeb ta seda mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil, mis võimaldab täidesaatva riigi pädeval asutusel selle autentsust kindlaks teha. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse. 2. Kui kas täidesaatva riigi või otsuse teinud riigi pädev asutus on kõnealuse teise riigi pädevale asutusele teadmata, teeb viimane vajaliku teabe saamiseks kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuses 2008/976/JSK (Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta) (9) osutatud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste, Eurojusti liikmesriikide liikmete või kõnealuse riigi Eurojusti töö koordineerimise riikliku süsteemi kaudu. 3. Kui täidesaatva riigi asutus, kes saab Euroopa lähenemiskeelu, ei ole pädev seda tunnustama, edastab kõnealune asutus Euroopa lähenemiskeelu ex officio pädevale asutusele ja teavitab viivitamata otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil.

1. Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab artikli 8 kohaselt edastatud Euroopa lähenemiskeelu kättesaamisel viivitamata seda lähenemiskeeldu ning teeb otsuse, millega võtab kõik meetmed, mis oleksid võimalikud selle riigi õiguse alusel samalaadsel juhul, et tagada kaitstava isiku kaitse, välja arvatud juhul, kui ta otsustab tugineda mõnele artiklis 10 sätestatud mittetunnustamise põhjusele. Täidesaatev riik võib oma siseriikliku õiguse kohaselt võtta kriminaal-, haldus- või tsiviilmeetmeid. 2. Täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt lõike 1 kohaselt võetud meede või mis tahes muu artiklis 11 osutatud hilisema otsuse alusel võetud meede vastab võimalikult suures ulatuses otsuse teinud riigis võetud kaitsemeetmele. 3. Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab ohustavat isikut, otsuse teinud riigi pädevat asutust ja kaitstavat isikut kõigist lõike 1 kohaselt võetud meetmetest ja selliste meetmete rikkumise võimalikest õiguslikest tagajärgedest vastavalt siseriiklikule õigusele ja kooskõlas artikli 11 lõikega 2. Kaitstava isiku aadressi või muid kontaktandmeid ei avalikustata ohustavale isikule, välja arvatud juhul, kui need andmed on vajalikud lõike 1 kohaldamisel võetud meetme jõustamiseks. 4. Kui täidesaatva riigi pädev asutus leiab, et Euroopa lähenemiskeelus vastavalt artiklile 7 edastatud teave ei ole täielik, teavitab ta sellest viivitama otsuse teinud riigi pädevat asutust mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil ning määrab mõistliku tähtaja puuduva teabe esitamiseks.

1. Täidesaatva riigi pädev asutus võib keelduda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest järgmistel asjaoludel: a) Euroopa lähenemiskeeld ei ole täielik või seda ei ole täiendatud täidesaatva riigi pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul; b) artiklis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud; c) kaitsemeede on seotud teoga, mis ei ole täidesaatva riigi õiguse alusel kuritegu; d) kaitse tuleneb sellise karistuse või meetme kohaldamisest, mis on täidesaatva riigi õiguse kohaselt hõlmatud amnestiaga ning seotud teo või käitumisega, mis kuulub kõnealuse õiguse alusel selle riigi pädevusse; e) täidesaatva riigi õiguse alusel on ohustaval isikul puutumatus, mis muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel meetmete võtmise võimatuks; f) kriminaalmenetlust ei saa ohustava isiku suhtes alustada, kuna tegu või käitumine, millega seoses on võetud kaitsemeede, on täidesaatva riigi õiguse alusel aegunud, kui tegu või käitumine kuulub siseriikliku õiguse alusel tema pädevusse; g) Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine on vastuolus ne bis in idem põhimõttega; h) täidesaatva riigi õiguse kohaselt ei saa ohustavat isikut tema vanuse tõttu võtta kriminaalvastutusele teo või käitumise eest, millega seoses on võetud kaitsemeede; i) kaitsemeede on seotud kuriteoga, mis täidesaatva riigi õiguse kohaselt on täielikult või suures või olulises osas toime pandud tema territooriumil. 2. Kui täidesaatva riigi pädev asutus keeldub ühel lõikes 1 osutatud alusel Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest, teeb ta järgmist: a) teavitab otsuse teinud riiki ja kaitstavat isikut viivitamata sellisest keeldumisest ja selle põhjustest; b) kui see on asjakohane, teavitab kaitstavat isikut oma siseriiklikus õiguses ettenähtud võimalusest taotleda kaitsemeetme võtmist; c) kui see on asjakohane, teavitab kaitstavat isikut kõikidest õiguskaitsevahenditest, mida saab vastavalt tema siseriiklikule õigusele sellise otsuse vastu kasutada.

1. Täidesaatval riigil on pädevus võtta pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist oma riigis meetmeid ja neid jõustada. Täidesaatva riigi õigust kohaldatakse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud otsuse vastuvõtmise ja täitmise suhtes, sealhulgas eeskirju, mis käsitlevad õiguskaitsevahendeid otsuste vastu, mis on täidesaatvas riigis tehtud seoses Euroopa lähenemiskeeluga. 2. Täidesaatva riigi poolt pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist võetud ühe või mitme meetme rikkumise korral on täidesaatva riigi pädeval asutusel lõike 1 kohaselt pädevus teha järgmist: a) määrata sellise meetme rikkumise tulemusena kriminaalkaristusi ja võtta mis tahes muid meetmeid, kui rikkumine on täidesaatva riigi õiguse alusel käsitatav kuriteona; b) teha rikkumise kohta muid otsuseid, mis ei ole kriminaalõiguslikud; c) võtta mis tahes kiireloomulisi ja ajutisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks, asjakohastel juhtudel kuni otsuse teinud riigi poolt vastava otsuse tegemiseni. 3. Kui täidesaatvas riigis ei ole samalaadse juhtumi korral võimalik siseriiklikku meedet võtta, teavitab täidesaatva riigi pädev asutus otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust või järelevalvet teostava riigi pädevat asutust igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetme või meetmete rikkumisest. Teatamisel kasutatakse II lisas esitatud tüüpvormi.

1. Otsuse teinud riigi pädeval asutusel on ainupädevus teha otsuseid, mis on seotud järgmisega: a) kaitsemeetme ja sellest tulenevalt Euroopa lähenemiskeelu pikendamine, läbivaatamine, muutmine, tühistamine ja tagasivõtmine; b) kaitsemeetme tühistamise tulemusel vabadusekaotusliku meetme määramine, tingimusel et kaitsemeedet on kohaldatud kohtuotsuse (raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses) või järelevalvemeetmete rakendamise otsuse (raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses) alusel. 2. Lõike 1 kohaselt tehtud otsuste suhtes kohaldatakse otsuse teinud riigi õigust. 3. Kui kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on teisele liikmesriigile juba edastatud või edastatakse pärast Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist, võetakse kõnealuste raamotsustega ettenähtud edasised otsused kooskõlas kõnealuste raamotsuste asjakohaste sätetega. 4. Kui kaitsemeede sisaldub kohtuotsuses raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses ja see on edastatud või see edastatakse teise liikmesriiki pärast Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist, ning kui järelevalvet teostava riigi pädev asutus on kõnealuse raamotsuse artikli 14 kohaselt teinud edasisi otsuseid, mis mõjutavad kaitsemeetmes sisalduvaid kohustusi või korraldusi, teeb otsuse teinud riigi pädev asutus viivitamata vastavalt ühe järgmistest toimingutest: pikendab Euroopa lähenemiskeeldu, vaatab selle läbi, muudab seda, tühistab selle või võtab selle tagasi. 5. Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab täidesaatva riigi pädevat asutust viivitamata kõigist lõike 1 või 4 kohaselt tehtud otsustest. 6. Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeelu vastavalt lõike 1 punktile a või lõikele 4 tühistanud või tagasi võtnud, lõpetab täidesaatva riigi pädev asutus artikli 9 lõike 1 kohaselt võetud meetmete täitmise kohe, kui otsuse teinud riigi pädev asutus on teda nõuetekohaselt teavitanud. 7. Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeeldu lõike 1 punkti a või lõike 4 kohaselt muutnud, teeb täidesaatva riigi pädev asutus vajaduse korral järgmist: a) muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmeid, toimides kooskõlas artikliga 9, või b) keeldub muudetud keelu või piirangu jõustamisest, kui tegemist ei ole artiklis 5 osutatud liiki keelu või piiranguga või kui artikli 7 kohaselt Euroopa lähenemiskeeluga edastatud teave ei ole täielik või kui puuduvat teavet ei ole esitatud tähtajaks, mille täidesaatva riigi pädev asutus on määranud artikli 9 lõike 4 kohaselt.

1. Täidesaatva riigi pädev asutus võib lõpetada Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmete täitmise: a) kui on piisavalt alust arvata, et kaitstav isik ei ela või ei viibi täidesaatva riigi territooriumil või on kõnealuselt territooriumilt lõplikult lahkunud; b) kui Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks võetud meetmete maksimaalne kehtivus on vastavalt siseriiklikule õigusele lõppenud; c) artikli 13 lõike 7 punktis b osutatud juhul või d) kui kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on saadetud täidesaatvale riigile pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist. 2. Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust ja võimaluse korral ka kaitstavat isikut viivitamata sellisest otsusest. 3. Enne meetmete täitmise lõpetamist lõike 1 punkti b kohaselt võib täidesaatva riigi pädev asutus taotleda otsuse teinud riigi pädevalt asutuselt teavet selle kohta, kas Euroopa lähenemiskeeluga pakutav kaitse on asjaomase juhtumi asjaolusid arvestades jätkuvalt vajalik. Otsuse teinud riigi pädev asutus vastab sellisele taotlusele viivitamata.

Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist käsitatakse sama prioriteetsena kui samalaadse siseriikliku juhtumi menetlemist ning arvesse võetakse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas küsimuse kiireloomulisust, kaitstava isiku täidesaatva riigi territooriumile kavandatava saabumise kuupäeva ja võimaluse korral kaitstava isiku ohustatuse määra.

Kui see on asjakohane, võivad otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused üksteisega konsulteerida, et hõlbustada käesoleva direktiivi sujuvat ja tõhusat kohaldamist.

1. Otsuse teinud riigi pädev asutus tõlgib Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest. 2. Täidesaatva riigi pädev asutus tõlgib artiklis 12 osutatud vormi otsuse teinud riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest. 3. Iga liikmesriik võib kas käesoleva direktiivi vastuvõtmisel või hiljem kinnitada avalduses, mille ta annab hoiule komisjoni, et ta tunnistab tõlget ühte või mitmesse liidu ametlikku keelde.

Käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenevad kulud kannab täidesaatev riik vastavalt oma siseriiklikule õigusele, välja arvatud kulud, mis tekivad eranditult otsuse teinud riigi territooriumil.

1. Liikmesriigid võivad jätkata selliste kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, mis kehtivad käesoleva direktiivi jõustumise ajal, kui need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmete võtmise menetlusi. 2. Liikmesriigid võivad pärast käesoleva direktiivi jõustumist sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmete võtmise menetlusi. 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 11. aprilliks 2012, milliste lõikes 1 osutatud olemasolevate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata. Samuti teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist lõikes 2 osutatud uutest lepingutest või kokkulepetest kolme kuu jooksul pärast neile allakirjutamist.

1. Käesolev direktiiv ei mõjuta määruse (EÜ) nr 44/2001, määruse (EÜ) nr 2201/2003, vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni ega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaldamist. 2. Käesolev direktiiv ei mõjuta raamotsuse 2008/947/JSK ega raamotsuse 2009/829/JSK kohaldamist.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 11. jaanuariks 2015. Nad teatavad neist viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi sätestavad liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Käesoleva direktiivi kohaldamise hindamise hõlbustamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile asjaomased andmed, mis seonduvad Euroopa lähenemiskeelu siseriiklike menetluste kohaldamisega, mis hõlmavad vähemalt taotletud, väljaantud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvandmeid.

Komisjon esitab hiljemalt 11. jaanuariks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.