lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
EL õigus·32011R0582

Määrus 582/2011

Komisjoni määrus (EL) nr 582/2011, 25. mai 2011 , millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa EMPs kohaldatav tekst

Vastu võetud 25.05.201120 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklite 4, 5, 6 ja 12 rakendusmeetmed. Samuti muudetakse sellega määrust (EÜ) nr 595/2009 ja direktiivi 2007/46/EÜ.

Artikkel 2 - Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „mootorisüsteem”– mootor, heitekontrollisüsteem ja sideliides (riistvara ja sõnumid) mootorisüsteemi elektroonilis(t)e kontrollploki/-plokkide ja kõikide muude jõuseadmete või sõiduki juhtseadme vahel; 2) „kasutusaja saavutamise katseplaan”– vanandamistsükkel ja kasutusaja saavutamise periood mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna halvenemistegurite kindlaksmääramiseks; 3) „mootoritüüpkond”– tootja koostatud mootorite rühm, mis on projekteeritud samalaadsete heitgaasikarakteristikutega, nagu on määratletud I lisa 6. jaos; kõik ühe tüüpkonna mootorid vastavad kohaldatavatele heitkoguse piirnormidele; 4) „mootoritüüp”– mootorite kategooria, millesse kuuluvad mootorid ei erine üksteisest I lisa 4. liites sätestatud oluliste karakteristikute poolest; 5) „sõidukitüüp seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega”– sõidukirühm, mis ei erine üksteisest I lisa 4. liites sätestatud oluliste mootori- ja sõidukikarakteristikute poolest; 6) „deNOx süsteem”– valikulise katalüütilise redutseerimise (SCR) süsteem, NOx adsorberid, passiivsed ja aktiivsed lahjad NOx katalüsaatorid või mis tahes muud heitgaaside järeltöötlussüsteemid lämmastikoksiidide (NOx) heidete vähendamiseks; 7) „heitgaasi järeltöötlussüsteem”– katalüsaator (oksüdatsioonikatalüsaator, kolmeastmeline või mis tahes muu katalüsaator), tahkete osakeste filter, deNOx süsteem, deNOx ja tahkete osakeste ühisfilter või mõni muu heitkoguseid vähendav seade, mis on paigaldatud mootorist allavoolu; 8) „pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem)”– sõiduki pardal või mootoril olev süsteem, mis suudab: a) avastada mootorisüsteemi heitetaset mõjutavaid rikkeid; b) osutada nende esinemisele hoiatussüsteemi abil; c) teha arvutimällu salvestatud teabe abil kindlaks rikke tõenäoline paiknemiskoht ja edastada see teave väljapoole. 9) „teadaolev rikutud osa või süsteem”– osa või süsteem, mida on tahtlikult rikutud, näiteks kiirendatud vananemise ja/või kontrollitult manipuleerimise teel, ning mille kasutamise mootorisüsteemi OBD-talitluse tõendamiseks on tüübikinnitusasutus kiitnud heaks vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 lisa 9B punktile 6.3.2 ja eeskirja X lisa 3. liite punktile 2.2; 10) „ECU”– mootorisüsteemi elektrooniline kontrollplokk (engine system electronic control unit); 11) „diagnostika veakood (DTC)”– numbriline või tähtnumbriline tähis, mis tähistab või märgistab kindlat riket; 12) „heitkoguste mõõtmise kaasaskantavad seadmed (edaspidi „PEMS”)”– II lisa 2. liite nõuetele vastav heitkoguste mõõtmise kaasaskantav süsteem; 13) „rikkeindikaator”– hoiatussüsteemi osaks olev indikaator, mis teavitab rikke puhul selgelt sõiduki juhti; 14) „vanandamistsükkel”– sõiduki või mootori funktsioonide (kiirus, koormus, võimsus) talitlus kasutusaja jooksul; 15) „kriitilised heitetaset mõjutavad osad”– järgmised osad, mis on loodud peamiselt heitkoguste piiramiseks: kõik heitgaasi järeltöötlussüsteemid, mootori elektrooniline kontrollplokk ning selle andurid ja ajamid ning heitgaasitagastussüsteem koos kõigi asjaomaste filtrite, jahutite, reguleerimisventiilide ja torudega; 16) „kriitiline heitetaset mõjutav hooldus”– kriitiliste heitetaset mõjutavate osade hooldus; 17) „heitetaset mõjutav hooldus”– hooldus, mis mõjutab märgatavalt heitkoguseid või mis võib tõenäoliselt suurendada sõiduki või mootori heitkoguseid tavakasutuse jooksul; 18) „mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkond”– valmistaja koostatud mootorite rühm, mis vastab mootoritüüpkonna määratlusele, kuid on jagatud edasi mootoriteks, mis kasutavad sarnast heitgaasi järeltöötlussüsteemi; 19) „Wobbe’i indeks (alumine Wl või ülemine Wu)”– gaasi mahuühiku kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes: 20) „λ nihketegur (Sλ)”– funktsioon, mis iseloomustab mootori juhtimissüsteemi nõutavat paindlikkust õhu ülejäägi ja kütuse suhte λ muutumisel, kui mootori kütusena kasutatakse puhtast metaanist erineva koostisega gaasisegu, nagu sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 6. lisa punktis 4.1; 21) „heitetaset mittemõjutav hooldus”– hooldus, mis ei mõjuta märgatavalt heitkoguseid ja mis ei suurenda püsivalt sõiduki või mootori heitkoguseid tavakasutuse jooksul pärast hooldust; 22) „OBD mootoritüüpkond”– tootja poolt moodustatud mootorisüsteemide rühm, milles kasutatakse heidetega seotud rikete seireks ja diagnoosimiseks samu meetodeid; 23) „skanner”– väline katseseade, mida kasutatakse standarditud väliseks andmevahetuseks pardadiagnostika süsteemiga vastavalt käesoleva määruse nõuetele; 24) „täiendava heitekontrolli strateegia (edaspidi „AES”)”– heitekontrolli strateegia, mis aktiveerub ning asendab või muudab põhilist heitekontrolli strateegiat teataval konkreetsel eesmärgil ja reageerib konkreetsetele ümbritseva keskkonna ja/või töötingimustele, ning on kasutusel üksnes nimetatud tingimuste korral; 25) „põhiline heitekontrollistrateegia (edaspidi „BES”)”– heitekontrollistrateegia, mis on aktiivne mootori käituskiiruse ja -koormuse vahemikus, kui AES ei ole aktiveeritud; 26) „talitluskoefitsient”– koefitsient, mis mõõdab nende tingimuste esinemiskordade arvu, mille puhul jälgimisseade või seireseadmete rühm oleks pidanud avastama kõnealuse jälgimisseadme või jälgimisseadmete rühma sõidutsüklite rikke; 27) „mootori käivitamine”– hõlmab süüte sisselülitamist, väntvõlli pöörlemahakkamist ja kütuse põlemisprotsessi algust ning lõpeb siis, kui mootori pöörlemiskiirus on minutis 150 pöörde võrra väiksem tavalisest pöörlemiskiirusest soojenemise ajal tühikäigul; 28) „talitlustsükkel”– järjestikuste tegevuste kogum, mis koosneb mootori käivitamisest, (mootori) tööperioodist, mootori seiskamisest ja ajavahemikust järgmise käivituseni, mille ajal pardadiagnostikasüsteemi seire töötab ja viga avastatakse, kui see esineb; 29) „heitetaseme seire”– nende rikete seire, mille tagajärjeks on ülemäärane OBD-piirväärtus (OTL) ning mille hulka kuulub vähemalt üks järgmistest: a) otsene heitetaseme mõõtmine, milles kasutatakse summutitoru heitesensorit (-sensoreid) ja mudelit otsese heitetaseme seostamiseks asjaomase katsetsükli spetsiifilise heitetasemega; b) heitetaseme suurenemise näit arvuti sisend- ja väljundteabe seostamisel katsetsükli spetsiifilise heitetasemega. 30) „talitluse seire”– rikkeseire, mis seisneb funktsionaalsuse kontrollides ja heitetasemega mitte seotud parameetrite seires, mida teostatakse tavaliselt osadel või süsteemidel, kontrollimaks, et nad töötavad ettenähtud tööpiirkonnas; 31) „loogikaviga”– rike, mille korral ühelt sensorilt või osalt lähtuv signaal ei vasta ootustele, kui seda hinnatakse juhtsüsteemi teistelt sensoritelt või osadelt saadud signaalide kõrval, sealhulgas juhtumid, mille puhul kõik mõõdetud signaalid ja osade väljundandmed eraldi jäävad asjaomase sensori või osa tavapärase talitlusega seotud tööpiirkonda ning mille puhul ükski sensor ega osa eraldi ei osuta rikkele; 32) „talitluse täieliku lakkamise seire”– selliste rikete seire, mis põhjustaksid süsteemi soovitud funktsiooni täieliku lakkamise; 33) „rike”– mootorisüsteemi, sh OBD-süsteemi tõrge või seisundi halvenemine, mis võib kaasa tuua mõne mootorisüsteemist eralduva reguleeritud saasteaine koguse suurenemise või OBD-süsteemi efektiivsuse vähenemise; 34) „üldnimetaja”– loendur, mis näitab sõiduki kasutuskordade arvu, võttes seejuures arvesse üldisi tingimusi; 35) „süütetsükliloendur”– loendur, mis näitab katsealuse sõiduki käivituskordade arvu; 36) „sõidutsükkel”– järjestikuste tegevuste kogum, mis hõlmab mootori käivitamist, (sõiduki) kasutusperioodi, mootori väljalülitamist ja ajavahemikku järgmise käivitamiseni; 37) „seireseadmete rühm”– OBD seireseadmete rühm, mida kasutatakse heitekontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise määratlemiseks, et hinnata OBD mootoritüüpkonna talitlust; 38) „kasulik võimsus”– võimsus, mis saadakse katsestendil vastaval mootori pöörlemiskiirusel väntvõlli või samaväärse seadise otsalt XIV lisas loetletud abiseadmete toel ning kindlaks määratud võrdluslikel atmosfääritingimustel; 39) „maksimaalne kasulik võimsus”– kasuliku võimsuse suurim väärtus, mis mõõdetakse mootori täiskoormusel; 40) „diislikütuse tahkete osakeste suletud filter”– diislikütuse tahkete osakeste filter, mille puhul kogu heitgaas surutakse läbi seina, mis filtreerib välja tahked osakesed; 41) „pidev regenereerimine”– heitgaasi järeltöötlussüsteemi regeneratsiooniprotsess, mis toimub pidevalt või vähemalt üks kord ülemaailmsete muutuvate sõidutsüklite (edaspidi „WHTC”) kuumkäivituskatse jooksul.

Artikkel 3 - Tüübikinnitusnõuded

1. Mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale eraldi tehnilise seadmestikuna EÜ tüübikinnituse saamiseks, EÜ tüübikinnituse saamiseks heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega või EÜ tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega tõendab tootja vastavalt I lisa sätetele, et neid sõidukeid või mootorisüsteeme katsetatakse vastavalt III–VIII, X, XIII ja XIV lisale ning need vastavad kõnealustes lisades sätestatud nõuetele. Tootja tagab ka vastavuse IX lisas sätestatud etalonkütuste spetsifikatsioonidele. 2. EÜ tüübikinnituse saamiseks heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega või EÜ tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega tagab tootja vastavuse I lisa punktis 4 sätestatud paigaldusnõuetele. 3. Selleks et laiendada käesoleva määruse alusel sõidukile antud EÜ tüübikinnitust seoses heidete ning remondi- ja hooldusteabega, kui sõiduki tuletatud mass ületab 2 380 kg, kuid mitte 2 610 kg, täidab tootja VIII lisa 1. liites sätestatud nõuded. 4. X lisa punktis 2.4.1 ja XIII lisa punktis 2.1 osutatud alternatiivse kinnituse sätted ei kehti mootorisüsteemi või mootoritüüpkonna kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse kohta. 5. Kõik mootorisüsteemid ja konstruktsioonielemendid, mis võivad mõjutada saasteainete heitkoguseid, konstrueeritakse, monteeritakse ja paigaldatakse nii, et mootor vastab tavakasutuses määruse (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määruse sätetele. Samuti tagab tootja vastavuse käesoleva määruse artiklis 14 ja VI lisas sätestatud tsüklivälise osa nõuetele. 6. EÜ tüübikinnituse saamiseks mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale eraldi tehnilise seadmestikuna või EÜ tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega tagab tootja vastavuse kütuserühmade universaalse kütusekasutuse nõuetele või maagaasil ja veeldatud naftagaasil töötavate ottomootorite puhul kütuserühmade piiranguga tüübikinnitusele, nagu osutatud I lisa punktis 1. 7. EÜ tüübikinnituse saamiseks bensiinil ja etanoolil töötava mootori korral tagab tootja nende sõidukite kütusepaakide sisselaskeavade suhtes kehtestatud I lisa punktis 4.3 sätestatud erinõuete täitmise. 8. EÜ tüübikinnituse saamiseks tagab tootja X lisa punktis 2.1 sätestatud elektrooniliste süsteemide turvalisust käsitlevate erinõuete täitmise. 9. Tootja võtab tehnilised meetmed, et tagada käesoleva määruse kohane summutitoru heitgaaside tõhus piiramine sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul. Muu hulgas tuleb nende meetmetega tagada heitekontrollisüsteemides kasutatavate voolikute ning nende ühenduste ja liidete turvalisus ning originaalprojektile vastav konstruktsioon. 10. Tootja tagab, et heitekatsete tulemused vastavad kõigile käesoleva määruse katsetingimustes ettenähtud piirväärtustele. 11. Tootja määrab halvenemistegurid, mida kasutatakse tõendamaks, et mootoritüüpkonna või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna gaasiliste ja tahkete osakeste heited vastavad määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas sätestatud heitkoguste piirväärtustele sama määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tavapärase kasutusaja jooksul. Mootorisüsteemi või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna vastavuse tõendamise kord tavapärase kasutusaja jooksul on sätestatud käesoleva määruse VII lisas. 12. IV lisas sätestatud katse läbivate ottomootorite puhul on mootori tavapärase tühikäigu pöörete arvu korral heitgaaside maksimaalne lubatav süsinikmonooksiidi sisaldus sõiduki tootja deklareeritud sisaldus. Maksimaalne süsinikmonooksiidi sisaldus ei tohi siiski ületada 0,3 mahuprotsenti. Suurendatud pöörete arvuga tühikäigul ei tohi süsinikmonooksiidi sisaldus heitgaasides ületada 0,2 mahuprotsenti, kusjuures mootori pöörete arv peab olema vähemalt 2 000 min-1 ning lambda 1 ± 0,03 vastavalt tootja spetsifikatsioonidele. 13. Tootja peab tagama, et suletud karteri puhul ei võimalda V lisas sätestatud katse puhul mootori karteri õhutussüsteem karterigaaside paiskumist atmosfääri. Kui tegemist on avatud karteriga, siis heitgaasid mõõdetakse ja lisatakse vastavalt V lisa sätetele summutitoru heitgaasidele. 14. Tüübikinnituse taotlemisel esitavad tootjad tüübikinnitusasutusele teabe, mis näitab, et deNOx süsteem säilitab oma heitekontrollifunktsiooni kõigi liidu territooriumil üldjuhul valitsevate tingimuste puhul, eriti madalatel temperatuuridel. Lisaks esitab tootja tüübikinnitusasutusele andmed heitgaasi tagastussüsteemi talitlusstrateegia kohta, sealhulgas selle toimimise kohta madalatel temperatuuridel. Neis andmetes tuleb kirjeldada ka süsteemi käitamise võimalikku mõju heidetele madalatel temperatuuridel. 15. Sõidukid ja mootorid saavad tüübikinnituse vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele alles siis, kui tahkete osakeste arvu mõõtmise kord vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisale, mitme seadistusega mootoreid käsitlevad erisätted ning kõnealuse määruse artikli 6 rakendussätted on vastu võetud.

Artikkel 4 - Pardadiagnostika

1. Tootja tagab, et kõik mootorisüsteemid ja sõidukid on varustatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD). 2. Pardadiagnostika süsteem on projekteeritud, ehitatud ja sõidukile paigaldatud vastavalt X lisale nii, et see võimaldab selles lisas osutatud kahjustuste ja rikete liike kindlaks määrata, salvestada ja neist teavitada sõiduki kogu kasutusaja jooksul. 3. Tootja tagab, et OBD-süsteem vastab X lisas sätestatud nõuetele, sealhulgas OBD talitlusnõuetele, kõigil Euroopa Liidus ettetulevatel tava- ja mõistlikult ettenähtavatel sõidutingimustel, sealhulgas X lisas osutatud tavakasutuse tingimustel. 4. Teadaoleva rikutud osaga katsetamisel aktiveeritakse pardadiagnostika süsteemi rikkeindikaator vastavalt X lisale. Pardadiagnostikasüsteemi rikkeindikaatori võib aktiveerida ka allpool X lisas osutatud pardadiagnostika piirväärtusi olevat heitkoguste taset. 5. Tootja tagab, et järgitakse X lisas sätestatud pardadiagnostika mootoritüüpkonna talitlussätteid. 6. Pardadiagnostika talitlusega seotud andmeid säilitatakse ja need tehakse krüpteerimata kättesaadavaks pardadiagnostikasüsteemi standardse pardadiagnostika-sideprotokolli kaudu vastavalt X lisa sätetele. 7. Kui tootja nii otsustab, võivad pardadiagnostikasüsteemid kolme aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 8 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2 näidatud kuupäevi vastata alternatiivsetele sätetele, nagu osutatud käesoleva määruse X lisas, ja viidates käesolevale lõikele. 8. Kui tootja nii otsustab, võib ta uute sõiduki- või mootoritüüpide puhul kuni 1. septembrini 2014 ja kõikide uute Euroopa Liidus müüdud, registreeritud või kasutusse võetud sõidukite puhul kuni 1. septembrini 2015 kasutada diislikütuse tahkete osakeste filtrite seire puhul X lisa punktis 2.3.3.3 esitatud alternatiivseid sätteid.

Artikkel 5 - EÜ tüübikinnituse taotlemine mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi tehnilisele seadmestikule

1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse saamiseks. 2. Lõikes 1 nimetatud taotlus koostatakse I lisa 4. liites esitatud näidisteatise alusel. Selleks kohaldatakse käesoleva liite 1. osa. 3. Koos taotlusega esitab tootja ka dokumentatsiooni, milles selgitatakse põhjalikult kõiki konstruktsioonielemente, mis mõjutavad heitgaase, mootorisüsteemi heitekontrolli strateegiat, seda, kuidas toimub heitgaase mõjutavate väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine, ning selgitatakse põhjalikult XIII lisa punktides 4 ja 5 nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi. Dokumentatsioon koosneb järgmistest osadest, sealhulgas I lisa 8. jaos sätestatud teave: a) vormikohased dokumendid, mis jäävad tüübikinnitusasutusele. Nõudmisel võidakse need dokumendid teha kättesaadavaks huvitatud isikutele; b) laiendatud dokumentatsioon on konfidentsiaalne. Laiendatud dokumentatsiooni võib säilitada tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse äranägemisel tootja, kuid see tehakse tüübikinnitusasutusele kontrollimiseks kättesaadavaks tüübikinnituse andmise ajal või mis tahes muul tüübikinnituse kehtimise ajal. Kui dokumentatsiooni säilitab tootja, võtab tüübikinnitusasutus vajalikud meetmed tagamaks, et dokumentatsiooni pärast tüübikinnituse andmist ei muudeta. 4. Lisaks lõikes 3 osutatud teabele esitab tootja järgmise teabe: a) ottomootoriga sõidukite puhul tootja avaldus tõrgete minimaalse protsendimäära kohta tõrkejuhtude koguarvust, mille puhul tekkivad heitkogused oleksid ületanud X lisas esitatud piirväärtusi, kui kõnealune protsendimäär oleks esinenud alates käesoleva määruse III lisas kirjeldatud heitekatse algusest või võiks kaasa tuua ammendunud katalüsaatori või katalüsaatorite ülekuumenemise ning põhjustada pöördumatu kahjustuse; b) nende meetmete kirjeldus, mis võetakse heitekontrolliarvuti(te) andmete omavolilise muutmise vältimiseks, sealhulgas ajakohastamisvõimalus tootja poolt heaks kiidetud programmi või kalibreerimise abil; c) pardadiagnostikasüsteemi dokumendid vastavalt X lisa 5. jaos sätestatud nõuetele; d) pardadiagnostikaga seotud teave, et pääseda juurde OBD ning remondi- ja hooldusteabele vastavalt käesoleva määruse nõuetele; e) tsükliväliste heidete vastavuse kinnitus artikli 14 ja VI lisa 9. jao nõuetele; f) pardadiagnostika talitluse vastavuse kinnitus X lisa 6. liite nõuetele; g) pardadiagnostika ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu nõuetele vastavuse kinnitus; h) kasutusel olevate sõidukite katsetamise algne kava vastavalt II lisa punktile 2.4; i) vajaduse korral muude tüübikinnituste koopiad koos tüübikinnituste laiendamist ja halvenemistegurite kindlaksmääramist võimaldavate andmetega. 5. Tootja esitab tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele mootori või asjakohastel puhkudel algmootori, mis esindab heakskiidetavat tüüpi. 6. Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete omaduste ja tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi talitlust.

Artikkel 6 - Mootorisüsteemi või mootoritüüpkonna kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse rakendussätted

1. Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile. Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt. Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele mootoritüübile. 2. Lõike 1 alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 5. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

Artikkel 7 - Heakskiidetud mootorisüsteemiga sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga

1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse heakskiidetud mootorisüsteemiga sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga. 2. Lõikes 1 osutatud taotlus koostatakse I lisa 4. liite 2. osas sätestatud näidisteatise alusel. Taotlusele lisatakse mootorisüsteemi või mootoritüüpkonna kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustunnistus, mis on väljastatud vastavalt artiklile 6. 3. Tootja esitab dokumentatsiooni, milles esitatakse põhjalikud selgitused sõidukil paikneva ja XIII lisas nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi osade kohta. Dokumentatsioon esitatakse vastavalt artikli 5 lõikele 3. 4. Lisaks lõikes 3 osutatud teabele esitab tootja järgmise teabe: a) nende meetmete kirjeldus, mis võetakse käesoleva määrusega hõlmatud sõiduki kontrollseadmete andmete omavolilise kopeerimise ja muutmise vältimiseks, sealhulgas ajakohastamisvõimalus tootja poolt heaks kiidetud programmi või kalibreerimise abil; b) sõidukil paiknevate pardadiagnostika osade kirjeldus vastavalt X lisa punkti 5 nõuetele; c) sõidukil paiknevate pardadiagnostika osadega seotud teave pardadiagnostika ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuks; d) pardadiagnostika ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu nõuetele vastavuse kinnitus; e) vajaduse korral muude tüübikinnituste koopiad koos tüübikinnituse laiendamist võimaldavate andmetega. 5. Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete karakteristikute või tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi talitlust.

Artikkel 8 - Heakskiidetud mootorisüsteemiga sõiduki EÜ tüübikinnituse rakendussätted seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga

1. Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile. Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa I lisa 9. liite kohaselt. Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile. 2. Lõike 1 alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 6. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

Artikkel 9 - Sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga

1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga. 2. Lõikes 1 osutatud taotlus koostatakse I lisa 4. liites esitatud näidisteatise alusel. Selleks kohaldatakse kõnealuse liite 1. ja 2. osa. 3. Tootja esitab dokumentatsiooni, milles selgitatakse põhjalikult kõiki konstruktsioonielemente, mis mõjutavad heitgaase, mootorisüsteemi heitekontrolli strateegiat, seda, kuidas toimub heitgaase mõjutavate väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine, ning selgitab põhjalikult XIII lisas nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi. Dokumentatsioon esitatakse vastavalt artikli 5 lõikele 3. 4. Lisaks lõikes 3 osutatud teabele esitab tootja artikli 5 lõike 4 punktides a–i ja artikli 7 lõike 4 punktides a–e osutatud teabe. 5. Tootja esitab tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele kinnitatavat tüüpi esindava mootori. 6. Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete omaduste ja tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi talitlust.

Artikkel 10 - Sõiduki EÜ tüübikinnituse rakendussätted seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga

1. Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile. Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt. Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile. 2. Lõike 1 alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 7. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

Artikkel 11 - Toodangu nõuetele vastavus

1. Toodangu nõuetele vastavuse tagavad meetmed võetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 sätetele. 2. Toodangu nõuetele vastavust kontrollitakse käesoleva määruse I lisa 5., 6. ja 7. liites sätestatud tüübikinnitustunnistustes esitatud kirjelduse põhjal. 3. Toodangu nõuetele vastavust hinnatakse I lisa 7. osas kehtestatud erisätete ning vastavate kõnealuse lisa 1., 2. ja 3. liites kehtestatud statistiliste meetodite kohaselt.

Artikkel 12 - Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus

1. Käesoleva määruse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ (4) alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite või mootorisüsteemide puhul võetakse nõuetele vastavuse tagamise meetmed vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 12 ning järgides käesoleva määruse II lisa nõudeid käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukite või mootorisüsteemide puhul ning käesoleva määruse XII lisa nõudeid direktiivi 2005/55/EÜ alusel tüübikinnituse saanud sõidukite või mootorisüsteemide puhul. 2. Tootja võetavad tehnilised meetmed peavad tagama summutitoru heitgaaside tegeliku piiramise sõidukite normaalse kasutusaja jooksul normaalsetes kasutustingimustes. Vastavust käesoleva määruse sätetele kontrollitakse sõidukile paigaldatud mootorisüsteemi normaalse kasutusaja jooksul normaalsetes kasutustingimustes, nagu sätestatud käesoleva määruse II lisas. 3. Tootja teatab kasutusel olevate sõidukite katsetamise tulemustest algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele vastavalt tüübikinnituse saamisel esitatud algsele kavale. Kõrvalekaldumisi algsest kavast põhjendatakse tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil. 4. Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus ei jää tootja aruandlusega vastavalt II lisa punktile 10 rahule või kui ta on teatanud tõenditest selle kohta, et kasutusel olevad sõidukid ei vasta rahuldavalt nõuetele, võib tüübikinnitusasutus kohustada tootjat läbi viima kinnitava katse. Tüübikinnitusasutus kontrollib tootja esitatud kinnitava katse aruannet. 5. Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus ei ole kasutusel olevate sõidukite katsetamise või kinnitavate katsetega rahul vastavalt käesoleva määruse II lisas määratletud kriteeriumidele või liikmesriigis läbi viidud kasutusel olevate sõidukite katsetele, nõuab ta tootjalt, et see esitaks parandusmeetmete kava mittevastavuse kõrvaldamiseks vastavalt artiklile 13 ja II lisa punktile 9. 6. Iga liikmesriik võib läbi viia oma seirekatsed ja neist aru anda, lähtudes II lisas kehtestatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsemenetlusest. Dokumenteerida tuleb teave, mis käsitleb hankimist, hooldust ja tootja osalust tegevuses. Tüübikinnitusasutuse nõudmisel esitab algse tüübikinnituse andnud asutus tüübikinnituse kohta vajaliku teabe, et võimaldada katsetamist II lisas kirjeldatud korras. 7. Kui liikmesriik on kindlaks teinud, et mootori- või sõidukitüüp ei vasta käesoleva artikli ega II lisa nõuetele, teatab ta sellest viivitamata oma tüübikinnitusasutuse kaudu algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõike 3 nõuete kohaselt. Pärast kõnealust teatamist annab algse tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõike 6 kohaselt tootjale teada, et mootori- või sõidukitüüp ei vasta kõnealustes sätetes ettenähtud nõuetele. 8. Pärast lõikes 7 osutatud teatamist ja kui varasemad kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed on näidanud nõuetele vastavust, võib algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus nõuda tootjalt pärast nõuetele mittevastavast sõidukist teatanud liikmesriigi ekspertidega konsulteerimist täiendavate kinnitavate katsete tegemist. Kui katseandmed ei ole kättesaadavad, esitab tootja 60 tööpäeva jooksul pärast lõikes 7 osutatud teate kättesaamist algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele kas artikli 13 kohase parandusmeetmete kava või teeb kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse täiendavad katsed samaväärse sõidukiga, et kontrollida mootori- või sõidukitüübi mittevastavust nõuetele. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt näidata, et täiendavate katsete jaoks on vaja lisaaega, võidakse anda ajapikendust. 9. Vastavalt lõikele 7 kutsutakse nõuetele mittevastavast mootori- või sõidukitüübist teatanud liikmesriigi eksperdid lõikes 8 osutatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse täiendavate katsete tunnistajaks. Lisaks sellele teatatakse katsete tulemustest kõnealusele liikmesriigile ja tüübikinnitusasutustele. Kui kõnealused kasutuses olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed või kinnitavad katsed kinnitavad mootori- või sõidukitüübi mittevastavust, kohustab tüübikinnitusasutus tootjat esitama mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete kava. Parandusmeetmete kava vastab artikli 13 ning II lisa punkti 9 sätetele. Kui kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed tõendavad nõuetele vastavust, esitab tootja algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele aruande. Algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus esitab aruande nõuetele mittevastavast sõidukist teatanud liikmesriigile ja tüübikinnitusasutustele. Aruanne sisaldab II lisa punktile 10 vastavaid katsetulemusi. 10. Algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus teavitab liikmesriiki, kes tõendas mootori- või sõidukitüübi nõuetele mittevastavust, tootjaga peetud arutelude käigust ja tulemustest, kontrollkatsetest ja parandusmeetmetest.

Artikkel 13 - Parandusmeetmed

1. Tüübikinnitusasutuse nõudmisel ja pärast kasutuses olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsete tegemist artikli 12 kohaselt esitab tootja tüübikinnitusasutusele parandusmeetmete kava hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast tüübikinnitusasutuselt teate saamist. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt tõendada, et vajab parandusmeetmete kava esitamise tarvis nõuetele mittevastavuse põhjuse väljaselgitamiseks lisaaega, võidakse anda ajapikendust. 2. Parandusmeetmeid kohaldatakse kõigi samasse mootoritüüpkonda või pardadiagnostika mootoritüüpkonda kuuluvate kasutusel olevate mootorite suhtes ning neid laiendatakse samuti mootoritüüpkondadele või pardadiagnostika mootoritüüpkondadele, mida võivad tõenäoliselt mõjutada samad vead. Tüübikinnitusdokumentide muutmise vajadust hindab tootja ning tulemusest teatatakse tüübikinnitusasutusele. 3. Tüübikinnitusasutus konsulteerib tootjaga, et tagada parandusmeetmete kavas kokkuleppimine ja kava elluviimine. Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus jõuab otsusele, et ühist kokkulepet ei ole võimalik saavutada, siis algatatakse menetlus direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõigete 1 ja 5 kohaselt. 4. Tüübikinnitusasutus kiidab parandusmeetmete kava heaks või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul alates tootja parandusmeetmete kava kättesaamisest. Tüübikinnitusasutus teatab samal ajal ka tootjale ja kõigile liikmesriikidele oma otsusest parandusmeetmete kava heaks kiita või tagasi lükata. 5. Tootja vastutab heakskiidetud parandusmeetmete kava ellurakendamise eest. 6. Tootja peab arvestust kõigi tagasi võetud ja remonditud või ümberkujundatud mootorisüsteemide või sõidukite ning remondi teinud töökodade kohta. Tüübikinnitusasutusel on nõudmisel juurdepääs nendele andmetele kava elluviimise ajal ja viie aasta jooksul pärast kava elluviimist. 7. Lõikes 6 osutatud parandused või muudatused kantakse sertifikaadile, mille tootja annab mootori või sõiduki omanikule.

Artikkel 14 - Nõuded tsükliväliste heidete piiramiseks

1. Tootja võtab kõik vajalikud meetmed vastavalt käesolevale määrusele ja määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklile 4, et tagada summutitoru heitgaaside tõhus piiramine sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul. Kõnealuste meetmete puhul võetakse arvesse järgmist: a) üldnõudeid, sealhulgas talitlusnõudeid ja katkestusstrateegiate keelustamist; b) nõudeid piirata summutitoru heitgaase tõhusalt mitmesugustel keskkonnatingimustel, milles võidakse sõidukit eeldatavasti käitada, ning mitmesugustel töötingimustel, mis võivad ette tulla; c) tsüklivälise osaga tüübikinnituse andmisel tehtavaid laborikatseid käsitlevaid nõudeid; d) kõiki muid kasutuses oleva sõiduki tsükli mittetöötavat osa käsitlevaid täiendavaid nõudeid, nagu sätestatud käesolevas määruses; e) tootjale kehtestatud nõuet esitada tsükliväliste heitgaaside piiramise nõuetele vastavuse kinnitus. 2. Tootja täidab erinõudeid koos nendega seotud katsemenetlustega, mis on sätestatud VI lisas. 3. Kõiki muid lõike 1 punktis d osutatud kasutuses oleva sõiduki tsükli mittetöötavat osa käsitlevaid täiendavaid nõudeid kohaldatakse pärast II lisas sätestatud PEMSi hõlmavate menetluste hindamist. Hindamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2014.

Artikkel 15 - Saastekontrolliseadmed

1. Tootja tagab, et määrusega (EÜ) nr 595/2009 hõlmatud EÜ tüübikinnitusega mootorisüsteemidel või sõidukitele monteeritavatel varu-saastekontrolliseadmetel on EÜ tüübikinnitus eraldi tehnilise seadmestikuna vastavalt käesoleva artikli ning artiklite 16 ja 17 nõuetele. Käesoleva määruse tähenduses loetakse katalüsaatorid, deNOx seadmed ja tahkete osakeste filtrid saastekontrolliseadmeteks. 2. Originaal-varu-saastekontrolliseadmed, mis kuuluvad I lisa 4. liite punktiga 3.2.12 hõlmatud tüüpi ja on ette nähtud paigaldamiseks sõidukile, mille kohta on koostatud asjakohased tüübikinnitusdokumendid, ei pea vastama XI lisa kõigile sätetele, kui need vastavad selle lisa punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 nõuetele. 3. Tootja peab tagama identifitseerimismärgiste olemasolu originaal-saastekontrolliseadmel. 4. Lõikes 3 nimetatud identifitseerimismärgistuseks on: a) sõiduki või mootori kaubamärk või tootja nimi; b) originaal-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osanumber, nagu on märgitud I lisa 4. liite punktis 3.2.12.2. 5. Varu-saastekontrolliseadmetele antakse tüübikinnitus ainult vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele alles siis, kui käesoleva määruse XI lisas on kehtestatud katsetamise erinõuded.

Artikkel 16 - Varu-saastekontrolliseadme tüübile kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse taotlemine

1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse teatud tüüpi varu-saastekontrolliseadmele kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse saamiseks. 2. Taotlus koostatakse XI lisa 1. liites esitatud näidisteatise alusel. 3. Tootja esitab pardadiagnostika ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu nõuetele vastavuse kinnituse. 4. Tootja esitab tüübikatsetuste tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele järgmised seadmed: a) käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud tüüpi kuuluva mootorisüsteemi, mis on varustatud uue originaal-saastekontrolliseadmega; b) ühe varu-saastekontrolliseadme näidise; c) varu-saastekontrolliseadme lisanäidise, juhul kui varu-saastekontrolliseade on ette nähtud paigaldamiseks pardadiagnostika-seadmega varustatud sõidukile. 5. Lõike 4 punkti a kohaldamise korral valib katsemootorid välja taotleja tüübikinnitusasutuse nõusolekul. Katsetingimused vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4B lisa punktis 6 sätestatud nõuetele. Katsemootorid peavad vastama järgmistele nõuetele: a) heitekontrollisüsteem on vigadeta; b) iga rikkis või ülemäära kulunud originaalosa tuleb parandada või asendada; c) katsemootorid on enne heitkoguse katseid nõuetekohaselt seadistatud ning komplekteeritud vastavalt tootja spetsifikatsioonile. 6. Lõike 4 punktide b ja c kohaldamise korral märgitakse näidistele selgelt ja kustutamatult taotleja kaubanimi või kaubamärk ja toote nimetus. 7. Lõike 4 punkti c kohaldamise korral on näidis rikutud.

Artikkel 17 - Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse rakendussätted

1. Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus varu-saastekontrolliseadmetele kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile. Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele varu-saastekontrolliseadme tüübile. Sama tüübikinnituse numbriga varu-saastekontrolliseadme tüüpi võib kasutada eri sõiduki- või mootoritüüpide puhul. 2. Lõike 1 kohaldamise korral väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt XI lisa 2. liites esitatud näidisele. 3. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele tõendada, et varu-saastekontrolliseade on I lisa 4. liite punktis 3.2.12.2 osutatud tüüpi, ei olene tüübikinnituse andmine XI lisa 4. osas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimisest.

Artikkel 18 - Määruse (EÜ) nr 595/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 595/2009 muudetakse vastavalt käesoleva määruse XV lisale.

Artikkel 19 - Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse vastavalt käesoleva määruse XVI lisale.

Artikkel 20 - Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.